Ehitussektori digitaliseerituse uuring

KÄSKKIRI 09.05.2023 nr 40 Riigihanke „Ehitussektori digitaliseerituse uuring" korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1 ja § 101 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017 käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“: 1. Korraldada riigihange „Ehitussektori digitaliseerituse uuring“ (riigihanke objekti põhikood 79300000-2 „uurimis-ja arendusteenused ja seonduvad nõustamisteenused“) avatud hankemenetlusena. Hanke eeldatav maksumus käibemaksuta on kuni 80 000 eurot. 2. Määran punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) ehitus- ja elamuosakonna ehituse e-hüppe programmijuhi Regina Viljasaar-Frenzeli. 3. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud riigihanke korraldamiseks, sealhulgas pakkujate kõrvaldamise aluste kontrollimiseks ja pakkujate kvalifitseerimiseks hankepassi alusel, pakkumuste vastavaks tunnistamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks ning edukal pakkujal kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks hankepassis esitatud kinnitusi tõendavate dokumentide ja andmete alusel, järgmises koosseisus: 3.1. komisjoni esimees Regina Viljasaar-Frenzel – MKMi ehitus- ja elamuosakonna ehituse e-hüppe programmijuht. Komisjoni liikmed: 3.2. Jaan Saar – MKMi ehitus- ja elamuosakonna digitaalehituse valdkonna juht; 3.3. Taavi Jakobson – MKMi ehitisregistri talituse juhataja. 4. Kinnitan punktis 1 nimetatud riigihanke alusdokumendid (lisatud). 5. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 4 nimetatud riigihanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal. (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  Hanke alusdokumendi lisa 1 Tehniline kirjeldus Ehitussektori digitaliseerituse uuring 1. Taustainfo Valdkonna tähtsus ja eesmärgid Ehitussektor on üks Eesti olulisemaid majandusharusid, andes koos kinnisvarasektoriga 16% SKPst ning pakkudes tööd 10% tööealisest elanikkonnasti, kaudselt mõjutades aga paljude teiste seotud sektorite toimimist ning kogu meie elukeskkonda. 2021. aasta kevadel valitsuse poolt heaks kiidetud strateegiadokumendis „Ehituse pikk vaade“ii on paika pandud ehitussektori visioon 2035. aastaks (lk 31):  Eesti ehitatud keskkond on kasutajakeskne ja teenib kvaliteetse elukeskkonna loomise üldeesmärki. Meie arendused on kõikide kasutajate vaatest läbimõeldud, funktsionaalsed ja järgivad kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid.  Ehitusotsused tehakse pikaajaliselt ette mõeldes, andmetele tuginedes ja säästlikult, luues kogu ehitise eluringi jooksul tasakaalu ökoloogiliste ja majanduslike aspektide vahel. Ruumi loomisel peetakse kohaliku kogukonna ja huvitatud osapooltega dialoogi ning arvestatakse nende huve ja vajadusi.  Avalik sektor on eestvedajaks ja eeskujuks nii targa tellimise kui ka innovatsiooni soodustamise osas. Me aitame kaasa kõige uuemate tehnoloogiate ja materjalide väljatöötamisele ja kasutuselevõtule ning digitaalsed lahendused ning standardid tagavad, et ehitus toimub koostööna tellija ja teostaja vahel võrdselt kvaliteetse tulemuse eest vastutades. Ehituse pikaajaline riiklik planeerimine tagab kontratsüklilise majandamise.  Ehitustegevus on kiire ja kvaliteetne ning korraldatud läbipaistva protsessina. Ehitusvaldkonnas kasutatakse nutikaid ja teedrajavaid lahendusi ning nende leidmiseks tehakse koostööd nii omavahel kui ka teadusasutustega. Samaaegselt arvestab ehitussektor ajaloolise ja kultuurilise kontekstiga ning kasutab seda olulise ressursi ja tööriistana. Ehitussektor on ühiskonnas väärtustatud tegevusala, meil töötavad oma ala spetsialistid ning ehitusvaldkond on atraktiivne eriala õppimiseks.  Eesti ehitussektori tootlikkus on selle kõige tulemusel Euroopa parim tase, meie ehitustooted ja – teenused on rahvusvaheliselt kõrge konkurentsivõimega ning soodustavad Eesti majandusarengut parimal võimalikul moel. Visiooni saavutamiseks on seatud ka seitse eesmärki, millest kuues ütleb: ehitusvaldkond edendab innovatiivseid lahendusi tootlikkuse ja kvaliteedi tõstmiseks. See tähendab näiteks, et planeerimis- ja ehitustegevus põhineb ehitusega seotud andmetel, mis on kõigile kättesaadavad; ehitusprotsessides rakendatakse automatiseeritud lahendusi; enam on levinud tehaseline tootmine ja BIM mudelite kasutamine ning info parem kättesaadavus muudab ehitusprotsessid ja kogu sektori läbipaistvamaks (lk 41). Tehnoloogia areng Ehituse pika vaate visiooni üks aluseid on 2018. aastal valminud uuring „Ehitussektori tootlikkuse, lisandväärtuse ja majandusmõju analüüs“iii. Uuringu sissejuhatuses on kirjeldatud, et „lähiaastatel on oodata nii globaalselt kui ka ELi siseselt ehitussektoris murrangulist muutust – toimub kiire ja laiahaardeline digitehnoloogiliste lahenduste levik ja kasutuselevõtmine läbi uue tehnoloogilise arenguhüppe, mis sunnib muutma seni kasutuses olevaid ärimudeleid ning mille tulemusena võib ennustada paradigma nihet kogu ehitussektori väärtusahela ulatuses“ (lk 9). Nimetatud tehnoloogilised lahendused võivad olla näiteks BIM-tarkvara ja struktureeritud andmetega 3D BIM-mudelid, suurandmed, pilvesalvestus, nelja- ja viiemõõtmeline projekteerimine, robootika, tehaseline tootmine, 3D printimine, tehisintellekti kasutamine ning targa hoone kontseptsiooniv. Avaliku sektori investeeringud Avalik sektor on eriti alates 2018. aastast investeerinud omalt poolt ehitussektori digitaliseerimisse rohkem kui 2,5 miljonit eurot. Sektori tööd toetavad näiteks: - ehitisregistri üle viimine uuele töö- ja tulevikukindlale platvormile (e-ehituse platvorm), mis võimaldab tõsta selle kasutajamugavust ja -tõhusust (MKM); - Eesti BIM standardi (ühtsed BIM nõuded ehk ÜBN)xii täpsustamine ja juurutamine (MKM koostöös sektoriga); - rahvusvahelise klassifitseerimissüsteemi CCI väljatöötamine (MKM koostöös sektoriga); - e-ehituse platvormi 3D kaksiku arendused (MKM); - BIM-põhise ehitusloa menetluse arendus (MKM); - koosehitamise ja taristu informatsiooni kvaliteedi tõstmiseks võrgurajatiste andmebaasi arendus (MKM); - keskse planeeringute andmebaasi PLANK väljatöötamine Rahandusministeeriumis ja eeltööde läbiviimiseks ühtse planeeringute menetluskeskkonna juurutamiseks e- ehituse platvormil. Valdkonna ebaühtlane areng Samal ajal kirjeldavad nii ehituse pika vaate dokument (lk 19) kui 2018. aastal valminud e- ehituse visiooni taustadokumentv (lk 5), et ehitusvaldkond on killustunud ning paljudel väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetel pole ressursse innovatiivsetesse lahendustesse investeerimiseks. Nii on osasse Eesti ehitussektori ettevõtetest antud paradigmanihe koos uute tehnoloogiatega kindlasti ka jõudnud, kuid nii empiirilised andmed kui näiteks ehituse e- hüppe toetusprogrammi esimesse vooru esitatud taotlused näitavad, et on väga palju ettevõtteid, kes ei kasuta uuemate tehnoloogiate poolt loodud võimalusi. Ehituse e-hüpe: Ehituse e-hüpe on MKMi ehitus- ja elamuosakonna (EEO) korraldamisel avanenud esimene konkreetselt ehitussektori digitaliseerimiseks mõeldud toetusprogramm. Programmi maht on 4,5 miljonit eurot, mis peaks välja makstama avalike voorude kaudu aasatel 2022-2025. 2022. aasta sügisel avanenud e-hüppe esimene voor osutus populaarsemaks kui keegi ennustada oskas. Esitati 103 taotlust kogusummas 4,7 miljonit eurot (pärast vastavuskontrolli läks hindamisele 102 taotlust summas 4,6 miljonit eurot). Esitatud taotlused olid väga erinevad: kõige väiksema projektiga küsiti 210 eurot, kõige suurematega 200 000 eurot. Tegevused varieerusid ühe tarkvaralitsentsi ostmisest (mis võib olla oluline arenguhüpe mõne väikefirma jaoks) kogu sektori arengut edendava platvormi loomiseni. Esimese vooru tulemusel toetati 63 projekti, neist 30 loovad uue tarkvaratoote kas ühe ettevõtte tarbeks või turule toomiseks; 31 taotleja puhul toetati ettevõtte sisest innovatsiooni uue tarkvara, riistvara ja koolituste abil. Lisaks korraldatakse ühe projektiga koolitusi ja ühega viiakse läbi uuring. Esimese vooru põhjal võib järeldada, et esiteks on sektori huvi investeeringute vastu väga suur, ning teiseks on ettevõtete vajadused väga erinevad. Samas täpsemat analüüsi on taotluste põhjal raske teha. Näiteks kui vaadata taotlejate tegevusala, siis suurim hulk taotlusi (30% taotlustest) on insenertehnilistelt projekteerimisfirmadelt (EMTAK kood 71121), kuid me ei tea, kas põhjuseks on nende suurem vajadus toe järgi, parem suutlikkus taotlust kirjutada, hea infolevik nt erialaliidu kaudu või lihtsalt antud tegevusala ettevõtete suur arv. Andmete puudus Kurikuulsaks on saanud, et vähemalt 2015. aasta andmete järgi oli globaalselt ehitussektori digitaliseerituse tase võrreldes teiste valdkondadega eelviimasel kohalvi. Samas täpsem ülevaade Eesti ehitussektori digitaliseerituse tasemest ning võrdlusest teiste riikidega puudub. Kui vaadata digitaliseerimist kui puhtalt tootlikkuse tõstmise vahendit, siis tootlikkuse kohta iseenesest infot on kogutud. 2018. aastast on olemas uuring ehitussektori tootlikkuse kohtavii ning üldisel tasandil andmeid kogub ka Statistikaamet. Nii võiks öelda, et digitaliseerimise eesmärgi saavutamist saame jälgida. Siiski jääb puudu teadmisest, millised avaliku või erasektori investeeringud on tootlikkuse tõusu või languse taga; mis on sektori vajadused, ootused ja võimekus, ning millist abi eri osapooled arenguks vajavad. Ja kui sektor on nii killustunud, nagu kirjeldatakse, siis millised on need „killud“ ja mis on nende spetsiifilisemad vajadused. Käimasolevad tööd Töövõtja peab uuringut läbi viies arvestama järgmiste töödega: Elukeskkonna arengukava väljatöötamise analüüs (Coherent Policy Development for High- Quality and Sustainable Living Environment): koostab MKMi tellimusel rahvusvaheline konsortsium Trinomicsi juhtimisel. 2023. aasta sügiseks valmiva analüüsi 6. osa käsitleb elukeskkonna digitaliseerimist (Deliverable 6 – An action plan for the further development of the e-construction services in spatial development). Eesmärk on pakkuda tegevuskava ja teekaart e-ehituse ja ruumilise arengu digiteenuste edasiarenduseks (Inception reportviii, lk 24). Geo3D ärianalüüs: 2022. aasta lõpus Maa-ameti poolt välja kuulutatud hanke eesmärk on analüüsida Geo3D elluviimisvõimalusi ning saada sisend mh strateegia- ja visioonidokumentides välja toodud arengusuundade planeerimiseks ja vajaduspõhiselt arendusprojektide käivitamiseksix. Euroopa Komisjoni 2022. aastal alanud hange ehitatud keskkonna, riigihangete ja ehituses tegutsevate VKEde digitaliseerimise toe leidmiseks. Töövõtja ülesanne on ehitusandmete baasi ettevalmistamine, ehituslubade süsteemide digitaliseerimise toetamine ning ehitusinfo modelleerimise (BIM) ja Open BIM2 kui koostööprotsessi kasutuselevõtu toetamine (Tender Specificationsx, lk 4). Terminid Ehitussektori laiema mõiste järgi, mida kasutavad ka ehituse pikk vaade (lk 5) ning tootlikkuse uuring (lk 19-20), hõlmab ehitus kõiki tavamõistes ehitamisena mõeldud tegevusi ning muid ehitusega otseselt seonduvaid tegevusi üle kogu sektori väärtusahela. Nii kuuluvad sektorisse lisaks pea- ja alltöövõtu ettevõtetele ka ehitussisendeid tootvad ja tarnivad ettevõtted (planeerijad, geodeedid, arhitektid, ehitusinsenerid, projekteerijad, ehitusmaterjalide tootjad, jms) ning ehituse kui lõpp-produkti müügiga ja kasutusega seotud osapooled (remonttööde tegijad, haldajad, hooldajad, hindajad, maaklerid, sisekujundajad jms). Digitaliseerimine on digitaalsete ja andmepõhiste tööprotsesside, tööriistade ning ärimudelite kasutuselevõtt. 2. Uuringu eesmärk Uuringu eesmärk on hinnata ehitussektori digitaliseerituse taset ning teha ettepanekud, kuidas toetada digitaliseerimise kaudu Eesti ehitussektori 2035. aasta visiooni saavutamist. Uuringut tellivale ministeeriumile suunatud ettepanekuid kasutab e-ehituse visioonixi uuendamiseks ja teiste sektori arengut toetavate tegevuste kavandamiseks. 3. Uuringuküsimused Uuringu ülesanne on vastata järgmistele küsimustele: 1. ANALÜÜS 1.1. Milline on Eesti ehitussektori digitaliseerituse tase. Alaküsimused: 1.1.1. milliseid alagruppe on ehitussektoris võimalik digitaliseerituse järgi tuvastada ja milliste parameetrite järgi; 1.1.2. milline on Eesti ehitussektori digitaliseerituse tase globaalses ja Euroopa võrdluses; 1.1.3. missugust tarkvara kasutatakse ja millisteks protsessideks (sh millise rakenduse millist versiooni); 1.1.4. milliseid andmeid, mil määral ja kuidas kasutatakse otsustusprotsessides ja organisatsioonide juhtimises (nii riigi poolt pakutavaid andmeid ja andmeteenuseid kui sektorist pärinevaid andmeid). 1.2. Milline on turuosaliste rahulolu praegu oma digitaliseerituse tasemega; Alaküsimus:  1.2.1. hinnang avaliku sektori poolt välja töötatud digitööriistadele nagu nt EHR, 3D kaksik, ehituse e-hüppe toetusmeede, planeeringute andmekogu, Maa-ameti rakendused. 1.3. Milline on olnud digitaliseerimise mõju turuosalistele (sh infoliikumisele ja tööprotsessidele, tööga rahulolule, majandusnäitajatele, füüsilistele tootmis- või ehitusprotsessidele)? 1.4. Kuidas turuosalised jõudsid praegusele tasemele (kust said infot ja milliseid investeeringuid tegid). Alaküsimused: 1.4.1. mis on olnud turuosaliste vaatest senised digitaliseerimise võimaldajad ja takistajad; 1.4.2. mis on olnud koostöövõrgustikes ja regulatsioonides ning normides toimunud muutuste mõju turuosalistele (sh ühtsete BIM nõuete (ÜBN)xii välja töötamine ja avalikustamine). 1.5. Millist lisavajadust digitaalsete andmete või digitööriistade järele turuosalised näevad ja kuidas plaanivad selle lahendada (investeeringud või muud tegevused). Alaküsimused: 1.5.1. kui informeeritud on turuosalised nii avaliku ja erasektori poolt välja töötatud kaasaegsetest lahendustest kui ka globaalsetest trendidest; 1.5.2. milliseid täna Eesti turult puuduvaid digitaalseid lahendusi hakkaksid ettevõtted koheselt kasutama ja milliseid lahendusi hakkaks ettevõtted kasutama, kui need on täiendatud. Milliseid arendusi oodatakse ennekõike; 1.5.3. kuidas mõjutavad turuosaliste digitaliseerimisotsuseid senisest enam tähtsustunud teemad nagu kliimamõju ja kliimakindlus, energiasõltumatus, ruumikvaliteet, paindlik töökorraldus jms. 1.5.4. millistes tulevikutehnoloogiates (nt tehisintellekt, virtuaalreaalsus, liitreaalsus) nähakse ehitusvaldkonnale ja Eesti ehitatud keskkonna arengule olulist potentsiaali. 1.6. Millist tuge turuosalised vajavad (nt rahalist toetust, koolitusi, paremat infovahetust). 2. ETTEPANEKUD 2.1. Visioon Eesti ehitussektori ja ruumiotsuste edasisest digitaliseerimisest. 2.2. Tegevuskava ministeeriumile edasise digitaliseerimise toetamiseks. 2.3. Soovitused avalikule sektorile ja turuosalistele edasisteks sammudeks valdkondade ja punktis 1.1.1 tuvastatud alagruppide kaupa, 2.3.1. sh uued ärimudelid või koostöövormid, mida on tarvis tänapäevaste tõhusate ja kvaliteedile orienteeritud digitaalandmete põhiste protsesside rakendamiseks ehitusvaldkonnas. 2.4. Soovitatavad digitaliseerituse sihttasemed punktis 1.1.1 nimetatud alagruppide kaupa koos tähtaegadega. 2.5. Mõõdikud ja metoodika, millega jälgida sihttasemete saavutamist ja hinnata Eesti taset globaalses võrdluses. 4. Uuringu võimalik metoodika Töö teostamise metoodika pakub välja uuringu teostaja. Metoodika peab hõlmama analüüsi nii olemasolevate andmete kui ka uuringu käigus kogutud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete põhjal. Olemasolevad andmed kogutakse statistikatöödest, varasematest uurimistöödest ja teistest avalikult kättesaadavatest materjalidest. Uuringu käigus korraldatakse vastavalt vajadusele küsitlusi, ümarlaudu ning intervjuusid Eesti ehitussektoris tegutsejatega. Arvamust tuleb küsida vähemalt järgmiste valdkondade esindajatelt: 1. ruumilised planeerijad 2. arhitektid 3. ehitusinsenerid 4. kütte- ja ventilatsiooni insenerid 5. vee- ja kanalisatsiooni insenerid 6. elektripaigaldiste insenerid 7. ehitusjärelevalve teostajad 8. maastikuarhitektid 9. sisearhitektid 10. ehitusmaterjalide tootjad 11. ehituse peatöövõtjad 12. ehituse alltöövõtjad 13. kinnisvara haldajad ja korrashoidjad 14. geodeedid 15. energiamärgise andjad 16. kinnisvara arendajad 17. taristuehitajad 18. lammutajad 19. hindajad 20. maaklerid. Uuringu teostaja vastutab vajalike sisendandmete ja -informatsiooni kogumise eest, kindlustamaks uuringu kvaliteetse läbiviimise. Uuringu teostaja korraldab kõik vajalikud kohtumised turuosalistega ja teiste vajalike osapooltega. Töövõtja esitab metoodika valiku kirjelduse koos pakkumusega ning see on üheks pakkumuse hindamise kriteeriumiks. 5. Töö etapid ja tähtajad Töö koosneb peamiselt järgmistest etappidest: 1. avakohtumine Tellija ootuste ning töö metoodika selgitamiseks kahe nädala jooksul pärast hankelepingu sõlmimist; 2. uuringu täpsustatud tööplaani (teostamise tegevus- ja ajakava, kavandatav metoodika, sh valim, vahearuande sisu ja tähtaeg) esitamine Tellijale ühe kuu jooksul pärast hankelepingu sõlmimist. 2.1. vajadusel uuringu tööplaani täiendamine vastavalt Tellija tagasisidele; 2.2. tööplaani kinnitamine Tellija poolt; 3. uuringu vahearuande esitamine Tellijaga avakoosolekul kokku lepitud tähtajal, kuid mitte hiljem kui neli kuud pärast hankelepingu sõlmimist. Vahearuanne annab ülevaate seni tehtud töödest ja vastavusest ajakavale. 3.1. vajadusel vahearuande täiendamine vastavalt Tellija tagasisidele; 3.2. vahearuande kinnitamine Tellija poolt; 4. uuringu lõpparuande esitamine Tellijale avakohtumisel kokku lepitud tähtajal, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast hankelepingu sõlmimist. Nõuded lõpparuandele on kirjeldatud 6. peatükis. 4.1. vajadusel lisakohtumised lõpparuande sisu täpsustamiseks ja viimistlemiseks; 4.2. uuringu lõpparuande heakskiitmine Tellija poolt; 5. uuringu tulemuste esitlemine avalikkusele füüsilises või virtuaalses keskkonnas Tellijaga kokku lepitud ajal. 6. Uuringu tulem Töövõtja peab töö tulemina esitama lõpparuande. Lõpparuanne on terviklik dokument, mis kirjeldab analüüsi metoodikat ja tulemusi. Sisu peab nii vahe- kui lõpparuandes olema esitatud võimalikult lühidalt ja selgelt, võttes abiks arusaamist lihtsustavad visuaalid (skeemid, joonised, graafikud jne), mis seoseid, muutuseid, sektori alagruppe jne selgitavad. Aruanded peavad olema ühtse stiiliga (pealkirjad, küljendus, visuaalid, viitamine, bibliograafia jne) ja sisaldama kokkuvõtvat, peamisi leide ja järeldusi sisaldavat peatükki. Viitamine algallikatele on kohustuslik. Lõpparuanne tuleb koostada eesti keeles. Analüüsi käigus kogunenud informatsioon (andmed, intervjuude transkriptsioonid, küsitluste vastused) tuleb esitada süstematiseeritud ja arhiveeritaval kujul nii et see on hiljem kasutatav täiendavateks analüüsideks ja võrdlusuuringuteks. Lõpparuande teksti lõplik versioon peab olema ühtlaselt toimetatud ja läbinud tekstikorrektuuri ning viidatud peab olema rahastusallikale. Selleks tuleb aruandele lisada Euroopa Liidu embleem koos tekstiga „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU“, mille juhised leiab Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehelt RRF teavitusreeglid. Lõpparuanne peab sisaldama vähemalt järgmiseid osasid: 1.1. metoodika ja uuringu vältel läbiviidud tegevuste kirjeldus; 1.2. uuringu sisu: vastused 2. peatükis toodud küsimustele; 1.3. soovitused digitaliseerituse taseme edaspidiseks uurimiseks; 1.4. illustreerivad graafikud, skeemid jms; 1.5. uuringu kokkuvõte põhitulemused eesti ja inglise keeles; 1.6. eraldiseisev 1-2 leheküljeline infoleht peamistest uuringu tulemustest eesti ja inglise keeles; 1.7. lisad: 1.7.1. kasutatud andmeallikate ja kirjanduse loetelu; 1.7.2. intervjuude loetelu;  1.7.3. küsitluste ja intervjuude küsimustikud; 1.7.4. uuringu käigus kasutatud andmete ülevaade. 7. Ajakava ja töökorraldus 1. töövõtja juhib uuringu koostamist ja teostab töö; 2. uuring tuleb teostada ja uuringu tulemused tuleb esitleda hiljemalt kuus kuud pärast lepingu sõlmimist; 3. pakkuja peab koostama enda töökorraldust ja projektijuhtimist arvestava ajakava, mis arvestab vahepealseid vahetulemuste esitamise tähtaegasid kui ka lõpptähtaega; 4. töövõtja esitab ülevaate töö edenemise, tehtud tegevuste, valminud tulemuste ja võimalike takistuste kohta lähtudes tellija juhistest Tellija esindajale vähemalt kord kahe nädala tagant; 5. koosolekud tellijaga toimuvad vastavalt vajadusele, lähtudes tellija juhistest. Töövõtja protokollib koosolekud ja edastab need elektrooniliselt 2 tööpäeva jooksul koosoleku toimumisest; 6. töövõtja peab olema valmis Tellija soovil asendama töölõike samaväärsetega, kui töö teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada töö eesmärke. 8. Tulemuste levitamine Töövõtja ülesandeks on uuringu tulemuste tutvustus Tellija poolt korraldatud avalikkusele suunatud füüsilisel või virtuaalsel üritusel. Esitlusmaterjalid tuleb uuringu lisana Tellijale üle anda. Tellijal on õigus avaldada esitlusmaterjalid MKMi poolt hallatavatel veebilehtedel. Uuringu lõpparuanne koos lisadega avaldatakse MKMi poolt hallatavatel veebilehtedel. Peale lõpparuande heakskiitmist 10 tööpäeva jooksul peab Töövõtja lisama ETISesse andmeid uuringuprojekti kohta (projektide all; andmed peavad olema jäädavalt avalikult kättesaadavad), lõpparuande kohta (publikatsioonide all; sidudes lõpparuande publikatsiooni uuringuprojektiga; andmed peavad olema jäädavalt avalikult kättesaadavad) ning tegema lõpparuande faili ETISe kaudu jäädavalt avalikult kättesaadavaks. 9. Tellijapoolne meeskond Tellija poolt osaleb projektis järgmine meeskond:  Projektijuht, Tellija esindaja: Regina Viljasaar-Frenzel, ehituse e-hüppe programmijuht;  Jaan Saar, digitaalehituse valdkonnajuht;  Taavi Jakobson, ehitisregistri talituse juhataja. Tellija võib kaasata ka teisi liikmeid vastavalt vajadusele nii Tellija organisatsioonist kui ka teistest organisatsioonidest. i „Valmis e-ehituse platvormi visioon“, e-ehitus.ee, 30.11.2018, vaadatud 27.01.2023 ii „Ehituse pikk vaade 2035. 7 suurt sammu“, 2022. Koostanud Civitta iii „Ehitussektori tootlikkuse, lisandväärtuse ja majandusmõju analüüs“, 2018. Koostanud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendus-uuringute keskus RAKE iv Ahmet Anil Sezer, Micael Thunberg, Brian Wernicke, „Digitalization Index: Developing a Model for Assessing the Degree of Digitalization of Construction Projects“, Journal of Construction Engineering and Management, Vol. 147, Issue 10 (oktoober 2021) v „E-ehituse visiooni platvormi loomine. Taustadokument“, 2018. Koostanud Civitta vi Rajat Agarwal, Shankar Chandrasekaran ja Mukund Sridhar, ”Imagining Constructions Digital Future”, 24.06.2016, vaadatud 13.02.2023 vii „Ehitussektori tootlikkuse, lisandväärtuse ja majandusmõju analüüs“, 2018. Koostanud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendus-uuringute keskus RAKE viii „Coherent Policy Development for High-Quality and Sustainable Living Environment. Inception Report“. Korrigeeritud viimane mustand, 12.01.2023. Koostanud Trinomics jt ix Hange „Geo3D ärianalüüs“, hankementluse lisa „Tehniline kirjeldus“. Tellija Maa-amet. Vaadatud 15.02.2023 x Hange „Support of the Digitalisation of the Built Environment, Public Procurement and SMES in Construction“, lisa „Tender specifications“. Tellija European Innovation Council and SMES Executive Agency (EISMEA). Vaadatud 15.02.2023 xi „E-ehituse platvormi visioon“, 2018. Koostanud Civitta xii „Ühtsed BIM nõuded“, vaadatud 27.02.2023  Hanke alusdokumendi lisa 2 Hankelepingu projekt Hankeleping nr … Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel kantsler Ahti Kuningas (edaspidi tellija), ja …, registrikood, asukoht ……, mida esindab juhatuse liige/volituse alusel ……… (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu dokumendid koosnevad lepingu eri- ja üldtingimustest, lepingu lisadest ning lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingule allakirjutamist. 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 1.3. Käesoleva lepingu allakirjutamise hetkel on lepingule lisatud: 1.3.1. Lisa 1. Riigihanke alusdokumendid, sh tehniline kirjeldus (leitavad riigihangete registris). 1.3.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus koos lisadega (leitav riigihangete registris). 1.3.3. Lisa 3. Üleandmise-vastuvõtmise akti vorm. 1.4 Töövõtja kinnitab, et on lepingu üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated. 2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on ehitussektori digitaliseerituse uuring (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töö peab vastama riigihanke alusdokumentidele ja töövõtja pakkumusele. 2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud riigihanke viitenumber nr 264095 tulemusena ning vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.  2 2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle elektrooniliselt tellijale üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt) lisas 1 „Tehniline kirjeldus“ (edaspidi tehniline kirjeldus) toodud 2 etapi kaupa vastavalt tehnilises kirjelduses toodud etappide tähtaegadele. Uuringu lõpparuanne tuleb anda üle hiljemalt 6. kuu viimasel tööpäeval hankelepingu sõlmimisest arvates. 2.4. Tellija vaatab töö üle 10 tööpäeva jooksul arvates täiendatud vahe- ja lõpparuande esitamisest vastatavalt tehnilise kirjelduse peatükile 5 ning teatab töövõtjale ülevaatamise tähtaja järgneva 10 tööpäeva jooksul, kui töö ei vasta lepingutingimustele. Nimetatud tähtaja jooksul kirjaliku teate mittesaatmisel loetakse töö tellija poolt heakskiidetuks. 2.5. Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud sellekohase akti. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas kokku …. eurot, summale lisandub käibemaks. 3.2. Tellija tasub tööde eest kahes etapis (vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 5), pärast vastava etapi tööde vastuvõtmist aktiga ja selle alusel esitatud arve saamist järgmiselt: 3.2.1. I etapi tööde eest 50% punktis 3.1 nimetatud tasust, kogusummas ……. eurot, 3.2.2. II etapi tööde eest 50% punktis 3.1 nimetatud tasust, kogusummas ……eurot. 4. Poolte volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Regina Viljasaar-Frenzel, telefon 625 6426, e-post regina.viljasaar- [email protected] või teda asendav isik. 4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö üleandmisel on ……., telefon ……, e-post ….. 5. Muud sätted 5.1. Lepingut võib muuta Poolte kokkuleppel kooskõlas riigihangete seaduses toodud reeglitega 5.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik. 5.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. 5.4. Poolte rahaline vastutus hankelepingu täitmisest tekkivate nõuete eest kokku on piiratud hankelepingu kahekordse summaga (välja arvatud tahtliku rikkumise korral). Poolte allkirjad: Tellija Töövõtja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)  Hanke alusdokumendi lisa 3 „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja XXX vahel sõlmitud Lepingu nr XXX juurde Töö üleandmise-vastuvõtmise akt Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud XXX (edaspidi: Töövõtja) … poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ……………………………………… (edaspidi: Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle Poolte vahel XXX sõlmitud Lepingu „……………………………“ nr XXX alusel teostatud Töö alljärgnevalt: 1. … (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab), ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms). 2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõitja poolt üle antud Töö vastuvõetuks. Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu punktiga 3 arve esitamiseks summas … (summa sõnades) eurot. Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele. Töövõtja Tellija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/  HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD Viitenumber: 264095 Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (70003158) Hange: Ehitussektori digitaliseerituse uuring Pakkumuse maksumust hinnatakse: ilma maksudeta Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei Jrk Nimetus Kirjeldus Tüüp / Osakaal Kogus Ühik Pakkuja nr hindamismeetod täidetav 1 Pakkumuse maksumus ilma Pakkuja esitab pakkumuse Maksumus - 20 jah käibemaksuta maksumuse ilma käibemaksuta. vähim on parim 2 Töö teostamise projektiplaan ja ajakava Kvaliteet - hankija 30 hinnatav 3 Töö teostamiseks kasutatava metoodika Kvaliteet - hankija 50 kirjeldus hinnatav Kokku: 100 Hindamismetoodika kirjeldus 1. Pakkumuse maksumus ilma käibemaksuta Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse pakkumusele, mille riigihangete registris esitatud käibemaksuta töö maksumus on madalaim, teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi: „väärtuspunktid“ = „kõige odavama pakkumuse maksumus” ÷ „hinnatava pakkumuse maksumus” × 20. Saadud tulemus ümardatakse kuni teise komakohani. Täpsem hindamismetoodika on kirjeldatud riigihanke alusdokumendi punktis 4. 2. Töö teostamise projektiplaan ja ajakava Täpsem hindamismetoodika on kirjeldatud riigihanke alusdokumendi punktis 4.1.2. 3. Töö teostamiseks kasutatava metoodika kirjeldus Täpsem hindamismetoodika on kirjeldatud riigihanke alusdokumendi punktis 4.1.3.  Ehitussektori digitaliseerituse uuring Hanke alusdokument Uurimis- ja arendusteenused ja seonduvad nõustamisteenused (CPV kood: 73000000-2)  1. ÜLDSÄTTED 1.1 Hankija ei jaga riigihanget osadeks ja sõlmib teenuse osutamiseks hankelepingu ühe pakkujaga. Hankija ei jaga riigihanget osadeks, sest hankeesemeks olev teenus koosneb erinevatest omavahel seotud etappidest. Tervikliku teenuse tagamiseks on oluline, et hanget ei jagataks osadeks. Lisaks täidab osadeks jaotamata jätmine hankija rahaliste vahendite otstarbeka ja säästliku kasutamise eesmärki. 1.2 Pakkumus peab olema jõus vähemalt kolm (kolm) kuud pakkumuste esitamise tähtpäevast arvates. 1.3 Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms) kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides RHS-i § 88 lõikes 6 viidatud ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. 1.4 Kui huvitatud isik ei ole esitanud hankemenetluse käigus küsimusi riigihanke alusdokumentides avastatud vastuolude, ebaselguste või puuduste kohta, on hankijal õigus lepingu sõlmimise ja täitmise käigus üleskerkinud vaidluste korral valida hankijale sobivam riigihanke alusdokumentide tõlgendus. 1.5 Edukas pakkuja kohustub talle edastatud lepingu allkirjastama ning tagastama allkirjastatud lepingu 3 tööpäeva jooksul lepingu edastamisest arvates. 1.6 Riigihankes saavad osaleda ainult pakkujad või taotlejad sh alltöövõtjad, kelle elu- või asukoht on RHS § 3 p-s 2 nimetatud riigis (Eesti, mõni muu Euroopa Liidu liikmesriik, muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riik). 1.7 Pakkuja, kellel esineb vähemalt üks RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 ja RHS § 95 lõike 4 punktides 2–11 nimetatud kõrvaldamise alustest, võib riigihankes esitada tõendid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Sellisteks meetmeteks võivad olla näiteks süüteoga põhjustatud kahju hüvitamine või vastava kohustuse võtmine, uurimisasutustega aktiivse koostöö tegemine ja teo asjaolude põhjalik selgitamine või tehnilised ning organisatsiooni ja töötajatega seotud meetmed, mis võimaldavad edasisi süütegusid ära hoida. Hankija hindab esitatud tõendeid ja kui ta leiab, et nimetatud tõendid on piisavad pakkuja usaldusväärsuse tõendamiseks, ei kõrvalda hankija pakkujat sellekohase põhjendatud kirjaliku otsusega hankemenetlusest ja võib sõlmida lepingu pakkujaga, vaatamata kõrvaldamise aluse olemasolule. Hankija kohaldab heastamise korral RHS §-is 97 sätestatut. 1.8 Hanke eeldatav maksumus on 80 000 eurot (lisandub käibemaks). 2. Pakkumuse esitamine ja teise ettevõtja vahenditele tuginemine 2.1 Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele, sisaldama nõutud dokumente ning olema vormistatud nõuetekohaselt. Pakkumuses esitatud andmed peavad olema esitatud viisil, mis võimaldavad hankijal kontrollida nende vastavust riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele. 2.2 Pakkumuse maksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulusid vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning seal nimetamata kulusid, mis on vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Null või negatiivse väärtusega maksumusi ei ole lubatud kasutada ja sellised pakkumused on hankijal õigus lugeda mittevastavaks ning tagasi lükata. Hankija ei hüvita hankelepingu täitmisel pakkujale mingeid täiendavaid kulusid ega tee täiendavaid makseid. 2.3 Juhul kui pakkuja soovib tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teise ettevõtja vahendite alusel, esitab  pakkuja ja teine ettevõtja pakkumuses kinnituse, et nad vastutavad solidaarselt hankelepingu selle osa täitmise eest, mille suhtes teise ettevõtja vahenditele tugineti. Tuginemisel teise isiku vahenditele peab esitama hankepassi ka isiku osas, kelle vahenditele tuginetakse. 2.4 Hankija lükkab pakkumuse tagasi, mille alusel sõlmitav leping oleks Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 7 lg 1 alusel tühine. 9. aprillil 2022 jõustus Euroopa Liidu Nõukogu sanktsioon (Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 2022/576), mille kohaselt on hankijal keelatud riigihankelepingute sõlmimine ja täitmine Vene Föderatsiooni kodanike või seal asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidilise isiku, asutuse või muu üksusega. 2.5 Pakkuja esitab RHS § 95 lg 1-3 nõutud teabe ka muude isikute kohta, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, kuid andmed nende isikute kohta ei ole leitavad äriregistrist. 2.6 Hankijal on õigus nõuda pakkujalt dokumentide esitamist, mis võimaldavad kontrollida RHS § 95 lg 1 p 5 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist. Kuna puudub andmebaas, kust oleks Eesti hankijal võimalik kontrollida Vene Föderatsiooni kodanikke või seal asutatud ettevõtjaid nimeliselt on hankijal õigus nõuda pakkujalt vähemalt järgmiste tõendite esitamist: 2.6.1 kui tegemist on füüsilise isikuga, isikut tõendava dokumendi koopia, millelt nähtub isiku kodakondsus; 2.6.2 kui tegemist on juriidilise isikuga, väljavõte või tõend tema asukohamaa äriregistrist või muult pädevalt asutuselt. 3. Kõikide pakkumuste tagasilükkamise alused ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamine 3.1 Hankijal on õigus kõik esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumused tagasi lükata igal ajal enne hankelepingu sõlmimist lisaks RHS §-s 116 lg 1 punktis 1 sätestatule ka juhul, kui hankemenetluse toimumise ajal on Hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad Hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. Kõigi pakkumuste tagasilükkamisel teeb hankija sellekohase põhjendatud otsuse. 3.2 Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult: 3.2.1 kui tekib vajadus hankelepingu eset olulisel määral muuta; 3.2.2 kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu osutub lepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks; 3.2.3 kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia. 4. Pakkumuste hindamine ja edukaks tunnistamine 4.1 Vastavaks tunnistatud pakkumusi hindab hankija 100-väärtuspunkti süsteemis. Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus hindamiskriteeriumide alusel hindamismetoodikas kirjeldatule järgmiselt:  4.1.1 Pakkumuse maksumus (osakaal 20%): Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse pakkumusele, mille riigihangete registri vormil „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ esitatud käibemaksuta töö maksumus on madalaim, teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi: „väärtuspunktid“ = „kõige odavama pakkumuse maksumus” ÷ „hinnatava pakkumuse maksumus” × 20. Saadud tulemus ümardatakse kuni teise komakohani. 4.1.2 Töö teostamise projektiplaan ja ajakava (osakaal 30%): “Väärtuspunktid” = “hinnatava pakkumuse projektiplaani ning ajakava eest antud hindamispunktid” ÷ “kõrgeimad projektiplaani ning ajakava eest antud hindamispunktid” × 30. Hankija hindab pakkumuse koosseisus esitatud arusaama uuringu eesmärgist, projektiplaani ja ajakava vastavust tehnilisele kirjeldusele, detailsust, ülevaatlikust, realistlikkust, uuringuprojekti juhtimist, meeskonna tööjaotust, kvaliteedijuhtimise põhimõtteid ja riskide maandamist vastavalt järgmisele skaalale: 4.1.2.1 Hindamiskomisjon saab anda maksimaalselt 30 hindamispunkti: 30 hindamispunkti – 30 punkti antakse, kui: a. Pakkuja on väga hästi aru saanud ja lahti selgitanud hankelepingu objekti olemuse ja ülesandepüstituse. b. Projektiplaan ja ajakava vastab täies ulatuses hanke alusdokumentides esitatud parameetritele ja tingimustele. Hanke eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused on loogilises järjestuses, omavahelises seoses ja kooskõlas hanke tehnilise kirjeldusega. Tööd on jaotatud projekti läbiviimiseks sobiva kestusega etappideks, etapi tööde mahuhinnangud on realistlikud, arvestades etapi tulemite mahtu. Projektiplaani osas on tegemist põhjaliku ja realistliku projektiplaani etappide kirjeldusega, mis võimaldab realiseerida hankelepingu objekti tehnilises kirjelduses püstitatud eesmärgid tähtaegselt. Esitatust nähtub selgelt, kuidas hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele plaanitakse realiseerida. c. Pakkumuses kirjeldatakse üksikasjalikult uuringuprojekti juhtimist ja uuringu juhtrühma tegevuse koordineerimist, sh koostööd Pakkuja ja Tellija vahel ning omavahelist kommunikatsiooni, mis kõik kokku võimaldab uuringu lõpptähtajaks ja kvaliteetselt valmis saada. d. Ülesanded meeskonnas on jaotatud optimaalselt ning pakkumusest nähtub selgelt, kuidas meeskonna liikmete oskused ja kogemused integreeritakse ühiselt töötamisse uuringu eesmärgi saavutamiseks. e. Pakkumuses on selgelt kirjeldatud uuringu kvaliteedijuhtimise põhimõtteid ning kuidas neid rakendatakse projekti jooksul. f. Riskide halduse ettepanekud on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. Riskianalüüs on põhjalik, läbimõeldud ja ammendav, hõlmab nii sisust (analüüsi teemast) kui teostamisprotseduuridest lähtuvaid riske, hinnatud on erinevate riskide olulisust ja esinemise tõenäosust ning lisatud on vastutavad isikud. Väljapakutud maandamismeetmed on realistlikud, selgelt ja arusaadavalt põhjendatud ning tagavad töö teostamise käigus tekkivate võimalike probleemide lahendamise kvaliteetseks teostamiseks. 20 hindamispunkti – 20 punkti antakse, kui 1 kuni 2 komponenti 30 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt.  10 hindamispunkti – 10 punkti antakse, kui 3 kuni 4 komponenti 30 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 5 hindamispunkti – 5 punkti antakse, kui 5 või enam komponenti 30 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. Pakkumus on aimatavas seoses hanke alusdokumendi kirjelduses toodud eesmärkide ja oodatava tulemusega ja/või pealiskaudselt kirjeldatud, sisaldab suuremaid puudusi ja/või vajab suuremaid kohandusi, et pakutud lahendus täidaks seatud eesmärke. 4.1.3 Kasutatava metoodika kirjeldus (osakaal 50%): „Väärtuspunktid“ = “hinnatava pakkumuse töö teostamise metoodika eest antud hindamispunktid” ÷ “kõrgeimad töö teostamise metoodika eest antud hindamispunktid” × 50. Hinnatakse uuringu eesmärgist lähtuva plaanitava kasutatava metoodika kirjeldust ja põhjendatust valitud metoodika kasutamiseks nii andmete kogumiseks ja analüüsimiseks kui lahenduste pakkumiseks ja sekkumisettepanekute tegemiseks. 4.1.3.1 Hindamiskomisjon saab anda maksimaalselt 50 hindamispunkti: 50 hindamispunkti – 50 punkti antakse, kui: a. Kasutatav metoodika (uuringu eesmärgist lähtuva pakkuja plaanitava kasutatava metoodika kirjeldus ja põhjendatus valitud metoodika kasutamiseks nii andmete kogumiseks ja analüüsimiseks kui lahenduste pakkumiseks ja sekkumisettepanekute tegemiseks) lähtub väga selgelt ja üldtunnustatud kaasaegsetest metodoloogilistest põhimõtetest. Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt. Info kogumise vormid (küsitlus, intervjuu, infokorje vms) on põhjalikult kirjeldatud ja selgelt põhjendatud kõigi valitud vormide ratsionaalsust ja otstarbekust. b. Valimi moodustamise vajadust on asjakohaselt hinnatud ja selle tegemise korral on valimi suurus piisav ja selle moodustamise alused on selgelt põhjendatud. c. Valitud andmeallikate ulatus, katvus ja asjakohasus vastab analüüsi metoodikale ja hankija hinnangul tagab tulemite saavutamise. d. Valitud riikide valik ja nende riikide praktikate analüüs on kirjeldatud põhjalikult ning üksikasjalikult selgitatud riikide ja võrdlusmeetodite valikut. Analüüsitakse rohkem kui kahe ELi riigi praktikaid. e. Pakkumuses on selgitatud, kuidas valitud uurimismetoodika, andmeallikate ja valimiga on võimalik täita püstitatud eesmärk parimal viisil. f. Lisaks hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses nõutule on koos sisuliste ja selgelt arusaadavate põhjendustega välja pakutud hankija poolt aktsepteerimist leidvaid lisalahendusi (nt täiendavate meetodite või lahenduste kasutamine), mis võimaldavad töö teostamise eesmärke efektiivsemalt saavutada. Kirjeldatu ületab hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses märgitud hankija ootusi. 35 hindamispunkti – 35 punkti antakse, kui 1 kuni 2 komponenti 50 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 20 hindamispunkti – 20 punkti antakse, kui 3 kuni 4 komponenti 50 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 5 hindamispunkti – 5 punkti antakse, kui 5 või enam komponenti 50 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. Metoodika on pealiskaudselt kirjeldatud, seoseid ei ole loodud ning hankijal ei teki veendumust, et valitud metoodika aitab parimal võimalikul viisil kaasa eesmärkide saavutamisele. 4.1.4 Hankekomisjoni hindamiskriteeriumitele antud punktid summeeritakse. Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine. 4.1.5 Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille väärtuspunktide summa kokku on suurim ning hankija ei tunnista edukaks pakkumust, mis on punktide 4.1.2 või 4.1.3 alusel saanud hindamisel 5 punkti. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma. 4.1.6 Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai rohkem punkte hindamiskriteeriumi „Kasutatava metoodika kirjeldus“ eest (vt p 4.1.3). Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse võitja liisu heitmise teel. Liisu heitmise juhise, ajakava ja muu täpsema info saadab hankija pakkujatele riigihangete registris.  1/3 VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 264095 Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (70003158) Hange: Ehitussektori digitaliseerituse uuring ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kui tegemist on ühispakkumusega, kas olete lisanud pakkumuse "Lisadokumentide" lehele ühispakkujate volikirja? Kui tegemist ei ole ühispakkumusega, vastake "Ei"". (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") PAKKUMUSE MAKSUMUS Pakkumuse maksumus tuleb esitada töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" toodud struktuuri kohaselt. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja kinnitab, et täidab pakkumuse lehe "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" lehel ette antud struktuuri kohaselt? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") EL NÕUKOGU SANKTSIOON. ALLTÖÖVÕTJAD, TARNIJAD JA TUGINETAVAD ISIKUD Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid, tarnijaid ega tugine kvalifitseerimistingimuste täitmisel selliste ettevõtjate näitajatele, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 1. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 2. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lg 1 alusel tühine. Määrust kohaldatakse riigihangetele alates rahvusvahelisest piirmäärast. NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/576, 8. aprill 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. Küsimused ettevõtjale:  2/3 1. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid, tarnijaid ega tugine kvalifitseerimistingimuste täitmisel selliste ettevõtjate näitajatele, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") TÖÖD TEOSTAVAD MEESKONNALIIKMED Pakkuja peab tagama töö teostamise järgmiste isikute poolt: 1. projektijuht – kellel on riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul vähemalt kahe lõppenud uuringu juhtimise kogemus, mille täitmisel ta osales projektijuhi rollis ja mille esemeks oli sotsiaal- majandusuuring (esitada vastav kogemus CVs). Projektijuht on tellijale esmaseks kontaktiks ning ta vastutab projekti sujuva läbiviimise, koordineerimise ja tellijaga teabevahetuse eest; 2. ekspert 1 – analüütik, kes on riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul teostanud (uuringud on lõpetatud nimetatud perioodil) vähemalt kaks sotsiaal-majandusuuringut või kellel on vähemalt kaheaastane töökogemus sotsiaal-majandusuuringute teostamisel (esitada vastav kogemus CVs); 3. ekspert 2 – ehitusjuhtimise, ehitusmajanduse, kinnisvaravaldkonna või haakuva valdkonna ekspert, kellel on põhjalikud teadmised ehitusvaldkonna digilahendustest ja nende kasutusotstarvetest (sh BIM, digitaalsed kaksikud, droonid, laserskanneerimine jms; esitada vastav kogemus CVs). Sama isik ei või täita rohkem kui kahte eelpool toodud rolli. Pakkuja esitab nimetatud nõuetele vastavuse tõendamiseks Tööd teostavate spetsialistide CV-d, kus sisaldub ka pakkuja kinnitus, et vastavad spetsialistid on nõus töö teostamisel osalema. Juhul, kui teavet varasema töökogemuse kohta projektides ei ole CV-s üldse esitatud, lähtub hankija seisukohast, et pakkuja on vastava kogemuse kohta esitanud ammendavad andmed, st vastav kogemus spetsialistil puudub. Pakkuja peab esitama meeskonna tööjaotuse kirjelduse töö teostamise projektiplaanis ja ajakavas. Küsimused ettevõtjale: 1) Projektijuhi CV (vabas vormis dokument) 2) Ekspert 1 CV (vabas vormis dokument) 3) Ekspert 2 CV (vabas vormis dokument) TÖÖ TEOSTAMISE PROJEKTIPLAAN JA AJAKAVA Pakkuja esitab projektiplaani ja ajakava näiteks Gantti diagrammina või muu samaväärse vahendiga näitlikustatult, mis sisaldab muuhulgas tööde teostamist tutvustavat ülevaadet, riskide haldamise meetmeid, mille koostamisel tuleb lähtuda allpool toodud tingimustest ja tehnilisest kirjeldusest. Pakkuja esitab töö tegevuste läbiviimise detailse ja loogilise ülesehitusega kirjelduse (s.o töö teostamise projektiplaan ja ajakava), mis peab vastama järgmistele tingimustele: 1) pakkuja esitab teostatava Töö kirjelduse ning selgitab arusaama hanke eesmärgist, mis põhjalikult, selgelt ja struktureeritult kajastab seatud eesmärkide saavutamiseni ja hankelepingu tingimustele vastavate tulemiteni viivat protsessi, pakkuja visiooni koostööst Hankijaga. Kõik kirjeldatud tööd peavad olema omavahel loogiliselt seotud. Pakkuja kirjeldab detailselt Töö edukat teostamist toetavaid tegevusi ja seda, kuidas tegevused jaotuvad Töö I ja II etapi vahel. Mõlema etapi juures peab Pakkuja kirjeldama Pakkuja ja Hankija rolli ning tooma välja tegevuste lõikes töömahu (tundides); 2) pakkuja kirjeldab projektiplaanis projektimeeskonda ja nende tööjaotust ning koormust (tundides) mõlema projektietapi kohta. 3) pakkuja peab projektiplaanis välja tooma, millist sisendinfot on vastava Töö etapi teostamisel vaja ning millised on I etapi Tulemi ja II etapi Tulemi saavutamiseks koostatavad dokumendid ja tulemid. Lisaks tuleb esitada Töö käigu ja Töö I ja II etapi tulemi dokumenteerimise põhimõtted;  3/3 4) töö projektiplaan ja läbiviimise ajakava peab olema realistlikud ning sisaldama tegevuste jaotust nädalate kaupa. Töö ajakavas on arvestatud Hankija poolt ette seatud Töö etappide valmimise tähtpäevadega. Ajakava peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja meeskonna puhkustega; Esitatud töö teostamise projektiplaan ja ajakava on aluseks pakkumuse hindamisel vastaval triigihanke alusdokumendi punktile 4.1.2. Küsimused ettevõtjale: 1. Töö teostamise projektiplaan ja ajakava (Vabas vormis dokument) TÖÖ TEOSTAMISEKS KASUTATAVA METOODIKA KIRJELDUS Pakkuja esitab plaanitava metoodika kirjelduse, mille koostamisel tuleb lähtuda tehnilisest kirjeldusest. Esitatud töö teostamiseks kasutatava metoodika kirjeldus on aluseks pakkumuse hindamisel vastavalt riigihanke alusdokumendi punktile 4.1.3. Küsimused ettevõtjale: 1. Töö teostamiseks kasutatava metoodika kirjeldus. (Vabas vormis dokument) ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitseseaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1. pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2. teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid. Küsimused ettevõtjale: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus võimärkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))  Käskkirja lisa 1 Riigihanke „Ehitussektori digitaliseerituse uuring“ alusdokument. Pakkujate hankemenetluselt kõrvaldamise alused, kvalifitseerimistingimused ja kvalifikatsiooni tõendamise nõuded 1. Nõuded pakkuja kvalifitseerimisele. Tehniline ja kutsealane pädevus 1.1. Pakkuja peab olema riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul nõuetekohaselt täitnud vähemalt kaks lepingut, mille sisuks oli sotsiaal-majandusuuringu läbiviimine ning mille maksumused kokku on vähemalt 60 000 eurot (ilma km-ta). Täidetuks loetakse lepingud, mille täitmise tähtpäev on saabunud ning mille kohaselt teostatud tööd on tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud. Pakkuja esitab hankepassis teabe eelnimetatud lepingu maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta, samuti riigihanke viitenumbri juhul, kui on tegemist täidetud riigihankelepinguga. 2. Hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja hankepassiga esitatav informatsioon 2.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus. 2.2. Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 4 nimetatud kõrvaldamise alus. 2.3. Pakkuja esitab kõrvaldamise aluste puudumise esialgse tõendina hankepassi Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil vastavalt RHS § 104 sätestatud tingimustele. Hankepass peab sisaldama: 2.3.1. pakkuja kinnitust, et pakkuja ei vasta ühelegi RHS § 95 lõikes 1 ja lõikes 4 sätestatud tingimusele; 2.3.2. pakkuja kinnitust, et pakkuja vastab kõikidele hanketeates pakkuja kvalifitseerimiseks esitatud tingimustele; 2.3.3. märget selle kohta, milline ametiasutus või kolmas isik väljastab vajaduse korral pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid, ja pakkuja kinnitust, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata need dokumendid hankijale esitada; 2.3.4. märget selle kohta, kas pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid on hankijale elektroonilises andmekogus olevate avalike andmete põhjal tasuta kättesaadavad koos vastava veebilehe aadressi, identifitseerimisandmete ja vajaduse korral pakkuja kinnitusega, et ta on nõus oma andmete väljastamisega.