Kaubandus-Tööstuskoja täiendav pöördumine

Saatja: Marko Udras <[email protected]> Saadetud: 10.05.2023 08:12 Adressaat: <"Riigikantselei">; <"JM info Shared MB">; <"MKM info">; <[email protected]>; Siseministeerium <[email protected]>; <"HM">; <[email protected]> Koopia: Mait Palts <[email protected]> Teema: Kaubandus-Tööstuskoja täiendav pöördumine seoses Euroopa Liidu õigusloomega ja Eesti riigi huvide kaitsmisega selles protsessis Manused: image001.jpg; image002.png; image003.png; image004.png; image005.jpg; 10 05 2023 Täiendav pöördumine seoses Euroopa Liidu õigusloomega ja Eesti riigi huvide kaitsmisega selles protsessis.asice Tere! Edastan Kaubandus-Tööstuskoja soovitused, kuidas muuta ELi õigusega seotud kaasamis- ja informeerimisprotsessi tõhusamaks ja läbipaistvamaks pärast Eesti riigi seisukohtade kujundamist. Parimate soovidega Marko Udras Poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda E-post [email protected] Tel +372 604 0070 www.koda.ee www.ettevotluskonkurss.ee www.estonianexport.ee www.enterprise-europe.ee Riigikantselei [email protected] Justiitsministeerium [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Maaeluministeerium [email protected] Siseministeerium [email protected] Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] Teadmiseks: Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon [email protected] Meie 1 0 .05.2023 nr 4/84 Täiendav p öördumine seoses Euroopa Liidu õigusloomega ja Eesti riigi huvide kaitsmisega selles protsessis Eesti Kaubandus-Tööstusko d a (edaspidi: Kaubanduskoda) pöördus 8. veebruaril 2023. aastal kirjaga nr 4 /25 Riigikantselei poole , et Euroopa Liidu õigusaktide ettepanekutega seotud Eesti seisukohtade kaitsmine ELi tasandil muutuks avatumaks, läbipaistvamaks ja kaasavamaks ning huvigruppide jaoks muutuks lihtsamaks Eesti seisukohtadesse panustami ne. Täname Riigikantseleid, kes koostas Kaubanduskoja pöördumisele põhjaliku vastuse. Samuti tunnustame Riigikantseleid selle eest, et korraldasite meie kirja põhjal arutelu ministeeriumidega kaasamise teemal ning palusite ministeeriumidel meie kirjale vastata. Täname ka Justiitsministeeriumi t , Majandus- ja Kommunikats i ooniministeeriumit, Maaeluministeerium it, Siseministeerium it ning Haridus- ja Teadusministeerium it, kes vastasid kirjalikult meie pöördumisele. Peame väga positiivseks, et nii Riigikantselei kui ka ministeeriumid tõid oma vastustes välja, et pingutavad selle nimel, et ELi õigusaktide ettepanekutega seotud kaasamisprotsessi korraldada läbipaistvamalt ning m uuta ELi õigusaktide ettepanekutega seotud Eesti seisukohtade kujundami ne huvigruppide jaoks lihtsamaks ja arusaadavamaks . Oleme näinud pärast oma pöördumise saatmist esimesi positiivseid muudatusi ELi õigusloomega seotud kaasamisprotsessis . Siinkohal soovime eeskujuliku näitena esile tõsta Justiitsministeeriumi tegutsemist seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku ga , mis käsitleb äriühingute kestlikkus e alast hoolsuskohustust ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937. Justiitsministeerium on huvigruppe pidevalt hoidnud kursis selle direktiivi ettepaneku käekäiguga . Näiteks tegi Justiitsministeerium huvigruppidele ülevaate EL nõukogu nägemus est ja muudatusettepanekutest selle direktiivi ettepaneku osas. Pos itiivne oli see, et ülevaates oli välja toodud , milliste põhimõtete eest Eesti seisis Euroopa Liidu Nõukogu töögrupis ning milliseid Eesti seisu kohti võeti kasvõi osaliselt arvesse ja milliseid mitte. Samuti andis Justiitsministeerium ülevaate Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutest , kusjuures ministeerium ei saatnud huvigruppidele ülevaatamiseks üksnes Euroopa Parlamendi mahukat muudatusettepanekute paketti, vaid tõi sealt välja Eesti jaoks kõige olulisemad punktid, mille osas ootas ministeerium ka huvigruppide tagasisidet . Selline väga hea eeltöö ministeeriumi poolt lihtsustab huvigruppidel teemast paremini aru saada ning oma seisukohti esitada. Kaubanduskoja hinnangul tuleb pingutada selle nimel, et ministeeriumid kaasaksid huvigruppe senisest oluliselt rohkem ka pärast Eesti riigi seisukohtade kujundamist . Hetkel on olukord selline , et pärast Eesti seisukohtade kinnitamist ei toimu üldreeglina info vahetamist riigi ja huvigruppide vahel ning seetõttu puudub avalikkusel, sealhulgas ettevõtlusorganisatsioonidel ülevaade, millised arengud ELi õigusakti ettepanekus toimuvad ning kas ja kui edukalt on Eestil õnnestunud oma seisukohti ELi tasandil kaitsta. Anname järgnevalt oma soovitused, kuidas muuta ELi õigusega seotud kaasamisprotsessi tõhusamaks ja läbipaistvamaks pärast Eesti riigi seisukohtade kujundamist . Peame heaks kaasamispraktikaks seda, et huvigruppe kaasatakse vähemalt olulisemate ja suurema mõjuga algatuste osas ka siis, kui käivad läbirääkimised Euroopa Liidu Nõukogu töögrupis . Mõistame, et kõik dokumendid ei ole kuni kokkuleppe saavutamiseni avalikud ja neid ei ole võimalik tervikuna huvigruppidele edastada , kuid vastav ministeerium võiks küsida huvigruppidelt tagasisidet kõige olulisemate ja põhimõttelisemate küsimuste, mitte kõikide läbirääkimistel arutatavate teemade kohta. Julgustame seda tegema isegi siis, kui huvigruppidele antav arvamuse avaldamise tähtaeg on lühike. Kui Euroopa Liidu Nõukogu jõuab Euroopa Komisjoni ettepaneku osas üldise lähenemisviisi kokkuleppimise ni, siis võiks vastav ministeerium anda huvigruppidele ülevaate, milline on ELi Nõukogu nägemus ja muudatusettepanekud Komisjoni algatuse kohta. Samuti võiks sellises ülevaates välja tuua, milliseid Eesti seisukohti võeti kasvõi osaliselt arvesse ja milliseid mitte . Olulisemate teemade puhul võiks vastav ministeerium teavitada huvigruppe ka sellest, millised on Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud ning küsida vajaduse korral huvigruppidelt tagasisidet olulisemate Euroopa Parlamen d i muudatusettepanekute kohta. Kui ELi õigusakti ettepanek on vastu võetud, siis oleks hea kaasamispraktika, kui ministeerium teavitab sellest huvigruppe ning toob välja, mis muutus võrrelde s Euroopa Komisjoni esialgse ettepanekuga ning kuidas suutis Eesti oma seisukohti läbirääkimiste käigus kaitsta ehk milliseid Eesti seisukohti võeti läbirääkimiste käigus arvesse ja milliseid mitte . Kui tegemist on direktiiviga, siis võiks kirjeldada ka seda, millised on järgnevad sammud ja ajakava direktiivi ülevõtmiseks Eesti õigusesse . Mõistame, et Euroopa Liidu õigusakt ide ettepanekuid on palju ja ametnike tööaeg piiratud ning seetõttu ei ole võimalik ja ilmselt ka vajalik iga algatuse osas eelnevalt nimetatud soovitusi rakendada . Samas olulisemate teemade puhul on need soovitused meie hinnangul hädavajalikud, et ELi õigusaktide ettepanekutega seotud Eesti seisukohtade kaitsmine ELi tasandil muutuks avatumaks, läbipaistvamaks ja kaasavamaks. Oleme valmis kaasa mõtlema ka muude lahenduste osas, mis aitavad neid eesmärke saavutada sh näiteks ka parimate praktikate tunnustamise osas . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts Eesti Kaubandus-Tööstuskoja p eadirektor Lisa: Kaubanduskoja esmane pöördumine Riigikantseleile seoses ELi õigusloomega ja Eesti riigi huvide kaitsmisega selles protsessis ( 08.02.2023 nr 4/25 ) Marko Udras [email protected] 6040070 Vabariigi Valitsus [email protected] Meie 08.02.2023 nr 4/ 25 Pöördumine seoses Euroopa Liidu õigusloomega ja Eesti riigi huvide kaitsmisega selles protsessis Lugupeetud Kaja Kallas ! Eesti Kaubandus-Tööstusko ja (edaspidi: Kaubanduskoda) viimaste aastate kogemus näitab, et õigusloomes on järjest suurem osa kaal Euroopa Liidu (edaspidi: EL) õigusel. See paneb ka Eesti riigile senisest suurema vastutuse seista ELi tasandil toimuvatel õigusaktide ettepanekute läbirääkimistel võimalikult hästi Eesti riigi huvide eest. Kaubanduskoja viimase aja kogemus näitab, et huvigruppe kaasatakse Eesti seisukohtade kujundamisse, kuid pärast seisukohtade kinnitamist ei toimu enam üldreeglina info vahetamist riigi ja huvigruppide vahel ning seetõttu puudub avalikkusel, sealhulgas ettevõtlusorganisatsioonidel ülevaade, kui edukalt kaitsevad Eesti ametnikud ja poliitikud Eesti seisukohti EL i s toimuvatel läbirääkimistel ning millised arengud protsessis toimuvad . S eda protsessi tuleb muuta oluliselt avatumaks ja kaasavamaks , et tagada muutustega võimalikult kiire kohanemine ning, et hiljem oleks võimalik k a hinnata, kas ja kes vastutab selle eest, et Eesti riigi seisukohad jäid läbirääkimiste käigus kaitsmata. Järgnevalt selgitame lähemalt , kuidas näeme Eesti seisukohtade kujundamise ja nende kaitsmise protsessi , millised on meie hinnangul praeguse praktika kitsaskohad ning esitame ettepanekuid selle protsessi läbipaistvamaks ja kaasavamaks muutmiseks. Lisaks toome välja mitmeid küsimusi, millele ootame vastust. I ELi algatus t e osas Eesti seisukohtade kujundamine 1. Peame positiivseks, et viimaste aastate jooksul on ministeeriumid hakanud huvigruppidelt üha rohkem küsima tagasisidet erinevate ELi õigusaktide ettepanekute kohta, et kasutada saadud tagasisidet Eesti riigi seisukohtade kujundamiseks. Näiteks eelmisel aastal kaasasid ministeeriumid Kaubanduskoda ligi 50 EL i ettepaneku osas. Küll näeme arenguruumi veel selles, kuidas ja mida ettevõtjatelt küsitakse, sest ka tagasiside saamiseks on see kriitilise tähtsusega. 2. Tänase kaasamisprotsessi kitsaskohaks on peamiselt see, et ministeerium id sageli ei selgita E Li algatuse sisu või teevad seda väga üldiselt. Meie kogemuse põhjal on tavaliseks praktikaks see, et huvigruppidele saadetakse mahuka s Euroopa Komisjoni algatus koo s kuupäevaga, mis ajaks ministeerium vastust ootab , kuid algatuse sisu , motivatsiooni, eesmärke või tausta ei ole piisavalt lahti kirjutatud. Seega peavad huvigrupid läbi töötama mahuka ettepaneku, mis sageli on ka inglisekeelne , ning selle põhjal oma seisukohad ministeeriumile saatma. Selline kaasamispraktika täidab teavitamisfunktsiooni, kuid ei lihtsusta huvigruppide jaoks tagasiside andmist. Kuna ministeeriumi ametnikud töötavad Komisjoni ettepaneku läbi, siis oleks igati mõistlik, et ministeerium saadab huvigruppidele kokkuvõtte algatuse tekstist koos konkreetsete küsimustega , millele eelkõige vastust oodatakse. Selline praktika lihtsustaks huvigruppide jaoks tagasiside andmist ja aita ks lõppkokkuvõttes kujundada ka sisukamad Eesti riigi seisukohad ning neid paremini kaitsta ELi tasemel läbirääkimiste protsessis. 3. Positiivse poole pealt tõstame esile kaasamis praktikat, kus ministeerium korraldab veebiseminari, et tutvustada huvigruppidele ELi õigusakti ettepanekut, vastata esmastele küsimustele ja koguda huvigruppidelt esmast tagasisidet. Sellise positiivse praktikaga on viimasel ajal silma paistnud näiteks Keskkonnaministeerium . Teeme ettepaneku m uuta eelkirje l datud praktika tavapäraseks vähemalt kõikide olulisemate ELi algatuste osas. 4. Heaks kaasamispraktikas peame ka seda, kui ministeerium saadab huvigruppidele ülevaatamiseks Eesti riigi seisukohtade esialgse versiooni. See annab huvigruppidele veelkord võimalus e anda täiendava t tagasisidet ja täpsustada seisukohti . Eelkirjeldatud praktika peab muutuma tavapärase kaasamise ja informeerimise osa ks. 5. Üldreeglina on kõigile avalikult nähtav ja leitav , millised seisukohad kinnitas Vabariigi Valitsus konkreetse ELi algatuse osas. Samuti on läbipaistev ka sellele järgnev protsess, kus Euroopa Liidu asjade komisjon annab mandaadi Vabariigi Valitsuse seisukohtadele. Hea praktika oleks see, kui ministeeriumi esindaja annaks lõplikest Eesti riigi seisukohtadest teada ka vähemalt nendele huvigruppidele, kes saatsid ministeeriumile oma seisukohad vastava ELi algatuse kohta. II Eesti seisukohtade kaitsmine ELi tasandil 6. Üldreeglina ei saa huvigrupid ministeeriumitelt mingit infot selle kohta, kuidas edenevad vastava algatuse osas läbirääkimised ELi tasandil. Muuhulgas jääb t eadmata, kas ja kui tugevalt seis a vad Eesti ametnikud ja poliitikud ametlikult kinnitatud Eesti riigi seisukohtade eest läbirääkimiste protsessis või miks loobutakse teatud seisukohtade kaitsmisest või miks ei võeta Eesti seisukohti arvesse ELi tasandil . Samuti ei jõua meieni reeglina info selle kohta, milliste teemade üle läbirääkimistel keskendutakse või milliseid muudatus i plaanitakse teha võrreldes ettepaneku esialgse versiooniga ning milline on Eesti seisukoht nende muudatuste osas (kuidas see erineb algsest, teavitatud seisukohast) . 7. Eeltoodud põhjustel oleme sageli olukorras , kus Eesti riigi seisukohad on olnud mõistlikud vähemalt ettevõtjate vaates, kuid ettepaneku lõp lik versioon ei ole Eesti seisukohtadega kooskõlas. Ühe sellise näitena saab tuua Eesti seisukohti direktiivi eelnõu kohta, mis käsitleb äriühingute kestlikkusaruandluse kohustust . Eesti seisukohtades rõhutati , et kestlikkusaruandluse standardite nõuded peaksid olema proportsionaalsed ega tohiks tekitada ettevõtetele asjatut halduskoormust , kuid reaalsuses kaasneb selle direktiiviga ettevõtjatele märkimisväär selt suur halduskoormus. Sellistes olukordades tekib küsimus, kas ja kui palju pingutas Eesti riik oma seisukohtade kaitsmiseks. 8 . Pärast Eesti riigi seisukohtade kinnitamist jõuab meieni ministeeriumite kaudu väga harva täiendavat info t vastava algatuse kohta. V iimase aja positiivse näitena saame esile tõsta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit, kes küsis täiendavat infot veebilehele taganemisnupu lisamisega seotud kulu de kohta. P ositiivseid näiteid on olnud ka Keskkonnaministeeriumi poolt, näiteks tutvustati hiljuti tööstusheite direktiivi muutmise hetkeseisu. Rahandusministeeriumiga on meil olnud hea koostöö näiteks ettevõtete tulumaksu ga seotud algatuse osas. Sellised juhtumid on aga väga erandlikud. 9 . Meie hinnangul on hädavajalik, et vastav ministeerium hoiaks teemaga seotud huvigruppe kursis läbirääkimiste käiguga . See aitab parandada protsessi läbipaistvust ning hoida huvigruppe plaanitavate muudatustega p aremini kursis. Muu hulgas on see vajalik näiteks olukordades , ku s E estil on vaja oma seisukohtade kaitsmiseks uusi argumente või konkreetsemaid näiteid tuua või kui on vaja kompromisslahendust välja pakkuda . Ka selles osas tuleks julgemini kasutada huvigruppide abi . Lisaks on läbirääkimiste protsessis täiendav kaasamine vajalik selleks, et huvigrupid saaksid anda oma hinnangu, millise mõjuga võib olla läbirääkimiste käigus ettepanekusse lisatava muudatuse mõju Eestile. Hetkel ei ole meile näiteks teada, kas Eesti kujundab uue positsiooni, kui läbirääkimiste käigus muutub algatuse sisu ning keda ja kuidas uuest olukorrast ja seisukohast teavitatakse . 10 . H uvigruppide kaasamine läbirääkimiste protsessi ei ole ametnike jaoks täiendav kohustus ja ajakulu, vaid pigem võimalus senisest veelgi efektiivsemalt kaitsta Eesti riigi posit sioone. Samuti annab täiendav infovahetus ametnikele võimaluse selgitada huvigruppidele, miks plaanitakse läbirääkimiste käigus ettepanekusse mõni muudatus sisse viia või miks ei ole võimalik läbirääkimiste käigus kaitsta Eesti huvisid või miks neid ei võeta arvesse ELi tasandil. 1 1 . Selleks, et saada paremat ülevaadet, kuidas toimub Eesti seisukohtade kaitsmine ELi tasandil, palume muu hulgas ka ministeeriumite vastuseid järgmistele küsimustele: Kui paljudel juhtudel kaasab ministeerium huvigruppe olukorras, kus Eesti riigi ametlik seisukoht on olemas ning ELi algatuse osas toimuvad läbirääkimised ELi tasandil? Kuidas üldreeglina toimub sellis tel juhtudel kaasamine? Mis saab olukorras, kus ELi ettepaneku esialgne sisu muutub olulisel määral? Kas sellisel juhul kujundatakse muudatuse osas uus Eesti riigi ametlik positsioon? Kas ja kuidas kaasatakse ja informeeritakse huvigruppe olukorras, kus EL i algatuse sisu on märgatavalt läbirääkimiste käigus muutunud ning vähemalt teatud ulatuses on vaja uuendada Eesti riigi seisukohti? Kuidas ministeerium teavitab huvigruppe ELi algatuse läbirääkimiste hetkeseisust ning plaanitavatest muudatustest võrreldes algatuse esialgse versiooniga? Kui tihti sellist teavitust huvigruppidele tehakse? Kas ja kuidas plaanivad ministeeriumid muuta Eesti seisukohtade kujundamise protsessi huvigruppide jaoks lihtsamaks ? Milliseid samme plaanivad ministeeriumid astuda selleks, et muuta avatumaks Eesti seisukohtade kaitsmi st ELi tasandil ? Kaubanduskoja soov on, et ELi õigusaktide ettepanekutega seotud Eesti seisukohtade kaitsmine ELi tasandil muutuks avatumaks, läbipaistvamaks ja kaasa vamaks. Lisaks soovitame huvigruppide jaoks lihtsamaks teha Eesti seisukohtadesse panustamist. Loodame, et peate võimalikuks meie ettepanekuid edaspidi arvesse võtta. Oleme valmis kaasa mõtlema ka muude lahenduste osas, mis aitavad neid eesmärke saavutada. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts Eesti Kaubandus-Tööstuskoja p eadirektor Marko Udras [email protected] 6040070