Ülle Kallas
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium 03.05.2023 nr 7-21/21/2274-34
[email protected]
Notarilepingu ja riigilõivu
maksekorralduse edastamine (Saueaugu
kinnisasja osa, 28 Rapla-Märjamaa tee
L10)
Maa-ameti peadirektori 07.03.2023 korraldusega nr 1-17/23/523 otsustati omandada riigile Rail
Baltic raudtee põhiprojekti kohaselt Rapla-Märjamaa tee maaeralduse alale jääv OÜ Männiku
Farm omandis olev Rapla maakonnas Rapla vallas Tuti külas asuva kinnistu registriosa nr 3445837
koosseisu kuuluv 28 Rapla-Märjamaa tee L10 katastriüksus katastritunnusega 66801:001:1701,
pindalaga 8632 m², sihtotstarbega transpordimaa 100%, hinnaga 9360 eurot.
Notarileping sõlmiti 03.05.2023 Tallinna notar Tea Türnpuu juures. Lepingu punkti 5.2. kohaselt
tuleb tasuda 28 Rapla-Märjamaa tee L10 kinnisasja eest makstav hind 9360 eurot 14 tööpäeva
jooksul lepingu sõlmimise päevast arvates. Palume kanda nimetatud rahasumma lepingu punktis
5.2. märgitud müüja kontole. Samuti palume tasuda riigilõiv ja e-arvete süsteemi kaudu esitatud
notari tasu arve.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarja Virks
maakorralduse osakonna nõunik
Lisad: Notarileping
Maa-ameti peadirektori 07.03.2023 korraldus nr 1-17/23/523
Riigilõivu maksekorraldus
Teadmiseks: Pärja Bärg (
[email protected])
Inga Kredemann
5380 6750
[email protected]
Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 /
[email protected] / www.maaamet.ee
Registrikood 70003098
KORRALDUS
7. märts 2023 nr 1-17/23/523
Saueaugu kinnisasja osaline avalikes
huvides riigile omandamine
1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Riigihalduse ministri 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/43 kehtestati Rapla maakonnaplaneering
„Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Raudteetaristu ja teenindusrajatiste
asukoht ja raudtee maavajadus on täpsustatud raudtee põhiprojektiga. Raudteetaristu arendamist
koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), kes sõlmis 06.09.2016
Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ametiga koostöökokkuleppe, mille kohaselt viib Rail Baltica
projektis maade omandamise menetlusi läbi Maa-amet.
Rapla maakonnas Rapla vallas Tuti külas paiknev kinnistu registriosa nr 3445837 koosseisu
kuuluv Saueaugu katastriüksus katastritunnusega 66904:003:1302 jäi Rail Baltic raudtee
põhiprojekti kohaselt osaliselt Rapla-Märjamaa tee maaeralduse alale. Kinnistu omanikuna on
kinnistusraamatusse 16.10.2013 sisse kantud OÜ Männiku Farm (registrikood 10292759).
Kinnistusraamatu registriosa nr 3445837 III jakku kandena nr 1 on 08.04.2013 sisse kantud ja
17.07.2017 muudetud isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ
(registrikood 11050857) kasuks.
Maa-amet teavitas kinnisasja omanikku 27.03.2020 kirjaga nr 7-21/20/4751 kinnisasja avalikes
huvides omandamise menetlusest ning esitas sama kirjaga Rail Baltic raudtee eelprojekti
muudatusprojekti krundijaotuskava alusel, tuginedes Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna
hindamisaruandele, pakkumuse Saueaugu kinnisasja ca 1,32 ha suuruse osa omandamiseks riigile
rahas makstava tasu eest. Kinnisasja omanik ei nõustunud esitatud pakkumusega ning avaldas
soovi kinnisasjade vahetamiseks riigile kuuluva kinnisasja vastu.
Maa-amet korraldas Saueaugu katastriüksuse jagamise ning jagamise käigus moodustatud
28 Rapla-Märjamaa tee L10 katastriüksus (katastritunnus 66801:001:1329, pindala 13 053 m²,
sihtotstarve transpordimaa 100%) registreeriti 13.11.2020 maakatastris.
Maa-amet esitas 04.02.2021 kirjaga nr 7-21/21/2274 pakkumuse Saueaugu kinnisasja tasu eest
osaliseks omandamiseks ning esitas ka pakkumuse kinnisasjade vahetamiseks. Kinnisasjade
omanik ei nõustunud pakkumusega ning esitas vastuväited.
Maa-amet teavitas 24.05.2021 kirjaga nr 7-21/21/9375 kinnisasja omanikku Rail Baltic raudtee
põhiprojekti koostamise käigus muutunud projektlahendusest Saueaugu kinnisasja osas. Maa-amet
korraldas 28 Rapla-Märjamaa tee L10 katastriüksuse jagamise ning jagamise käigus moodustati ja
registreeriti 23.03.2022 maakatastris riigile omandatav 28 Rapla-Märjamaa tee L10 katastriüksus
(katastritunnus 66801:001:1701, pindala 8632 m², sihtotstarve transpordimaa 100%) ja kinnisasja
omanikule alles jääv Sauenurga katastriüksus (katastritunnus 66801:001:1702, pindala 4758 m2,
sihtotstarve maatulundusmaa 100%).
Läbirääkimiste tulemusena esitas Maa-amet 06.09.2022 kirjaga nr 7-21/21/2274-18
Kinnisvaraekspert OÜ 04.08.2022 koostatud eksperthinnangu nr 2207-9424-01/AT alusel
pakkumuse 28 Rapla-Märjamaa tee L10 katastriüksuse omandamiseks riigile hinnaga 9204 eurot,
mis sisaldas tasu kinnisasja eest 7670 eurot ja motivatsioonitasu 1534 eurot, mis on 20% tasust
ning millele lisandus kinnisasjade avalikes huvides omandamise menetluses osalemise eest
täiendav asjaajamise hüvitis 149 eurot. Kinnisasja omanik nõustus 28 Rapla-Märjamaa tee L10
katastriüksuse riigile omandamisega rahas makstava tasu eest ning allkirjastas digitaalselt
maakorralduskava Sauenurga (katastritunnus 66801:001:1702) ja Saueaugu (katastritunnus
66801:001:1328) katastriüksuste liitmiseks.
Elektrilevi OÜ andis 16.02.2023 kirjaliku nõusoleku kinnistu registriosa nr 3445837 III jao kande
nr 1 kustutamiseks, kuna isiklik kasutusõigus paikneb teisel kinnisasjal.
Saueaugu kinnisasja osalise omandamise menetluses osalemisega kaasneva asjaajamise eest
makstav täpsustatud täiendav hüvitis omanikule on 156 eurot, mis vastab Statistikaameti avaldatud
tehingule eelneva aasta keskmisele brutotunnipalgale 16 tunni eest. Keskmine brutotunnipalk on
9,74 eurot, mis on arvutatud Statistikaameti poolt avaldatud tehingule eelneva aasta (jaanuar –
detsember 2022) keskmiste brutotunnipalkade aritmeetilise keskmisena.
Saueaugu kinnisasja osa omandamiseks vajalikud rahalised vahendid summas 9360 (üheksa tuhat
kolmsada kuuskümmend) eurot ning ostu-müügitehinguga kaasnevad kulud tasub MKM Rail
Baltic raudteetrassi rajamiseks ettenähtud eraldiste arvelt.
2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED
Kinnisasja omandamise menetlus viiakse läbi kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse
(edaspidi KAHOS) alusel.
KAHOS § 3 lõike 3 kohaselt otsustab menetluse läbiviija kinnisasja omandamise
kokkuleppemenetluse teel, kui kinnisasja väärtus on väiksem kui 50-kordne Statistikaameti
avaldatud tehingule eelneva aasta keskmine brutokuupalk. KAHOS § 6 lõike 3 kohaselt võib
Maa-amet olla menetluse läbiviija riigi huvi korral.
KAHOS § 4 lõike 1 punkti 7 alusel on kinnisasja lubatud omandada riigitee, kohaliku tee, avaliku
raudtee taristu ja teenindusrajatise ning avaliku väljaku ehitamiseks.
KAHOS § 27 lõike 6 kohaselt määrab kinnisasja omandamise otsustaja kinnisasja omandamise
lepingu sõlmimiseks tähtaja. Tähtaeg võib olla kuni kaks kuud kinnisasja omandamise otsuse
kättesaamisest arvates. Põhjendatud juhul võib kinnisasja omandamise otsustaja nimetatud
tähtaega pikendada.
Riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 7 lõike 1 kohaselt loetakse riigi omandatav vara selle riigivara
valitseja valitsemisele kuuluvaks, kellele see vara seaduse või tehingu alusel tuleb üle anda või kes
on õigustatud või kohustatud selle vastu võtma.
3. OTSUS
Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes KAHOS § 3 lõikest 3, § 4 lõike 1 punktist 7, § 6 lõikest 3, § 27
lõigetest 1 ja 6 ning RVS § 7 lõikest 1:
3.1. Omandada riigile Rapla-Märjamaa tee maaeralduse alale jääv OÜ Männiku
Farm (registrikood 10292759) omandis olev Rapla maakonnas Rapla vallas Tuti külas
paiknev, kinnistu registriosa nr 3445837 koosseisu kuuluv 28 Rapla-Märjamaa tee L10
katastriüksus katastritunnusega 66801:001:1701, pindalaga 8632 m2, sihtotstarbega
transpordimaa 100%, hinnaga 9360 eurot, mis koosneb kinnisasja tasust 7670 eurot,
motivatsioonitasust 1534 eurot ja asjaajamisega seotud hüvitisest 156 eurot.
3.2. Maakorralduse osakonnal sõlmida punktis 3.1. nimetatud katastriüksuse riigile omandamise
leping kahe kuu jooksul käesoleva otsuse teatavaks tegemisest kinnistu omanikule.
3.3. Maakorralduse osakonnal korraldada esialgse krundijaotuskava alusel menetluse käigus
Saueaugu kinnisasjast välja jagatud Sauenurga (katastritunnus 66801:001:1702)
katastriüksuse liitmine kinnisasja omanikule alles jääva Saueaugu (katastritunnus
66801:001:1328) katastriüksusega ja üleliigsete piirimärkide eemaldamine loodusest.
3.4. Maakorralduse osakonnal korraldada vara arvele võtmine riigi kinnisvararegistris Majandus-
2
ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele.
4. VAIDLUSTAMISVIIDE
Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest, esitades
kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide
Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits
peadirektor
Saata: Maa-ameti maakorralduse osakond, OÜ Männiku Farm, Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeerium
3
Andmed ja eeltäidetud maksekorraldus riigilõivu tasumiseks
Kinnistusraamatu toimingud
Tehingu kuupäev 03.05.2023
Väljastas Tiina Klemets
Maksja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Maksja aadress Suur-Ameerika tn 1, Tallinn
Saaja Rahandusministeerium
Saaja kontod Swedbank EE062200221059223099
SEB Pank EE571010220229377229
Luminor Bank EE221700017003510302
LHV Pank EE567700771003819792
Selgitus 2023/TB/1212
Viitenumber 77760007181606
Summa 5,25 €
MAKSEKORRALDUS NR
Maksja Kuupäev
Maksja konto Reg-nr Selgitus
2023/TB/1212
Maksja pank
Saaja
Rahandusministeerium
Saaja konto Viitenumber
77760007181606
Saaja pank Summa Valuuta
5,25 EUR
Summa sõnadega (EUR)
viis eurot ja kakskümmend viis senti
Maksja kinnitus Panga kinnitus
Riigilõivu tasumata jätmisel ei tee vastav registriosakond kandeid.
Palume äriregistri kandeavalduste puhul edastada maksekorraldus meilile:
[email protected].
Mina, Tallinna notar Tea Türnpuu, kelle büroo asub aadressil Maakri tn 19, Tallinn, Eesti Vabariik, kinnitan käesoleva kaugtõestamise teel tõestatud originaaldokumendi õigsust.
Notari ametitegevuse raamatu registri nr 1212
Käesoleva lepingu on koostanud ja kaugtõestamise teel tõestanud Tallinnas, kolmandal mail
kahe tuhande kahekümne kolmandal (03.05.2023.) aastal
TALLINNA NOTAR TEA TÜRNPUU,
kelle büroo asub Tallinnas Maakri tn 19,
käesolevas notariaaltoimingus osalejad on
OÜ Männiku Farm, registrikood 10292759, asukoht Liivalaia tn 32, Kesklinna linnaosa,
Tallinn, Harju maakond 10118, e-posti aadress:
[email protected], seaduslik esindaja –
juhatuse liige Aarne Kask, isikukood 36702245223, kelle isiku on notar tuvastanud
isikutunnistuse nr AB0316493 ja PPA andmebaasi alusel videosilla vahendusel videokõne ajal,
äriühingu registriandmed ja esindaja esindusõiguse on notar kontrollinud maakohtu
registriosakonna keskandmebaasi lepingu sõlmimise päeva väljatrüki alusel, milline on
käsitletav registriseisu tõendina notariaadiseaduse § 31 tähenduses, edaspidi nimetatud
müüja ja ka omanik,
ja
Eesti Vabariigi nimel riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika tn 1, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju
maakond 10122, volitatud esindaja – Silver Ao, isikukood 38907062715, e-posti aadress:
[email protected], kelle isiku on notar tuvastanud isikutunnistuse nr AB0566472 ja PPA
andmebaasi alusel videosilla vahendusel videokõne ajal ning kelle esindusõiguse on notar
kontrollinud notarile esitatud volikirja alusel, edaspidi nimetatud ostja,
edaspidi koos nimetatud lepinguosalised.
Aarne Kask avaldab, et tema asukoht kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt on
Tallinnas, Harju maakonnas.
Silver Ao avaldab, et tema asukoht kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt on Tartu
linnas, Tartu maakonnas.
Lepinguosalised taotlevad alljärgneva lepingu notariaalset tõestamist
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE LÕPETAMISE JA KUSTUTAMISE KINNISTAMISAVALDUS,
KINNISTU JAGAMISE KINNISTAMISAVALDUS,
LEPINGU ESEME MÜÜGILEPING,
ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUSED
1. Registrite andmed ja lepingu ese
1.1. Vastavalt kinnistusraamatu elektroonilise päringusüsteemi lepingu sõlmimise päeva
väljatrükile on Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 3445837
kantud kinnistu (edaspidi nimetatud kinnistu):
esimesse jakku “Kinnistu koosseis”:
1
- katastritunnus 66801:001:1701, sihtotstarve – transpordimaa 100%, asukoht Rapla
maakond, Rapla vald, Tuti küla, 28 Rapla-Märjamaa tee L10, pindala 8632,0 m2;
- katastritunnus 66801:001:1950, sihtotstarve – maatulundusmaa 100%, asukoht Rapla
maakond, Rapla vald, Tuti küla, Saueaugu, pindala 13,22 ha;
teise jakku “Omanik” on omanikuna sisse kantud OÜ Männiku Farm (registrikood
10292759);
kolmandasse jakku “Koormatised ja kitsendused” on kantud järgmised kanded:
1) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood
11050857) kasuks. Tähtajatu isiklik kasutusõigus elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses
elektrivõrgu majandamiseks vastavalt 18.11.2004 lepingu p-le 3, 4 ja 5. Sisse kantud
registriossa 1244437 1.12.2004; siia üle kantud. 28.03.2013 kinnistamisavalduse alusel sisse
kantud 8.04.2013. Sisse kantud 8.04.2013. 7.07.2017 kinnistamisavalduse alusel muudetud
17.07.2017.
2) Omandamise märkus Eesti Vabariik kasuks. Kinnisasja avalikes huvides omandamise
seaduse (KAHOS) § 9 alusel. 5.05.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 7.05.2020.
3) Keelumärge KAHOS § 28 alusel kinnisasja käsutamise keelamiseks Eesti Vabariik kasuks.
24.11.2021 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 30.11.2021.;
neljandas jaos “Hüpoteegid” kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.2. Käesoleva lepingu esemeks on käesoleva lepingu punkti 3.4.1 alusel jagamise
tulemusena tekkiv kinnistu katastritunnusega 66801:001:1701, sihtotstarbega –
transpordimaa 100%, asukohaga Rapla maakond, Rapla vald, Tuti küla, 28 Rapla-
Märjamaa tee L10, pindalaga 8632,0 m2 (edaspidi nimetatud lepingu ese).
1.3. Vastavalt e-notari päringusüsteemi lepingu sõlmimise päeva andmetele nähtub, et:
1.3.1. kinnistu suhtes ei kehti muinsuskaitsealaseid kitsendusi ega piiranguid;
1.3.2. kinnistu ei asu tervenisti ega osaliselt ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi
püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis ega hoiualal, kuid kinnistu jääb
järgmistesse piiranguvöönditesse:
Katastriüksuse 66801:001:1701 kitsendused:
Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 4676,56 m²; nähtus: Üle 10 ha
pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Vigala jõgi); seisund: kehtiv;
Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 1215,80 m²; nähtus:
Maaparandussüsteemi eesvool üle 25km²; seisund: kehtiv;
Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 4434,31 m²; nähtus:
Maaparandussüsteemi eesvool üle 25km²; seisund: kehtiv;
Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 2,31 m²; nähtus:
Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km²; seisund: kehtiv;
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 6162,21 m²; nähtus: Maantee;
seisund: kehtiv;
Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 231,82 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi
eesvool kuni 10km²; seisund: kehtiv;
Piiranguvöönd: maaparandushoiu-ala; ulatus: 1830,61 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi
maa-ala (Põlendiku-Suurearu3); seisund: kehtiv;
Piiranguvöönd: maaparandushoiu-ala; ulatus: 6544,84 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi
maa-ala (Põlendiku-Suurearu1); seisund: kehtiv;
Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 1429,75 m²; nähtus: Üle 10 ha
pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Vigala jõgi); seisund: kehtiv.
Kitsendusi põhjustava objekti andmed:
ulatus: 6544,84 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (Põlendiku-Suurearu1); seisund:
kehtiv;
ulatus: 1830,62 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (Põlendiku-Suurearu3); seisund:
kehtiv;
2
ulatus: 0,38 m; nähtus: maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Põlendiku-Suurearu3);
seisund: kehtiv.
Katastriüksuse 66801:001:1950 kitsendused:
Piiranguvöönd: planeeringu ala; ulatus: 443,49 m²; nähtus: Tiheasustusala (Rapla valla
üldplaneering); seisund: kehtiv;
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 3,03 m²; nähtus: Sideehitis maismaal; seisund:
kehtiv;
Piiranguvöönd: maaparandushoiu-ala; ulatus: 63690,27 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi
maa-ala (Põlendiku-Suurearu3); seisund: kehtiv;
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 751,36 m²; nähtus: Maantee;
seisund: kehtiv;
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 68,70 m²; nähtus: Sideehitis maismaal;
seisund: kehtiv;
Piiranguvöönd: maaparandushoiu-ala; ulatus: 68458,27 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi
maa-ala (Põlendiku-Suurearu1); seisund: kehtiv;
Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 15897,84 m²; nähtus: Üle 10 ha
pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Vigala jõgi); seisund: kehtiv;
Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 1225,04 m²; nähtus:
Maaparandussüsteemi eesvool üle 25km²; seisund: kehtiv;
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 3,03 m²; nähtus: Sideehitis maismaal; seisund:
kehtiv;
Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 14638,25 m²; nähtus:
Maaparandussüsteemi eesvool üle 25km²; seisund: kehtiv;
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 5461,90 m²; nähtus: Maantee;
seisund: kehtiv;
Piiranguvöönd: planeeringu ala; ulatus: 2464,97 m²; nähtus: Riigi eriplaneeringu ala (Rail Baltic
raudtee trassi koridor); seisund: kehtiv;
Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 1611,37 m²; nähtus: Üle 10 ha
pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Vigala jõgi); seisund: kehtiv.
Kitsendusi põhjustava objekti andmed:
ulatus: 0,74 m; nähtus: sideehitis maismaal; seisund: kehtiv;
ulatus: 2464,98 m²; nähtus: riigi eriplaneeringu ala (Rail Baltic raudtee trassi koridor); seisund:
kehtiv;
ulatus: 33,74 m; nähtus: sideehitis maismaal; seisund: kehtiv;
ulatus: 443,49 m²; nähtus: tiheasustusala (Rapla valla üldplaneering); seisund: kehtiv;
ulatus: 0,74 m; nähtus: sideehitis maismaal; seisund: kehtiv;
ulatus: 68458,28 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (Põlendiku-Suurearu1); seisund:
kehtiv;
ulatus: 63690,26 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (Põlendiku-Suurearu3); seisund:
kehtiv;
1.3.3. lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse katastritunnusega 66801:001:1701
kõlvikulises koosseisus on haritavat maad 8632,0 m2;
1.3.4. lepingu ese on hoonestamata;
1.3.5. kinnistul katastripidaja märked puuduvad;
1.3.6. kinnistul projekteeritavad looduskaitseobjektid puuduvad;
1.3.7. lepingu ese paikneb Rail Baltic trassi koridori vahetus läheduses.
2. Lepinguosaliste avaldused ja kinnitused
2.1. Müüja esindaja / omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.1.1. kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole müüja kinnistut kellelegi võõrandanud ega
koormanud käesolevas lepingus nimetamata piiratud asjaõigustega, kinnistu suhtes ei ole
vaidlusi, sealhulgas kohtulikke vaidlusi, kinnistul ei lasu käesolevas lepingus nimetamata
3
käsutamiskeelde, kinnistut ei ole arestitud ning kinnistu suhtes ei ole kinnistusosakonnale
esitatud kinnistamisavaldusi;
2.1.2. kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole omanik kinnistut jaganud ega esitanud kinnistu
jagamiseks avaldusi ning et ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid omaniku õigust
kinnistut jagada ning et lepingu esemel ei lasu kolmandate isikute õigusi, sealhulgas
kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslikke kolmandate isikute õigusi;
2.1.3. ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid müüja õigust sõlmida käesolevat lepingut
ja et müüja poolt ei ole sõlmitud ja müüja kohustub mitte sõlmima ühtegi lepingut, mis tooksid
kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega mistahes muid kokkuleppeid, mis võiksid
takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel kannete tegemist kinnistusraamatusse;
2.1.4. müüjale teadaolevalt ei ole kinnistuga, sh lepingu esemega, seotud keskkonnakahjusid
ning müüjale ei ole esitatud ühtegi keskkonnaalast kinnistuga seotud ettekirjutust;
2.1.5. müüjale teadaolevalt ei kehti lepingu eseme suhtes mingeid käesolevas lepingus
nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid;
2.1.6. lepingu eseme suhtes ei ole algatatud kaitse alla võtmise menetlust ning müüja ei ole
saanud kaitsekohustuse teatist;
2.1.7. kuni käesoleva lepingu sõlmimise päevani on tasutud kõik lepingu eseme eest
tasumisele kuuluvad maksud ning kantud avalikud koormatised, mille tasumise tähtpäev on
saabunud;
2.1.8. lepingu esemel ei ole mingeid müüjale teadaolevaid varjatud puudusi, millest müüja ei
ole ostjat teavitanud või mida ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel;
2.1.9. lepingu ese on hoonestamata;
2.1.10. lepingu ese ei ole varustatud kommunikatsioonidega (vesi, elekter, kanalisatsioon,
side);
2.1.11. lepingu esemele on olemas juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt;
2.1.12. lepingu esemel ei paikne käesolevas lepingus nimetamata kolmandatele isikutele
kuuluvaid maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke või rajatisi;
2.1.13. müüjale ei ole esitatud pankrotihoiatust, müüja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti
ega algatatud pankrotimenetlust, samuti ei ole algatatud müüja likvideerimis- ega
saneerimismenetlust ning käesoleva lepingu sõlmimine ei kahjusta müüja majanduslikku
seisundit ega võlausaldajate huve;
2.1.14. tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ning ei esine
asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida käesolev leping ja et tal on lähtuvalt
seadustest, sealhulgas äriseadustikust ja äriühingu põhikirjast vajalikud esindatava äriühingu
sisesed otsused ja kooskõlastused käesoleva lepingu sõlmimiseks ning et tal on kõik õigused
käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
2.2. Ostja esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.2.1. käesolev leping sõlmitakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning Maa-ameti
peadirektori korraldusele nr 1-17/23/523, milline on digitaalselt allkirjastatud 07. märtsil 2023.
aastal „Saueaugu kinnisasja osaline avalikes huvides riigile omandamine“;
2.2.2. ostja on teadlik lepingu eseme kohta käesolevas lepingus nimetatud avalikes registrites
sisalduvatest andmetest ning käesolevas lepingus müüja poolt avaldatud asjaoludest ega oma
eelnimetatu osas müüja suhtes mingeid nõudmisi ega pretensioone;
2.2.3. ostja on teadlik käesoleva lepingu punktis 1.3.2 nimetatud lepingu eseme kitsendusest
ja piirangutest, ostja kohustub neid oma tegevuses järgima ning ostja esindaja kinnitab, et
ostja ei oma eelnimetatu osas müüja suhtes mingeid nõudmisi ega pretensioone;
2.2.4. ostja on tutvunud lepingu esemega, on lepingu eseme ning ostjale müüja poolt selle
kohta esitatud dokumentatsiooni üle vaadanud ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik
lepingu eseme seisukorrast ning et ostja ostab lepingu eseme ostjale teadaolevas seisundis;
2.2.5. ostja ostab lepingu eseme tuginedes teostatud ülevaatusele ning müüja poolt
käesolevas lepingus esitatud andmetele;
2.2.6. ostja on teadlik lepingu eseme omandamisega tekkivatest õigustest ja kohustustest ja
ostja esindaja kinnitab, et ostja soovib käesoleva lepingu sõlmimist ning lepingu eseme
omandamist;
4
2.2.7. tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ning puuduvad ja ei
esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida käesolev leping ja et tal on
lähtuvalt seadustest kõik vajalikud otsused ja kooskõlastused käesoleva lepingu sõlmimiseks
ning et ta omab kõiki õiguseid käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
2.3. Lepinguosaliste esindajad avaldavad ja kinnitavad, et:
2.3.1. nad on tutvunud kõikide käesolevas lepingus viidatud dokumentidega, on teadlikud
nende sisust ning et nad ei soovi viidatud dokumentide ettelugemist notari poolt ega lisamist
käesolevale lepingule;
2.3.2. käesoleva lepingu punktis 2.2.1 nimetatud haldusakti sisu on neile teada, nad loobuvad
nimetatud dokumendi ettelugemisest ning käesolevale lepingule lisamisest.
3. Isikliku kasutusõiguse lõpetamise ja kustutamise kinnistamisavaldus,
kinnistu jagamise kinnistamisavaldus
3.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et:
3.1.1. kinnistu on koormatud isikliku kasutusõigusega tehnovõrgu või rajatise seadmiseks
Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Tähtajatu isiklik kasutusõigus elektrivõrgu
kaitsevööndi ulatuses elektrivõrgu majandamiseks vastavalt 18.11.2004 lepingu p-le 3, 4 ja 5.
Sisse kantud registriossa 1244437 1.12.2004; siia üle kantud. 28.03.2013 kinnistamisavalduse
alusel sisse kantud 8.04.2013;
3.1.2. käesoleva lepingu punktis 3.1.1 nimetatud isikliku kasutusõiguse seadmise
tehinguväärtuseks selle seadmisel oli 25 000 krooni, mis on võrdne 1597 euro ja 79 sendiga.
3.2. Omanik avaldab, et ta on Elektrilevi OÜ’ga (registrikood 11050857) kokku leppinud
Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks seatud isikliku kasutusõiguse
lõpetamises ja kustutamises. Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) on andnud oma
eelnevalt digitaalselt allkirjastatud nõusoleku ning omanik annab käesolevaga oma
nõusoleku kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa
nr 3445837 kantud kinnistu kolmandast (III) jaost kande nr 1 alla kantud:
- Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood
11050857) kasuks. Tähtajatu isiklik kasutusõigus elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses
elektrivõrgu majandamiseks vastavalt 18.11.2004 lepingu p-le 3, 4 ja 5. Sisse kantud
registriossa 1244437 1.12.2004; siia üle kantud. 28.03.2013 kinnistamisavalduse alusel
sisse kantud 8.04.2013. Sisse kantud 8.04.2013. 7.07.2017 kinnistamisavalduse alusel
muudetud 17.07.2017. Kohtunikuabi Kariina Orr.
3.3. Omanik avaldab soovi käesoleva lepingu punktis 1.1 nimetatud kinnistu jagamiseks ning
soovib Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 3445837 kantud
kinnistust seoses jagamisega eraldada ühe (1) iseseisva kinnistu alljärgnevate andmetega:
3.3.1. katastritunnus 66801:001:1701, sihtotstarve – transpordimaa 100%, asukoht Rapla
maakond, Rapla vald, Tuti küla, 28 Rapla-Märjamaa tee L10, pindala 8632,0 m2.
3.4. Lähtudes asjaõigusseadusest, kinnistusraamatuseadusest ja vastavalt käesoleva
lepingu punktis 3.3 avaldatule, avaldab omanik soovi Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 3445837 kantud kinnistust seoses
jagamisega eraldada ühe (1) katastriüksuse ja omanik palub selle kanda Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistrisse iseseisva kinnistuna alljärgnevalt:
3.4.1. avada moodustatud katastriüksusele iseseisev kinnistusregistriosa ning kanda:
esimesse (I) jakku:
• katastritunnus 66801:001:1701, sihtotstarve – transpordimaa 100%, asukoht
Rapla maakond, Rapla vald, Tuti küla, 28 Rapla-Märjamaa tee L10, pindala 8632,0
m2;
5
teise (II) jakku:
• OÜ Männiku Farm (registrikood 10292759);
kolmandasse (III) jakku:
• 1) Omandamise märkus Eesti Vabariik kasuks. Kinnisasja avalikes huvides
omandamise seaduse (KAHOS) § 9 alusel. 5.05.2020 kinnistamisavalduse alusel
sisse kantud 7.05.2020. Kohtunikuabi Ester Kärtner.
• 2) Keelumärge KAHOS § 28 alusel kinnisasja käsutamise keelamiseks Eesti
Vabariik kasuks. 24.11.2021 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 30.11.2021.
Kohtunikuabi Katrin Kokk;
neljandasse (IV) jakku: kandeid mitte teha.
3.5. Ühtlasi palub omanik teha kaasnevad kanded jagatava kinnistu registriosa nr
3445837 esimesse (I) jakku:
kustutada käesoleva lepingu punktis 1.1 nimetatud kinnistu registriosa esimesest (I)
jaost:
• katastritunnus 66801:001:1701, sihtotstarve – transpordimaa 100%, asukoht
Rapla maakond, Rapla vald, Tuti küla, 28 Rapla-Märjamaa tee L10, pindala 8632,0
m2;
kolmandast (III) jaost:
• 1) Omandamise märkus Eesti Vabariik kasuks. Kinnisasja avalikes huvides
omandamise seaduse (KAHOS) § 9 alusel. 5.05.2020 kinnistamisavalduse alusel
sisse kantud 7.05.2020. Kohtunikuabi Ester Kärtner.
• 2) Keelumärge KAHOS § 28 alusel kinnisasja käsutamise keelamiseks Eesti
Vabariik kasuks. 24.11.2021 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 30.11.2021.
Kohtunikuabi Katrin Kokk.
3.6. Omaniku esindaja palub, et kinnistusraamatusse tehtaks kanded omaniku poolt
käesolevas lepingus esitatud järjekorras.
4. Jagamisel eraldatud kinnistu väärtus
Omanik hindab jagamisel eraldatud uue moodustatava, käesoleva lepingu 3.4.1 nimetatud
kinnistu väärtuseks lähtudes ostuhinnast üheksa tuhat kolmsada kuuskümmend (9360) eurot.
5. Lepingu eseme ost-müük, ostuhind ja tasumise kord
5.1. Müüja ja ostja on kokku leppinud, et müüja müüb ja ostja ostab müüjalt müüjale kuuluva,
käesoleva lepingu punktis 1.2 nimetatud lepingu esemeks oleva kinnistu katastritunnusega
66801:001:1701, sihtotstarbega – transpordimaa 100%, asukohaga Rapla maakond,
Rapla vald, Tuti küla, 28 Rapla-Märjamaa tee L10, pindalaga 8632,0 m2.
5.2. Müüja ja ostja on kokku leppinud, et müüja müüb ja ostja ostab müüjalt käesoleva lepingu
punktis 1.2 nimetatud lepingu eseme hinnaga üheksa tuhat kolmsada kuuskümmend
(9360) eurot (milline summa koosneb kinnisasja tasust summas seitse tuhat kuussada
seitsekümmend (7670) eurot, motivatsioonitasust summas üks tuhat viissada kolmkümmend
neli (1534) eurot ja asjaajamisega seotud hüvitisest summas ükssada viiskümmend kuus (156)
eurot), millise rahasumma kohustub ostja tasuma müüja (OÜ Männiku Farm, registrikood
10292759) kontole nr EE512200221027684000 Swedbank AS’is, hiljemalt neljateistkümne
(14) tööpäeva jooksul käesoleva lepingu sõlmimise päevast arvates ning juhul, kui ostja ei
täida nimetatud kohustust või ei täida seda nõuetekohaselt, on müüjal õigus nõuda viivist null
koma null kakskümmend kaks protsenti (0,022%) tasumata summalt iga kohustuse täitmisega
viivitatud päeva eest.
5.3. Müüja esindaja avaldab ja kinnitab, et müüja käesolevas lepingus nimetatud
arvelduskonto number on õige, ta on kontrollinud selle õigsust ning on teadlik, et notar ega
6
krediidiasutus ei saa kontrollida isiku ja arvelduskonto omaniku vastavust ning eelnimetatud
andmete õigsuse eest vastutab müüja.
Notari märkused:
1. Notari poolt on lepinguosaliste esindajatele selgitatud täitmata kohustuste erinevaid tagamise
võimalusi (sh notarikonto kasutamise võimalust ja hüpoteegi seadmise võimalust ostuhinna tasumise
tagamiseks), kuid lepinguosaliste esindajad avaldavad ja kinnitavad, et nad soovivad sõlmida käesoleva
lepingu selles kokku lepitud tingimustel.
2. Notari poolt on lepinguosaliste esindajatele selgitatud, et juhul, kui ostja ei täida ostuhinna tasumise
kohustust nõuetekohaselt, on müüjal õigus ostuhinna tasumise nõudega pöörduda kohtusse, samuti
seda, et sellise nõude aegumise tähtaeg on kolm (3) aastat nõude sissenõutavaks muutumisest arvates.
6. Valduse üleandmine ja täiendav kokkulepe
6.1. Lepinguosalised on kokku leppinud, et müüja kohustub lepingu eseme otsese valduse ja
lepingu eseme päraldiseks olevad dokumendid müüjalt ostjale üle andma hiljemalt
01.09.2023.a.
6.2. Lepinguosalised on kokku leppinud, et kõik maksud, avalik-õiguslikud koormatised,
lepingu esemest saadavad viljad, samuti juhusliku hävimise riisiko ja halvenemise oht läheb
müüjalt ostjale üle lepingu eseme valduse üleandmisega.
7. Asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused
7.1. Müüja ja ostja on lepingu eseme omandi üleandmises kokku leppinud. Müüja lubab
ja ostja avaldab soovi vastava õigusmuudatuse kinnistusraamatusse kandmiseks.
Vastavalt asjaõigusseaduse § 641 ja kinnistusraamatuseaduse § 34 paluvad müüja ja
ostja kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr
3445837 kantud kinnistu jagamise tulemusena tekkiva kinnistu katastritunnusega
66801:001:1701, sihtotstarbega – transpordimaa 100%, asukohaga Rapla maakond,
Rapla vald, Tuti küla, 28 Rapla-Märjamaa tee L10, pindalaga 8632,0 m2, suhtes avatud
registriosa teisest (II) jaost senine kanne müüja kohta ning kanda lepingu eseme uue
omanikuna:
- Eesti Vabariik.
7.2. Müüja ja ostja on kokku leppinud ja paluvad seoses käesoleva lepingu sõlmimisega
kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 3445837
kantud kinnistu jagamise tulemusena tekkiva kinnistu katastritunnusega
66801:001:1701, sihtotstarbega – transpordimaa 100%, asukohaga Rapla maakond,
Rapla vald, Tuti küla, 28 Rapla-Märjamaa tee L10, pindalaga 8632,0 m2, kolmandasse
(III) jakku kantud:
• 1) Omandamise märkus Eesti Vabariik kasuks. Kinnisasja avalikes huvides
omandamise seaduse (KAHOS) § 9 alusel. 5.05.2020 kinnistamisavalduse alusel
sisse kantud 7.05.2020. Kohtunikuabi Ester Kärtner.
• 2) Keelumärge KAHOS § 28 alusel kinnisasja käsutamise keelamiseks Eesti
Vabariik kasuks. 24.11.2021 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 30.11.2021.
Kohtunikuabi Katrin Kokk.
7.3. Lepinguosalised paluvad, et kinnistusraamatusse tehtaks kanded nende poolt
käesolevas lepingus esitatud järjekorras ja et üht kannet ei tehtaks teist kannet
tegemata.
8. Notari selgitused
Notar on lepinguosaliste esindajatele selgitanud, et:
7
8.1. käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik kinnistu jagamisega seotud kokkulepped.
Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis
sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa
seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing
tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti;
8.2. vastavalt asjaõigusseaduse § 54 võib ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult
omaniku soovil. Kinnisasja jagamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima.
8.3. kinnisomand lepingu esemele läheb ostjale üle tema omanikuna kinnistusraamatusse
kandmisega, mitte aga käesoleva lepingu sõlmimisega;
8.4. käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme müügiga seotud kokkulepped.
Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis
sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa
seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing
tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti;
8.5. tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja võlaõigusseaduse § 211 kohaselt peab müüja
ostjale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme
päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta
käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja
käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid). Kui müüjal on huvi
jätta dokumendi originaal endile, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi
originaali asemel ärakirja või väljavõtte;
8.6. võlaõigusseaduse § 218 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse
eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal
ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele
mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut
ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest
tulenevalt;
8.7. võlaõigusseaduse § 218 lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele
mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest
teadis või pidi teadma;
8.8. võlaõigusseaduse § 220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele
mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele
mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama
asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai
mittevastavusest teada;
8.9. võlaõigusseaduse § 220 lg 3 kohaselt juhul, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele
mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud
lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja
lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult
vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada
ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu;
8.10. võlaõigusseaduse § 221 kohaselt võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele
tugineda sõltumata sellest, kas ta mittevastavusest õigeaegselt on teatanud siis, kui
mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või müüja asja
mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda
ostjale;
8.11. asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib ostja nõuda lepingu täitmisena asja
parandamist (võlaõigusseadus § 108 ja 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda
(võlaõigusseadus § 110), nõuda kahju hüvitamist (võlaõigusseadus § 115) või alandada
ostuhinda (võlaõigusseadus § 112 ja 224). Kui asja lepingutingimustele mittevastavus on
oluline lepingurikkumine, võib ostja lepingust taganeda (võlaõigusseadus § 116 kuni 118 ja
223). Hinna alandamine ja lepingust taganemine toimuvad avalduse tegemisega teisele
lepingupoolele (võlaõigusseadus § 112 lg 2 ja 188 lg 1);
8.12. vastavalt Võlaõigusseaduse § 95 lg 1 peab võlausaldaja kohustuse täitmise
vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku
8
tõendi (täitmise kviitung). Võlgnik võib nõuda kviitungi andmist muus vormis, kui tal on selleks
õigustatud huvi;
8.13. vastavalt maamaksuseaduse § 7 lg 1 tasutakse kuni 64-eurone maamaks mis tahes
kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot,
tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa
maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks;
8.14. vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 1 on kinnisasja olulised osad sellega
püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili;
8.15. vastavalt täitemenetluse seadustiku § 187 lg 1 võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja
tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel
ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine).
Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses;
8.16. vastavalt täitemenetluse seadustiku § 188 lg 1 tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille
võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi
esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest
teadma tehingu tegemise ajal;
8.17. vastavalt täitemenetluse seadustiku § 188 lg 2 eeldatakse, et teine pool teadis või pidi
teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku
lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara
arestimist;
8.18. vastavalt täitemenetluse seadustiku § 188 lg 3 määratakse võlgniku lähikondsed
pankrotiseaduse § 117 kohaselt;
8.19. vastavalt täitemenetluse seadustiku § 189 lg 1 tunnistab kohus kehtetuks võlgniku
sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne
tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist;
8.20. vastavalt täitemenetluse seadustiku § 189 lg 2 võib kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1
sätestatud alustel tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte
kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom;
8.21. vastavalt täitemenetluse seadustiku § 189 lg 3 toetused ja tavapärased kingitused, mis
vastasid võlgniku majanduslikule olukorrale, ei ole tagasivõidetavad;
8.22. Vastavalt tulumakseseaduse § 15 lg 4 p 3 ei maksustata tulumaksuga kinnisasja avalikes
huvides omandamise seaduse alusel omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, ja
sundvalduse seadmise eest makstavat tasu ja hüvitist, samuti sama seaduse alusel läbiviidud
kinnisasjade vahetamisest ja maakorraldusest saadud tulu ja hüvitist;
8.23. vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 4, 5 ja § 38 lg 3 on ehituskeeluvööndi laius
rannal või kaldal üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri
suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit ja allikal ning kuni
kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel,
ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 25 meetrit. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute
hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud;
8.24. vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 4 ja lg 5 ei laiene ehituskeeld hajaasustuses
olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse;
tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa sunnas
olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele, kalda kindlustusrajatisele; supelranna
teenindamiseks vajalikule rajatisele; maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile;
olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui
üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist; piirdeaedadele, piirivalve rajatisele.
Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga
kavandatud: pinnavee veehaarde ehitisele; sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele; ranna
kindlustusrajatisele; hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele; kalakasvatusehitisele;
riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse ehitisele; tehnovõrgule ja -rajatisele; sillale; avalikult
kasutatavale teele; raudteele;
8.25. vastavalt looduskaitseseaduse § 37 lg 1 p 2 on piiranguvööndi laius rannal või kaldal üle
kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel,
ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit;
9
8.26. vastavalt looduskaitseseaduse § 37 lg 2 ja lg 3 on ranna või kalda piiranguvööndis
keelatud: reoveesette laotamine; matmispaiga rajamine; jäätmete töötlemiseks või
ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; maavara
kaevandamine; mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning
maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks,
kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki
veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja
põllumajandustöödeks. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie;
8.27. vastavalt veeseaduse § 29 lg 4: Veekaitsevööndis on keelatud: 1) maavarade ja maa-
ainese kaevandamine ning geoloogilise uuringu teostamine; 2) puu- ja põõsarinde raie ilma
Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud raie maaparandussüsteemi eesvoolul
maaparandushoiutööde tegemisel; 3) majandustegevus, välja arvatud veest väljauhutud
taimestiku eemaldamine, heina niitmine ja roo lõikamine; 4) väetise, keemilise
taimekaitsevahendi ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine.
Lubatud on taimekaitsevahendi kasutamine taimehaiguste korral ja kahjurite puhanguliste
kollete likvideerimisel Keskkonnaameti igakordsel loal;
8.28. vastavalt veeseaduse § 29 lg 2: Veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist on:
1) Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 m; 2) teistel järvedel,
veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning maaparandussüsteemide
eesvooludel – 10 m; 3) maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km2 – 1 m;
8.29. vastavalt maaparandusseaduse § 58: (1) Maaparandusühistu on
maaparandushoiutööde ühiseks korraldamiseks (edaspidi ühishoid) asutatav eraõiguslik
juriidiline isik, mille liikmed on ühe või mitme tervikliku maaparandussüsteemi omanikud.
(2) Ühishoidu tehakse esmajoones ühiseesvoolul, poldri puhul ka pumbajaamas, kaitsetammil
ja regulaatoril. (3) Lisaks ühishoiule võib maaparandusühistu teha maaparandussüsteemi
toimimisega seotud avalikust või maaparandusühistu liikmete ühisest huvist tulenevat
tegevust;
8.30. vastavalt maaparandusseaduse § 67: (1) Maaparandusühistu põhiliige on
maaparandusühistu liige maaparandusühistu õigusvõime tekkimisest alates.
(2) Maaparandussüsteemi laiendamise või maakorraldustoimingu tegemise tagajärjel
maaparandusühistu tegevuspiirkonnas toimunud muutuse korral loetakse
maaparandussüsteemi omanik maaparandusühistu põhiliikmeks maaparandussüsteemi
kasutusloa kättetoimetamisest või riigi maakatastris kinnisasja registreerimisest ja
maakorraldusest tulenenud muudatuste kinnistusraamatusse kandmisest arvates.
(3) Maaparandusühistu vabatahtlikuks liikmeks võib astuda isik, kelle kinnisasjal ei asu
maaparandussüsteemi, kuid kes saab kasu või hakkab kasu saama maaparandusühistu
põhikirjalisest tegevusest. Vabatahtliku liikme vastuvõtmisele, väljaastumisele ja
väljaarvamisele kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse §-des 13‒17 sätestatut.
(4) Maaparandusühistu põhiliikme kinnisasja võõrandamise korral lähevad
maaparandusühistu põhiliikme õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi
üleminekust. (5) Maaparandusühistu põhiliikme pärandi vastu võtnud pärija
maaparandusühistu põhiliikmeks saamise päevaks loetakse pärandi avanemise päev.
(6) Maaparandusühistu liikme liikmesus lõpeb päeval, millal Põllumajandusamet teeb tema
kinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi osa kohta maaparandussüsteemi kasutusotstarbe
lõppenuks lugemise otsuse. (7) Maaparandusühistu liige teatab maaparandusühistule oma
elu- või asukoha aadressi ning telefoninumbri ja elektronposti aadressi selle olemasolul.
(8) Maaparandusühistu liikmel on kohustus taluda oma kinnisasjal ühistu tegevuskavas
ettenähtud ühishoidu ja muud tegevuskavas märgitud tegevust ning kõrvaldada ühistu
juhatuse põhjendatud nõudel oma kinnisasjal kõik ühishoidu ja tegevuskavas märgitud muid
tegevusi segavad takistused. (9) Maaparandusühistu liikmel on õigus saada juhatuselt teavet
maaparandusühistu tegevuse kohta ja tutvuda maaparandusühistu dokumentidega;
8.31. vastavalt maaparandusseaduse § 75: (1) Maaparandusühistu põhiliikme osamaks on
ühekordne makse maaparandusühistu asutamis- ja tegevuskulude katteks.
(2) Maaparandusühistu põhiliikme osamaksu suurus määratakse käesoleva seaduse § 63
lõikes 6 sätestatud alusel. (3) Maaparandusühistu põhiliige tasub osamaksu põhikirjas
10
määratud korras ja tähtpäevaks. (4) Maaparandusühistu põhiliikme maaparandusühistust
lahkumise korral osamaksu ei tagastata. (5) Maaparandusühistu võib põhikirjaga ette näha
maaparandusühistu liikmete liikmemaksu tasumise kohustuse või selle kehtestamise korra;
8.32. vastavalt tõestamisseaduse § 18 lg 5 kohaselt ei pea notar selgitama välismaa õiguse
sisu ega tehingu maksuõiguslikke tagajärgi, kui õigusaktidest ei tulene teisiti;
8.33. notaril on õigus käesoleva lepingu ärakirju lepinguosalistele mitte enne väljastada, kui
lepinguosalised on tasunud käesoleva lepingu tõestamise eest tasumisele kuuluva notari tasu.
9. Volitused notarile
9.1. Vastavalt tõestamisseaduse § 53 lg 1 esitab notar käesoleva lepingu ärakirja ja aluseks
olevad dokumendid Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale.
9.2. Lepinguosalised on kokku leppinud ning volitavad notarit vajadusel esitama Tartu
Maakohtu Kinnistusosakonnale täiendavaid avaldusi ja täpsustusi, sealhulgas tegema
vajaduse korral käesoleva lepingu asjaõiguslepingus ja kinnistamisavaldustes täiendusi ja
parandusi ulatuses, mis on seotud käesolevas lepingus sätestatud lepinguosaliste taotlustega.
9.3. Notar on juhtinud lepinguosaliste tähelepanu, et käesoleva lepingu alusel kannete
sissekandmine kinnistusraamatusse saab toimuda alles siis, kui on tasutud kinnistamise eest
tasumisele kuuluvad riigilõivud.
10. Lõppsätted
10.1. Käesolevas lepingus sisalduva isikliku kasutusõiguse kustutamise tehinguväärtus on
1597.79 eurot. Käesoleva lepingu tehinguväärtus kinnistu jagamisel on 9360 eurot ning
lepingu eseme müügilepingu tehinguväärtus on 9360 eurot, kokku 18 720 eurot.
10.2. Notari tasu vastavalt notari tasu seaduse §-dele 3, 5, 8, 22, 23, 28 lg 1 on 10.20 eurot +
71.50 eurot = 81.70 eurot + 16.34 eurot (käibemaks 20%), kokku 98.04 eurot.
10.3. Vastavalt notari tasu seaduse § 2 lg 21, on notari tasu kaugtõestamise eest 20 eurot + 4
eurot (käibemaks 20%), kokku 24 eurot.
10.4. Vastavalt notari tasu seaduse § 35 on ärakirja valmistamise tasu iga A4 formaadis
lehekülje eest 0.23 eurot (eelnimetatud summa sisaldab käibemaksu).
10.5. Käesoleva lepingu sõlmimisega seotud notari tasu (sh kaugtõestamisega seotud notari
tasu) ning riigilõivud tasub ostja.
10.6. Notar on lepinguosalistele selgitanud, et notari tasu arve kuulub tasumisele hiljemalt
kolme (3) pangapäeva jooksul arve esitamisest arvates. Vastavalt notari tasu seaduse § 38 lg
1 on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar
tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud ning vastavalt sama paragrahvi lg 2
vastutavad mitu kohustatud isikut sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel
solidaarselt, mis tähendab, et notaril on õigus vastavalt võlaõigusseaduse § 65 lg 1 nõuda
kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 17 on notari tasu maksmise arve täitedokument
ning notaril on õigus edastada tasumata arve täitmiseks kohtutäiturile.
10.7. Vastavalt riigilõivuseaduse §§ 77 lg 5, 80 lg 1, 349, 362 lg 2 tuleb isikliku kasutusõiguse
kustutamise eest tasuda riigilõive summas 1.50 eurot (tehinguväärtus on 1597.79 eurot) ning
kinnistu jagamisel tuleb tasuda riigilõivu summas 3.75 eurot (tehinguväärtus 9360 eurot).
10.8. Vastavalt riigilõivuseaduse § 25 lg 2 p 2 on lepingu esemele uue omaniku kandmise
kanne riigilõivuvaba.
10.9. Vastavalt riigilõivuseaduse § 25 lg 1 p 3 on kinnistusraamatust märgete kustutamine
riigilõivuvaba.
10.10. Käesolev leping on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel
õigussuhetes ning lepinguosalistele kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee ning Notarite Koja
iseteenindusportaali lehel www.notar.ee. Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil
kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. Paberkandjal ärakirja digitaalsest
originaaldokumendist väljastab notar avalduse alusel isikule, kui dokumenti on vaja välisriigis
kasutamiseks. Paberkandjal originaaleksemplari väljastamiseks on vajalik teiste ärakirja
11
nõudma õigustatud isikute notariaalselt kinnitatud nõusolek. Lepinguosalised avaldavad ja
kinnitavad, et nad annavad käesolevaga tagasivõetamatu nõusoleku paberkandjal
originaaleksemplari väljastamiseks etteulatuvalt.
10.11. Käesolevas lepingus on kaksteist (12) lehte.
10.12. Notariaalakti tekst on notariaalaktis osalejatele enne osalejate poolt allakirjutamist
notari poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja
heakskiitmiseks esitatud, notariaalakti sisu ja õiguslikud tagajärjed selgitatud ning
notariaaltoimingus osalejad kinnitavad käesolevale notariaalaktile alla kirjutades, et
notariaalakt, selle tekst ja sisu vastavad notariaaltoimingus osalejate tahtele.
10.13. Käesolev leping on notariaalaktis osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud notari
juuresolekul ning notariaalaktis osalejad kinnitavad ühtlasi, et nad on andnud käesolevale
lepingule digitaalallkirjad isiklikult.
ms
Aarne Kask: /allkirjastatud digitaalselt/
Silver Ao: /allkirjastatud digitaalselt/
Tallinna notar Tea Türnpuu: /allkirjastatud digitaalselt/
12