Saatja:
[email protected]
Saaja: "Info - SOM" <
[email protected]>, "Anneli Taal - SOM" <
[email protected]>
Teema: Arvamus rahvatervishoiu seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (TERVIK) eelnõule
Kuupäev: 2026-05-06 19:38
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere
Edastan Eesti Proviisorapteekide Liidu (EPAL) arvamuse rahvatervishoiu
seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse
(TERVIK) eelnõule.
Tervitades,
Ly Rootslane
EPAL juht
Pr Karmen Joller
Sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium 06.05.2026
Arvamus rahvatervishoiu seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise
seaduse (TERVIK) eelnõule
Austatud proua minister
Täname, et olete esitanud arvamuse avaldamiseks rahvatervishoiu seaduse ja
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (TERVIK) eelnõu.
Nagu ka eelnõule eelnenud väljatöötamise kavatsusele saadetud tagasisidest välja tõime,
toetame põhimõtet, et tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna vahel võiks Eestis olla tihedam koostöö,
mis tagaks inimestele parema hakkamasaamise olukordades, kus vajatakse mõlema valdkonna
abi.
Eelnõule eelnenud väljatöötamiskavatsuses on eesmärkide peatükis sisulise koostöö toimima
hakkamise alapunkti all välja toodud, et TERVIK kaasab eesmärkide saavutamiseks koostöösse
teisi osapooli (nt kiirabi, apteegid, hooldekodud, koduõendusteenuse osutajad jne) vastavalt
vajadusele.
Oleme endiselt seisukohal, mille tõime välja ka väljatöötamiskavatsuse tagasisides, et kui
tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonda planeeritakse integreerida, siis peaks kaasama kõiki osapooli,
kes tervishoius tegutsevad. Leiame, et apteek peaks ka kindlasti olema TERVIKu üks osapooltest,
sest inimesed külastavad apteeki väga sageli, eriti need, kes vajavad oma igapäevaseks
toimetulekuks ravimeid. Samuti on apteek paljudele inimestele kohaks, kust nad soetavad ka
abivahendeid ja meditsiiniseadmeid. Leiame, et apteekide kaasamine TERVIKusse pidevalt,
mitte vastavalt vajadusele, oleks õige ressursside kasutus Eesti tervishoius. Hajaasustuse
piirkondades on perearstiabi kättesaadavus pigem kesine ning juhul kui on olemas apteek, peaks
apteekri rolli võimestama, sest lihtsamate muredega võiks inimene esmalt alustada apteegist.
Apteegiteenuse laiendamise VTK, mis läbis kooskõlastamise ringi 2024. sügisel, tõi välja
apteekide laialdase võrgustiku kasutamise võimalused erinevate tervisedenduse ja haiguste
ennetuse teenuste pakkumisel. VTKs samuti kajastamist leidnud ravimite kasutamise hindamise
teenus on eeskätt suunatud just eakamatele, kes on hulgiravimikasutajad ning vajaksid
apteekrite poolset suuremat tuge. Oluline on nende inimeste juhendamine ravimite õige
kasutamise osas ning apteekrid saaksid hinnata ka kogu raviskeemi mõistlikkust. Samuti
pakuvad apteegid võimalust vaktsineerida, riskirühmale on teenus tasuta.
Avaldame kriitikat eelnõule lisatud väljatöötamiskavatsuse kohta antud tagasiside kokkuvõttele,
milles ei ole välja toodud kommentaare ega selgitusi, miks huvirühmade arvamust pole eelnõu
koostamisel arvesse võetud. Sellest tulenevalt palume selgitust, miks ei ole TERVIKusse
kaasatud apteeke, kui suurima võrgustikuga tervishoiuasutusi.
Arvamuse avaldamiseks esitatud eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse rahvatervishoiu seadust
§-ga 132, mis sätestab, et tervishoiutöötaja või kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja (edaspidi
koos teavitaja) täidab märkamislehe, kui ilmneb, et inimesel esinevad terviseprobleemid koos
oluliste sotsiaalsete raskustega ning esineb põhjendatud kahtlus, et inimene ei suuda neid
iseseisvalt lahendada ja vajab valdkondade ülest teenuste kooridneerimist. Märkamislehe
andmekoosseisu kuuluvad lisaks muule ka punktis 3.10 andmed inimese ravisoostumuse
kohta (vähemalt viis või enam retseptiravimit raviskeemis, ravimite võtmata jätmine,
realiseerimata retseptid).
Selgitame, et tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 3 lg 4 kohaselt on tervishoiutöötajad
ka ravimiseadus tähenduses üldapteegis apteegiteenust osutavad proviisor ja farmatseut,
kellel on ülevaade retseptiravimeid puudutava infot kohta. Tuginedes eelnevale palume
tagasiside, kas eelnõuga eeldatakse märkamislehe täitmist ka apteekrite kui tervishoiutöötajate
poolt? Kui vastus on jaatav, siis kas ja kuidas on kavandatud apteekritele vajalikud IT-lahendused
(ligipääs tervise infosüsteemile, andmete sisestamine), täiendav ressurss ja väljaõpe inimese
abivajaduse tuvastamiseks? Seletuskiri ei anna paraku nendele küsimustele vastuseid.
Eelnõu seletuskirjas on välja toodud mitmete riikide positiivne kogemus tervisekeskuste ja
sotsiaal. Ja tervishoiuvaldkonna integreerimise osas. Samas ei ole tulemus kõikides riikides siiski
nii positiivne, näitena võib tuua Soomet, kus mõnede viidete kohaselt on arstiabi kättesaadavus
reformi tulemusena pigem halvenenud.
Küsimuste korral oleme täiendavateks selgitusteks avatud. Ühtlasi palume meid endiselt
edasises menetluses kaasata.
Lugupidamisega
/digiallkiri/
Ly Rootslane
Juhatuse liige