Lp Irje Möldre Meie 12.05.2023 nr 1-05/23-2
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1, Tallinn
e-post:
[email protected]
Eesti Elektritööstuse Liidu kommentaarid ja ettepanekud „Energeetika 2022. aasta
tulemusaruande“ projektile
Liit esitab oma tagasiside ja ettepanekud peatükkide kaupa, vastavalt tulemusaruande tekstile:
Varustuskindlus ja energia julgeolek, lk 8
“Kaugkütte hinnaregulatsioon on seni taganud jätkusuutliku kaugküttesüsteemide toimimise, kus
on tarbijate ja teenusepakkujate huvid tasakaalustatud. Viimaste aastate kriiside puhul ei ole see
siiski toiminud.”
Liit teeb ettepaneku tulemusaruandes fikseerida tuleviku suunatud tegevusena luua elektri odavate
tunnihindade ajaks võimalus toota elektri abil soojust ja müüa seda soojusvõrgule ilma soojuse
hinda ette kinnitamata tingimusel, et elektrist toodetud soojuse hind on odavam, kui
Konkurentsiameti poolt kinnitatud piirhind, millega kütust kasutav soojuse tootja müüb soojust
soojusvõrgule. See võimaldab vähendada põletatavate kütuste kasutamist soojuse tootmises ja
vähendada tarbitava soojuse hinda ehk kaitsta tasakaalustatult tarbijate huve.
Järgmise nelja aasta 2023-2027 suurimad väljakutsed on:
Olemasolevate võrguplaneeringute kiirendamine, lk 12
ELTS kohaselt peab võrguettevõtja esitama iga kahe aasta tagant Konkurentsiametile oma järgmise
10 aasta võrgu arengukava. Antud kava eeldab avalikku konsultatsiooni ja Konkurentsiamet võib
nõuda lähtuvalt sellest kava muutmist. ELTS kohaselt on põhivõrguettevõtja ühtlasi ka
võrguettevõtja. Seega peab Elering AS põhivõrguettevõtjana täitma antud kohustust ning esitama
ja selgitama avalikkusele oma konkreetsed investeeringuplaanid iga 2 aasta järel. Kahjuks ei ole
seda senini toimunud. Selle asemel suunatakse siiamaani Eleringi investeeringuid omaniku ootuste
kaudu (nt investeeringud Lääne-Eesti ja saarte elektrivõrkudesse) ning turuosalistel ja avalikkusel
puudub võimalus regulatsioonidest tulenevalt rääkida kaasa Eleringi investeeringuplaanide
kujundamisele. Eleringi kohustus esitada iga-aastaseid varustuskindluse aruandeid ei asenda
seaduses ettenähtud kohustust Eleringile esitada iga kahe aasta järel järgmise 10 aasta võrgu
arengukavad. Seega tuleb Eleringil teada anda oma kavatsustest arengukava koostamiseks ja millal
algavad konsultatsioonid turuosalistega.
Liidu ettepanek on, et antud protsess tuleb seada prioriteetseks, sest see otseselt kiirendab võrgu
arenguplaanide realiseerumist.
Järgmise nelja aasta 2023-2027 suurimad väljakutsed on:
Turupõhisele taastuvenergia tootmisele üleminek, lk 11
„Täiendavad taastuvenergia vähempakkumised 1 TWh aastateks 2024-2025 vähendavad
toetusmeetmete üldist kulu ning omavad taastuvenergia arendajatele hinnagarantiid madalate
hindade puhul. Täielikult turupõhisusele üleminek võib osutada väljakutseks arendajate vastuseisu
tõttu.“
Liidu kommentaar: Ei saa olla nõus väitega, et arendajad on vastu täielikult turupõhisele
taastuvelektri tootmisele. Arendajad investeerivad lihtsalt kõige soodsamatesse asukohtadesse.
Arendajatel ei ole vastuseisu Eesti riigi tegevuse või tegemata jätmise suhtes. Selle asemel, et
süüdistada arendajaid, peaks Eesti riik hoolitsema, et arendajad sooviksid Eestisse investeerida.
Seetõttu teeb Liit ettepaneku sõnastada eelpool toodud allajoonitud lause alljärgnevalt: „Täielikult
turupõhisusele üleminekuks tuleb arendajate jaoks luua Eestisse naaberriikides atraktiivsem
investeerimiskeskkond.“
Eesti taastuvenergia potentsiaali rakendamise strateegia peale taastuvenergia 100 eesmärgi
täitmist, alates 2030, lk 11
„Taastuvenergia 100 eesmärgi täitmist ületava TE potentsiaali rakendamiseks on kaks võimalikku
lahendust: eksport või tööstuse arengu (sh vesinik) kaudu tarbimise suurendamine. Oluline on
lahendada seonduvad väljakutsed (nt võrgutasude jaotus, võrkude arendamine,
taastuvenergia potentsiaali rakendamise maht) ühiskondlikult kõige kasulikumal viisil
(sotsiaalmajanduslik, keskkond, ühiskond). Üheks väljundiks on põhivõrgu ja jaotusvõrgu
ühisnägemus pikaajaline võrkude arengustrateegia.“
Liidu kommentaar: eelpool toodud allajoonitud lause on halvasti sõnastatud.
Avaliku sektori järk-järguline üleminek taastuvenergiale, lk 12
„Avaliku sektori (keskvalitsus, KOV) roll taastuvenergia tarbijana on eeskuju turuosalistele,
elektrienergia rohehange Riigi Kinnisvara AS-i poolt[1]. Riigihangete (sh kohalikul tasandil)
tingimuste kujundamisel on võimalik luua vajalikud eeldused, et taastuvenergia osakaal kasvab nii
energeetikas kui transpordis (biometaan, vesinik). Väljakutseks on tavapäraste
hindamiskriteeriumite muutmine ning vajalike strateegiliste otsuste tegemine, mis eeldab selget
pikemaajalist nägemust valdkonna arengus.“
Liidu kommentaar:
1) Viide RKS poolt korraldatud ja läbikukkunud hankele tuleks teha 2022. a. tegevuste juures,
näidates seda õppetunnina, kuidas asju ei tohi teha ja mitte esitada seda tulevase väljakutse juures
varasema kogemuse hea näitena. Tegelikult ei ole praegu olemas kogemust, mille alusel saab avalik
sektor oma elektri tarbimise abil osaleda taastuvelektri tootmise arendamises. Lii pakub esimeseks
lauseks täpsemat sõnastust: „Väljakutse on luua avaliku sektori elektri ostu korraldus, mis aitab
kaasa uute taastuvelektri tootmise seadmete ehitamisele Eestis.“
2) Lõigu lõpulause teine pool alates sõnast ning on ebamäärane ja arusaamatu, mille kohta ja kui
pikka nägemust ning strateegilisi otsuseid silmas peetakse. Liit teeb ettepaneku see lauseosa
kustutada.
Olemasolevate võrguplaneeringute kiirendamine, lk 12
„Välisühenduste ning elektrivõrkude arendamiseks on aastal 2022 tehtud olulised otsused –
Saaremaa 330kV võrk, EstLink3 ja EST-LAT4 välisühendused. Järgmiste aastate olulised
väljakutsed on seotud tehtud otsuste realiseerimisega vajalikus tempos, et kindlustada
taastuvenergia projektide (sh meretuulepargid) realiseerumine.“
Liidu kommentaar: Antud sõnastuses lõigu viimane lause väidab, et enne uute elektriühenduste
ehitamist Läti ja Soomega ei ole Eestis võimalik meretuuleparke ega muid taastuvenergia projekte
realiseerida. See ei ole meie arvates korrektne. Lõigu esimene lause jätab vale mulje, nagu
oleks Saaremaa 330kV võrk, EstLink3 ja EST-LAT4 kohta langetatud otsused ühesugused.
Teadaolevalt ei ole uute välisühenduste ehitamise kohta vastavates naaberriikides veel otsuseid
langetatud.
Samuti juhime tähelepanu, et uute elektriühenduste loomine välisriikidega vähendab arendajate
motivatsiooni investeerida elektri tootmisesse Eestis, kui naaberriikides (Läti, Soome) on
investeerimiseks soodsam ärikeskkond. Seega võivad uute välisühenduste ehitamise otsused
osutuda põhjuseks, miks Eestisse ei ehitata piisavalt uusi taastuvelektri tootmise võimsusi, et täita
2030. aastaks seatud poliitilise eesmärki.
Taastuvenergeetika, looduskeskkonna ja tehiskeskkonna kooseksisteerimine, lk 12
„Taastuvenergeetika arendamisel keskkonnakaitse eesmärkide ja inimeste elukeskkonnaga seotud
huvide vahel tasakaalu leidmine ja sünergia suurendamine. Näiteks saab oluliseks
keskkonnavaldkonna strateegilise arengudokumendi (KEVAD) mh „Mitte minu tagaaias“
kitsaskohaga arvestamine ning ühisosa suurendamine läbi sügavama energeetika integreerimise
teiste valdkondadega (nt transport, tööstus). Üheks lisakriteeriumiks, millega peab arvestama,
on Kestliku rahastuse taksonoomia (vastavad direktiivid) rakendamise kohustus. Valdkonnaüleste
ebakõlade lahendamine nõuab paremat koostööd erinevate ministeeriumite, finantsasutuste ja
turuosaliste vahel.“
Liidu kommentaar: Kestliku rahastuse taksonoomia rakendamine toimub määruste, mitte
direktiivide alusel. Samas on meile arusaamatu, milliseid väljakutseid taksonoomia rakendamisega
taastuvenergeetika arendamise juures silmas konkreetselt peetakse. Liit teeb ettepaneku täpsustada
sõnastus ja mõtet või siis eemaldada viide taksonoomia rakendamisele, kui taastuvenergia
arendamisega seotud probleemile.
Arvesse võetavate muudatuste korral tuleks vastavalt täiendadaks ka dokumendi
lisa: Tulemusvaldkonna sisend riigi 2022. aasta majandusaasta koondaruandesse.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
Tõnis Vare
tegevjuht
Eesti Elektritööstuse Liit
www.elektriliit.ee
www.facebook.com/elektritoostuseliit
www.eurelectric.org
www.smagrinet.eu
Saatja: Tõnis Vare <
[email protected]>
Saadetud: 12.05.2023 14:13
Adressaat: <=?utf-8?Q?Irje_M=C3=B6ldre?=>; <"Kristjan Lepp">
Koopia: <"MKM info">
Teema: Energeetika 2022 tulemusaruanne
Manused: 12052023 ETL MKM Energeetika 2022 tulemusaruanne.asice
Eesti Elektritööstuse Liit edastab oma kommentaarid ja ettepanekud "Energeetika 2022 aasta
tulemusaruandele".
Tervitades,
Tõnis Vare
Eesti Elektritööstuse Liit
tegevjuht
+372 58 60 5357
www.elektriliit.ee
www.facebook.com/elektritoostuseliit
www.eurelectric.org
www.smagrinet.eu
Kontakt Irje Möldre (<
[email protected]>) kirjutas kuupäeval K, 3. mai 2023 kell 13:57:
Lp ENMAK juhtkomisjon!
Ootame tagasisidet ENMAK 2030 täitmist kajastavale 2022. aasta tulemusaruandele
manuses hiljemalt 12. maiks.
Juhtkomisjoni järgmise kohtumise kavandame 7. juuni ennelõunale, saadan kalendrikutse
eraldi.
Ette tänades ja tervitades
Irje Möldre
Energeetikaosakond