Ettepaneku esitamine seisukoha kujundamiseks välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (3 SE) kohta

Teie: 12.04.2023 nr 2-5/23-00586 Riigikantselei Meie: 08.05.2023 nr 1-7/70-2 Ettepaneku esitamine seisukoha kujundamiseks välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (3 SE) kohta Tulenevalt Riigikantselei 12. aprilli 2023. aasta resolutsioonist nr 2-5/23-00586 esitame ettepaneku Vabariigi Valitsuse seisukoha kujundamiseks. Siseministeerium, olles läbi vaadanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (3 SE, edaspidi eelnõu) ning nimetatud eelnõu kohta edastatud Haridus- ja Teadusministeer iumi (edaspidi HTM) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) seisukohad, teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku eelnõud mitte toetada. Siseministeerium märgib esmalt, et eelnõu punktis 3 toodud ettepanekud on kehtiva välismaalaste seaduse osa ja vastavad muudatused jõustusid 14. mail. 2022. aastal. Siseministeerium ja MKM ei pea põhjendatuks välismaalaste seaduse muudatuse ettepanekuid, mis puudutavad välismaalase hooajatöötajana lubatud lühiajalise töötamise perioodi lühendamist, tööandja poolt välismaalasele makstava töötasu nõude suuruse tõstmist, tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise tingimusena täistööaja nõude kehtestamist, seaduses sätestatud erisuste kaotamist info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) valdkonnale , iduettevõtlusele ja kasvuettevõttes töötamisele ning lühiajaliseks töötamiseks antava tähtajalise elamisloa kaotamist. Eelnõus kavandatud muudatustel on pärssiv mõju Eesti inimeste heaolule, ettevõtete konkurentsivõimele ning Eesti majandusele tervikuna. Kehtivas seaduses on hooajatöötajana lubatud lühiajaliselt töötada 270 päeva 365 päeva jooksul, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/36/EL (kolmandate riikide kodanike hooajatöötajatena riiki sisenemise ja seal viibimiste tingimus te kohta). Lühema kehtivusaja sätestamine ei ole põhjendatud, kuna Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2017. aasta määrusega nr 13 kinnitatud hooajalised tegevusalad ei ole määratleta va d vaid taimekasvatusele iseloomuliku hooajalisuse perioodi kestusega. Seaduses sätestatud 270- päevane lubatud töötamise periood võimaldab nt toitlustus- ja majutusvaldkonnas hoida töötajat palgal kevadisest koolivaheajast jõuludeni, mille vahele jääb selles sektoris mitu kõrghooaega, mil lisatööjõuvajadus on suurim. Hooajatöö lubatud perioodi kärpimine tähendaks mh seda, et ühe töötaja senisest lühema töötamise perioodi lõppedes tuleb ettevõttel teha täiendava id Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 kulutusi uute hooajatöötajate leidmiseks, palkamiseks ja koolitamiseks. Seejuures aga jääb teenitud tulu senisega võrreldavale tasemele, mis paneb ettevõtted majanduslikult keerulisse olukorda ning seab kahtluse alla ka ettevõtte nn püsivate ja kohalike töötajate töökohtade säilimise. Seoses eelnõu ettepanekuga tõsta läbivalt välismaalase töötasu nõude suurust peab Siseministeerium oluliseks märkida, et kehtiva seaduse kohaselt peab tööandja tasuma välismaalasele töötasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga. Kehtiv palgakriteerium on proportsionaalne, arvestab Eesti tööjõuturu olukorraga ja Eesti keskmise palga muutumisega ajas. Ei ole põhjendatud kõikide Eestis töötavate erinevate oskuste ja kvalifikatsioonidega välismaalastele tippspetsialistide tasemele lähedase töötasu, mis on 1,5 kordne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmine brutokuupalk, nõude kehtestamine. Eelnõus toodud muudatus tähendaks, et edaspidi saaks Eestisse tuua peamiselt tippspetsialiste, kuigi paljudes majanduse sektorites on puudus just oskusspetsialistidest. MKM hinnangul pole mõistlik siduda tähtajalise elamisloa alusel töötamist täistööajanõudega, kuivõrd ettevõtted palkavad kvalifitseeritud välistööjõ ud u erinevatele ametikohtadele, kus tööaeg ning iseloom on erinevad ning ülemaailmne trend nihkub aina enam töö- ja vaba aja senisest efektiivsema ühildamise suunas, mis toob mh kaasa erineva koormusega töölepingute sõlmimise. Põhjendatuks ei saa pidada eelnõu ettepanekut tunnistada kehtetuks välismaalaste seaduses sätestatud iduettevõtluse, info- ja kommunikatsioonivaldkonna (edaspidi IKT valdkond) ja kasvuettevõtete erisused. IKT valdkond, iduettevõtted ja kasvuettevõtted laiendavad innovatsiooni, soodustavad nutikat spetsialiseerumist ning loovad suure lisandväärtus te ga valdkondades töökohti ja atraktiivseid karjäärivõimalusi ning toovad riiki investeeringuid. Erisuste kaotamine sunniks Eesti majanduses olulist rolli omavaid ettevõtteid oma tegevust kolima Eestiga konkureerivatele turgudele, mistõttu kaotaks riik märkimisväärse osa maksutulust ning takerduks ülemaailmses võidujooksus majandusliku konkurentsivõime ja innovatsiooni nimel. Vananeva elanikkonnaga ühiskonna tingimustes on tööjõuprobleem Eestis üha põletavam, mistõttu tuleb luua aina efektiivsemaid võimalusi Eesti inimeste heaolu kasvu ja majanduse konkurentsivõime kasvatamiseks ning olla avatud ka välistööjõu kaasamisele. Lisaks kõrgelt kvalifitseeritud tööjõule on Eestis pikaajaliselt puudus ka oskustööjõust, mistõttu ei saa Siseministeeriumi ja MKM hinnangul toetada eelnõu ettepanekut tühistada just oskustööjõu kaasamiseks loodud võimalust 2-aastase tähtajalise elamisloa andmiseks lühiajaliseks töötamiseks. Siseministeeriumile edastatud seisukohas ei toetanud HTM eelnõus olevaid ettepanekuid kõrgharidusseaduse muutmiseks. Kehtiva kõrgharidusseaduse § 16 lõike 6 punkt 2 annab kõrgkoolile õiguse nõuda õppekulude hüvitamist üliõpilaselt, kes ei õpi eestikeelse õppekava alusel. Eelnõus esitatud ettepanek seada õppekulude hüvitamise nõudmine kohustuslikuks on HTM hinnangul sekkumine ülikoolide autonoomiasse ja tasu küsimise nõue ei saa olla absoluutne. Eestil on vaja meelitada õppima rohkem nende valdkondade välisüliõpilasi, keda on hiljem vaja Eesti teaduses ja tööturul (IKT, inseneeria jt), kuid üldise õppemaksu kehtestamine seab Eesti kõrgkoolid kehvemasse olukorda võrreldes välisülikoolidega, kes pakuvad akadeemiliselt tugevatele välisüliõpilastele õppemaksust vabastust. Kvalifitseer itud tööjõu puuduse probleemi lahendamisel võib välistudengite värbamine ning nende tööturul rakendamine olla tõhusam niisama välistööjõu värbamisest, kuivõrd välistudengitel tekib õpingute käigus harjumus siinse keskkonnaga, sotsiaalne võrgustik ja võimalus õppida eesti keelt. Õppemaksu kehtestamine on pigem riigi ja ülikoolide vahelise kokkuleppega, mida on võimalik vajadusel täpsustada ülikoolidega sõlmitavas halduslepingus võimaldades erandeid. 2 (3) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Teadmiseks: Haridus- ja Teadusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Jana Laane 6125072 [email protected] 3 (3)