Eesti seisukohad reisijaid käsitleva eelteabe õigusraamistiku eelnõude kohta

Taimar Peterkop Riigikantselei 08.05.2023 nr 5-1/23-1 Eesti seisukohad reisijaid käsitleva eelteabe õigusraamistiku eelnõude kohta Austatud riigisekretär Siseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks Eesti seisukohad reisija id käsitleva eelteabe õigusraamistiku eelnõude kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa: 1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad reisijaid käsitleva eelteabe õigusraamistiku eelnõude kohta“ eelnõu; 2. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad reisijaid käsitleva eelteabe õigusraamistiku eelnõude kohta“ eelnõu seletuskiri; 3. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad reisijaid käsitleva eelteabe õigusraamistiku eelnõude kohta“ eelnõu Lisa 1 – Kooskõlastustabel. Teadmiseks: Politsei- ja Piirivalveamet Kaitsepolitseiamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Justiitsministeerium Katarina Budrik 6125144 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja . aprill 2023. a nr Päevakorrapunkt nr … Eesti seisukohad reisijaid käsitleva eelteabe õigusraamistiku eelnõude kohta 1. Kiita heaks siseministri esitatud seisukohad reisijaid käsitleva eelteabe õigusraamis tik u järgmiste eelnõude kohta: - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, milles käsitletakse reisijaid käsitleva eelteabe kogumist ja edastamist välispiiride kontrolli tõhustamiseks ja hõlbustamiseks ning millega muudetakse määrusi (EL) 2019/817 ja (EL) 2018/1726 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2004/82/EÜ, eelnõu; - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, mis käsitleb reisijaid käsitleva eelteabe kogumist ja edastamist terroriaktide ja raskete kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks ning mille ga täiendatakse määrust (EL) 2019/818, eelnõu. 1.1. Eesti toetab ühtsete eeskirjade loomist lennureisijate eelteabe edastamiseks piirihalduse ja ebaseadusliku sisserände tõkestamise eesmärgil. Ühtsete eeskirjadega kaasnev andmete kvaliteet ning tsentraliseeritud andmete edastamine tagab paremini välispiiri turvalisuse ja sujuvama reisijavoogude haldamise. 1.2. Eesti toetab reisijate eelteabe edastamiseks Euroopa Liidu keskselt hallatava ruuteri loomist, kuid peame oluliseks, et ruuteri kasutuselevõtu ja töös hoidmisega seotud kulude kompenseerimine Euroopa Liidu fondidest peab olema võimalikult lihtne ja sama Euroopa Liidu poolse toetusmääraga. 1.3. Eesti peab oluliseks, et määrusega ei piirataks liikmesriikide õigust kehtestada reisijate eelteabe edastamise kohustust ka teistele transpordiliikidele ning rakendada sanktsioone selle kohustuse rikkumise eest. Ühtlasi näeme vajadust täiendava lt analüüsida teistele transpordiliikidele reisijate eelteabe edastamise kohustuse kehtestamist Euroopa Liidu üleselt.  1.4. Eesti toetab ühtsete eeskirjade loomist reisijaid käsitleva eelteabe edastamiseks raske kuritegevuse ja terrorismiga võitlemise eesmärgil. Reisijaid käsitleva eelteabe ja broneeringuinfo andmete ühine töötlemine, ühtsete eeskirjadega kaasnev andmete kvaliteet ning tsentraliseeritud andmete edastamine aitab paremini tagada Euroopa Liidu sisejulgeolekut ning võidelda raske kuritegevuse ja terrorismiga. 1.5. Eesti toetab reisijaid käsitleva eelteabe kogumist ka Euroopa Liidu siselendudel. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist nimetatud Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär  SELETUSKIRI Eesti seisukohad reisijaid käsitleva eelteabe õigusraamistiku eelnõude kohta I. SISSEJUHATUS Eesti seisukohad esitatakse alltoodud Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) 13. detsembril 2022. a avaldatud Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) reisijaid käsitleva eelteabe kogumise ja edastamise seadusandlike algatuste kohta: - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, milles käsitletakse reisijaid käsitleva eelteabe kogumist ja edastamist välispiiride kontrolli tõhustamiseks ja hõlbustamiseks ning millega muudetakse määrusi (EL) 2019/817 1 ja (EL) 2018/17262 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2004/82/EÜ3 (edaspidi API direktiiv), eelnõu4 ; - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, mis käsitleb reisijaid käsitleva eelteabe kogumist ja edastamist terroriaktide ja raskete kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks ning millega täiendatakse määrust (EL) 2019/8185 , eelnõu 6 . Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Siseministeer iumi piirivalve ja rändepoliitika osakonna nõunik Ülle Väina (tel 612 5044, [email protected]), sisejulgeolekupoliitika osakond (tel 612 5056, [email protected]) ning EL ja välissuhete osakonna nõunik Katarina Budrik (tel 5161454, [email protected]). Valdkonna eest vastutab Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar (tel 612 5009, [email protected]). Algatuste eesmärk Algatuste eesmärgiks on tõhustada ühtsetel alustel ja terviklikel andmetel tugineva reisijaid käsitleva eelteabe abil välispiiride haldamist, võidelda ebaseadusliku sisserändega ning tugevdada Schengeni alal julgeolekut, sealhulgas tõkestada rasket kuritegevust ja terrorismi. Algatused on üks EL-i julgeolekustrateegia peamistest meetmetest, eesmärgiga edendada EL- i kodanike kaitset. Praegu on EL-is reisijaid käsitleva eelteabe direktiiviga 2004/82/EÜ7 kehtestatud lennuettevõtjatele kohustus edastada reisijaid käsitlev eelteave taotluse korral sihtliikmesriigile 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/817, 20. mai 2019, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik piiride ja viisade valdkonnas ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2016/399, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240, (EL) 2018/1726 ja (EL) 2018/ 1861 ning nõukogu otsuseid 2004/512/EÜ ja 2008/633/JSK; 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1726, 14. november 2018, mis käsitleb Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametit (eu-LISA) ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1077/2011, 3 Nõukogu direktiiv 2004/82/EÜ, 29 aprill 2004, veoettevõtjate kohustuse kohta edastada reisijaid käsitlevaid andmeid; 4 COM (2022) 729 lõplik 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/818, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik politsei- ja õiguskoostöö, varjupaiga ja rände valdkonnas ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1726, (EL) 2018/1862 ja (EL) 2019/816, 6 COM (2022) 731 lõplik 7 Nõukogu direktiiv 2004/82/EÜ, 29. aprill 2004, veoettevõtjate kohustuse kohta edastada reisijaid käsitlevaid andmeid 1 enne lennu väljumist. See puudutab kolmandast riigist saabuvaid lende ning selle eesmärk on parandada piirikontrolli ja võidelda ebaseadusliku rände vastu. Reisijaid käsitleva eelteabe töötlemine on osutunud tõhusaks vahendiks lennureisijate eelkontrollis, see võimaldab kiirendada menetlusi sihtkohta saabumisel ning suunata rohkem vahendeid ja aega täiendavat tähelepanu vajavate reisijate tuvastamiseks. Reisijaid käsitlev eelteave on aidanud parandada piirikontrolli, vähendada ebaseaduslikku rännet ja tuvastada julgeolekuohtu kujutavad isikud. EL-i siseneb, sealt lahkub või liigub selle piires igal aastal üle miljardi reisija. Uued normid parandavad reisijaid käsitleva eelteabe kasutamist reisijate kontrollimiseks enne nende saabumist välispiirile. Samuti aitavad need tõhustada võitlust raske kuritegevuse ja terrorismi vastu EL-i sees. See kõrvaldab olulise lünga kehtivas õigusraamistikus, järgides samal ajal EL- i andmekaitse- ja andmeedastusstandardeid. Uued reisijaid käsitleva eelteabe õigusnor mid hõlmavad järgmist: 1) Ühtsed eelteabe kogumise eeskirjad. Uued eeskirjad hõlmavad eelteabes sisalduvate andmeelementide suletud loetelu, andmete kogumise vahendeid ja ühtset andmeedastuspunkti. 2) Kohustuslik reisijaid käsitleva eelteabe kogumine piirihalduse ja ebaseaduslik u sisserände vastu võitlemise eesmärgil kõikidel Schengeni alale sisenevatel lendudel. See hõlbustab reisimist Schengeni alale saabuvate inimeste jaoks, vähendades lennuk ist väljumise ja füüsilise piirikontrolli aega. Kohustuslik reisijaid käsitleva eelteabe kogumine õiguskaitse eesmärgil kõigil EL-i suunduvatel ja sealt väljuvatel lendudel ning valitud lendudel EL-i sees. Reisijaid käsitleva eelteabe kogumisel järgitakse täielikult EL-i isikuandmete kaitse eeskirju. 3) Reisijaid käsitleva eelteabe parem kvaliteet, mida võimaldab automatiseer itud vahendite kasutamine. 4) Lennuettevõtjate poolt reisijaid käsitleva eelteabe ühtlustatud edastamine riiklik e le ametiasutustele uue ruuteri kaudu, mida haldab EL-i IT-amet eu-LISA. Selline tehniline lahendus on kooskõlas isikuandmete kaitse eeskirjadega, kuna sellega üksnes edastatakse reisijaid käsitlevat eelteavet, reisijate andmeid aga ei salvestata. Ettepanekud täiendavad muid EL-i piirihalduse ja julgeoleku valdkonna süsteeme ja algatus i, mis on plaanis kasutusele võtta 2023-2024. aasta jooksul (nt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem ja EL-i reisiinfo ja -lubade süsteem). Eeldatavasti hakatakse uusi reisijaid käsitleva eelteabe kogumise ja edastamise eeskirju täielikult kohaldama alates 2030. aastast. Kui ruuteri arendustööd on lõppenud (tõenäoliselt 2027. aasta lõpuks), on avaliku sektori asutustel ja lennuettevõtjatel kaks aastat aega uute nõuetega kohanemiseks ja ruuteri katsetamiseks, enne kui selle kasutamine muutub kohustuslikuks. Algatused on jaotatud kahte valdkonda: reisijaid käsitleva eelteabe kogumine ja edastamine 1) välispiiride kontrolli tõhustamise ja hõlbustamise eesmärgil ning 2) terroriaktide ja raskete kuritegude tõkestamise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmise eesmärgil. Välispiiride kontrolli tõhustamine ja hõlbustamine Schengeni alale reisivate kolmandate riikide kodanike arv suureneb igal aastal. Prognooside kohaselt suureneb seaduslike piiriületuste koguarv 2025. aastaks 887 miljonini. Rahvusvahe lise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) aastastatistika kohaselt kasvas liinivedudel veetud lennureisijate koguarv 2019. aastal 4,5 miljardini, mis on 3,6 protsenti suurem kui 2018. aastal8 . Nendest ca 0,5 miljardit ületavad iga aastal EL-i välispiire9 . Õhuteed pidi reisivate isikute arv kasvab ka Eestis. Kui 2018. aastal sisenes Tallinna Lennujaama kaudu Schengeni alale 389 418 8 ICAO 2019. aasta aruanne maailma lennundussektorist. 9 Eurostat 2 reisijat, siis 2019. aastal 455 007 reisijat10 , mis on 14% suurem. Kuigi aastatel 2019–2021 vähenes maailmas toimunud sündmuste tagajärjel Tallinna Lennujaama kaudu Schengeni alale sisenenud reisijate arv märkimisväärselt11 , on 2022. aasta andmetele12 tuginedes alust arvata, et piiriületuste maht on taastumas. Lennureisijate arvu järjepidev kasv seab surve piirihaldusele, mis peab ühelt poolt tagama kiire ja sujuva piiriületuse, teisalt Schengeni ala julgeoleku. Piirihalduse tõhustamise ja ebaseadusliku sisserände tõkestamise ühe meetmena võeti 2004. aastal vastu API direktiiv, mis kohustab lennuettevõtjaid edastama reisijate eelteavet sihtkohariigi piirikontrolli eest vastutavatele asutustele. Alates 2018. aastast on riiklike API süsteemide loomine Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni (ICAO) standard ning see on kohustus lik kõigile Chicago Konventsiooni osalistele. 2019. aastal viidi läbi API direktiivi hindamine, millele tuginevad ka käesolevad algatused. API direktiivi hindamisraportist13 järeldub, et 2004. aastal vastu võetud direktiiv vajab kaasajastamist. Hindamisraportist järeldub, et: - lennureisijate eelteabe kogumine ei ole liikmesriigiti süstemaatiline 14 ; - kogutavate andmete koosseis erineb liikmesriigiti15 ; - kogutavate andmete töötlemine erineb liikmesriigiti16 ; - õiguskaitse eesmärgil reisijate eelteabe kogumine ei ole vastavuses broneeringuinfo direktiiviga. Kuna liikmesriikidel puudub API direktiivist tulenevalt kohustus lennuettevõtjatelt reisijate eelteavet nõuda, direktiivis on jäetud vabatahtlikuks reisijate eelinfo kogumine õiguskaitse eesmärgil, samuti on jäetud lahtiseks lennuettevõtjatelt nõutavate andmete koosseis ja edastamise viis ning sätestatud on ainult miinimumstandardid, on see kaasa toonud ebaühtlase ja killustunud praktika liikmesriikides API direktiivi rakendamisel. Lisaks on ebakõlad 2004. aastal vastu võetud API direktiivi ja 2016. aastal vastu võetud broneeringuinfo direktiivi (edaspidi broneeringuinfo direktiiv)17 vahel, mis samuti kohustab API andmeid edastama. Direktiivi ebaühtlane rakendamine ning erinevate direktiivide vahelised ebakõlad tekitavad aga lünki välispiiri haldamises ja Schengeni ala julgeoleku tagamises. Muu hulgas ei toeta liikmesriikide ebaühtlane praktika nõuete süstemaatilist ja täieulatuslikku täitmist lennuettevõtjate poolt ja on neile keeruline ja toob kaasa täiendavaid kulusid. 10 Allikas PPA ALIS 11 2020.aastal sisenes Tallinna Lennujaama kaudu Schengeni alale 114 958 isikut, 2021. aastal 187 541 isikut. Allikas ALIS 12 2022. aastal sisenes Tallinna Lennujaama kaudu Schengeni alale 285 684 isikut. Allikas ALIS 13 Study on Advance Passenger Information (API) – Evalutaion of Council Directive 2004/82/EC on the obligation of carriers to communicate passenger data. Final report 14 Ibid . lk 41 15 Ibid. lk 40 16 Ibid. lk 44 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/681, 27. aprill 2016, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks. 3 Algatustega muudetakse ka muudetakse määrusi (EL) 2019/817 18 ja (EL) 2018/172619 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2004/82/EÜ20 . Terroriaktide ja raskete kuritegude tõkestamine, avastamine, uurimine ja nende eest vastutuse le võtmine Viimasel kümnendil on EL-is ja mujal maailmas kasvanud raske ja organiseeritud kuritege vus. Europoli koostatud EL-i raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnangu kohaselt hõlmab suurem osa organiseeritud kuritegevusest rahvusvahelist reisimist, mille eesmärk on tavaliselt inimeste, uimastite või muude ebaseaduslike kaupade ebaseaduslik toimetamine EL-i. Kurjategijad kasutavad tihti nii EL-i peamisi lennujaamu kui ka väiksema id piirkondlikke lennujaamu, mis teenindavad odavlennuettevõtjaid 21 . Samamoodi ilmneb Europoli aruandest terrorismi olukorra ja suundumuste kohta, et terrorismioht on EL-is jätkuvalt reaalne ja tõsine22 , samuti on aruandes esile toodud, et enamik terroriakte on oma laadilt piiriülesed ning hõlmavad piiriüleseid kontakte või väljapoole EL-i reisimist. Sellega seoses on lennureisijaid käsitlev teave õiguskaitseasutuste jaoks oluline vahend EL-is raskete kuritegude ja terrorismi vastu võitlemiseks. EL-is võeti 2016. aastal vastu broneeringuinfo direktiiv eesmärgiga tagada, et kõik liikmesriigid kohaldavad lennuettevõtjatelt broneeringuinfo kogumise eeskirju terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks, ilma et see piiraks API direktiivis sätestatud kehtivaid EL-i eeskirju lennuettevõtjate kohustuse kohta koguda eelteavet. Broneeringuinfo direktiiviga ei kohustata aga lennuettevõtjaid koguma muid andmeid kui need, mida nad koguvad oma tavapärase äritegevuse käigus. Sellest tulenevalt ei koguta broneeringuinfo direktiivi alusel terviklikku eelteabe kogumit, sest lennuettevõtja te l puuduvad selliste andmete kogumiseks ärilised põhjused. Reisijaid käsitlevat eelteavet (API) kogub lennuettevõtja reisija lennule registreerimise ajal (check-in veebis ja lennujaamas) ainult siis, kui kehtib vastav kohustus. Reisijaid käsitlevat eelteavet peetakse kontrollitud teabeks, sest see vastab lõpuks lennuki pardale läinud reisijate le, ning õiguskaitseasutused saavad seda kasutada ka kahtlusaluste ja tagaotsitavate isikute kindlakstegemiseks. Broneeringuinfo on aga reisijate poolt esitatud kontrollimata teave. Konkreetse reisija broneeringuinfo ei sisalda üldjuhul kõiki võimalikke broneeringuinfo elemente, vaid üksnes neid, mille reisija on esitanud ja/või mis on vajalikud registreerimiseks ja seega lennuettevõtja tavapäraseks äritegevuseks. Alates reisijaid käsitleva eelteabe direktiivi vastuvõtmisest 2004. aastal ollakse üldise lt üksmeelel, et eelteave ei ole oluline vahend mitte üksnes piirihalduse seisukohast, vaid ka õiguskaitse eesmärkidel, eelkõige raskete kuritegude ja terrorismiga võitlemiseks. Seega on rahvusvahelisel tasandil Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõuko gu resolutsioonides alates 2014. aastast esitatud korduvalt üleskutse luua õiguskaitse eesmärkidel 18 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus(EL) 2019/817, 20. mai 2019, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik piiride ja viisade valdkonnas ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2016/399, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240, (EL) 2018/1726 ja (EL) 2018/ 1861 ning nõukogu otsuseid 2004/512/EÜ ja 2008/633/JSK 19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1726, 14. november 2018, mis käsitleb Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametit (eu-LISA) ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1077/2011 20 Nõukogu direktiiv 2004/82/EÜ, 29 aprill 2004, veoettevõtjate kohustuse kohta edastada reisijaid käsitlevaid andmeid 21 Europol, raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnang (SOCTA), 2021 22 Europol, aruanne terrorismi olukorra ja suundumuste kohta (TE-SAT-aruanne), 2021 4 eelteabe ja broneeringuinfo süsteemid ja need ülemaailmselt kasutusele võtta 23 . Peale selle kinnitab nende andmete terrorismi ja piiriülese kuritegevuse vastases võitluses kasutamise tähtsust Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis (OSCE) osalevate riikide kohustus luua eelteabe süsteemid24 . Nagu ilmneb komisjoni aruandest broneeringuinfo direktiivi läbivaatamise kohta, suurendab eelteabe ja broneeringuinfo andmete ühine töötlemine pädevate õiguskaitseasutuste poolt tunduvalt raskete kuritegude ja terrorismi vastase võitluse tõhusust EL-is25 . EL-i kehtiva õigusraamistikuga on aga reguleeritud üksnes broneeringuinfo andmete kasutamine raskete kuritegude ja terrorismi vastu võitlemiseks, kuid mitte konkreetselt eelteabe kasutamine – neid andmeid saab taotleda ainult kolmandatest riikidest tulevate lendude kohta ning selle tulemuse l on tekkinud julgeolekulünk seoses ELi-siseste lendudega, mille kohta liikmesriigid nõuavad lennuettevõtjatelt broneeringuinfo edastamist. Selle lünga kõrvaldamiseks kutsus komisjon 2021. aasta juuni strateegias täielikult toimiva ja vastupidava Schengeni ala loomise kohta üles kasutama sisejulgeoleku oluliseks suurendamiseks koos Schengeni-siseseid lende käsitlevate broneeringuinfo andmetega ulatuslikumalt eelteavet kooskõlas põhiõigusega isikuandmete kaitsele ja põhiõiguse ga liikumisvabadusele26 . Seisukoha vajaduse põhjendus Vabariigi Valitsuse seisukoha kujundamine on vajalik, kuna avaldatud ettepanekute elluviimisega kaasnevad vajadused arendada riiklikke infosüsteeme ja tagada liidestused eu-LISA arendatava API ruuteriga. Samuti omavad ettepanekud mõju riigi julgeolekule ning võitlusele raske kuritegevuse ja terrorismiga. Eelnõuga kaasneb vajadus muuta riigip iir i seadust ning riigipiiri seaduse § 9 3 alusel kehtestatud siseministri määrust „Õhuteed ja raudteed pidi veetavate reisijate andmete loetelu, nende edastamise kord ja vorm“, politsei ja piiriva lve seadust ning politsei ja piirivalve seaduse § 252 lõike 2 alusel kehtestatud siseministr i 8. veebruari 2019. a määrust nr 6 „Broneeringuinfo andmekogu põhimäärus“. Kooskõla riigisiseste arengukavade ja strateegiatega Eesti seisukohad eelnõude kohta on kooskõlas „Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2022- 2023“27 prioriteediga, mille kohaselt on Schengeni ala turvalisuse parandamiseks oluline ühtlustada reisijate broneeringuinfo (PNR) ja reisijate eelteabe (API) kogumise põhimõtteid. Samuti on Eesti seisukohad eelnõude kohta kooskõlas Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ meetme nr 3 „Kindel sisejulgeolek“ eesmärgiga: Eesti teadvustab ja maandab sisejulgeolekut ohustavaid tegureid kvaliteetse õigusloo me, võimearenduse ning siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö kaudu. 23 ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonid 2178(2014), 2309(2016), 2396(2017) ja 2482(2019) ning OSCE 9. detsembri 2016. aasta ministrite nõukogu otsus 6/16 reisijaid käsitleva eelteabe kasutamise tõhustamise kohta. 24 OSCE 9. detsembri 2016. aasta ministrite nõukogu otsus 6/16 reisijaid käsitleva eelteabe kasutamise tõhustamise kohta. 25 Euroopa Komisjon, komisjoni talituste töödokument, mis on lisatud aruandele direktiivi 2016/681 läbivaatamise kohta, SWD(2020) 128 final. 26 Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja Nõukogule – „Täielikult toimiva ja vastupidava Schengeni ala loomise strateegia“, COM(2021) 277 final (2. juuni 2021). 27 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2022-2023 5 EL institutsioonides menetlemise kord ja ajakava Õigusaktide vastuvõtmiseks piirikontrolli-, varjupaiga- ja sisserändepoliitika, terrorismi ja sellega seotud tegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemise ning kuritegevuse ennetamise l liikmesriikide tegevuse edendamise ja toetamise valdkonnas kasutatakse seadusandlikk u tavamenetlust ja kaasotsustust Euroopa Parlamendiga lähtuvalt EL-i toimimise lepingu artiklist 294. Euroopa Komisjon esitas eelnõud liikmesriikidele 13. detsembril 2022. aastal. Eelnõus id arutatakse EL-i nõukogu Infovahetuse (IXIM) töörühmas. Eesistuja soovib EL Nõukogu ühispositsioonis kokkuleppe saavutada 2023. aasta juuni lõpuks, millele järgnevad läbirääkimised Euroopa Parlamendiga. Eesmärgiks on süsteemi kohustuslik rakendumine alates 2030. aastast. Õiguslik alus Reisijaid käsitleva eelteabe kogumist ja edastamist välispiiride kontrolli tõhustamiseks määruse vastuvõtmise õiguslikud alused tuginevad EL-i toimimise lepingu (ELTL) artiklitele 77 (2)(b) ja (d) ning Artiklile 79(2)(c). ELTL Artikkel 77(2)(b) sätestab, et Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu meetmed, mis käsitlevad välispiire ületavate isikute suhtes teostatavat kontrolli ning punkti d kohaselt meetmeid, mis on vajalikud välispiiride integreeritud piirivalvesüsteemi järkjärguliseks kehtestamiseks. ELTL Artikli 79(2)(c) kohasel võib liit vastu võtta meetmeid ebaseadusliku sisserände tõkestamiseks. Reisijaid käsitleva eelteabe kogumist ja edastamist terroriaktide ja raskete kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks määruse vastuvõtmise õiguslikud alused tuginevad ELTL artikli 82 lõike 1 punktile d ja artikli 87 lõike 2 punktile a. ELTL artikli 82 lõike 1 punkti d alusel on liidul õigus võtta vastu meetmeid, millega hõlbustatakse liikmesriikide õigusasutuste või samaväärsete asutuste vahelist koostööd kriminaalasjade menetlemisel ja otsuste täitmisel. ELTL artikli 87 lõike 2 punkti a alusel on liidul õigus võtta vastu meetmeid seoses asjakohaste andmete kogumise, säilitamise, töötlemise, analüüsi ja vahetamisega EL-i politseikoostöö eesmärgil. Õiguslik alus on sama, mis broneeringuinfo direktiivi puhul. II. SISUKOKKUVÕTE 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, mis käsitleb reisijaid käsitleva eelteabe kogumist ja edastamist välispiiride kontrolli tõhustamiseks Eelnõu koosneb 8 peatükist ja 39 artiklist. 1.peatükis sätestatakse määruse reguleerimisese, kohaldamisala ja määruses kasutatavad mõisted. Eelnõuga nähakse ette reeglid lennuettevõtja poolt Schengeni alale sisenevate lendude reisijate eelandmete kogumiseks, eelandmete edastamiseks API ruuterisse ning eelandmete edastamiseks ruuterist pädevatele piirivalveasutustele. 2.peatükis sätestatakse reisijate eelandmete kogumise ja edastamise seonduv. Eelnõuga sätestatakse lennuettevõtja poolt kogutavate andmete täpne koosseis, lennuettevõ tja poolt andmete edastamise kohustuslik viis, lennuettevõtjate kohustused eelandmete edastamisel, andmete töötlemise piirivalveasutuste poolt ning andmete säilitamise ning kustutamisega seonduv. Eelnõu näeb lennuettevõtjale ette kohustuse reisidokumentide 6 masinloetava ala andmete kogumiseks kasutada automatiseeritud vahendeid, samuti kohustuse edastada kogutud andmed elektroonilisi kanaleid kasutades API ruuterisse. Eelnõuga sätestatakse reisijate eelteabe kustutamise kohustus lennuettevõtja ja andmed saanud piirivalveasutuse poolt 48 tunni jooksul pärast lennu väljumist. 3.peatükis sätestatakse ruuteriga seonduv. Eelnõuga nähakse ette eu-LISA poolt hallatava ruuteri komponendid ning ruuteri kasutajad, kelleks on andmete edastamise eesmärgil lennuettevõtjad, andmete saamise eesmärgil pädevad liikmesriikide piirivalveasutused ja broneeringuinfoüksused. Eelnõuga sätestatakse, et lennuettevõtja poolt ruuterisse edastatud reisijate eelteave kustutatakse ruuterist koheselt peale selle edastamist liikmesriigile. Ruuteris reisijate eelteavet ei säilita. Eu-LISAle ning lennuettevõtjatele nähakse ette kohustused ruuterisse ja ruuterist edastatud andmevahetustoimingute logide pidamiseks. Lisaks sätestatakse lennuettevõtja, eu-LISA, liikmesriikide tegevused ruuteri, liikmesriikide ja lennuettevõtja infrastruktuuri tehniliste tõrgete korral. 4. peatükis reguleeritakse andmekaitse ja järelevalvega seonduv. Eelnõuga nähakse ette liikmesriigi kohustus reisijate eelteabe andmete töötlemise üle andmekaitseauditite teostamine vähemalt kord nelja aasta jooksul. 5.peatükis sätestatakse ruuteri ühendustega, ruuteri vabatahtliku kasutamise ja kohustus lik u rakendumise ja statistikaga seonduv ning ruuteri ning liikmesriikide liidestuste arendustega seotud kulud. Eelnõuga nähakse ette liikmesriikide piirivalveasutuste ja lennuettevõtjate kohustus ja infrastruktuuri vastavusse viimine ruuteriga liidestumiseks, eu-LISA kohustused ruuteri arendamise, majutamise ja tehnilise haldamisega ning ruuteri kasutajate koolitustega seoses. Ühtasi sätestatakse, et liikmesriikide arenduskulud ruuteriga liidestumiseks kaetakse EL eelarvest. 6.peatükis käsitletakse järelevalvet, karistusi ning ruuteri kasutamise statistikaga seonduvat. Eelnõuga nähakse ette liikmesriikidele kohustus määrata üks või mitu järelevalveasutust lennuettevõtjate poolt määruse nõuete täitmise üle järelevalve teostamiseks. Määrusega nähakse ette liikmesriigi kohustus näha ette efektiivsed ja proportsionaalsed karistused määruse nõuete rikkumise eest. Lisaks sätestatakse eu-LISA kohustus ruuteri kasutamise statistika pidamise ja koosseisu kohta. 7.peatükis käsitletakse määruse seoseid teiste EL õigusaktidega. 8. peatükis käsitletakse lõppsätteid, jõustumist ja rakendumist. Eelnõuga nähakse ette, et ruuter rakendub tööle hiljemalt 30 päeva jooksul arvates Komisjoni rakendusotsusest. Ühtlasi nähakse ette, et ruuteri töölerakendumise kuupäevast arvates algab ruuteri vabatahtliku kasutamise 2-aastane periood, mille kestel edastatakse reisijate eelteavet pädevate asutuste ja lennuettevõtja vahelise kokkuleppe alusel ning tuginedes API direktiivis sätestatule. 2-aastase perioodi lõppemisel rakendub API määrus ning eelteabe edastamise kohustus. 7 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, mis käsitleb reisijaid käsitleva eelteabe kogumist ja edastamist terroriaktide ja raskete kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks Eelnõu koosneb 7 peatükist ja 21 artiklist. 1. peatükis sätestatakse määruse reguleerimisese, kohaldamisala ja määruses kasutatavad mõisted. Eelnõuga nähakse ette reeglid lennuettevõtjale tema poolt ELi-väliste ja EL-i siseste lendude osas kogutava reisijaid käsitleva eelteabe kohta, samuti ruuterile edastatava eelteabe kohta. Eelnõu reguleerib ka ELi-väliste ja teatavate ELi-siseste lendude eelteabe edastamist ruuterilt edasi broneeringuinfo üksusele. Määrust plaanitakse kohaldada lennuettevõtjate suhtes, kes teevad ELi-väliseid või -sisesied regulaar- või mitteregulaarlende. Mõistete määratlemisel on viidatud API õiguskaitse algatusega tihedalt seotud broneeringuinfo direktiivile. 2. peatükis sätestatakse reisijate eelteabe töötlemisega seonduv. Eelnõuga sätestatakse lennuettevõtja poolt kogutavate andmete täpne koosseis (viidates API piirihalduse algatusele), lennuettevõtja poolt andmete edastamise kohustuslik viis, lennuettevõtjate kohustused eelandmete edastamisel, andmete parandamise, täiendamise või ajakohastamise nõuded ning eelteabe edastamine ruuterilt broneeringuinfo üksusele. Eelnõu näeb lennuettevõtjale ette kohustuse reisidokumentide masinloetava ala andmete kogumiseks kasutada automatiseeritud vahendeid, samuti kohustuse edastada kogutud andmed elektroonilisi kanaleid kasutades API ruuterisse. 3. peatükis sätestatakse logipidamise, isikuandmete kaitse ja turvalisusega seonduv. Eelnõuga nähakse ette kohustus lennuettevõtjale koostada logisid töötlemistoimingute kohta ning säilitada need 1 aasta jooksul. Isikuandmete vastutavad töötlejad on eelnõu kohaselt broneeringuinfo üksused ja lennuettevõtjad, kes peavad tagama töödeldava eelteabe ning isikuandmetena käsitleva eelteabe turvalisuse. Eelnõus nähakse ette logide sagedast kontrolli. 4. peatükis sätestatakse ruuteriga seotud küsimused. Eelnõuga sätestatakse kohustus broneeringuinfo üksusele ja lennuettevõtjale ühenduse seadmiseks ruuteriga ning määratakse liikmesriikide kulud seoses ruuteriga ühenduse loomisega - ruuteriga ühenduse loomise ja ruuteri integreerimisega seotud kulud kannab EL, kuid liikmesriik kannab selle haldus-, kasutus- ja hoolduskulud. Samuti sätestatakse meetmed, mida kohaldatakse juhul, kui ruuteri kasutamine on tehniliselt võimatu, lisaks sätestatakse ruuteriga seotud vastutus. 5. peatükis käsitletakse järelevalvet, karistusi ning käsiraamatuga seonduvat. Eelnõuga nähakse ette liikmesriikidele kohustus määrata üks või mitu järelevalveasutust lennuettevõtjate poolt määruse nõuete täitmise üle järelevalve teostamiseks. Määrusega nähakse ette liikmesriigi kohustus näha ette efektiivsed ja proportsionaalsed karistused määruse nõuete rikkumise eest. Lisaks nähakse komisjonile ette kohustus koostada praktiline käsiraamat, mis sisaldab suuniseid ja soovitusi määruse rakendamiseks. 6. peatükis käsitletakse määruse seoseid teiste EL õigusaktidega. 8 7. peatükis käsitletakse lõppsätteid, jõustumist ja rakendumist. Eelnõuga antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte. Komisjonile pannakse ka kohustus järelevalve teostamiseks iga nelja aasta tagant. Määrus jõustub kahe aasta möödumisel ruuteri töö alguskuupäevast. III. EUROOPA LIIDU ASJA VASTAVUS SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTETELE Subsidiaarsus Välispiiride kontrolli tõhustamine ja hõlbustamine Tulenevalt ELTL artiklist 77(2)(b) antakse liidule volitus vastu võtta meetmed seoses välispiire ületavate isikute suhtes teostatava kontrolliga, mis on EL-i ja liikmesriikide jagatud pädevusse kuuluv valdkond. Isikute liikumist üle välispiiri ja nende kontrolli reguleeritakse Schengeni piirieeskirjadega28 . Eelnõuga kehtestatavad ühised reisijate eelteabe kogumist ja edastamist reguleerivad eeskirjad on kooskõlas Schengeni piirieeskirjadest tuleneva kohustusega teostada kõigi välispiiri ületajate süstemaatiline kontroll eesmärgiga ennetada ohtu liikmesriik ide sisejulgeolekule ja avalikule korrale. Selline kontroll toimub kõikide liikmesriikide huvides ning ühe liikmesriigi otsused mõjutavad teisi liikmesriike. Kuna eesmärki ei ole võima lik saavutada liikmesriigil üksinda, siis on ühiste reisija eelteabe kogumise ja edastamise eeskirjade loomine Eesti hinnangul kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Terroriaktide ja raskete kuritegude tõkestamine, avastamine, uurimine ja nende eest vastutuse le võtmine ELTL artikli 82 lõike 1 punkti d alusel on liidul õigus võtta vastu meetmeid, mille ga hõlbustatakse liikmesriikide õigusasutuste või samaväärsete asutuste vahelist koostööd kriminaalasjade menetlemisel ja otsuste täitmisel. ELTL artikli 87 lõike 2 punkti a alusel on liidul õigus võtta vastu meetmeid seoses asjakohaste andmete kogumise, säilitamise, töötlemise, analüüsi ja vahetamisega EL-i politseikoostöö eesmärgil. Õiguskaitseasutustele tuleb anda tõhusad vahendid terrorismi ja raskete kuritegude vastu võitlemiseks. Kuna enamik raskeid kuritegusid hõlmab rahvusvahelist – sageli õhu kaudu toimuvat – reisimist, on broneeringuinfo andmed osutunud väga tõhusaks EL-i sisejulgeo lek u kaitsmisel. EL-i sisepiire ei kontrollita ning sellist puudujääki võitluses raske kuritegevuse ja terrorismiga on võimalik kompenseerida reisijaid käsitleva eelteabe ja broneeringuinfo kogumise, töötlemise ja vahetamisega. EL-i tasandil ühtse tegutsemise tagamise kaudu aitab reisijaid käsitleva eelteabe kogumise algatus suurendada liikmesriikide ja seega EL-i kui terviku julgeolekut. EL-i tasandi meetmed aitavad tagada, et liikmesriikides kohaldatakse põhiõiguste, eelkõige isikuandmete kaitse suhtes ühtlustatud sätteid. Erinevused kahjustavad tõhusat liikmesriikidevahelist koostööd terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmisel. Selliseid ühtlustatud eeskirju on võima lik kehtestada ainult EL-i tasandil. Kuna liikmesriigid üksi ei suuda algatuse eesmärke piisava l määral saavutada ning neid on võimalik paremini saavutada liidu tasandil, siis võib järeldada, et EL-il on nii õigus kui ka parem võimalus meetmeid võtta kui liikmesriikidel eraldi 28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad). 9 tegutsedes. Eesti hinnangul vastab ettepanek Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Proportsionaalsus Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt ei või liidu meetme sisu ega vorm minna aluslepingute eesmärkide täitmiseks vajalikust kaugemale. Välispiiride kontrolli tõhustamine ja hõlbustamine Ettepanekuga arendatakse ja ühtlustatakse välispiiride haldamise ja ebaseadusliku sisserände tõkestamise eesmärgil juba olemasolevat süsteemi ja tugevdatakse eelteavet kui vahendit, mille abil teostada välispiiridel reisijate eelkontroll. Ettepaneku proportsionaalsus on tagatud erinevate määruses sätestatud elementidega – andmete kogumine ja edastamine on piiratud ainult liitu sisenevate lendudega, sätestatud on ammendav loetelu selle kohta, milline eelteave on nõutav ning automatiseeritud vahendite kasutamise nõue andmete edastamiseks. Järgitud on võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtet, see sisaldab piisavaid andmeturbesätte id ning selles nähakse ette andmete töötlemine ja säilitamine võimalikult lühikese aja vältel. Määrusega ettenähtav ruuter toimib kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega, vähendab lennundussektori kulusid ning tagab piirivalveametnikele kiire ja sujuva juurdepääsu andmetele, mida nad vajavad piiril põhjalike kontrollide tegemiseks. Nõustume, et kavandatud meetmed on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas, sest ei lähe kaugemale sellest, mis on EL-i tasandil kindlaksmääratud eesmärkide saavutamiseks vajalik. Terroriaktide ja raskete kuritegude tõkestamine, avastamine, uurimine ja nende eest vastutuse le võtmine Kavandatud eeskirjad eelteabe kogumise ja edastamise kohta, mille suhtes kohaldatakse rangeid piiranguid ja kaitsemeetmeid, parandavad terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamist, avastamist, uurimist ja nende eest vastutusele võtmist. Ettepaneku kohaldamis a la piirdub rangelt vajalikuga, see tähendab nende elementidega, mis nõuavad EL-i tasandi ühtlustatud lähenemisviisi, nimelt: - eesmärkidega, milleks broneeringuinfo üksused võivad eelteavet kasutada, - andmeelementidega, mida tuleb koguda, ning - reisijatelt eelteabe kogumise ja edastamise vahenditega. Eelteabe edastamine ruuteri kaudu lihtsustab lennuettevõtjate jaoks broneeringuinfo üksustega ühenduste säilitamist ning toob kaasa mastaabisäästu, vähendades samal ajal vigade ja kuritarvitamise võimalusi. Eesmärk hõlmab üksnes ettepanekus määratletud terroriakte ja raskeid kuritegusid, võttes arvesse nende tõsist laadi ja piiriülest mõõdet. Selleks et reisijate õigustesse sekkumine piirduks rangelt vajalikuga, on ettepanekus kehtestatud mitu kaitsemeedet. - Eelteabe töötlemine piirdub kavandatud määruse alusel lõpliku ja piiratud eelteabe loeteluga. - Määrusega ei ole reguleeritud eelteabe täiendav töötlemine broneeringuinfo üksuste poolt. - Samuti on ette nähtud teatavad konkreetsed kaitsemeetmed, nagu logide pidamine, isikuandmete kaitse ja turvalisus. - EL-i siseste lendude kohta eelteabe kogumise ja edastamise vajalikkuse ja proportsionaalsuse tagamiseks saavad liikmesriigid eelteavet ainult nende EL-i siseste lendude kohta, mille nad on välja valinud. Eeltoodut arvesse võttes leiame, et kavandatud meetmed on proportsionaalsuse põhimõtte ga kooskõlas. 10 IV. EESTI SEISUKOHAD KOMISJONI ETTEPANEKUTE KOHTA 1.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, milles käsitletakse reisijaid käsitleva eelteabe kogumist ja edastamist välispiiride kontrolli tõhustamiseks ja hõlbustamiseks 1.1 Eesti toetab ühtsete eeskirjade loomist lennureisijate eelteabe edastamiseks piirihalduse ja ebaseadusliku sisserände tõkestamise eesmärgil. Ühtse te eeskirjadega kaasnev andmete kvaliteet ning tsentraliseeritud andmete edastamine tagab paremini välispiiri turvalisuse ja sujuvama reisijavoogude haldamise. Selgitus: Senine API direktiivist tingitud harmoniseerimata lähenemine on kaasa toonud olukorra, kus reisijate eelteabe kogumine ja töötlemine on liikmesriikides erinev. Eelnõuga sätestatakse lennuettevõtjale kohustus edastada piirivalveasutusele automatiseeritult ühtse ruuteri kaudu kindlatele kriteeriumitele vastav reisijate eelteave. Lennuettevõtja poolt edastatav reisija eelteave peab sisaldama kohustuslikke andmeid (isiku reisidokumendi masinloetava ala andmed ning lennu andmed), mille ammendav loetelu on sätestatud eelnõu artiklis 4. Kuna piirivalveasutus saab kvaliteetse reisijate eelteabe kätte enne lennu välispiiri piiripunk ti saabumist, on võimalik teostada eelnev riskiprofiilide põhine kontroll ja Schengeni piirieeskirjade artiklist 8 lõikest 2 tulenev kohustuslik kontroll andmebaasidest, millega on võimalik juba varakult tuvastada põhjalikumat kontrolli vajavad isikud ja ette näha selleks vajalik ressurss. Eelteabe saamisega tagatakse piiriületuse sujuvus heausklikele reisijatele ja kontrolli süstemaatilisus kogu Schengeni ala välispiiril. Selline eelteabe nõuete standardimine kõikides liikmesriikides aitab suurendada õiguskindlust ja prognoositavust ning seeläbi ka lennuettevõtjate ulatuslikumat nõuete täitmist. 1.2 Eesti toetab reisijate eelteabe edastamiseks Euroopa Liidu keskselt hallatava ruute ri loomist, kuid peame oluliseks, et ruuteri kasutuselevõtu ja töös hoidmisega seotud kulude kompenseerimine ELi fondidest peab olema võimalikult lihtne ja sama EL poolse toetusmääraga. Selgitus: Eelnõuga nähakse lennuettevõtjatele kohustus edastada reisijate eelteave elektroonse lt eu-LISA hallatavasse ruuterisse, kust see omakorda edastatakse asjaomase liikmesr iigi piirivalveasutusele ja broneeringuinfo üksustele. Keskse ruuteri väljaarendamise ja tehnilise haldamise eest vastutab eu-LISA ning ruuterit majutatakse eu-LISA tehnilistes keskustes. Komisjon on ettepanekut tehes arvestanud, et EL-i keskse ruuteri projekteerimise, arendamise, majutamise ja tehnilise haldamise kulud, mis tekivad eu-LISA-l, kaetakse EL-i 2021–2027 rahastusperioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (edaspidi BMVI) ning Sisejulgeolekufondi (ISF) rahastute arvelt. Riiklikud liidesed, mis võimaldavad edastada ruuterist andmeid piirivalveasutustele ja broneeringuinfo üksustele, tuleb arendada liikmesriikidel ning selleks võib Komisjon eraldada sihtotstarbelise 90% toetusmääraga raha BMVI ja ISF-i temaatilisest rahastust. Lisaks on ettepanekus nimekiri kuludest, mis jäävad kindlasti liikmeriigi kanda (nt projektijuhtimiskulud, sidevõrkude projekteerimiskulud, ruuteriga ühenduse loomise kulud jne). See tähendab, et nimetatud kulude katmiseks võib küll kasutada Eesti BMVI ja ISF-i rakenduskavade raha, kuid neil on madalam toetusmäär (75%). Eelneva kogemuse põhjal (ETIAS arendused) tekitab selline kulude eristamine väga suure halduskoormuse ja potentsiaalse abikõlbmatute kulude riski, kuna ühe eesmärgi saavutamiseks peab rakendama mitut paralleelset projekti ja eri osapooled võivad tõlgendada kulusid erineva lt. Leiame, et täiendavate piirangute seadmisest tuleks loobuda, kuna Komisjoni ettepanek ei järgi 2021–2027 perioodi EL-i fondide kasutamise lihtsustamise põhimõtet. Samuti ei anna täiendavate piirangute seadmine ka lisandväärtust EL-i finantshuvide kaitsmisel, kuna ISF-i määrus EL 2021/1149, BMVI määrus 2021/1148 ja kõikidele EL-i fondidele kohalduv ühissätete määrus EL 2021/1060) juba reguleerivad EL-i raha kasutust. 11 1.3 Eesti peab oluliseks, et määrusega ei piirataks liikmesriikide õigust kehtestada reisijate eelteabe edastamise kohustust ka teistele transpordiliikidele ning rakendada sanktsioone selle kohustuse rikkumise eest. Ühtlasi näeme vajadust täiendavalt analüüsida teistele transpordiliikidele reisijate eelteabe edastamise kohustuse kehtestamist Euroopa Liidu üleselt. Selgitus: Mõlema eelnõu artikkel 2 näeb ette, et kohustus edastada reisijate eelteavet kehtib lennuettevõtjate suhtes. Eesti on siseriikliku õiguse alusel kehtestanud kohustuse reisijate eelteabe edastamiseks lisaks lennuettevõtjatele ka raudteed ja veeteed mööda reisijaid vedavatele veoettevõtjatele. Nimetatud kohustused on ette nähtud riigipiiri seaduse paragrahvis 93 ning vastutus selle kohustuse rikkumise eest on sätestatud sama seaduse § 17 3 . Kuigi määrus laieneb ainult lennuvedajatele, peame oluliseks, et määrusega jäetaks liikmesriikidele õigus kehtestada reisijate eelteabe edastamise kohustus ja ette näha sanktsioonid selle rikkumise eest ka teistele transpordiliikidele. Samas tuleks täiendavalt analüüsida, kas ja millisel viisil on EL- i üleselt võimalik harmoniseerida teistele transpordiliikidele samasuguse kohustuse kehtestamist. 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, mis käsitleb reisijaid käsitleva eelteabe kogumist ja edastamist terroriaktide ja raskete kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks 2.1. Eesti toetab ühtsete eeskirjade loomist reisijaid käsitleva eelteabe edastamiseks raske kuritegevuse ja terrorismiga võitlemise eesmärgil. Reisijaid käsitleva eelteabe ja broneeringuinfo andmete ühine töötlemine, ühtsete eeskirjadega kaasnev andmete kvaliteet ning tsentraliseeritud andmete edastamine aitab paremini tagada EL-i sisejulgeolekut ning võidelda raske kuritegevuse ja terrorismiga. Selgitus: Praegu kehtiva broneeringuinfo direktiiviga (mille eesmärk on raskete kuritegude ja terrorismi vastu võitlemine) ei kohustata lennuettevõtjaid koguma muid andmeid kui need, mida lennuettevõtjad koguvad oma tavapärase äritegevuse käigus. Sellest tulenevalt ei koguta broneeringuinfo direktiivi alusel terviklikku eelteabe kogumit, sest lennuettevõtjatel puuduvad selliste andmete kogumiseks ärilised põhjused. Reisijaid käsitlevat eelteavet (API andmeid) kogub lennuettevõtja reisija lennule registreerimise ajal (check-in veebis ja lennujaamas) ainult siis, kui lennuettevõtjale on pandud vastav kohustus. Reisijaid käsitlevat eelteavet kogutakse täna eelkõige piirikontrolli eesmärgil ning vaid EL-i sisenevate lendude kohta. Lisaks, senine API direktiivist ning broneeringuinfo direktiivist tingitud harmoniseerimata lähenemine on kaasa toonud olukorra, kus reisijate eelteabe ja broneeringuinfo kogumine ja töötlemine on liikmesriikides erinev. Eelnõuga sätestatakse lennuettevõtjale kohustus edastada broneeringuinfo üksusele (PIU) automatiseeritult ühtse ruuteri kaudu kindlatele kriteeriumite le vastav reisijate eelteave. Lennuettevõtja poolt edastatav reisija eelteave peab sisaldama kohustuslikke andmeid (isiku reisidokumendi masinloetava ala andmed ning lennu andmed ) ning see tagab kohustusliku ja ühtlustatud teabe hankimise kõikides liikmesriikides. Eesti on seisukohal, et reisijad käsitleva eelteabe ja broneeringuinfo andmete ühine töötlemine pädevate õiguskaitseasutuste poolt suurendab raskete kuritegude ja terrorismi vastase võitluse tõhusust EL-is. 2.2. Eesti toetab reisijaid käsitleva eelteabe kogumist ka Euroopa Liidu siselendudel. Selgitus: Algatusega soovitakse likvideerida julgeolekulünk, seda eelkõige seoses EL-i siseste lendudega. Praegu ei kogu lennuettevõtjad reeglina reisijaid käsitlevat eelteavet EL- i siselendudel. Siselendudel puudub isikute dokumendikontroll, st reisija sisestab broneeringuinfosüsteemi andmed ise omal vastutusel. See aga annab kurjategijale võima luse oma identiteeti varjata ning vältida sattumist õiguskaitseasutuse huviorbiiti. Algatuste ga paraneb andmete kogumise viis ja andmete usaldusväärsus, kasutusele võetakse dokumendiandmete automaatlugemine, lennuettevõttele pannakse konkreetsed kohustused 12 kindlaid andmed koguda ning esitada need läbi ruuteri liikmeriikide õiguskaitseasutus e le. Andmete kogumine peab olema kooskõlas EL Kohtu praktikaga. Tulenevalt Euroopa Kohtu lahendist nr C-817/19 ei ole kõikide siselendude andmete kogumine proportsionaalne ning andmete kogumine peab piirduma ainult rangelt vajalikuga. Seega tuleb Eestil nagu ka teistel EL-i liikmesriikidel koostada teatavate EL-i siseste lendude andmete kogumiseks riskianalüüs, mis arvestab teatud lennuliinide, marsruutide ja lennujaamade riskiandmetega. V. MÕJUDE HINDAMISE KOKKUVÕTE Mõjusid hinnati mõlema eelnõu puhul neljas suuremas kategoorias: sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud; mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele, mõju regionaalarengule; mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele. 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, milles käsitletakse reisijaid käsitleva eelteabe kogumist ja edastamist välispiiride kontrolli tõhustamiseks ja hõlbustamiseks Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud Olulised sotsiaalsed ja demograafilised mõjud puuduvad. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele Määruste rakendamine avaldab positiivset mõju Schengeni ala turvalisuse ja sisejulgeo lek u tagamisele. Kohustades lennuettevõtjaid edastama Schengeni alale sisenevate reisijate eelteavet, mis on ühtlasi kvaliteetne ning seeläbi võimaldab piirivalveasutustel teostada efektiivset eelkontrolli juba enne isiku välispiirile saabumist. Sellega tagatakse, et kõik õhuteed pidi välispiirile saabunud isikud on välispiiril ühtsetel alustel tuvastatud ning nende suhtes on teostatud Schengeni piirieeskirjadest tulenev kohustuslik kontroll siseriiklikest, EL ja rahvusvahelistest andmekogudest. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Eelnõuga kaasneb positiivne mõju Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) töökorraldusele, mis on seotud lennuettevõtja poolt piirivalveasutustele edastatavate API nimekirjade mahu ja töötlemisega. Kui praegune PPA töökorraldus näeb ette lennunimekirjade piiripunkti poolse manuaalse töötlemise29 , siis API ruuteri kasutuselevõtt võimaldab reisijate eelteabe automatiseeritud edastamist piirikontrolli infosüsteemile sobivas formaadis, mille tulemuse na ei ole enam vajadust manuaalseks nimekirjade töötlemiseks. PPA töökoormus kõigi välisp iir i kaudu Schengeni alale sisenevate lendude nimekirjade saamisega seoses oluliselt ei muutu, kuna juba praegu saadakse ja töödeldakse välispiiri ületavate lendude nimekirju30 . Lisaks, kuna Andmekaitse Inspektsioonile (edaspidi AKI) kaasneb eelnõuga kohustus teostada iga nelja aasta järel audit pädeva piirivalveasutuse töötlemistoimingute suhtes, tuleb arvestada, et selle nõude täitmiseks võib AKI vajada lisaressurssi. Ruuteri arendustööde ettevalmistusega alustab eu-LISA 2025. aastal, liikmesriik ide arendustegevused on planeeritud ajaperioodil 2026–2028. Ruuter peaks tööle rakenduma 2028. 29 Töötlemine seisneb lennuvedaja poolt Tallinna Lennujaama piiripunkti ettenähtud e-posti aadressile saadetud lennunimekirja (10 – 30 erinevat e-kirja ühe lennu kohta) piirivalveametniku poolset manuaalset kopeerimis t konverterisse, misjärel töödeldakse fail õigesse formaati (CSV ja XML), mis omakorda võimaldab laadida fail piirikontrolli infosüsteemi PIKO, milles käivituvad päringud siseriiklikes, EL ja rahvusvahelistes andmekogudes. 30 Tallinna Lennujaama piiripunkti saabus 2022.aastal 2475 lendu kolmandast riigist (allikas ALIS) ja lennuettevõtjate poolt edastati 2394 API nimekirja (allikas PIKO). 13 aastal. Komisjon on eelnõus ette näinud, et eu-LISAle eraldatakse EL-i 2021–2027 eelarveperioodil BMVI ja ISF-i temaatilisest rahastust ruuteri arendamiseks 34,967 miljo nit eurot. Kõigi liikmesriikide arenduskuludeks hindab komisjon ca 35 miljonit eurot. Ruuteri töölerakendamisega seotud arenduskulu peavad kandma liikmesriigid. Kulu on abikõlblik BMVI ja ISF-i riiklikest rakenduskavadest , kuid Eesti puhul on nimetatud fondid on juba 100% kohustustega kaetud. Tulenevalt eeltoodust on vajalik, et Komisjon eraldaks vajalikeks arendusteks lisaraha, mille puudumisel tekib koormus riigieelarvele. Ruuteri ülalpida mise rahastamist käsitletakse järgmise finantsraamistiku aruteludel. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele kaasnevad eelteabe vastuvõtmist ja piirikontrolli infosüsteemi edastamist võimaldava riikliku rakenduse arendamise, selle ruuteriga liidestamise arenduskulud ning iga-aastased rakenduse ülalpidamise ja hoolduse kulud. 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, mis käsitleb reisijaid käsitleva eelteabe kogumist ja edastamist terroriaktide ja raskete kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud Olulised sotsiaalsed ja demograafilised mõjud puuduvad. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele Määruste rakendamine avaldab positiivset mõju EL-i turvalisuse ja sisejulgeoleku tagamise le, raske kuritegevuse ja terrorismi vastasele võitlusele. Komisjoni aruandest broneeringuinfo direktiivi läbivaatamise kohta ilmneb, et eelteabe ja broneeringuinfo andmete ühine töötlemine suurendab pädevate õiguskaitseasutuste poolt tunduvalt raskete kuritegude ja terrorismi vastase võitluse tõhusust EL-is. EL-i praegu kehtiva õigusraamistikuga on aga reguleeritud üksnes broneeringuinfo andmete kasutamine raskete kuritegude ja terrorismi vastu võitlemiseks, ning reisijaid käsitlevat eelteavet kogutakse ainult kolmandatest riikidest tulevate lendude kohta. Selle tulemusel on tekkinud julgeolekulünk seoses EL-i siseste lendudega, mille kohta liikmesriigid saavad nõuda lennuettevõtjatelt broneeringuinfo edastamist. Selle lünga kõrvaldamiseks ja sisejulgeoleku oluliseks suurendamiseks on vajalik kasutada koos Schengeni-siseseid lende käsitlevate broneeringuinfo andmetega ulatuslikumalt reisijaid käsitletavat eelteavet. Mõju regionaalarengule Mõju regionaalarengule puudub. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Politsei- ja Piirivalveameti hinnangul toob määruste rakendamine kaasa teatud mõju broneeringuinfo üksuse ja broneeringuinfo grupi töökoormusele, mis ilmselt suureneb, tulenevalt teiste liikmesriikide broneeringuinfo üksuste võimalikest päringutest ja lisanduvate st API õiguskaitseasutuste päringutest, mida saab menetleda vaid broneeringuinfo üksus. Tänasel hinnangul on vaja 1–2 täiendavat ametnikku. 14 VI. ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE Eelnõude kohta koostatavatele seisukohtadele küsiti sisendit Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt ja Justiitsministeeriumilt. Ettepaneku kohta andis arvamuse Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitas, et nende seisukoha kujundamine ei ole vajalik. Eelnõu kohta andis arvamuse ka Politsei- ja Piirivalveamet. Ettepanekutega arvestamine on esitatud kooskõlastustabelina. Eesti lennuettevõtjaid eelnõu seisukohtade kujundamise protsessi ei kaasatud, kuna kõikidel EL-i turgudel tegelevatel lennuettevõtjatel on tänases broneeringuinfo süsteemis andmete andmise ja jagamise võimekus olemas ning eelduslikult ei too algatus kaasa olulisi täiendavaid arendusvajadusi. Lisaks puudub lennuettevõtja jaoks oluline sisuline info toimiva hakkava süsteemi täpsete detailide kohta. Lennuettevõtja id informeeritakse käesolevate algatuste sisust peale ruuteri täpsemate tehniliste detailide selgumist ning nad kaasatakse edasisse protsessi delegeeritud aktide väljatöötamisel. 15  Lisa 1. Kooskõlastustabel „Eesti seisukohad reisijaid käsitleva eelteabe õigusraamistiku eelnõude kohta“ seletuskirja juurde Justiitsministeerium Siseministeeriumi märge Kummaski määruse eelnõus ei selgu, kas eu- Selgitatud, et ruuter on andmete edastamise LISA, hallates ruuterit, kellele lennuettevõtjad kanal ning ruuteris isikuandmeid ei andmeid edastavad ja kes omakorda vastavatele töödelda. Ettepanek määruse eelnõu liikmesriigi asutustele andmeid edastab, ka ise täiendamiseks selliselt, et oleks selge, et isikuandmeid töötleb või on eu-LISA poolt ruuter isikuandmeid ei töötle, on esitatud hallatav ruuter (edaspidi ruuter) üksnes kanal eelnõud menetleva EL nõukogu töögrupi andmete edastamiseks (kas siinkohal saaks raames kirjalikult. paralleeliks tuua Eesti x-tee, mille puhul teenuse pakkuja ei näe andmeid, on üksnes kanal krüpteeritud andmete vahendamiseks). Juhul, kui eu-LISA on siiski volitatud töötleja, Küsimus on esitatud kirjalikult eelnõud siis tõusetub küsimus, kelle volitatud töötleja ta menetleva EL nõukogu töögrupi raames. on, kas lennuettevõtja või liikmesriigi või mõlema. Vastavalt IKÜM artikli 4 punktis 8 sätestatule töötleb volitatud töötleja isikuandmeid kellegi nimel. Määruse eelnõu selles selgust ei too. IKÜM artikkel 28 lõike 3 kohaselt töötleb volitatud töötleja andmeid volitatud töötlejat ja vastutavat töötlejat omavahel siduva lepingu või liidu või liikmesriigi õiguse kohase siduva õigusakti alusel, mis on volitatud töötleja suhtes siduv ning milles sätestatakse töötlemise sisu ja kestus, töötlemise laad ja eesmärk, isikuandmete liik ja andmesubjektide kategooriad, vastutava töötleja kohustused ja õigused. Määruse eelnõust ei selgu, kuidas on kavandatud artikkel 28 tingimuste täitmine. Määruse eelnõu COM (2022) 731 artikkel 4 Täpsustatakse eelnõud menetleva töörühma lõike 3 alusel hakkavad lennuettevõtjad eelteabe raames kogumisel kasutama reisidokumendilt masinloetavate andmete kogumiseks automatiseeritud vahendeid. Automaatne masinloetavate andmete kogumine määruse eelnõu COM (2022) 729 artiklites ei kajastu, küll aga on see välja toodud eelnõu põhjenduspunktis 9 selliselt, et kui on olemas sobivad tehnilised lahendused, mis võimaldavad automaatselt koguda teatavat eelteavet nii, et see oleks täpne, täielik ja ajakohane, ning võttes arvesse sellise tehnoloogia kasutamise tulemuslikkust ja tõhusust, tuleks lennuettevõtjatelt nõuda, et nad koguksid eelteavet automatiseeritud vahenditega, mis saavad teavet reisidokumendi masinloetavatest andmetest. Palume kaaluda sarnaselt määruse eelnõus COM (2022) 731 sätestatud masinloetavate andmete kogumine sätestada ka määruse eelnõus COM (2022) 729 Artikkel 26 näeb ette liikmesriigi vastutuse Kirjalik küsimus esitatud eelnõud ruuterile tekitatud kahju eest, kui liikmesriik ei menetleva töörühma raames ole täitnud käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi. Liikmesriik vabaneb vastutusest, kui euLISA ei ole võtnud mõistlikke meetmeid kahju vältimiseks või selle mõju vähendamiseks. Sarnane vastutuse alus on sätestatud ka nt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 2018/1240 (Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) määrus) artiklis 63 ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 2017/2226 (riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES) määrus) artiklis 45. Nii COM(2022) 729 eelnõu kui viidatud määrused (EL) 2018/1240 ja 2017/2226 põhinevad samal õiguslikul alusel - ELTL art 77 lg 2 p-del b ja d. Viidatud määrustes (EL) 2018/1240 ja 2017/2226 on liikmesriigi vastutust reguleerivas artiklis täiendavalt sätestatud, et liikmesriigi vastu esitatavaid hüvitisenõudeid käsitletakse kostjaks oleva liikmesriigi õigusnormide kohaselt. COM(2022) 729 eelnõu artikkel 26 sellist täpsustust ei sätesta. Palume täpsustada, kas COM(2022) 729 artikli 26 alusel liikmesriigi vastu esitatavaid hüvitisenõudeid käsitletakse sarnaselt määrustele (EL) 2018/1240 ja 2017/2226 samuti kostjaks oleva liikmesriigi õigusnormide kohaselt. Soovime tähelepanu juhtida ka artiklile 30, mis Teadmiseks võetud, esitatud kirjalikult sätestab karistuste kehtestamise. Hetkel artikkel eelnõud menetleva töörühma raames. pakutud kujul sobib ning jätab liikmesriikidele piisava paindlikkuse. Samas, pakutust detailsemaks minna ei tohiks. Karistuste säte peab olema üldine, jätma riikidele ulatusliku kaalutlusruumi. Palume teavitada Justiitsministeeriumit, kui läbirääkimiste käigus eelnõu karistusi käsitlevat artiklit muudetakse või täiendatakse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, mis Teadmiseks võetud. Õiguskaitse käsitleb broneeringuinfo kasutamist valdkonnas edastatakse nii PNR kui API terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, andmed broneeringuinfo üksusele. PNR avastamiseks, uurimiseks ja nende eest andmed edastatakse broneeringuinfo vastutusele võtmiseks (EL) 2016/681 (edaspidi üksusele läbi otseliidestuse ja API andmed PNR direktiiv) alusel edastavad lennuettevõtjad planeeritakse edastada broneeringuinfo broneeringuinfot otse liikmesriigi üksusele läbi eu-LISA ruuteri. Pädev asutus broneeringuinfo üksusele. Kavandatava API saab reisijaid käsitleva eelteabe ja määruse eelnõu kohaselt hakkavad broneeringuinfo andmed läbi lennuettevõtjad reisijaid käsitlevat eelteavet broneeringuinfo üksuse. edastama ruuterile ning ruuter edastab teabe pädevale broneeringuinfo üksusele. Seega hakkavad korraga kehtima kaks õigusakti (PNR direktiiv ja API määrus) ning lennuettevõtjatel on kohustus osaliselt kattuvaid andmeid edastada kahe kanali kaudu, PNR-i direktiivi kohaselt otse pädevale asutusele ning kavandatava määruse alusel ruuterile, kes omakorda edastab andmed pädevale asutusele. Samuti tuleb arvesse võtta, et täna PNR-i alusel ei ole toodud konkreetset andmekoosseisu, on üksnes direktiivi lisas I toodud andmekoosseis, mis on aga nö lahtine nimekiri, kus on kasutatud sõnu nt sealhulgas ja muuhulgas. Seevastu kavandatavas määruse eelnõus on ammendav töödeldavate andmete koosseis toodud. Seega võib olla oht, et PNR-i andmed sisaldavad üleliigseid isikuandmeid, mida eesmärgi täitmiseks ei oleks vajalik töödelda. Ühtlasi võttes arvesse Euroopa Kohtu otsust C- Teadmiseks võetud. Komisjoni selgituse 817/19, mille kohaselt peab andmetöötlus kohaselt on perspektiivis plaanis piirduma sellega, mis on rangelt vajalik võimaldada ruuteri kaudu ka PNR andmete terroriaktide ja raskete kuritegude vastu edastamist (liikmesriigi soovi korral). Eesti võitlemiseks, tagades samas põhiõiguste saab kaaluda kahe andmetöötluse ühe kõrgetasemelise kaitse, on oluline, et ei toimuks ruuteri kaudu edastamist, kui API ruuter on ülemäärast andmetöötlust kahe paralleelse kasutusele võetud. süsteemi vaatest. Sellest tulenevalt palume API ja PNR andmed saadakse reeglina tulevikus kaaluda nende kahe andmetöötluse lennuettevõtjate eraldi süsteemidest – s.t ühildamist, mis vähendaks kõigi osapoolte API andmed lennuettevõtja koormust ning oleks rakendatud ka andmete väljumiskontrolli süsteemist ja PNR ühekordse küsimise põhimõte, samuti ka andmed lennuettevõtja eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõte. broneerimissüsteemist. Õiguskaitse valdkonnas on praegu mõlemad süsteemid liidestatud siseriikliku broneeringuinfo andmekoguga. Planeeritud ei ole, et tulevikus edastavad lennuettevõtjad broneeringuinfo üksusele samu andmeid.