Parandusettepanekud

Saatja: Einar Eiland <[email protected]> Saadetud: 08.05.2023 23:54 Adressaat: <"MKM info">; <"Tiit Riisalo"> Teema: Parandusettepanekud Riiklik energia- ja kliimakavasse Manused: 4 MÜÜGIARVE NR 20230507 Eesti riiklik energia- ja kliimakava täiensuste kohta MKM.pdf; 3 Parandusettepanekud Riiklik energia- ja kliimakavasse 2023.05.08 arreseeritud MKM - minister Tiit Riisalole.docx 08.05.2023 Lugupeetud Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo Anname käesolevaga teada, et saime kätte Majandu ja Kommunikatsioonimisisteerjumi Irje Möldre poolt koostatud pakkumise teha ettepanekud Riiklik energia- ja kliimakava eelnõusse ja https://www.mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/energiamajandus/energia-ja- kliimakava 12 aprillil 2023 aastal. Oleme tutvunud Riiklik energia- ja kliimakava eelnõuga, mille eesmärk anda Eesti inimestele, ettevõtetele ning ka teistele liikmesriikidele võimalikult täpselt informatsiooni sellest, milliste meetmetega kavatseb Eesti riik saavutada Euroopa Liidus kokku lepitud energia- ning kliimapoliitikat puudutavad eesmärgid. Valdkonna ekspertidena oleme väga huvitatud Riikliku energia- ja kliimakavaanalüüsimisest ja ministeeriumile tagasiside andmisest, sest sellest dokumendist lähtuvalt koostatakse edaspidi ka toetusmeetmeid erinevateks tegevusteks. Selleks et anda teile põhjalikum analüüs koos lisade läbitöötamisega peame enda kodanikeühenduse põhitegevustest vähemalt kaheks kuus distantseeruma ja keskenduma Riiklik energia- ja kliimakava 165 lehekülje uurimisele, millele lisandub veel sadu lehekülgi lisasid. Seejärel peame omapoolsed seisukohad kooskõlastama oma arengupartneritega. On mõeldamatu, et me suudame 165 lk. pikkuse dokumendi koos kõigi lisadega oma arengupartneritele tasuta kommunikeerida, neid seda läbi lugema sundima ja tagasisidestama nii nagu korralik analüüs seda ette näeks. Selliste mahtude tasuta läbitöötamiseks meil vahendid puuduvad. Käesolevaga anname teile teada, et 165 lk. + lisad on ebamõistlikult pikk ja näitab teatavas mõttes ametnike ebakompetentsust. Kui Eesti riigi arenguid suunav 2022. a. koalitsioonilepe suudetakse kokku suruda 10-le leheküljele, saab ju sarnaselt toimida ka muude strateegiliste dokumentide puhul. Mitmed Riiklik energia- ja kliimakava sisalduvad eesmärgid on mõistlik saavutada koostöös teiste liikmesriikidega ja ka väljaspool EL-i asuvate riikidega seda nii tehnoloogia kui teadmusiirde kontekstis, mis eeldab ühisprojektide kokkukirjutamist, konsortsiumite moodustamist ja rahastustaotluste esitamist Euroopa Liidu Komisjoni rahastuse all olevatesse meetmetesse, kust saadaolevad summad on oluliselt suuremad (näitena EL Innovatsioonifond). On kahetsusväärne, et vastavate rahastusmeetmete välja arendamist, mis sarnast väliskoostööd rahastaksid me antud Riikliku energia- ja kliimakavast välja ei suuda lugeda. Samuti on selgelt välja arendamata meetmed vastastikuste konsultatsioonide ja ekspertteenuste ostmise rahastamiseks et euroopa komisjoni projekte kokku kirjutada või kohalikke arenguid planeerida. Samuti meie ei loe Riikliku energia- ja kliima kavast välja konkreetseid meetmeid, mis oleks suunatud tehnoloogiate ja teadmussiirde visiitide teostamisest et tehnoloogiatega tutvuda saaks, nii nagu see tuumaenergia projektide raames teostatud juba on. Seda parima praktika rakendamise printsiipi peaks laiendama ka Riikliku energia- ja kliimakavas. Seega palume eeltoodud meetmed Riikliku energia- ja kliimakavasse sisse kirjutada et saaksime Riikliku energia- ja kliimakava elluviimiseks vajaliku teadumus- ja tehnoloogiasiirdeni jõud. Ülaltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku moodustada spetsiaalne fond, mis võimaldaks rahvusvahelisi arendusprojekte ette valmistada suurusjärgus kuni 3 protsenti projekti eelarve mahust, mis makstakse taotlejatele välja selleks, et oleks võimalik neist vahenditest Euroopa Komisjoni projektide ettevalmistus kulud katta. See looks ühtlasi võrdsed võimalused teiste liikmesriikidega. Riikliku energia- ja kliimakavas materjali esialgsele üldanalüüsile ja käesoleva kirja koostamisele kulutasid Elukeskkonna- ja Rahvastikuarengu Seltsi juhataja ja ekspert Einar Eiland ja Ringenergeetika Kompetentsikeskuse juhataja ja ekspert Vahur Luhtsalu oma tööaega kokku 40 tundi. Eestis kehtiva seadusandluse alusel on makstakse eksperdile ekspertiisi eest tunnitasu, mis on 10–40-kordne «Töölepingu seaduse» § 29 lõike 5 alusel kehtestatud tunnipalga alammäär. Alates 1. jaanuarist 2023. a. on tunnitasu alammääraks 4,30 eurot.[1] Seega kuulub eksperthinnangu eest tasumisele 40 x 4.30 EUR tunnitasu alammäär x 40 tundi = 6880 eurot, millele lisandub käibemaks 1376 eurot . Seega kokku 8256 eurot. Parimate soovidega Einar Eiland Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts [email protected] tel 53785486 Lisa 1 - Arve nr. 20230507 [1] Töötasu alammäära kehtestamine. Vastu võetud 09.12.2022 nr 124 https://www.riigiteataja.ee/akt/113122022033 08.05.2023 Lugupeetud Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo Anname käesolevaga teada, et saime kätte Majandu ja Kommunikatsioonimisisteerjumi Irje Möldre poolt koostatud pakkumise teha ettepanekud Riiklik energia- ja kliimakava eelnõusse ja https://www.mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/energiamajandus/energia-ja-kliimakava 12 a prillil 2023 aastal. Oleme tutvunud Riiklik energia- ja kliimakava eelnõuga, mille eesmärk anda Eesti inimestele, ettevõtetele ning ka teistele liikmesriikidele võimalikult täpselt informatsiooni sellest, milliste meetmetega kavatseb Eesti riik saavutada Euroopa Liidus kokku lepitud energia- ning kliimapoliitikat puudutavad eesmärgid. Valdkonna ekspertidena oleme väga huvitatud Riikliku energia- ja kliimakavaanalüüsimisest ja ministeeriumile tagasiside andmisest, sest sellest dokumendist lähtuvalt koostatakse edaspidi ka toetusmeetmeid erinevateks tegevusteks. Selleks et anda teile põhjalikum analüüs koos lisade läb i töötamisega peame enda kodan ikeühenduse põhitegevustest vähemalt kaheks kuus distantseeruma ja keskenduma Riiklik energia- ja kliimakava 165 lehekülje uurimisele, millele lisandub veel sadu lehekülgi lisasid. Seejärel peame omapoolsed seisukohad kooskõlastama oma arengupartneritega. On mõeldamatu, et me suudame 1 65 lk. pikkuse dokumendi koos kõigi lisadega oma arengupartneritele tasuta kommunikeerida, neid seda läbi lugema sundima ja tagasisidestama nii nagu korralik analüüs seda ette näeks. Selliste mahtude tasuta läbitöötamiseks meil vahendid puuduvad. Käesolevaga anname teile teada, et 165 lk. + lisad on ebamõistlikult pikk ja näitab teatavas mõttes ametnike ebakompetentsust. Kui Eesti riigi arenguid suunav 2022. a. koalitsioonilepe suudetakse kokku suruda 10-le leheküljele, sa ab ju sarnaselt toimida ka muude strateegiliste dokumentide puhul. Mitmed Riiklik energia- ja kliimakava sisalduvad eesmärgid on mõistlik saavutada koostöös teiste liikmesriikidega ja ka väljaspool EL-i asuvate riikidega seda nii tehnoloogia kui teadmus iirde kontekstis, mis eeldab ühisprojektide kokkukirjutamist , konsortsiumite moodustamist ja rahastustaotluste esitamist Euroopa Liidu Komisjoni rahastuse all olevatesse meetmetesse, kust saadaolevad summad on oluliselt suuremad (näitena EL Innovatsioonifo nd). On kahetsusväärne, et vastavate rahastusmeetmete välja arendamist, mis sarnast väliskoostööd rahastaksid me antud Riikliku energia- ja kliimakavast välja ei suuda lugeda. Samuti on selgelt välja arendamata meetmed vastastikuste konsultatsioonide j a ekspertteenuste ostmise rahastamiseks et euroopa komisjoni projekte kokku kirjutada v õi kohalikke arenguid planeerida. Samuti meie ei loe Riikliku energia- ja kliima kavast välja konkreetseid meetmeid, mis oleks suunatud tehnoloogiate ja teadmussiirde v isiitide teostamisest et tehnoloogiatega tutvuda saaks, nii nagu see tuumaenergia projektide raames teostatud juba on. Seda parima praktika rakendamise printsiipi peaks laiendama ka Riikliku energia- ja kliimakavas. Seega palume eeltoodud meetmed Riikli ku energia- ja kliimakavasse sisse kirjutada et saaksime Riikliku energia- ja kliimakava elluviimiseks vajaliku teadumus - ja tehnoloogiasiirdeni jõud. Ülaltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku moodustada spetsiaalne fond, mis võimaldaks rahvusvahelisi arendus projekte ette valmistada suurusjärgus kuni 3 protsenti projekti eelarve mahust, mis makstakse taotlejatele välja selleks, et oleks võimalik neist vahenditest Euroopa Komisjoni projektide ettevalmistus kulud katta. See looks ühtlasi võrdsed võimalused teist e liikmesriikidega. Riikliku energia- ja kliimakavas materjali esialgsele üldanalüüsile ja käesoleva kirja koostamisele kulutasid Elukeskkonna- ja Rahvastikuarengu Seltsi juhataja ja ekspert Einar Eiland ja Ringenergeetika Kompetentsikeskuse juhataja ja ekspert Vahur Luhtsalu oma tööaega kokku 40 tundi. Eestis kehtiva seadusandluse alusel on makstakse eksperdile ekspertiisi eest tunnitasu, mis on 10–40-kordne «Töölepingu seaduse» § 29 lõike 5 alusel kehtestatud tunnipalga alammäär. Alates 1. jaanuarist 2023. a. on tunnitasu alammääraks 4,30 eurot. Seega kuulub eksperthinnangu eest tasumisele 40 x 4.30 EUR tunnitasu alammäär x 40 tundi = 6880 eurot, millele lisandub käibemaks 1376 eurot . Seega kokku 8256 eurot. Parimate soovidega Einar Eiland Elukes kkonna ja Rahvastikuarengu Selts [email protected] tel 53785486 Lisa 1 - Arve nr. 20230507 Arve: 20230507 Arve kuupäev 07.05.2023 Makse kuupäev 24.05.2023 Maksetähtaeg 15 päeva Arve esitaja: Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts Registrikood: 80361108 Haapsalu Räägu 16 Indeks 90403 Arvelduskonto, viitenumber ja pank LHVpank EE141010220228103229 Arve saaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik Teenus Kogus Hind / Summa /tundides Eurodes EUR Eksperthinnagu andmine Riikliku energia- ja kliimakava eelnõule Eksperdi tunnitasu aluseks võetakse 40 x 4.30 EUR tunnitasu alammäär seega 172 eurot tund Riikliku energia- ja kliimakava eelnõu tutvumine 12 172 2064 Riikliku energia- ja kliimakava lisadega tutvumine 16 172 2752 Riikliku energia- ja kliimakava parenduettepanekute 12 172 2064 kujundamine, vormistamine ja kooskõlastamine 6880,00 KOKKKU KOOS KÄIBEMAKSUGA eurot 8256,00 Täname õigeaegselt tasutud arve eest! Arve tähtajaks mitte tasumisel rakendatakse viivist 0,05% päevas Arve koostaja : Einar Eiland Telefon 53785486 E-mail [email protected]