Tee ehitusloa andmine Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste parklate ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Versioon 20.01.2023 /// TÖÖ NR 22004349 Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojekti Keskkonnamõjude eelhinnang 22004349 Tartu-Tallinn 2023 Ethel Simmul Keskkonnaspetsialist Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert, projektijuht (litsents: KMH0162)  Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 2 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 4 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 7 4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA-MÕJU .......................................... 15 4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele ............................................................................................................... 15 4.2. Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 17 4.3. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 20 4.4. Müra, vibratsioon ja õhukvalIteet ................................................................................ 23 4.5. Valgusreostus .............................................................................................................. 23 4.6. Jäätmekäitlus .............................................................................................................. 23 4.7. Avariiolukorrad ............................................................................................................ 24 5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 25  Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 3 1. SISSEJUHATUS Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste projektile. Kavandatavad kergliiklusteed paiknevad Tartu maakonnas Nõo vallas (Nõo alevikus, Joonis 1). Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel. Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks võetud Reaalprojekt OÜ poolt koostatud projekti joonised ja seletuskiri seisuga jaanuar 2023. Joonis 1 Kavandatava tegevuse asukoht (tähistatud punase joonega). Allikas: Maa-amet 2022  Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 4 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 2 1 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 2 2 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kah e sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine. Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „ Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ 2. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003  Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 5 Vastavalt VV määrusele: § 11. Vee erikasutus* Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda vee erikasutuse valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 5) silla rajamine, kui selle tagajärjel muutub veekogu ristlõike pindala; 7) veekogu süvendamine või veekogusse tahkete ainete kaadamine alates mahust 100 kuupmeetrit, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktides 17 ja 17 1 nimetatud juhtudel; § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul; Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10) ning vastavalt VV määrusele nr 224 §13 p 8 kohase tegevusega (kuna projektiga nähakse ette kergliiklustee ning parkla rajamist olemasolevast sõiduteest eemale). Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevalt sõltub KMH vajadus eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: § 6 1 . Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see * Vee erikasutamise vajaklikkust otsustab Keskkonnaamet.  Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 6 on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. (5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 2 1 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjali na keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ . 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003  Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 7 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Vastavalt seletuskirjale on projekti koostamise eesmärgiks liikuvuse parandamine, liiklusohutustaseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Projekti objektiks on Aiamaa külas ja Nõo alevikus riigitee 22155 Nõo-Tamsa äärse jalgratta- ja jalgtee ning riigitee 22154 Aiamaa-Nõo äärse jalgtee projekteerimine koos bussipeatustes autode ja jalgrataste parkimiskohtade rajamisega (vt Joonis 2). Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee -ehitusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid. Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajär gedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole. Alljärgnevalt on esitatud kavandatava tegevuse detailsem kirjeldus, vastavalt projekti seletuskirjale. Plaanilahendus Asendiplaan Käesoleva projektiga nähakse ette järgmiste jalgratta- ja jalgteede ning parklate rajamine: ◼ „Meeri tee“ parkla kõrvalmaantee 22191 Nõo-Meeri kilomeetril 0,04 paremal pool; ◼ Jalgratta- ja jalgtee 22155 Nõo-Tamsa tee vasakul pool km 0,03 -0,79 ja km 0,85 – 1,01; ◼ Jalgtee 22154 Aiamaa-Nõo tee vasakul pool km 3,23 – 3,53; ◼ Nõo bussipeatuse ümberehitamine koos jalgteega Oja tänaval asuvasse „Nõo“ parklasse kõrvalmaantee 22154 Aiamaa-Nõo km 3,44 vasakul pool. ◼ „Nõo“ parkla koos busside tagasipöörde kohaga Oja tänava alguses (vt Joonis 2). Nõo-Tamsa kergliiklustee Nõo-Tamsa maantee äärne jalgratta- ja jalgtee on projekteeritud kahe lõiguna. Esimene lõik algab Nõo-Tamsa maantee ja Jõhvi-Tartu-Valga maantee ääres olemasoleva Meeri kergliiklustee pikenduselt. Kergliiklustee lõik lõppeb Nõo ringliiklusristmiku juures oleval kergliiklusteel. Jalgratta - ja jalgteed on projekteeritud sõiduteest vasakule. Projekteeritava jalgratta- ja jalgteede lõigu kogupikkus on 754 m. Sõiduteed käesoleva projektiga ei lahendata. Jalgratta- ja jalgteede laius terves lõigus on projekteeritud 3,0 m ja haljastatud peenra laiuseks 0,25 m (piirde korral 0,75 m). Haljastatud vaheriba laiust sõiduteest on minimaalselt 4,0 m. Lõigule on projekteeritud teeületuskohad tankla sissesõidule (PK 0+55), Raudtee tänavale (PK 1+19) ja Meeri tänavale (PK 4+54). Pk 1+83 (Raudtee km 443,668) on projekteeritud raudteeülekäik lähtudes Eesti Raudtee kirjale nr 12-8/2848-4. Pk 0+93, Pk 3+26 ja Pk 5+29 piirkonda on  Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 8 projekteeritud puhkekohad pingi ja prügikastiga, katte laiendus pikkusega 7 m ning laiusega 1,5 m. 2 m laiuse kattega ühendused on projekteeritud Nõo-Tamsa maanteele Pk 4+12 ja Pk 5+60 kohal (ühendus perspektiivse jalgratta - ja jalgteega). Pk 3+83 piirkonda on näidatud perspektiives bussipeatuse asukoht, mis oli aluseks projekteeritud jalgratta- ja jalgteede plaani ja pikiprofiili lahenduste koostamisel. Bussipeatus ei kuulu käesoleva projekti koosseisu. Pk 3+42 on projekteeritud mahasõit Meeri tänav 22 kinnistule. Teine lõik algab olevalt Nõo ringristmiku äärselt kergliiklusteelt ja lõppeb Nõo -Tamsa tee ja Oja tänava ristmikul. Projekteeritud kergliiklustee lõigu pikkuseks on 170 m ja katte laiuseks suuremal osal lõigust 3,0 m ja haljastatud peenra laius 0,25 m (piirde korral 0,75 m). Lõigu alguses ~30 m lõigu on jalg- ja jalgrattatee sõiduteest eraldatud 8 m laiuse eraldusribaga. Nõo ojast üleminekus eraldub tee kuni 16 m kaugusele sõiduteest. Lõigu lõpus viimasel ~43 m pikkusel lõigul on kergliiklustee sõiduteest eraldatud 0,5 m laiuse äärekiviga eraldatud ohutusribaga. Eraldusriba on kaetud betoonist sillutiskiviga. Katte laiuseks sellel lõigul on 2,75 m. Alates Pk 1+25 on jalg- ja jalgrattatee kinnistupoolsele küljele projekteeritud tugimüür, vältimaks kõrge mulde tõttu kinnistule sisse minemist. Jalg- ja jalgrattateel ei ole ristumisi tänavate ega kinnistutele mahasõitudega. Nõo ojast üleminekul on kõrge mulde tõttu projekteeritud peenarde laiuseks 0,75 m ja ette nähtud paigaldada jalakäijate piire mõlemale poole ~30 m pikkusel lõigul. Jalakäijate piire on ette nähtud paigaldada ka projekteeritud tugimüürile. Jalgratta- ja jalgtee lõppemisel Oja tänava ristmikul piirab nähtavust kinnistu aia taha rajatud hekk, mis on nähtavuse tagamiseks ette nähtud likvideerida. Nõo-Tamsa ja Aiamaa-Nõo ringristmikul on ette nähtud liiklussaartel ülekäiguradu tähistavad olevad täringukivist katted asendada betoonkivist kat tega. Nõo-Tamsa tee ja Oja tn ristmikul oleva tänavavalgustus masti küljes olev prügikast peab nähtavuse pärast mujale tõstma. Prügikasti uus asukoht omavalitsusega eelnevalt kokku leppida. Teelõikude rajamiseks on tehniliselt vajalik minna sisse ka kõrval olevatele kinnistutele. Aiamaa-Nõo jalgtee Projekteeritava jalgtee lõigu kogupikkus on 277 m. Katte laiuseks on 2,0 m. Jalgtee algab Nõo ringristmikuga välja ehitatud olevast jalgratta- ja jalgteest ning on projekteeritud sõiduteest vasakule. Sõiduteed käesoleva projektiga ei lahendata. Jalgtee lõpeb Tartu mnt 3 ja 3a kinnistu piiril. Pk 0+00 on eraldusriba 3,6 m laiune ja kitseneb kuni Pk 0+25 0,65 m laiuseks. Jalgtee on sõiduteest eraldatud 0,65 m laiuse äärekiviga eraldatud ohutusribaga. Eraldusriba on 0,65 m laiune kogu projekteeritud tee pikkuselt välja arvatud Nõo bussipeatuse ala. Eraldusriba on kaetud betoonist sillutiskiviga. Sadevete ärajuhtimiseks sõiduteelt on projekteeritud restkaevud. Bussipeatus on projekteeritud olemas oleva bussipeatuse asukohta. Bussipeatuse ala on ette nähtud teha sillutiskivist kattega. Bussipeatuse taha on projekteeritud hoidla kümnele jalgrattale.  Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 9 Bussipeatuse tagant on projekteeritud 2 m laiuse kattega jalgtee Oja tänava parkla juurde. Lõigule on projekteeritud kaks asfaltkattega mahasõitu Tartu mnt 1 kinnistule ning üks uus jalakäijate ülekäigukoht Pk 1+39 üle Oja tänava. „Pargi ja reisi“ parkla, „Meeri tee“ bussipeatuse rattaparkla „Pargi ja reisi“ parkla on projekteeritud maantee 22191 Nõo -Meeri tee äärde. Mahasõit parklasse on projekteeritud Pk 0+45 paremale poole. Mahasõit parklasse on projekteeritud 4,5 m laiune, pöörderaadiused 5,0 m. Parklasse on projekteeritud 4 kohta sõiduautodele. Parkla mahasõidust on projekteeritud 2,0 m laiune kõnnitee oleva Meeri bussipeatuse juurde viiva kergliiklusteeni maantee 3 Jõhvi -Tartu-Valga ja Nõo-Meeri tee ristmikul. Täiendavalt on projekteeritud 3 Jõhvi-Tartu-Valga maantee äärde Tartu suunale „Meeri tee“ bussipeatuse taha 10 kohaline rattahoidla koos varjualusega. Nõo bussipeatuse parkla Kuna Nõo bussipeatus on lõpp-peatuseks kohalikele bussiliinidele, siis puudub bussidel ohutu ümberpööramise koht. Ümberpööramise kohana on nüüd võimalik kasutada Oja tänava äärde Oja kinnistule (KÜ 52801:001:0841) projekteeritud parklat. Parklasse on projekteeritud 6 sõiduautode parkimiskohta. Olemasolev Oja tänava ja Aiamaa-Nõo maantee ristumine on ebasobiva nurga all 134° ja sel põhjusel on Oja tänava projektne ristumine Aiamaa -Nõo maanteega projekteeritud täisnurga alla. Parklasse on projekteeritud sissesõit laiusega 6,5 m ja väljasõit laiusega 5,3 m. Sissesõidu raadiused on 6,0 m ja 5,0 m. Parkla projekteerimisel on arvetatud 12 m bussi pöördekoridoriga. Vertikaalplaneering Nõo-Tamsa maantee äärsed jalgratta- ja jalgteed on ette nähtud rajada 2,0% põikkaldega sõiduteest eemale. Pikikalded on vahemikus 0,35 – 4,9%. Aiamaa-Nõo maantee äärne jalgtee on ette nähtud rajada 2% põikkladega sõidutee poole vahemikus Pk 0+00 – 1+33 ja 2% põikkladega sõiduteest eemale vahemikus Pk 1+44 – 2+77 . Pikikalded on vahemikus 0,23 – 4,29%. Jalgratta- ja jalgtee peenrad on ette nähtud rajada 4,0% põikkaldega kasutades peenrakatteks h=5cm kasvupinnast muruseemne külviga. Kraavid Vahemikus Pk 0+72 – 1+04 ja Pk 1+34 – 1+73 on maantee ja kergliiklustee vahele projekteeritud 0-kaldega immutuskraav. Vahemikus Pk 2+00 – 7+22 on projekteeritud jalgratta- ja jalgteede ja sõidutee vahele kraav. Vahemikus Pk 7+28 – 7+50 on maantee ja jalgratta- ja jalgtee vahel laiem ala, kuhu juhitakse ja kus immutatakse sellelt alalt tulev sademevesi. Kraavidest välja kaevatavat pinnast on käsitletud kui ehituseks sobimatut pinnast, mis tuleb teisaldada. Kraavide põhi ja nõlvad on ette nähtud kindlustada järgmiselt: pikikalde 1,45 - 4,0 % korral fr 32/63mm settekivikillustikuga.  Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 10 Truubid Nõo-Tamsa maantee äärse jalgratta- ja jalgtee alla on projekteeritud järgnevalt loetletud truubid: ◼ Pk 1+51 plasttruup DN600 ja Pk 2+14 plasttruup DN800. Nendes kohtades on maantee all olevad betoontruubid, mis on ette nähtud välja vahetada. ◼ Pk 4+07 ühenduskoha alla on projekteeritud plasttruup DN400 ja Pk 4+45 Meeri tänava alla on projekteeritud plasttruup DN 600. ◼ Pk 6+09 olev truup on ettenähtud välja vahetada, maantee ja kergliiklustee vahele projekteeritud kraavi vesi juhitakse truupi projekteeritud restkaevude abil. Truubi otsad tuleb kindlustada munakivilaotisega vastavalt Transpordiameti kodulehel olevale tüüpjoonisele. Truubid on soovitav ehitada suvisel ajal, kui vooluhulgad on minimaalsed. Aluse ehitamise, truubi paigaldamise ja tagasitäite rajamise ajaks tuleb sulgeda vee voolamin e kraavis, vajadusel teha veetõrjet kaeviku kuivana hoidmiseks. Truupide paigaldamisel juhinduda tootja poolt antud tehnilistest tingimustest. Eriti jälgida pinnase tihendamist truubi aluse ehitamisel. Oja tänava ääres jalgtee „Aiamaa-Nõo tee“ Pk 1+20 olev truup on ette nähtud likvideerida. Nõo oja truup (vt Joonis 3, Joonis 4 ja Joonis 5) Projektlahendusena kavandatakse paigaldada terasest lameprofiilne truup sisemise laiusega 2,23 m ja kõrgusega 1,68 m. Terastoru otsad sisse- ja väljavoolul lõigatakse toru põhjast mõõdetuna 1/3 toru kõrguselt (s.o 0,6 m kõrguselt) kaldu kaldega 1:2. Truup kavandatakse rajada kergliiklustee telje suhtes risti (ligikaudu 90° nurga alla). Terastoru vajalik pikkus on 15 m. Truubi sissevool on kavandatud kindlustada 3,5 m pikkuselt ja väljavool kuni kõrvalmaantee all oleva truubi otsani (s.o ca 5 m). Terastoru paigaldamiseks on vajalik sulgeda ehitusala ajutiste pinnasest tõkketammidega, ehitusalast vesi välja pumbata ning kaevata ehituskaevik. Pealevoolav vesi on vajalik ehituskaevikust mööda pumbata. Ehituskaevikus on vajalik teostada veetõrjet. Tabel 1 Vette paigaldatavate ehitusmaterjalide mahud Maht, Pos nr Ehitusmaterjali nimetus m3 1 Purustatud kruus truubi aluse rajamiseks 37 2 Liivpinnas truubi sängituskihi rajamiseks 3 3 Savipinnas saviluku rajamiseks 7 4 Kruus või kruusliiv truubi muldkeha ehitamiseks 55 5 Täitepinnas oja voolusängi kujundamiseks 20 6 Munakivid kindlustuse rajamiseks 21 7 Pinnas ajutise tõkketammi rajamiseks 60 Kokku: 203 Kavandatava tegevusega paigutatakse veekogusse kokku 203 m 3 tahkeid aineid ning veekogust kaevatakse välja 30 m 3 tahkeid aineid.  Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 11 Joonis 2 Projektiga kavandatav tegevus. Aluskaart: Maa-amet 2023  Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 12 Joonis 3 Nõo oja truubi asendiplaan. Allikas: Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojekt K04: Nõo oja truup  Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 13 Joonis 4 Nõo oja truubi pikilõige. Allikas: Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojekt K04: Nõo oja truup  Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 14 Joonis 5 Nõo oja truubi ristlõige. Allikas: Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojekt K04: Nõo oja truup  Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 15 4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA- MÕJU Projektiga parandatakse antud kohas liiklusohutuse taset, mistõttu on projektil, läbi õnnetuste ohu vähendamise, looduskeskkonnale ja inimese tervisele ka soodne mõju. Aga käesoleva eelhinnangu kontekstis (KMH vajaduse hindamiseks) keskendutak se alljärgnevalt võimalikele ebasoodsatele mõjudele. Kaitsealuseid loodusobjekte projekti mõjupiirkonnas ei paikne. Alljärgnevalt on välja toodud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes eba soodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5. Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne. 4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE Projektiala asub Tartu maakonnas ning maakonnaplaneeringu 4 seletuskirjas on toodud välja üldised põhimõtted kergliiklusteede võrgustiku arendamisele: Tartu ja Tartu lähiala ühises linnastunud ruumis rajatakse sidus ja katkematu jalgratta - ja jalgteede (kergliiklusteede) võrgustik. Igapäevane jalgr attal liikumine on arenev suundumus, eriti piisavas läheduses (igapäevasõitjaile 5 – 7 km) asuvate sihtkohtadeni. Tartust väljuvate põhi- ja tugimaanteede äärde rajatakse jalgratta- ja jalgteed vähemalt suuremate asulateni (Lähte, Vasula, Luunja, Roiu, Kam bja, Elva, Puhja). Reeglina paigutatakse jalgratta- ja jalgtee väljapoole riigimaantee teemaad ja eraldatakse riigiteest normidekohase eraldusribaga. Põhijoonisel on nii olemasolevad kui planeeritud jalgratta - ja jalgteed näidatud ühtse leppemärgiga – nende ehitamine toimub pidevalt ja eraldi leppemärgid oleks planeeringu pikast koostamis - ja elluviimisajast tulenevalt eksitavad. Käesolevas projektis on nimetatud tingimustega võimaluste piires arvestatud. Lisaks on maakonnaplaneeringu „Põhijoonise“ kaardile märgitud, et antud projektiala piirkonda on vajadus lisada jalgratta- ja jalgtee. 4 Kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29, https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/tartumaa/tartumaa-maakonnaplaneering-2030/  Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 16 Projektiala asub Nõo vallas ning valla üldplaneering on kehtestatud Nõo Vallavolikogu 29.06.2006 määrusega nr 15. Üldplaneeringu seletuskirjas on toodud üldised põhimõtted jalgratta- ja jalgteede võrgustiku arendamiseks: Jalgrattaliikluse arendamiseks ja jalakäijate liikumistingimuste parandamiseks tuleb tagada valla asustatud punktide omavaheline jalgrattateede võrgustik. Tee rekonstrueerimisel tuleb ette näha vä hemalt ühele poole teed vähemalt kahe meetri kaugusel tee servast vähemalt 3 m laiune kergliiklustee. Üldplaneeringus on esitatud soovituslik kergliiklustee pool. Soovitavalt tuleb kergliiklustee maanteest haljastusega eraldada. Käesolevas projektis on ka üldplaneeringus nimetatud tingimustega võimaluste piires arvestatud. Nõo valla üldplaneeringu „Põhikaardi“ alusel jääb kavandatav tegevus samuti üldplaneeringuga planeeritava kergliiklustee alale (vt Joonis 6). Tulenevalt projekti eesmärgist võib öelda, et kavandatav tegevus on kooskõlas nii maakonnaplaneeringu kui ka Nõo valla üldplaneeringu eesmärkide ja suunistega , kuna projektiga parandatakse kergliiklusvõrgustiku kvaliteeti ja turvalisust selleks planeeringutega ette nähtud asukohas. Tartu maakonnaplaneeringu „Põhijoonise“ ning Nõo valla üldplaneeringu „Keskkonnatingimused“ kaardi alusel ei jää kavandatav tegevus rohelise võrgustiku ega väärtusliku maastiku aladele. Kuna kavandatava tegevusega on ette nähtud kergliiklustee rajamist olemasoleva maantee kõrvale, siis võib olla vajalik võõrandada olemasoleva tee kõrvast maad ning maakasutus selles osas muutub. Arvestades aga kavandatava tegevuse mahtu, võib öelda, et sellega ei kaasne maakasutusele olulist ebasoodsat mõju. Projektiga ei halvendata juurdepääsusid kinnistutele, uusi alasid hõlmatakse minimaalselt. Joonis 6 Väljavõte Nõo valla üldplaneeringu „Põhikaardilt“. Kavandatava tegevusega asukoht on tähistatud punase ringiga.  Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 17 4.2. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE Kultuurimälestiste riikliku andmebaasi andmete alusel jääb projektiga kavandatav ale tegevusele lähim kultuurimälestis – ajaloo-, arheoloogia- ja ehitismälestis Nõo kirikuaed (registri kood 4256) – kergliiklusteest ca 30 m kaugusele, mälestisele ei ole kehtestatud kinnismälestise kaitsevööndit. Teised piirkonda jäävad kultuurimälestised jäävad projektialast kaugemale (vt Joonis 7). Muinsuskaitseamet on käesoleva projekti raames andnud oma 09.02.2022 kir jaga nr 5.1-17.6/236-1 tingimused projekteerimistingimuste eelnõule ning tingimustega on projekti koostamise käigus arvestatud. Antud projekti raames viidi läbi ka arheoloogiline eeluuring 5 . Eeluuringus jõuti järeldusele, et: planeeritud kergtee ja bussipaviljoni ja parkla rajamisel on võimalik sattuda rauaaegsele, hilisrauaaegsele ja keskaegsele kultuurkihile 22154 Aiamaa -Nõo tee ja Meeri tn ristmikust lõunas ja edelas (Joonis 8). Antud eeluuringu teostajatel on järgmised ettepanekud edasiste tegevuste osas: 1) Parkla alal (Joonis 8) on ettepanek teha enne arheoloogilisi uuringuid tranšeed, et selgitada välja kultuurkihi ulatus ja intensiivsus. 2) Bussipaviljoni esisel alal ja jalgtee alal, mis viib parklasse , teostada varauusaegsete pastoraadi võimalike kõrvalhoonete asukoha fikseerimiseks arheoloogiliste kaevamiste käigus uuringud jälgimise meetodil. Antud piirkonnas võib kohati ka paljanduda varasem kultuurkiht. Pinnasetöödel tuleb olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60, § 82 lg 1) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Arheoloogilise eeluuringu aruandes kirjeldatud tingimuste ja meetmetega tuleb projekti elluviimisel arvestada. Keskkonnaportaali andmetel jääb kavandatavast tegevusest ca 30 m kaugusele lähim pärandkultuuri objekt – Vana-Nõo kõrts. Projekti piirkonnas (kergliiklusteest veidi kaugemal) on pärandkultuuriobjekte veel (vt Joonis 7). Riigimetsa Majandamise Keskus, mis koordineerib pärandkultuuri kaardistamist, on kaardistamise eesmärgina nimetanud teadmise elushoidmist selle kohta, millist kultuurilist väärtust erinevad objektid kunagi kandnud on. Pärandkultuuriobjektide säilimine ei ole seadusandlikult tagatud, objektid pole otseselt kaitse all, pärandkultuuri kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba voli ja väärikuse küsimus 6 . Samas on esitatud ka põhimõte, et võimalusel siiski vältida pärandkultuuriobjektide hävimist. Seega, kui arvestada, et emotsionaalsel pinn al on religiooni, folkloori ja ajaloo temaatikaga seonduv inimestele oluline, on soovitatav võimalusel vältida pärandkultuuri objektide kahjustamist. Aga arvestades projektiga kavandatavat tegevust (kergliiklustee ehitamist olemasoleva teelõigu lähedale ning kaugust pärandkultuurilistest objektidest) ei ole põhjust eeldada ebasoodsat mõju pärandkultuuriobjektidele. 5 Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojekti raames teostatud arheoloogiliste eeluuringute uuringuaruanne. Muinasprojekt OÜ 6 Info RMK kodulehel KKK all: http://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur  Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 18 Joonis 7 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna muinsuskaitseliste ning pärandkultuuriliste objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2023  Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 19 Joonis 8 Väljavõte Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojekti raames teostatud arheoloogiliste eeluuringute uuringuaruandest (joonis 6).  Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 20 4.3. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE Kavandatav tegevus paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Kavandatavale tegevusele lähim PRK0006919 jääb ca 130 m kaugusele ning puurkaevule on kehtestatud 30 m ulatuses sanitaarkaitseala. Kavandatava tegevusega ei ole puurkaevu sanitaarkaitsealal ehitustegevusi ette nähtud. Teised piirkonda jäävad puurkaevud jäävad kaugemale (vt Joonis 9). Kavandatav kergliiklustee ristub Nõo ojaga (VEE1038300), mis kuulub avalikult kastutatavate veekogude nimistusse ning kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu. Nõo ojale on kehtestatud 10 m ulatuses veekaitsevöönd, 50 m ulatuses ehituskeeluvöönd ning 100 m ulatuses piiranguvöönd. Aga veekogudele kehtestatud ehituskeeld ei laiene vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lõige 5 üldplaneeringuga kavandatud punkt 9 sillale ja punkt 10 avalikult kasutatavale teele. Seega antud juhul veekogude ehituskeelud kavandatavale kergliiklusteele ei laine, kuna antud kohas ühtib kavandatav tegevus üldplaneeringus ette nähtud avalikult kasutatava teega (kergliiklusteega). Kavandatava kergliiklustee projekteerimisega nähakse ette Nõo ojale uue truubi rajamist, mille raames on vajalik sulgeda ehitusala ajutiste pinnasest tõkketammidega, ehitusalast vesi välja pumbata ning kaevata ehituskaevik. Pealevoolav vesi on vajalik ehituskaevikust mööda pumbata. Kavandatava tegevusega eemaldatakse veekogust 30 m 3 tahkeid aineid ning paigutatakse veekogusse tagasi 203 m 3 tahkeid ained. Vastavalt KeHJS § 6 lõige 1 punkt 17 ja punkt 17 1 on vaja algatada keskkonnamõju hindamine, kui toimub veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit või vooluveekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 2000 kuupmeetrit. Antud juhul jääb süvendamise maht oluliselt alla nimetatud p iirmäära (500 m 3 ) ning veekogusse tahkete ainete uputamise maht samuti oluliselt alla piirmäära (2000 m 3 ). Seega ei ole kavandatava tegevuse korral vajalik keskkonnamõju hindamise algatamine tulenevalt KeHJS § 6 lõige 1. Vastavalt veeseadusele § 196 lõige 2 punkt 4 on veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine vajalik muuhulgas juhul kui toimub tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval veekogul või avalikul veekogul . Eelnevast lähtuvalt on truubi rajamiseks vajalik taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist. Veekogus teostatavaid ehistustöid on soovitatav teostada madalvee perioodil ning ehitajal vältida liigse sette sattumist allavoolu . Aiamaa-Nõo jalgtee piirkonnas suunatakse sõiduteelt tulev sademevesi projekteeritud restkaevudesse. Vahemikus Pk 0+72 – 1+04 ja Pk 1+34 – 1+73 on maantee ja kergliiklustee vahele projekteeritud 0-kaldega immutuskraav. Vahemikus Pk 2+00 – 7+22 projekteeritakse jalgratta- ja jalgtee ja sõidutee vahele kraav. Vahemikus Pk 7+28 – 7+50 on maantee ja jalgratta- ja jalgtee vahel laiem ala kuhu juhitakse ja kus immutatakse sellelt alalt tulev sademevesi. Kavandatavalt kergliiklusteelt kraavi/immutusalale valguva vee puhul ei ole (tulenevalt kergliikluse iseloomust) põhjust eeldada olulist reostuskoormust. Lisaks ei ole T22155 Nõo – Tamsa ning T22154 Aiamaa – Nõo teede korral tegemist suurte liiklussagedustega (aasta suurim keskmine ööpäevane liiklussagedus antud lõikudel 2021. aastal oli 2317- 1381 a/ööp), mis põhjustaks olulist reostuskoormust sõiduteelt. (Vastavalt Transpordiameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks  Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 21 sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedu sest 15 000 autot ööpäevas 7). Maaparandussüsteemide registri andmetel ristub kavandatav kergliiklustee T22155 Nõo – Tamsa tee T1 (katastritunnus 52801:010:0050) maaüksusel maaparandussüsteemi ehitise Mariksoo II (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103830020030/002) eesvooluga (maanteetruup) ning T22155 Nõo – Tamsa tee T2 (52801:010:0051) maaüksusel Aiamaa – Nõo tee ja Oja tänava vahelisel lõigul riigi hooldatava ühiseesvooluga Nõo oja (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103830020030/002, vt Joonis 9). Lisaks jääb kavandatav kergliiklustee (Nõo-Tamsa maantee äärne jalgratta- ja jalgtee) maaparandussüsteemi Mariksoo II (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103830020030/002) reguleeriva võrgu alale. Põllumajandus- ja Toiduamet on käesoleva projekti raames andnud oma 15.02.2022 kirjaga nr 6.2-2/8423 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, millega on antud projekti raames arvestatud. Põllumajandus- ja Toiduameti lisatingimus: Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste ehitusloa eelnõu palume kooskõlastada Põllumajandus - ja Toiduametiga. Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata ka veekaitsemeetmetele. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada veekogudest ja kaevudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude ja kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattum ine pinnasesse ja vette. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada. Käesolevas peatükis kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna - ja põhjaveele. 7 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas  Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 22 Joonis 9 Kavandatava tegevuse paiknemine veekaitseliste piirangute suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2023  Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 23 4.4. MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUKVALITEET Projektiga kavandatakse kergliiklustee rajamist ning sellega ei nihku sõidutee lähemale elamutele ega muudele müratundlikele objektidele, seega ehituse järgselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist ebasoodsat mõju piirkonna müraolukorrale ja õhukvaliteedile. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 4.5. VALGUSREOSTUS Kavandatava tegevusega nähakse ette valgustuse uuendamist. Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse rajamisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optim aalse võimsusega. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses. 4.6. JÄÄTMEKÄITLUS Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Kesk konnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Nõo valla 8 jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteinerite ga, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse , 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/404032021001  Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 24 tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. 4.7. AVARIIOLUKORRAD Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.  Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 25 5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED Käesolevas aruandes on esitatud Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, mille koostamisel lähtuti KeHJS § 6 1 ja keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded “ esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et käesoleva projekti puhul ei ole keskkonnamõju hindamine (KMH) vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega . Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid: ◼ Kuna planeeritud kergtee ja bussipaviljoni ja parkla rajamis el on võimalik sattuda rauaaegsele, hilisrauaaegsele ja keskaegsele kultuurkihile 22154 Aiamaa -Nõo tee ja Meeri tn ristmikust lõunas ja edelas, on arheoloogilises eeluuringus antud järgmised ettepanekud edasiste tegevuste osas (vt täpsemalt ptk 4.3, Joonis 7): o Parkla alal on ettepanek teha enne arheoloogilisi uuringuid tranšeed, et selgitada välja kultuurkihi ulatus ja intensiivsus. o Bussipaviljoni esisel alal ja jalgtee alal, mis viib parklasse , teostada varauusaegsete pastoraadi võimalike kõrvalhoonete asukoha fikseerimiseks arheoloogiliste kaevamiste käigus uuringud jälgimise meetodil. Antud piirkonnas võib kohati ka paljanduda varasem kultuurkiht. ◼ Pinnasetöödel tuleb olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60, § 82 lg 1) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. ◼ Kuna kavandatav tegevus (truubi rajamine) toimub avalikult kasutataval veekogul, on vajalik taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist (vt täpsemalt ptk 4.3). ◼ Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste ehitusloa eelnõu kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. ◼ Veekogus teostatavaid ehistustöid on soovitatav teostada madalvee perioodil ning ehitajal vältida liigse sette sattumist allav oolu. ◼ Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m veekogudest ja kaevudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude ja kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda. ◼ Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada. ◼ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.  Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 26 ◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid , sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). ◼ Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse rajamisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasu tades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega. ◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses. ◼ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võima luste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. ◼ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest j a keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Nõo valla 9 jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega. ◼ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks v astavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatu d. ◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it. 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/404032021001  KORRALDUS 04.05.2023 nr 1.1-3/23/330 Tee ehitusloa andmine Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste parklate ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Transpordiamet algatas 27.03.2023 tee ehitusloa andmise menetluse Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste parklate ehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 ja 3 alusel. Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olevad kergliiklusteed ja parklad külgnevad riigiteedega Tartu maakonnas Nõo vallas Nõo alevikus ja Meeri külas. Transpordiameti 09.03.2022 korraldusega nr 1.1-3/22/182 on antud projekteerimistingimused Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste ehitusprojekti koostamiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2023. aastal vastavalt OÜ Reaalprojekt tööle nr P22039 „Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojekt“. Projekt on kuni 01.12.2023 kättesaadav lingilt: https://pilv.mkm.ee/s/jlkWmwDGKGfMBRj . Projekti eesmärk on liikuvuse parandamine, liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. 2. MENETLUSE KÄIK Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju  2 hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga rajatakse uued jalgratta- ja jalgteed ja parklad. Eelhinnangu tulemusena leiti, et Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa-amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Nõo Vallavalitsus. Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9). Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, liiklusseaduse § 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Transpordiamet:  3 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste parklate ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub vajadus viia läbi keskkonnauuringuid. 4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu osakonna lõuna üksus. 6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel. 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste parklate ehitusluba; 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel; 3. Keskkonnamõju hindamise eelhinnang. 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Michelis juhataja projekteerimise üksus  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste parklate ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 1 TEE EHITUSLUBA ☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☐ ümberehitamiseks ☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number 1.1-3/23/330 Tee ehitusloa andmise kuupäev 04.05.2023 Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn Ametniku nimi Mart Michelis Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste parklate ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“. 2. Kuna planeeritud kergliiklustee ja bussipaviljoni ja parkla rajamisel on võimalik sattuda rauaaegsele, hilisrauaaegsele ja keskaegsele kultuurkihile 22154 Aiamaa–Nõo tee ja Meeri tn ristmikust lõunas ja edelas, on arheoloogilises eeluuringus antud järgmised ettepanekud edasiste tegevuste osas (vt täpsemalt keskkonnamõju eelhinnang ptk 4.2, Joonis 7 ja 8): - parkla alal teha enne arheoloogilisi uuringuid tranšeed, et selgitada välja kultuurkihi ulatus ja intensiivsus; - bussipaviljoni esisel alal ja jalgtee alal, mis viib parklasse, teostada varauusaegsete pastoraadi võimalike kõrvalhoonete asukoha fikseerimiseks arheoloogiliste kaevamiste käigus uuringud jälgimise meetodil. Antud piirkonnas võib kohati ka paljanduda varasem kultuurkiht. 3. Pinnasetöödel tuleb olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60, § 82 lg 1) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. 4. Kuna kavandatav tegevus (truubi rajamine) toimub avalikult kasutataval veekogul, on vajalik taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist (vt 1  täpsemalt ptk 4.3). 5. Veekogus teostatavaid ehistustöid on soovitatav teostada madalvee perioodil ning ehitajal vältida liigse sette sattumist allavoolu. 6. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m veekogudest ja kaevudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude ja kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda. 7. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada. 8. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. 9. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 10. Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse rajamisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega. 11. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses. 12. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. 13. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Nõo valla jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega. 14. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. 15. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit. Projekti muudatused: 16. Viia projekti sisse muudatus ning projekteerida Nõo bussipeatuse tasku 10 m võrra pikemaks (5 m võrra kummaski suunas , kokku 28 meetri pikkuseks ), mis võimaldab Nõo peatuses peatuda korraga kahel 13 m pikkusel bussil. Kahe bussi samaaegne sattumine Nõo peatusesse võib liinigraafikute andmetel juhtuda kuni viiel korral päevas. Selle muudatuse 2  tulemusena on vajalik bussitasku kiilude ulatuses ümber projekteerida ka sõiduteega külgnev jalgtee, mis toob endaga kaasa jalgtee nihkumise sõiduteest eemale kuni 0,8 m ulatuses. Koostada enne ehitamist muudatusele tööprojekt. 17. Kõrvaltingimus nr 17 on ehitusloa menetluse käigus eemaldatud tulenevalt korralduse lisas 2 „arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (AS Eesti Raudtee arvamus ehitusloa eelnõule ja pädeva asutuse otsus) toodud kaalutlustel. 18. Ehitada Nõo bussipeatuse parklasse invakoht. Invakoha kavandamiseks on võimalik parkimiseks mõeldud osa ehitada kummastki küljest 0,5 m võrra laiemaks, muutes eraldavate osade raadiusi väikemaks. Seejärel nihutada parkimiskohti nii, et parkla lõunapoolsesse otsa tekiks 3,6 m laiune invakoht. Lisaks paigaldada asjakohane liiklusmärk vastavalt määruse „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ § 4 lg 2 punktile 2. 19. Rajada jalgratta- ja jalgtee välisnõlva äärde ühtlase kaldega kraav/nõva lõigus PK 2+20 kuni 3+00, et säilitada sademevete liikumine piki Meeri tn 24 (katastritunnusega 52801:010:0016) serva raudteemaal olevasse kraavi (joonisel näidatud punasega). Arvestades kõrgusmärke on sinna võimalik kavandada kraav pikikaldega ca 0,2%. 20. Meeri tn 22 kinnistu (katastritunnusega 52801:010:0421) piirile uue aia ehitamisel on raadamistöid lubatud teha vaid kavandatavast äralõikest sõidutee poole ning ulatuses mis on vajalik aia ehitamiseks. Erakinnistult puude eemaldamine tuleb kokku leppida maaomanikuga. Samuti tuleb erakinnistult raadamine eelnevalt leppida kokku kõikide teiste kinnistute omanikega, kus on sellist tegevust ette nähtud. 21. Rajada ehitamise ajaks ajutine aed Meeri tn 22 kinnistule (katastritunnusega 52801:010:0421), et vältida koera väljapääsemist kinnistult. 22. Säilitada tugimüüri rajamisel Oja tn 5 kinnistu (katastritunnusega 52801:010:0116) servas kasvavat haljastust maksimaalses võimalikus ulatuses. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 150,816 asuvale Meeri tee bussipeatusele sõiduautode ja jalgrattaparkla ehitamine; 3  Riigitee 22155 Nõo–Tamsa km 0,01-1,02 asuvale lõigule jalgratta- ja jalgtee ehitamine; Riigitee 22154 Aiamaa–Nõo km 3,26-3,53 asuvale lõigule jalgtee ehitamine; Riigitee 22154 Aiamaa–Nõo km 3,44 asuvale Nõo bussipeatusele sõiduautode ja jalgrattaparkla ehitamine. 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi OÜ Reaalprojekt 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10765904 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Vabaduse pst 174b, 10917 Tallinn 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 608 1100 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojekt 2.7 Tee ehitusprojekti number P22039 (allkirjastatud digitaalselt) 4  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste parklate ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse nr osas 1 Tarbijakaitse ja Tehnilise Edastasite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) 27.03.2023 kirja nr 8-1/22-025/6830-1, Otsus: Järelevalve Amet (TTJA) millega soovisite kooskõlastust ja seisukohti Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste ehitusloa ning 1. Esitada TTJA-le raudteeülekäigukoha ehitusloa taotlus. 29.03.2023 kiri nr keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõule. 2. Taotleda luba TTJA-lt ja raudteevaldajalt raudtee 16-12/22-01848-009 Projekti eesmärk on liikuvuse parandamine, liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. kaitsevööndis ehitamiseks vähemalt 30 päeva enne tööde algust. Arvestada, et enne seda on vaja saada raudteevaldaja Alus: Projektiga TTJA tutvus asjakohaste materjalidega ning edastab järgnevad märkused: kirjalik nõusolek. kavandatakse uus 1. Projekti jooniste kohaselt ületab perspektiivne kergliiklustee raudteed. TTJA väljastas 02.09.2022 raudteeülekäigukoht 3. Arvestada TTJA tingimustega ehitamisel, mille kohaselt ei projekteerimistingimused nr 2211802/05979 antud raudteeülekäigukoha projekteerimiseks. Sellest tulenevalt tohi tööde käigus rikkuda raudtee ehitusgabariidi nõudeid, palume TTJAle esitada raudteeülekäigukoha ehitusloa taotlus. arvestada tuleb raudteeveeremist tulenevate mõjudega (sh 2. Vastavalt EhS §73-le tuleb raudtee kaitsevööndis ehitamiseks taotleda luba nii raudteevaldajatelt kui ka vibratsioon) ning ehitamise käigus on keelatud ohustada liiklust Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt (TTJA). Loa taotlemiseks TTJA-lt palume vähemalt 30 päeva enne ja takistada nähtavust raudteel. tööde algust saata aadressile [email protected] raudteevaldaja kirjalik nõusolek, projekti seletuskiri ning asendiplaan. 3. Raudtee kaitsevööndis tehtavate tööde käigus ei tohi rikkuda majandus- ja taristuministri 09.11.2020 määruses nr 4. Lugeda ehitusloa eelnõu Tarbijakaitse ja Tehnilise 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ viidatud raudtee ehitusgabariidi nõudeid. Ehitusgabariit on rööbastee teljega risti Järelevalve Ameti poolt kooskõlastatuks. oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest sissepoole ei tohi ulatuda ükski ehitise või seadme osa (erandiks võivad olla seadmed, mis on ette nähtud vahetuks koostööks raudteeveeremiga). Raudtee kaitsevööndis ehitise ehitamisel tuleb arvestada raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooniga. Raudtee kaitsevööndis on keelatud ohustada liiklust ja takistada nähtavust raudteel. 2 Põllumajandus- ja Transpordiamet esitas 27.03.2023 Põllumajandus- ja Toiduametile kirjaga nr 8-1/22-025/6830-1 kooskõlastamiseks või Otsus: Toiduamet arvamuse avaldamiseks Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste parklate ehitamise ehitusloa eelnõu ning tee Lugeda ehitusloa eelnõu Põllumajandus- ja Toiduameti poolt 10.04.2023 kiri nr ehitusloa andmise ja KMH algatamata jätmise korralduse eelnõu. kooskõlastatuks. 6.2-2/16663 Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojekti on koostanud Reaalprojekt OÜ (töö nr P22039). Alus: Projekteeritud Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojektil on kokkupuude maaparandussüsteemidega kahes punktis: kergliiklusteed ristuvad 1.Nõo tankla sissesõidu juures, projekteeritud kergliiklustee alla jääv olemasolev drenaažikaev DK, millest algab maaparandussüsteemi maaparandussüsteemi ehitise Mariksoo II (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103830020030/002) eesvool, on eesvoolu kraavidega. projektis ette nähtud rekonstrueerida, kaevu kaas tõstetakse projekteeritud kergliiklusteega ühte tasapinda (projekti kaust Köide 1 „Teedeehituslik osa“ , joonis nr 07 „Vertikaalplaneering“). 2.Oja tn 1a (katastritunnus 52801:010:0441) ja Oja tn 5a (katastritunnus 52801:001:0882) kinnistute piirile riigi hooldatavale maaparandussüsteemi ühiseesvoolule Nõo oja (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103830020000/001) on kergliiklustee alla projekteeritud terastruup, toru ava mõõtmetega 2,23m x 1,68m (projekti kaust Köide 4 „Nõo oja truup“, seletuskiri, joonised). Põllumajandus- ja Toiduamet on projekti eelnevalt üle vaadanud ja nõustub lahendusega (PTA 07.12.2022 kiri Reaalprojekt OÜ-le nr 6.2-2/52479). Põllumajandus- ja Toiduamet nõustub KMH algatamata jätmisega. Maaparandusseaduse § 50 lõike 5 ja 7 ning maaeluministri 18.08.2020 määruse nr 57 „Põllumajandus- ja Toiduameti põhimäärus“ § 5 ja § 21 alusel ja lähtudes Transpordiameti (reg kood 70001490) 27.03.2023. a esitatud kooskõlastuse taotlusest (Transpordiameti kiri nr 8-1/22-025/6830-1; registreeritud nr 6.2-2/16538, teenus nr 2310345) otsustan: kooskõlastada Nõo vallas Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste parklate ehitamise ehitusloa eelnõu maaparandussüsteemi ehitise Mariksoo II (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103830020030/002) eesvoolu kaitsevööndis ning riigi hooldatava ühiseesvoolu Nõo oja (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103830020000/001) kaitsevööndis täiendavate tingimusteta. 1  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste parklate ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr 1 Keskkonnaamet Olete esitanud Keskkonnaametile kooskõlastamiseks kirja Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste parklate Otsus: 06.04.2023 kiri nr ehitamise ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamata jätmise eelnõu ning selle Lugeda, et Keskkonnaametil puuduvad ettepanekud ehitusloa 6-3/23/6081-2 aluseks oleva eelhinnangu (OÜ Hendrikson & Ko töö nr 22004349) ja ehitusprojekti. Tööde asukoht on Tartu eelnõule. maakonnas Nõo vallas Nõo alevikus ja Meeri külas. Eesti Looduskaitse Infosüsteemi EELIS-e andmetel projektialale ega selle mõjualale ei jää kaitstavaid loodusobjekte ega kaitsealuste liikide leiukohti. Lähimaks registreeritud objektiks on III kaitsekategooria liigi valge-toonekurg (Ciconia ciconia) leiukoht (EELIS kood KLO9108305) mis jääb projektialast 850 m kaugusele. Projekti mõjualas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähimaks on Keeri-Karijärve loodusala (EE0080316), mis jääb ca 4 km kaugusele, mistõttu võib eeldada mõju puudumist. Nõo oja truubi rajamine tuleb Keskkonnaametis registreerida veekeskkonnariskiga tegevusena nagu on märgitud ka eelhinnangus. Uue truubi rajamine ehituskeeluvööndisse on lubatud vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 9 ja 10, kuna kergtee on kavandatud Nõo valla üldplaneeringuga. Eeltoodust tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et lähtudes teadaolevast informatsioonist ei ole täiemahuline keskkonnamõju hindamine antud projekti puhul vajalik, kui arvestatakse eelhinnangus ja ehitusloas välja toodud tingimustega. 2 Muinsuskaitseamet Muinsuskaitseamet tutvus Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste parklate ehitamise ehitusloa eelnõuga ja Otsus: 28.03.2023 kiri nr KMH algatamata jätmise eelnõuga. Lugeda, et Muinsuskaitseametil puuduvad ettepanekud ehitusloa 5.1-17.6/13-2 Muinsuskaitseamet täiendavaid ettepanekuid ehitusloa eelnõusse ei esita ja nõustub KMH algatamata jätmisega. eelnõule. 3 Nõo Vallavalitsus Nõo vallavalitsus kooskõlastab OÜ Reaalprojekt töö nr P22039 „Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste Otsus: 13.04.2023 e-kiri põhiprojekt“. Lugeda, et Nõo Vallavalitsusel puuduvad ettepanekud ehitusloa eelnõule. 4 Maa-amet Teavitasite 27.03.2023 kirjaga nr 8-1/22-025/6830-1, et Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse Nõo Otsus: 12.04.2023 kiri nr aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste parklate ehitamiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2023. aastal vastavalt OÜ Võimalusel alustada ehitustöödega Oja tn 5a kinnisasjal 6-3/23/5454-2 Reaalprojekt tööle nr P22039 „Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojekt“. (katastritunnusega 52801:001:0882) pärast seda, kui äralõige on välja jagatud ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile Maa-amet on 15.02.2022 kirjaga nr 6-3/22/1896-2 kooskõlastanud projekteerimistingimuste eelnõu Nõo aleviku riigivaraseaduses sätestatud korras üle antud. kergliiklusteede ja bussipeatuste ehitusprojekti koostamiseks ning põhiprojekt on kooskõlastatud 04.01.2023 Juhul kui üleandmise protsess mingil põhjusel viibib ja selle tõttu kirjaga nr 6-3/22/20922-2. pole võimalik järgida ehitamise tähtaegu, pöörduda selles Projektiga on hõlmatud Oja tn 5a kinnisasi (katastritunnus 52801:001:0882), mille riigivara valitseja on küsimuses eraldi Maa-ameti poole ning taotleda luba nimetatud Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Oja tn 5a asub kogu krundi ulatuses kalda kinnisasjal teostada ehitustöid enne maatoimingute täielikku lõpule ehituskeeluvööndis. Maa-amet nõustus äralõikega esitatud asendiplaani alusel kirjaga nr 6-3/22/20922-2. viimist. Transpordiamet on 20.02.2023 kirjaga nr 7-2/23/3343 esitanud taotluse Oja tn 5a kinnistu jagamiseks ning jagamise teel moodustuva katastriüksuse üleandmiseks Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Maa-amet nõustub KMH algatamata jätmisega ning ehitusloa eelnõuga tingimusel, et ehitustöödega ei alustata enne, kui kavandatud äralõige on välja jagatud ning Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivaraseaduses sätestatud korras üle antud. 5 MTÜ Tartumaa Olete kaasanud Tartumaa Ühistranspordikeskuse Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste parklate ehitamise Põhjendus: Ühistranspordikeskus ehitusloa andmise menetlusse. Transpordiamet proovis erinevat tüüpi bussišabloonidega Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojekti seletuskirja p 3.1.4 kohaselt on projektis ette nähtud kontrollida parkla läbitavust. Kontrolli tulemused näitasid, et 05.04.2023 kiri nr ümberpööramise koht bussidele (Oja tänava äärde Oja kinnistule projekteeritud parkla). Muuhulgas on antud parklas on võimalik tagasipööret sooritada kuni 13,7 m pikkustel 3-7/15-1 punktis kirjeldatud: „Parkla projekteerimisel on arvetatud 12m bussi pöördekoridoriga.“ MTÜ Tartumaa bussidel. Eestkätt sõltub tagasipöörde sooritamise võimalikkus telgede vahest, mitte niivõrd bussi pikkusest – st, et mida lühema 2  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste parklate ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Ühistranspordikeskus juhib tähelepanu, et alates 01.07.2023 Tartumaa maakonnaliine teenindavate busside telgede vahega on buss, seda paremini ta on võimeline maksimaalne pikkus on 13 meetrit. manööverdama. Busside tegelik maksimaalne pikkus on kirjeldatud ka Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Nõo Sarnase kontrolli teostas ka projekteerija, kes on samal seisukohal, aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste parklate ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ et projekteeritud parkla võimaldab tagasipöörde sooritamist ka 13m eelnõu lisa 1 punktis 16: „Viia projekti sisse muudatus ning projekteerida Nõo bussipeatuse tasku 10m võrra pikkustel bussidel. pikemaks (5m võrra kummaski suunas , kokku 28 meetri pikkuseks ), mis võimaldab Nõo peatuses peatuda korraga Otsus: kahel 13m pikkusel bussil. Kahe bussi samaaegne sattumine Nõo peatusesse võib liinigraafikute andmetel juhtuda Lugeda, et projekt arvestab MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskuse kuni viiel korral päevas. Selle muudatuse tulemusena on vajalik bussitasku kiilude ulatuses ümber projekteerida ka poolt tõstatatud küsimusega. sõiduteega külgnev jalgtee, mis toob endaga kaasa jalgtee nihkumise sõiduteest eemale kuni 0,8m ulatuses. Koostada enne ehitamist muudatusele tööprojekt.“ 6 AS Eesti Raudtee Aktsiaselts Eesti Raudtee ei kooskõlasta ehitusloa eelnõud põhiprojektile töö nr PP22039 „Nõo aleviku Põhjendus: 12.04.2023 kiri nr kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojekt“ (OÜ Reaalprojekt). AS Eesti Raudtee on 27.01.2023 kirjaga nr 13-8/2848-7 13-8/437-6 kooskõlastanud põhiprojekti töö nr P22039 „Nõo aleviku Transpordiameti korralduses „Tee ehitusloa andmine Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste parklate ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa 1 (eelnõu) olete punktis 17 välja toonud projekti kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojekt“ (Osaühing muudatuse raudteemaal. Aktsiaselts Eesti Raudtee on põhimõtteliselt nõus raudteemaale jalakäijatele täiendava Reaalprojekt). ühendustee ehitamisega Meeri tänavalt kuni kavandatava jalgratta- ja jalgteeni ning väljastab raudteemaale antud Tee ehitusloa eelnõu kõrvaltingimuse nr 17 eesmärk oli Meeri ühendustee lõigule tehnilised tingimused: tänavalt ning piki raudteemaad kasvavate puude vahel kulgevat 1. Projekt raudteemaa piirides vormistada aktuaalsel geodeetilisel alusplaanil, mis peab vastama majandus- ja jalgrada tulevatele jalakäijatele luua paremad tingimused taristuministri määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. ligipääsuks kavandatavale jalgratta- ja jalgteele – st luua uus jalgrada. Geodeetiline alusplaan kooskõlastada aktsiaseltsiga Eesti Raudtee. 2. Projekti asendiplaanidele kanda aktsiaseltsi Eesti Raudtee maa-ala piir ja raudtee kaitsevöönd ning kõikide Praegusel hetkel liiguvad jalakäijad mööda isetekkelist rada diagonaalis üle raudteemaa. Kõrvaltingimuse nr 17 kohaselt rajatiste ja tehnovõrkude kaitsevööndid raudteemaa ulatuses. kavandati jalakäijatele uus rada, mille tulemusena tõenäoliselt 3. Ühendustee projekti koosseisus (seletuskirjas ja asendiplaanil) näidata ära kõik raudteemaale lisaks tööle kaoks diagonaalis üle raudtee liikumise vajadus. Juhul kui PP22039 ehitatavad või ümber ehitatavad rajatised. kõrvaltingimuse nr 17 kohast rada mitte rajada, hakatakse kasutama 4. Meeri tänava ning kavandatava jalgratta- ja jalgtee ühendus näha ette raudteemaa piiri äärde, et tagada olemasolevat jalgrada või tallatakse sisse uus rada juhuslikku raudteemaa ratsionaalne kasutus. Aktsiaselts Eesti Raudtee ei tee takistusi raudteemaa raadamiseks projekteeritava asukohta. Mõistlik oleks see kavandada olemasoleva raudteemaal ühendustee alalt. kasvavate puude vahel kulgeva jalgraja pikendusena ning mitte kavandada seda raudteemaa piirile, kus kasvavad kõrged puud. 5. Raudteemaa ja avalike teede eraldamiseks: Esiteks oleks sellisel juhul jalakäijate liikumisteekond lühem, mis  Pikendada põhiprojektis töö nr PP22039 „Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste põhiprojekt“ (OÜ suurendab tõenäosust, et seda hakataks ka kasutama. Teiseks need Reaalprojekt) kergliiklustee piire kuni kavandatava ühendusteeni. raudteemaa servas kasvavad puud pakuvad eraldust Meeri tn 24  Näha ette jalakäijate ühendustee rööbastee poolsele küljele katkematu piirdeaed kõrgusega 2 m ning ühendada kinnistule, kus paikneb eluhoone. see töös nr PP22039 kergliiklustee torupiirdega ja pikendada kinnistuni Meeri tn 19. AS Eesti Raudtee pole teinud samme selleks, et jalakäijate liikumist  Näha ette Meeri tänavalt raudteemaale juurdepääsuks lukustatav autovärav laiusega 4 m. raudteemaal kõnealuses asukohas piirata, suunata või mis tahes  Kergliiklustee peab raudteemaa piiri ületama väljaspool Meeri tänava sõidutee ala. kujul ohutumaks muuta. Ei ole proportsionaalne anda selle  Kergliiklusteele Meeri tänava ja raudteemaa piiril paigaldada ühendustee kasutamist reguleerivad küsimuse lahendamise kohustust Transpordiametile või seada liikluskorraldusvahendid. täiendavaid nõudeid, sest raudteemaal ohutuse tagamine on AS Eesti Raudtee kohustus ning tee ehitusloa eelnõu kõrvaltingimuse 6. Truupide projekteerimisel raudteemaale tagada olemasolevate kraavide ja sademevee süsteemide toimimine. nr 17 kohaselt olemasolevat situatsiooni niigi oluliselt parandataks. 7. Raudteemaale kavandatava ühendustee ja piirete ehitamiseks tuleb rajatiste tulevasel omanikul sõlmida isikliku Võttes arvesse eeltoodu on Transpordiamet seisukohal, et AS Eesti kasutusõiguse (IKÕ) seadmise notariaalne leping. Projekti koosseisus esitada rajatiste IKÕ plaanid. Aktsiaselts Raudtee on 12.04.2023 kirjas nr 13-8/437-6 seadnud ehitusloa Eesti Raudtee omandis olev Hoonestusõigus koormatakse isikliku kasutusõigusega vastavalt aktsiaselts Eesti eelnõu kõrvaltingimuse nr 17 täitmiseks ebaproportsionaalsed Raudtee nõukogu 15.12.2020 otsusega nr 130/8 kehtestatud põhitingimustele. Isikliku kasutusõiguse seadmise nõuded. leping tuleb sõlmida enne tööloa taotluse esitamist. Otsus: 8. Ülal nimetatud punktides kirjeldatud põhimõtted peavad kajastuma ehitusprojekti seletuskirjas ja joonistel. Muuta tee ehitusloa eelnõud ning eemaldada kõrvaltingimus nr 17, Käesolevad nõuded lugeda projekti lahutamatuks osaks. mis nägi raudteemaale ette jalakäijatele sõelmetest kattega 3  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Nõo aleviku kergliiklusteede ja bussipeatuste parklate ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 9. Projekt esitada aktsiaseltsile Eesti Raudtee kooskõlastamiseks .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis e-posti aadressil ühenduse rajamise Meeri tänavalt kuni kavandatava jalgratta- ja [email protected]. jalgteega. 10. Tehnilised tingimused kehtivad üks (1) aasta ja võivad täieneda või muutuda projektlahendusest lähtuvalt. *** Kirjale on lisatud AS Eesti Raudtee nõukogu 15.12.2020 otsusega nr 130/8 kinnitatud „isikliku kasutusõiguse põhitingimused“ *** 7 Elektrilevi OÜ Elektrilevi OÜ pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel , et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada. 8 Telia Eesti AS Telia Eesti AS pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel , et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada. 9 MTÜ Eesti MTÜ Eesti Andmesidevõrk pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus: Andmesidevõrk Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel , et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada. 10 AS Emajõe Veevärk AS Emajõe Veevärk pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel , et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada. 11 Enefit Connect OÜ Enefit Connect OÜ pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel , et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada. 2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse tunnus tunnus tunnus tunnus Vana-Nõo tn 2 52801:010:0057 Tartu tn 3a 52801:010:0400 Kiriku tn 10 52801:010:0126 Raudtee tn 2a 52801:010:0018 Oja tn 5 52801:010:0116 Tartu tn 3 52801:001:0542 Kiriku tn 12 52801:010:0127 Valga mnt 2 52801:009:0058 Oja tn 1a 52801:010:0441 Kiriku tn 4a 52801:010:0129 Meeri tn 18b 52801:010:0022 Vahenurme 52801:001:0434 Oja tn 1 52801:010:0253 Kiriku tn 6 52801:010:0123 Meeri tn 22 52801:010:0421 Tartu tn 1 52801:010:0217 Kiriku tn 8 52801:010:0125 Meeri tn 24 52801:010:0016 4