Eesti Elektritööstuse Liidu esialgsed kommentaarid ja ettepanekud Eesti riikliku energiaja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030) ajakohastatud versiooni kavandile (seisuga 06.04.2023.)

Lp Irje Möldre Meie 08.05.2023 nr 1-05/23-1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1, Tallinn e-post: [email protected] Eesti Elektritööstuse Liidu esialgsed kommentaarid ja ettepanekud Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030) ajakohastatud versiooni kavandile (seisuga 06.04.2023.) A-JAGU. RIIKLIK KAVA Ülevaade ja kava väljatöötamise protsessist Lk. 8 kuues alapunkt – selgitada, mida tähendab termin „üldine energiasäästukohustus“ Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi kontekstis. Liit märgib, et riigi panus EL energiatõhususe üldeesmärgi saavutamisse on indikatiivne, mitte kohustuslik eesmärk. Lk. 10 koostootmise elektrilise võimsuse eesmärk 600 MW – selgitada, et milliseid seadmeid/projekte on selle all silmas peetud. Lk. 10 taastuvate transpordikütuste osakaal – lisaks biometaanile tuleb lisada poliitikasuunaks ka taastuvelektri kasutamisel põhinev elektritransport. Lk. 16 on lauses ilmselt vale tootmisvõimsuse ühik: „Hiljuti valminud Läänemere meretuuleparkide energiapotentsiaali uuringu kohaselt on Läänemere potentsiaalne tuuleparkide koguvõimsus üle 93 GW (187 tuuleparki kokku elektrienergia tootmisvõimsusega 500 MW).“ Riiklikud eesmärgid Lk. 21-22 – lisada järgmine informatsioon (i) kava rahaline maht ja mis tähtajaga saab investeeringuabi kasutada (mis kuupäevaks peavad kaasfinantseeritavad projektid valmima); (ii) märkida ära, et õiglase ülemineku investeeringuabi ei tohi kasutada põlevkivisektoris vaatamata sellele, et põlevkivitööstuses, kui keemiatööstuses, on potentsiaal oluliselt tõsta toodete lisandväärtust (toodete väärindamine keemiatööstuse tasemele) ja vähendada kasvuhoonegaaside emissioone. Seetõttu on tõenäoline, et Ida-Virumaa piirkond vajab uut abipaketti, mis läheneks regiooni majandusele terviklikumalt. Lk. 24 teine lõik – kustutada lauseosa „vastavalt piirangutele välistatakse biomassi kasutus, kui direktiivid karmistuvad“. Biomass on Eestile oluline energiaallikas ning seetõttu biomassi kasutamisel peab Eesti lähtuma EL õigusaktidest, mitte spekuleerima nende arengusuunaga ega seadma endale EL nõuetest rangemaid siseriiklikke EL siseturul konkurentsi pärssivaid tingimusi. Lk. 25 esimene lõik – selgitada, millistel alustel põhineb väide, et aastal 2030 „jääb üle“ 450 MWh taastuvelektrit. Lk. 25 taastuvenergia prognoositud juurdekasvu tabel – MKM-il tuleks sisemiselt ühtlustada prognoosid vähemalt taastuvelektri juurdekasvu vajaduse kohta 2030. aastaks. 03.05.2023 toimunud taastuvenergia nõukoja koosolekul esitas MKM esindaja infot, et taastuvelektri juurdekasvu vajadus 2030 aastaks on hinnanguliselt 5-6 TWh. See on märgatavalt erinev tase, kui REKK-is esitatud 6,5 TWh. Samuti vajab antud tabel 6 seetõttu korrigeerimist. Lk. 26 tabel 7 – selgitada, millest tuleneb päikeseenergia toodangu sisuline seiskumine perioodil 2025-2030 ja biomassist energiatoodangu säilimine ühtlasel tasemel perioodil 2025- 2030, samal ajal kui biomassist energiatootmise võimsus langeb tasemele 110 MW (ca 10x tootmisvõimsuse langus vrdl. 2022 aastaga). Vajadusel tuleb korrigeerida ka joonist 5 (lk.27). Lk. 29 taastuvenergiakogukonnad – Liit juhib tähelepanu, et vastavalt ELTS definitsioonile ei saa energiakogukonna peamiseks eesmärgiks olla kasumi teenimine (Energiakogukond on juriidiline isik, mille peamine eesmärk on rahalise kasumi asemel anda keskkonnaalast, majanduslikku või sotsiaalset kasu oma liikmetele või piirkonnale, kus energiakogukond tegutseb). Seega ei saa kogukond seada oma eesmärgiks kasumi teenimist. Lk. 30 avaliku sektori energiakasutus – Liit juhib tähelepanu, et esitatud informatsioon on vananenud. Teatavasti 2022. a RKAS taastuvelektri hange luhtus. Seega tekst tuleb kaasajastada ja esitada ülevaade järgmistest konkreetsetest sammudest. Lk. 38 esimene lõik (universaalteenuse teema) – Liit juhib tähelepanu asjaolule, et Eesti Energia ei saa olla turgu valitsev elektritootja, kuivõrd regionaalne elektriturg ei piirdu ainult Eestiga, vaid on piiriüleselt ühendatud. Samas universaalteenuse kohustus seati Eesti Energiale, kuna riigil oli võimalik kasutada ära riigile kuuluva äriühingu olemasolu. Samuti märgib Liit, et tegemist ei ole energiajulgeolekut tagava meetmega, vaid tarbijahinna poliitilise meetmega. Lk. 39 – täpsustada, et teadaolevalt kavatseb Elering käivitada sagedusreservide turu (nt aFRR toote osas) 2024 aastal, mitte 2025 aastal. Lk. 39-40 tabel 14 – ENMAK 2030-s esitatud koostootmisjaamade võimsus (el) 600 MW ei lähe kokku käesolevas REKK-is esitatud arvamusega (lk 40 ja eelnevalt), et alates 2027 ei pruugi põlevkivielektrijaamad olla elektriturul konkurentsivõimelised. Tabelid 13 ja 14 – kehtiva ENMAK-i põhjal esitatud sihtväärtused vajavad uuendamist. Lk. 45 neljas lõik (3. Soome ühenduse teema) – tuleks lisada, et üheks eesmärgiks peab olema ühenduse kavandamine mitte pelgalt elektrisüsteemide vahelise punktist-punkti ühendusena, vaid et võimalik tulevane 3. elektriühendus rajataks hübriidühendusena, mis pakuks liitumisvõimalust ka Eesti merealadele (nt Hiiumaa põhjakaldal jne) planeeritavate meretuuleparkide ühendamiseks. Lk. 48 esimene lõik – täiendada lõiku järgmiste lausetega: „Samuti on energialiidu strateegia viie mõõtmega seotud eesmärkide saavutamiseks olulised teised algatused eesmärgiga arendada meretuuleparke koostöös teiste liikmesriikidega ning tunnustatud välispartneritega (näiteks Liivi lahe meretuulepark). Neid algatusi käsitleb Eesti potentsiaalsete Euroopa ühishuvi projektidena.“ Lk. 53 esimese lõigu viimane lause „Põhivõrguettevõtja Elering esitab igal aastal varustuskindluse aruannet“ – Liit selgitab, et ELTS kohaselt peab võrguettevõtja esitama iga kahe aasta tagant Konkurentsiametile oma järgmise 10 aasta võrgu arengukava (nagu on samas lõigus ka ülalpool viidatud). Seda kava eeldab avalikku konsultatsiooni ja Konkurentsiamet võib nõuda lähtuvalt sellest kava muutmist. ELTS kohaselt on põhivõrguettevõtja ühtlasi ka võrguettevõtja. Seega peab Elering AS põhivõrguettevõtjana täitma antud kohustust ning esitama ja selgitama avalikkusele oma investeeringuplaanid iga 2 aasta järel. Seni ei ole seda toimunud. Selle asemel suunatakse siiamaani Eleringi investeeringuid omaniku ootuste kaudu (nt investeeringud Lääne-Eesti ja saarte elektrivõrkudesse) ning turuosalistel ja avalikkusel puudub võimalus regulatsioonidest tulenevalt rääkida kaasa Eleringi investeeringuplaanide kujundamisele. Eleringi kohustus esitada iga-aastaseid varustuskindluse aruandeid ei asenda mingil kombel seaduses ettenähtud kohustust Eleringile esitada iga kahe aasta järel järgmise 10 aasta võrgu arengukavad. Seega tuleb Eleringil teada anda oma kavatsustest arengukava koostamiseks ja millal algavad konsultatsioonid turuosalistega (nagu on tekstis märgitud Elektrilevi osas) ning REKK teksti vastavalt täiendada. Lk. 53 tabel 22 – kehtiva ENMAK põhjal esitatud sihtväärtused vajavad osaliselt uuendamist. Poliitikasuunad ja meetmed Lk. 82-83 meretuuleprojektid (Elwind) – lisada juurde tekst järgmises sõnastuses: „Lisaks on Eesti vetes ettevõtete poolt arendatavaid meretuuleparkide projekte. Üheks edasijõudnud arengustaadiumis olevaks projektiks on Liivi lahe meretuulepark, mida alates 2010 aastast on arendanud Eesti Energia AS (https://liivimeretuulepark.ee/en/avaleht ). Tegemist on ca 1 GW koguvõimsusega meretuulepargi projektiga, mis on Eestile energiapoliitiliselt oluline projekt ja millel on potentsiaal saada Euroopa ühishuvi projektiks eesmärgiga kaasata täiendavat toetust EL ühendamise rahastust (CEF).“ Lk. 83 viimane lõik – sõnastada ümber järgmiselt: „Alates 01.01.2021 rajatud tootmisseadmetele taastuvenergia toetust enam ei maksta. Edaspidi toimub hinnastabiilsuse mehhanismide väärtuse määramine läbi vähempakkumiste“. Juhime tähelepanu, et vähempakkumiste kontekstis ei ole enam korrektne rääkida toetustest. Vähempakkumised jagavad projektide riskid tellija (riik) ja teostaja (arendaja) vahel ning vähempakkumiste hinnatasemed peegeldavad turupõhist riskide hinnastamise taset (price stability mechanism). Lk. 84 esitatud informatsioon vähempakkumiste kohta – täpsustada, et tegemist on taastuvelektri vähempakkumistega ning et vähempakkumiste tulemusena selgitatakse välja hinnastabiilsuse mehhanismi väärtus, mitte aga toetus. Lk. 88 avamere tuuleenergia kasutuselevõtt – lisada tekst järgmises sõnastuses: „Kehtiva elektrituruseaduse kohaselt teeb valdkonna eest vastutav minister (kliimaminister) hiljemalt 2023. aasta 1. oktoobriks Vabariigi Valitsusele ettepaneku korraldada vähempakkumine meretuuleenergia tootmisvõimsuse turule toomiseks, et saavutada Eesti eesmärk toota 2030. aastal taastuvelektrit kogu sisemaise nõudluse ulatuses.“ Lk. 88 tuleviku energialahendused – täpsustada, et Estonia kaevandusse planeeritava PHEJ võimsus on üle 225 MW (>225 MW). Lk. 88 tuleviku energialahendused – lisada loetelusse turuosaliste, s.h. Liidu liikme Eesti Energia ettepanekud, mis esitati Riigikantselei poolt koostatud rohepöörde tegevuskavale (a la salvestus, tarbimise juhtimine jne - ettepanekud on varasemalt edastatud muu hulgas MKM- ile). Lk. 89 taastuvenergia toetusskeemi osas – sama märkus, mis tegime eelpool (vähempakkumiste tulemus ei ole mitte toetus, vaid hinnastabiilsuse väärtus, mis kehtestatakse vähempakkumise tulemusena turupõhiselt. Lk 90 esimese lõigus toodud numbrilised näitajates on vastuolu (30% RES-E eesmärgi täitmiseks ei ole vaja lisada 6,5 TWh elektrienergiat aastaks 2030). Õige on viidata 100% RES eesmärgile. Lk. 90 teine lõik – täiendada sõnastust vastavalt kehtivale seadusele: „Kehtiva elektrituruseaduse kohaselt teeb valdkonna eest vastutav minister (kliimaminister) hiljemalt 2023. aasta 1. oktoobriks Vabariigi Valitsusele ettepaneku korraldada vähempakkumine meretuuleenergia tootmisvõimsuse turule toomiseks, et saavutada Eesti eesmärk toota 2030. aastal taastuvelektrit kogu sisemaise nõudluse ulatuses.“ Lk. 92 biomassi jätkusuutlikkuse tõendamine – juhime jätkuvalt tähelepanu, et kehtiv kord Eestis on ajutise iseloomuga ning selle rakendamine vajab kiireloomuliselt täpsustamist vastutava ministri (kliimaministri) poolt. Lk. 92 ptk. 3.1.3 põlevkivi kasutamine – asendada esimene lõik järgmise tekstiga: „Seni on Eestis peamine Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (EL HKS) osaline põlevkivist elektri ja vedelkütuste tootmine. Eesti põlevkivisektori ettevõtted tegelevad intensiivselt põlevkivi kasutamise CO2 emissioonide vähendamisega, kavandatakse üleminekut kütuste tootmiselt keemiatööstuse toodete tootmisele, mis vähendaks märkimisväärselt põlevkivisektori emissioone. Näiteks planeerib Eesti Energia AS põlevkivi pürolüüsi kergfraktsioonist kemikaalide tootmise tehase rajamist. See suurendab märgatavalt Eestis toodetava põlevkivi pürolüüsi kergfraktsiooni lisandväärtust. Kergfraktsiooni töötlemisel saab edaspidi toota kerget naphthat, veeldatud naftagaasi, reformaati ja vesiniktöödeldud raskeid fraktsioone. Need neli toodet on väärtuslikud toorained keemia- ning materjalitööstuses. Seega on senise kütuse tootmise ja põletamise asemel võimalik põlevkivi kergfraktsioonist toota keemiatööstuses vajaminevaid tooraineid, millega ei kaasne CO2 heidet. Kõik jäätmed, mis tootmise protsessis tekivad, utiliseeritakse olemasolevates tootmisüksustes. Seejuures osa tekkivast CO2-st seotakse vesinikuga ning sellest toodetakse metanooli.“ Lk. 99-100 õiglase ülemineku kava – kustutada lk. 100 esitatud kolmas lõik (õiglase ülemineku mõiste laiendamine väljapoole Ida-Virumaad). See meede on Euroopa Liidu poolt ette nähtud konkreetse piirkonna toetamiseks ning selle laiendamine väljapoole Ida-Viru maakonda oleks ebakohane. Lk. 99 asuvasse teksti tuleks lisada järgmine informatsioon: (i) mis tähtajaga saab investeeringuabi kasutada (mis kuupäevaks peavad kaasfinantseeritavad projektid valmima); (ii) märkida ära põhimõte, et õiglase ülemineku investeeringuabi ei tohi kasutada põlevkivisektoris ning sellest tulenevalt märkida, et antud rahastu näol ei ole tegemist Ida- Virumaa järkjärgulise või jätkusuutlikku transformatsiooni toetava instrumendiga, vaid kava eesmärk on muuta põlevkivisektor jätkusuutmatuks; (iii) märkida ära, et seetõttu vajab Ida-Viru maakond edaspidi tõenäoliselt uut abipaketti, mis käsitleks Ida-Virumaa majandust tervikvaates. Lk. 100 viimane lõik– Liit juhib tähelepanu, et ENMAK 2030 üldeesmärk tagada tarbijatele turupõhise hinnaga energiavarustus on täitmata, sest riik kehtestas 2022. aastal elektrienergia müügile nn universaalteenuse kohustuse, mis kehtib kuni 2026. aastani. Seega vajab antud lõigus esitatud informatsioon kaasajastamist. Lk. 105-106 taastuvenergiakogukond – juhime veelkord tähelepanu, et vastavalt ELTS definitsioonile ei saa energiakogukonna peamiseks eesmärgiks olla kasumi teenimine. Seega ei saa kogukond seada oma eesmärgiks kasumi teenimist. Lk. 106 taastuvenergiakogukond – Liit juhib tähelepanu, et „ühiskondliku ebavõrdsuse vähendamise“ nimel esitatud väited on ekslikud ega lahenda reaalelulisi probleeme. Tuleb arvestada, et: (i) taastuvenergia investeeringud on kõrgete sisenemiskuludega (Capex), võrreldes hilisemate opereerimiskuludega (Opex), mistõttu tuumikinvestorid vs tavatarbijad osakaalude erinevus sellise koostöövormi puhul pigem võimendub (s.t. suurendab ühiskondlikku ebavõrdsust); (ii) ükski tehniline tootmisseade ei suuda toota energiat ilma plaanitud või planeerimata katkestusteta, samas kui energia tarbijad vajavad energiat pidevalt vastavalt oma tarbimisprofiilile. See tähendab, et mistahes kogukond vajab oma tarbimise rahuldamiseks siiski ka reservliitumist üldise elektrivõrguga. Üldise elektrivõrgu ülalpidamisega ja arendamisega kaasnevad kulud, mida seni on tasunud kõik tarbijad enamjaolt oma energiatarbimise mahu järgi. Kui üldisesse elektrivõrku tekib nn kogukond, kes üldisest võrgust tarbib vähe, kuid üldise võrguga ühendusest siiski loobuda ei saa, sest elektrienergia olemasolu peab olema garanteeritud igal ajahetkel, siis selline lahendus ilmselgelt suurendab üldist elektrivõrgu kulu. Kogukonna kontseptsiooni järgi aga panustataks proportsionaalselt eelkõige kogukonnaga seotud kuludesse, mitte üldise elektrivõrgu olemasolu ja arendamisega seotud kuludesse. See tähendab, et üldise elektrivõrgu kulud tõuseksid nende tarbijate jaoks, kes ei ole energiakogukondade liikmed. See omakorda tähendab, et energiakogukondade liikmed sisuliselt tegutseksid ise mitte panustades ülejäänud tarbijate/ühiskonnaliikmete arvel (kelleks on enamasti väiksema sissetulekuga inimesed), mis tõenäoliselt pigem suurendab, kui vähendab ühiskondlikku ebavõrdsust. Lk. 114 Eesti Energia strateegilised eesmärgid – ettepanek lisada, et avalikustatud EE kehtiva strateegia kohaselt on kogu ettevõtte tootmine süsinikuneutraalne hiljemalt 2045. aastaks. Lk. 120 Balti sagedusreservid – täpsustada, et teadaolevalt kavatseb Elering käivitada elektri sagedusreservide turu aFRR toote osas 2024, mitte 2025 aastal. Oluline on teadmine, et sagedusreservide jms reservvõimsuste kulud tuleb jaotada otse tarbijatele, nt võrguteenuse kuludena või uue elektrisüsteemi reservvõimsuse kuluna eraldi reana lõpptarbija elektriarvel. Need kulud ei tohi puudutada elektritootjaid, sest see vähendab Eesti elektritootjate konkurentsivõimet regionaalsel elektriturul. Valik mitte nõrgendada omamaist elektritootmist vajab energiapoliitilist otsust ja REKK-is selget äramärkimist. B-JAGU. ANALÜÜTILINE ALUS Praegune olukord ning olemasolevaid poliitikasuundi ja meetmeid hõlmavad prognoosid Lk. 131 teise lõigu viimane lause – sõnastada ümber järgmiselt: „Üleminekuga õli tootmisele ja kütuste tootmiselt keemiatööstuse toodete tootmisele kahanevad CO2 heitmed põlevkivi kasutavates tööstussektorites“. Lk. 139 kolmanda lõigu esimene lause – sõnastada ümber järgmiselt „Suurim elektritootja Eestis on Enefit Power AS, kelle varade hulka kuuluvad muuhulgas Eesti ja Balti elektrijaam“. Lk. 162 viimane lõik – ei ole korrektne väide, et „Eestis rakendatavad meetmed elektri ja gaasi kui energiakandjate hindu ei mõjuta“. Liit juhib tähelepanu, et alates 2022. aastast on Eestis elektrienergiale rakendatud nn universaalteenuse regulatsioon, mis kehtib kuni 2026 aastani. Kavandatud poliitikate ja meetmete mõju hindamine Lk. 173 tabel 42 esimene sektsioon – Liit juhib tähelepanu, et juhul kui kaugküte asendatakse kütusevaba lokaalküttega, võib selle asenduse keskkonnamõju välisõhule hinnata positiivseks. Eriti sellisel juhul, kui sellises lokaalküttelahenduses tarvitatakse kütusevabast taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat. Lk. 174 tabel 43 esimene sektsioon – sama märkus, mis eelnevalt tegime tabeli 42 kohta. Lk. 182 (alapeatüki „i.“ lõppu, enne järgnevat alapeatükki „ii“) – lisada uus lõik, milles oleks esitatud mittelõplik nimekiri piiriülestest ja/või piiriülese mõjuga energeetikaprojektidest, mis on riigi hinnangul energiapoliitiliselt olulised ning millel on potentsiaal saada Euroopa ühishuvi projektideks, et seeläbi kaasata Euroopa Liidu finantsvahendeid (näiteks Euroopa ühendamise rahastust). Sellised projektid on eelkõige meretuuleenergia ja energiasalvestuse (pumphüdroakumulatsioonijaamad) valdkondades. Lk 182 tabelis 45 on esitatud, et kuni 2021. a. on Eesti energeetikasse tehtud erarahastuse maht vaid 147 mln € ning toetusmeetmetena on välja makstud 1 288 mln €. Nii väike erarahastuse maht minevikus ei ole usutav ning arvnäitaja vajab korrigeerimist. Lk. 184 lõik „iii“ – Liit juhib tähelepanu, et elektrisüsteemide sünkroniseerimise projekt ei ole ainus, millel on suur mõju piirkondlikule koostööle. Sellised projektid saavad olla ka meretuuleenergia ja energiasalvestuse valdkondades, millel on potentsiaalselt suur positiivne mõju. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Tõnis Vare tegevjuht Eesti Elektritööstuse Liit www.elektriliit.ee www.facebook.com/elektritoostuseliit www.eurelectric.org www.smagrinet.eu Saatja: Tõnis Vare <[email protected]> Saadetud: 08.05.2023 18:09 Adressaat: <=?utf-8?Q?Irje_M=C3=B6ldre?=> Koopia: <"MKM info"> Teema: REKK 2030 ajakohastamise kavand konsultatsioon Manused: 08052023 ETL REKK 2030.asice Eesti Elektritööstuse Liidu edastab oma esialgsed kommentaarid ja ettepanekud Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030) ajakohastatud versiooni kavandile (seisuga 06.04.2023.) Tervitades, Tõnis Vare Eesti Elektritööstuse Liit tegevjuht +372 58 60 5357 www.elektriliit.ee www.facebook.com/elektritoostuseliit www.eurelectric.org www.smagrinet.eu Kontakt Irje Möldre (< [email protected]>) kirjutas kuupäeval E, 10. aprill 2023 kell 11:38: Hea energeetikanõukogu liige! Ootame Teilt tagasisidet kahele dokumendile: 1. nagu mullu, Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 seirearuandele (manuses) 20. aprilliks Peebule [email protected] 2. Riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 ajakohastamise kavandi esimesele tööversioonile (manuses, lisadega versioon leitav Riiklik energia- ja kliimakava | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee)) 8. maiks mulle Ühtlasi annan teada, et energiamajanduse arengukava aastani 2035 ettevalmistavate tegevustega seoses on töörühmade tegevuse tulemuste aruanded ja nende alusel energeetikaosakonna poolt koostatud esialgne poliitikainstrumentide ettepaneku tööversioon leitav ENMAK töörühmade töödokumendid | Energiatalgud MKM on sõlminud lepingu ENMAK 2035 mõju hindamiste teostamiseks Maves OÜ-ga, selle kevade jooksul koostatava keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi aluseks ja lisaks saavad olema töörühmade tulemuste alusel täpsustatud üld- ja alaeesmärkide ning poliitikainstrumentide loetelu vastavalt Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord–Riigi Teataja KSH programmi avalik väljapanek ja arutelu on plaanitud sügiseks. Ette tänades ja tervitades, Irje Möldre Energeetikaosakond Majandus- ja Kommunikatsiooniosakond