Maksuseaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastus

Teie 26.04.2023 nr 1.1-10.1/2977-1, Rahandusministeerium RAM/23-0417/-1K [email protected] Suur-Ameerika 1 Meie 03.05.2023 nr 2-7/2023/2284 10122, Tallinn Maksuseaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastus Austatud minister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) kooskõlastab maksuseaduste muutmise seaduse eelnõu märkustega. Turism on Eesti jaoks oluline eksportiv majandusharu, moodustades 2022. aastal 15% Eesti teenuste ekspordist ehk olles tähtsuselt teine teenusteekspordi vedaja Eestis. Kriisi eel, 2019. aastal oli turismiteenuste osakaal teenuste ekspordist ca 30%. Teisalt, turismisektor on alles taastumas kobarkriisidest ning viimase kolme aasta jooksul pole sektoril tervikuna olnud võimalik koguda reserve ja võimalusi investeerimiseks. Seetõttu võib eeldada, et käibemaksutõus suunatakse täiel määral hindadesse ja see toob kaasa turisminõudluse vähenemise. Tulenevalt eelnevatest asjaoludest, palume täiendada käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas majutusteenuste käibemaksumäära tõstmisega 9%-lt 22%-le kaasnevat mõjude analüüsi peatükki arvestades järgmisi aspekte: 1) Rahandusministeeriumi hinnangul majutusasutuste käibemaksumäära tõstmisel tõuseks käibemaksu laekumine 2025. aastal hinnanguliselt 20 mln euro võrra ning kõige positiivsema stsenaariumi puhul koguni 35 mln euro võrra. MKMi hinnangul tuleks täiendavalt analüüsida maksude laekumise prognoosi arvestades teiste riikide varasemaid kogemusi. Näiteks Balti riikides tõi varasem, 2009.a käibemaksu määra tõstmine kaasa ööbimiste arvu languse suurusjärgus 8–12%, mille järel pöörati maksutõusud tagasi (2009. aastal tõstsid kõik Balti maksumäära 5%lt kõrgemale: Eesti 9%le, Läti 21%le, Leedu 21%-le). Seletuskirja kohaselt käibemaksu muutus ei muuda majutuse hind turistide eelistusi Eesti kui sihtkoha valikul, kuna Lätis ja Leedus on hinnatase juba täna madalam. Kuid MKMi hinnangul tuginedes minevikus toimunud käibemaksumuudatustele, suhteliste hindade muutus (käibemaksu tõus) mõjutas oluliselt majutusteenuste tarbimist ehk käibemaksu tõstmisel on oodata nõudluse vähenemist Eestis hinnanguliselt 4-11%. Eesti peamiste sihtturgude turistid (Soome, Läti) ja lähiturgude (Leedu, Rootsi, jt) väliskülastajad on hinnatundlikud. Maksulaekumise prognoosis on kasutatud nõudluse hinnaelastsust -0,4 (turismiteenuste hinna suhtes, mitte kogu hinnataseme suhtes). MKMi hinnangul on rahvusvahelistele uuringutele ja Balti riikide varasematele arengutele tuginedes tegemist mõju hinnangu alumise piiriga ehk Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  see on parim stsenaarium, mis saaks realiseeruda. Seega palume seda täiendavalt seletuskirjas täpsustada. 2) Enamikus Euroopa Liidu riikides on turismisektori konkurentsivõime parandamiseks ja ekspordi kasvatamiseks kehtestatud alandatud käibemaksumäär (Eestis 9%, Lätis 12%, Leedus 9%, Soomes 10%). Kõik arenenud riigid jälgivad konkurentsis püsimiseks väga hoolikalt hinnataseme kõikumisi. Seletuskirjas tuleks hinnata ka muudatuse mõju turismisektori konkurentsivõimele. Tuleb arvestada, et majutussektor on väga tihedalt seotud teiste valdkondadega. Turistid kulutavad majutusele umbes viiendiku reisil tehtavatest kuludest, mistõttu turistide arvu vähenemisel on kõikidele seotud sektoritele otsene mõju. 3) Palume hinnata täpsemalt ka maksutõusuga kaasnevaid regionaalseid mõjusid. Turism tasakaalustab regionaalset arengut ja loob maapiirkondades täiendavaid töökohti. Eesti majutusettevõtete 2022. a keskmine täitumus oli 42%. Väljaspool Tallinna, Tartut ja Pärnut oli aasta keskmine täitumus vaid 26% ja seejuures novembrist aprillini vaid 21%. Arvestades turistide hinnatundlikkust on suhteliselt suuremaid negatiivseid mõjusid oodata Saare, Pärnu ja Lääne maakonnas. Need on rannikuäärsed piirkonnad, kus turismiteenuste tarbimine on hinna muutustele tundlikum. 4) Nõudluse langusel on mõjud ka tööhõivele. Majutus- ja toitlustussektor on väga oluline tööandja. Tööjõu-uuringu andmetel oli 2022. aastal antud valdkonnas hõivatud 21,9 tuhat inimest ehk 3,2% kõigist hõivatutest, 2019. aastal 29,5 tuhat ehk 4,4% hõivatutest. Selleks, et säilitada töökohad, seisab lähiaastatel majutusettevõtetel ees vajadus tõsta palgataset, mis seab ettevõtete kasumlikkuse tugeva surve alla. Palume seletuskirjas hinnata ka maksutõusuga kaasnevaid mõjusid tööturule. 5) Kui 2019. aastal Eestis oli kõigist ööbimistest 63% välisturistide ööbimised, siis 2022. aastal oli majutusettevõtetes 55% siseturiste ja 45% välisturiste. Hinnataseme tõus motiveerib kohalikke elanikke asendama sisereise välisreisidega (eelkõige madalama hinnatasemega riikidesse, näiteks Läti ja Leedu, kuid ka kaugemad turud). Samuti pole tõenäoline, et siseturismile kulutatud summad asendatakse muu sisetarbimisega, pigem liigub osa sellest välisriiki, mis süvendab käibe- ja muude maksude kukkumist. Palume seletuskirjas käsitleda ka neid mõjusid. 6) Seletuskirja kohaselt käibemaksu muutmine ei mõjuta muid majutusteenuseid pakkuvaid ettevõtteid ja eraisikuid ehk platvorm- või jagamismajandust (mõne üüripinna pakkujad ei pruugi olla käibemaksukohuslased). Ettevõtte Transparent andmete kohaselt (mis sisaldavad osaliselt ka majutusettevõtteid, kes kajastuvad majutusstatistikas) broneeriti Eestis 2022. aastal üüripindasid 0,87 mln ööks, üüripindade käive oli ligi 68,5 mln eurot. Üüripindade müügitulu ületas 23% võrra pandeemiaeelse 2019. aasta taset, samas Statistikaameti andmetel jäi 2022. aastal nii majutussektori müügitulu (337 mln eurot) kui ka majutusteenuste müük (222 mln eurot) alla 2019. aasta tasemele. Seega tuleks ka arvestada, et käibemaksu tõusuga võib suureneda ebavõrdne konkurentsiolukord majutusteenuste pakkujate seas. 7) Seletuskirjas lk 9 Leedu 2011. aasta käibemaksu langetamise kohta väidetakse, et see ei toonud kaasa olulisi kasvuerisusi ööbimiste arvus võrreldes Läti või Leeduga. Küsimus võib olla statistilises olulisuses, kuid 2011. aastal oli Leedus ööbimiste arvu kasv kõige kiirem. 2009. aastal, mil käibemaksu tõus oli kõige väiksem Eestis (5%->9%), oli Balti riikidest selgelt kõige väiksem nõudluse langus Eestis. Vaadeldud perioodil paistab välja, et maksumuudatustel on ka pikaajalisem efekt – kui 2011. aastaks olid sisuliselt kõik Balti riigid ööbimiste arvult 2009. aastaga võrreldes samas seisus (samuti käibemaksu määra osas majutusele), siis vahepealsete määrade kõigutamiste tõttu toimus Lätis ja Leedus taastumine aeglasemalt kui Eestis. Leedu käibemaksumäära tõstmisele 2012. aastal ja samal ajal majutatute arvu kasvule viidates on tõenäoliselt tehtud viga andmete tõlgendamisel – 2012. aastal lisandusid Leedu majutusstatistikasse täiendavad majutuskohad, mis tõstis ööbimiste arvu poole võrra. Lisaks tuleb arvestada, et turismisektori jaoks oli konjunktuur soodne. Kui aga nende teguritega mudelis arvestada, siis tuli MKMi analüüsis selgelt välja, et 2012. aastal mõjutas käibemaksu tõus Leedut väga oluliselt (ööbimiste arv -10% võrreldes Eestiga). 2 (3) 8) Seletuskirja joonise 4 kohaselt on sektori põhivarainvesteeringud olnud kasumist suuremad, ulatudes pandeemiaeelsetel aastatel 35-40 miljoni euroni ning tipnedes 2021. aastal 56 miljoni euroga suuremahuliste toetuste tõttu. Kuid siinkohal tuleks arvestada, et kriisi ajal anti sektorile soodustingimustega laene ja toetusmeetmeid, mis võimaldasid investeeringuid teha. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Kati Kikas 625 6328 [email protected] Mario Lambing 625 6387 [email protected] Kristina Jerjomina 625 6420 [email protected] 3 (3)