Saatja: Kai Koks <
[email protected]>
Saadetud: 12.05.2023 13:42
Adressaat: <"MKM info">
Teema: Kommentaarisoov raamatupidamisõppe artikli kohta
Manused: Raamatupidamisõpe.docx
Tere!
Sooviksin kommentaari Äripäeva väljaantava ajakirja Raamatupidamise Praktik jaoks. Kas saaksite anda
oma kommentaari kolmapäevaks, 17. maiks?
Probleem 1. Ettevõtted ei esita majandusaasta aruandeid õigeaegselt, osa ei esita üldse.
Probleem 2. Koolides õpetatakse raamatupidajaid viisil, mis ei vasta praegustele ja tuleviku vajadustele.
Rahandusministeerium tellis majandusaasta aruannete mitteesitamise mõjuanalüüsi uuringu, kus tuvastati
probleemi olulised põhjused.
Küsimused
1. Mis on kutsehariduskeskuse komisjoni ettepanekul muudetud?
2. Kuidas sujub koostöö erinevate ametite ja kutsekoolidega?
3. Kas e-õppekeskkonna arendamisega juba tegeletakse või on see alles planeerimisjärgus?
4. Mida saaks ja peaks veel muutma?
Olen tänulik, kui saate seda artiklit kommenteerida ja nendele küsimustele vastata.
Heade soovidega
Kai Koks
Raamatupidamise Praktiku toimetaja
Väljavõte: Paljud Eesti firmad jätavad aastaaruande esitamata või teevad seda hilinemisega. R aamatupidamisõpe vajab uuenduskuuri Tekst: Tiiu Tasane, Tartu Ülikooli finantsjuhtimise eriala magister P aljud ettevõtted ei esita majandusa asta aruande id õigel ajal , vaid hilinemisega, mi s on sageli tingitud teadmiste ja oskuste puudumi sest , nagu näitas Rahandusministeeriumi tellitud uuring . Hämmastav on see, et aruan nete elektroonse esitamise ajastul õpetatakse m ajandusarvestuse eriala õppija tele deklaratsioone koostama ikka veel paberil. Peagi on käes 2022 . aasta majandusaasta aruannete esitamise tähtaeg. Probleeme on nii majandusaasta aruannete esitamisega üldse kui ka tähtaegadest kinnipidamisega . Rahandusministeeriumi 2020 . aastal tellitud uuringu kohaselt jätab ligi neljandik Eesti ettevõtetest aruande esitamata ja 40% teeb seda hilinemisega. Tegemist on märkimisväärse osaga ettevõtetest. Ä riühingute aastaaruannete esitamise statistika aastatel 2010 – 2018 näitas, et 50% ettevõtetest esita s majandusaasta aruande hiline misega . Majandusaasta aruannete mitteesitamise põhjused. Mida näitas mõjuanalüüs ? Majandusaasta aruannete kehv esitamine oli põhjuseks , miks R ahandusministeerium tellis 2020 . aastal Tallinna Tehnikaülikoolilt uuringu „Majandusaasta aruannete mitteesitamise mõjuanalüüs R ahandusministeeriumile ” . Aruandes ant akse soovitused majandusaasta aruannete esitamist soodustavatest meetmetest , sealhulgas ennetavad ja karistavad meetmed. Enamik ettepaneku id on mõeldud tagajärgedega tegelemiseks, samuti teavitustööks ja karistavateks meetmeteks , kui aruan nete esitamine hiline b . Käsitletud on ka vajadust IT - toe ja ig a-aastaste lisakoolituste järele . Kõik need on väga kasulikud ja vajalikud meetmed, mis tõstavad kasutajate teadlik k ust majandusaasta aruande esitamisel. Üks lahendus on luua raamatupidamise valdkonna pilvelahendusega e-labor või testkeskkond , mis aitab juba algfaasis anda tulevastele raamatupidajatele parema ettevalmistuse. Teavitustöö osa ei saa alahinnata, kuid algteadmiste õpetamisele kaasa aitavate süsteemide uuendamist e- labori kaudu ei tohiks samuti kõrvale lükata. Praeguses olukorras, kus kõik aruanded esitatakse elektroonselt, ei toeta õppekeskkond praktilist tegevust. K ui arvestada sellega, et kõige suurem probleem maailmas on kliima soojenemine ning loodus vajab kaitsmi st, siis on kahtlemata oluline ka paber i majandus t vähenda da . ! Korrektsete ja õigeaegsete aruannete koostamine/esitamine pole vajalik üksnes ettevõtete omanikele, vaid on ka aluseks riigi majanduspoliitilistele otsustele. Aastaaruannete hilinemise üheks tagajärjeks on riikliku statistika ebatäpsus ning sellega seotud maine kahju ja rahalised riskid. Aruannete kiirem esitamine aga võimaldaks finantssektoril efektiivsemalt tegutseda ning aitaks muuta otsustamise klientidele kiiremaks ja mugavamaks. Ajakohasem info võimaldaks Eesti Pangal esitada kvaliteetsemaid majandusprognoose, aruannete hilinemine toob aga Eesti Statistikaametile kaasa andmete pideva ümberarvestamise ja hindamise vajaduse . Need on ainult mõned näited , mida majandusaasta aruande esitamine hõlmab ning mis mõju on selle mitteesitamisel ja hilinenud esitamisel. Nagu näeme, siis majandusaasta aruande õigeaegsest esitamisest oleneb meie kasutatav a info täp sus . Parema õppekeskkonna loomine on üks v õimalus selle probleemi lahendamiseks. Soovitus luua erialavõrgustik Iga kuue aasta tagant auditeeri b kutsehariduskeskuse raamatupidamise ja maksunduse õppeprogramme Eesti Hariduse Kvaliteetagentuur (HAKA), kuhu on kaasatud erinevate ettevõtete ja organisatsioonide esindajad. Kuidas kutsehariduskeskuste raamatupidamise õppeprogramm toetab tööle asumisel ning mismoodi saaksid riik ja erialavõrgustik kaasa aidata , eelkõige riigile esitatavate aruannete seisukohalt ? 20 21 . aasta kevadel võtsin osa Tallinna Majanduskooli majandusarvestuse õppekava ning Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse majandusarvestuse ja maksunduse õppeka varühma hindamis est – e simese l juhul vaatlejana ja teise p uhul tööandja esindaja na . Töö õppeprogrammide hindamisel on põhjalik ja loodetavasti võetakse hi ndamiskomisjoni ja hiljem kutsehariduskeskuse komisjoni järelduse s väljatoodud ettepanekud ka töösse . Lõppjäreldustesse lisatud soovitused ei k ehti ainult auditeeritava kooli kohta , vaid puudutavad nii tulevasi raamatupidamise ja maksunduse al a l töötajaid kui ka tööandjaid üldisemalt . ! Selleks, et õpetamise tase tõuseks ja eriala lõpetanud oleksid tööle asumisel paremini ettevalmistatud, oleks vajalik ka riigipoolne erialavõrgustiku panus. Mõlema kooli õppekava auditeerimisel anti soovitus luua erialavõrgustik . Komisjon tegi ettepanek u arendada koostöö d kõigi raamatupidamise eriala õpetavate kutsekoolidega, ä r iregistri, M aksu - ja Tolli ameti jt asutusteg a ning ühiselt luua pilvelahendusega e-labor või testkeskkond . Õppijale annab see võimalused katsetada erinevate ettevõtlusvormidega (osaühing, aktsiaselts, FIE, riigiettevõte jms ) ja tegevusvaldkondadega (teenindus, tootmine, kaubandus, pangandus, kindlustus j ms ) ning harjutada deklaratsiooni ja majandusaasta aruande koostamis t . Peamised põhjused, miks on e - õppe keskkon da vaja E - praktika keskkonna loomine aitab olukorda kindlasti par emaks muuta , sest üks peamisi põhjuseid , miks näiteks majandusaasta aruanded hilinevad , on teadmiste ja oskuste puudumine. Toon välja kolm peamist põhjust, miks e -õppekeskkon da on vaja . Esiteks oli meil võimalus panustada sellesse , et tööandjad saaksid parema ettevalmistusega töötajaid ning väheneks juhendamise/koolitamise aeg uuele töötajale selles osas, milles nad peaksid olema pädevad. Teiseks oleks abi eriala õppijatele, kes saaksid parem a ett evalmistuse praktilise poole kaudu . Kolmandak s saaks riik endale pädevamad aruannete esitajad ning tõuseks aruannete esitamise protsent ja kvaliteet. Mida paremaid praktilisi võimalusi me loome õppimise perioodiks , seda põhjalikumalt ettevalmistatud spetsialiste saame oma ridadesse . Siinjuures on vaja lik riiklike institutsioonide abi ning koostöö , et luua e-keskkonna praktikabaas . See viib kokku koolis ja kursustel omandatud teooria ning praktilise d oskused. Õppijad vajavad e-praktikakeskkonda Usutavasti panustab riik e-praktikakeskkon na arendusse ja viib uuendusliku lahenduse ellu, andes raamatupidamise eriala õppijatele moodsama õppebaasi ning ettevõtjatele paremini ettevalmistatud ja teadlikumad raamatupidajad . Eestil kui e-riigil ei tohiks sellise keskkonna loomine olla probleemiks – t eadmisi jagub , tuleb vaid alustada tegutsemist . S üsteemid on ettevõtete jaoks juba kasutusel , vaja on luua õppeasutustele e-praktikakeskkond toimivate süsteemide põhjal . ! E-õppekeskkond annab igale õppija le prakti lise võimaluse katsetada vajalik e aruannete täitmis t ja samas esilekerkivate vigade lahendamis t . Praegu loob Kutsekoda koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga oskuste kirjeldamise, prognoosimise ja tunnustamise terviksüsteemi, mille juurde kuuluvad teenus- ja analüüsikeskkonnad . Projekti „Kutsesüsteemi reform ” järgmise etapi raames on plaanitud haridusasutustele, koolidele ja tööandjatele oskuspõhiseid tööriistu juurde anda . S ee projekt ei kaasa küll e-õppekeskkonna loomist, kuid on üks samm sellele lähemale. Kirjalikud allikad K utseõppe kvaliteedi hindamine : Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse majandusarvestuse ja maksunduse õppekavarühma hindamisaruanne 2021 . Kasutatud 11.04.2023, https://haka.ee/wp-content/uploads/4_IVKHK_MM_hindamisaruanne_2021.pdf . Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kutsehariduse hindamisnõukogu otsus „ K valiteedi hindamine Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õpperühmas majandusarvestus ja maksundus 17.09.2021. Kasutatud 11.04.2023 https://wd.archimedes.ee/ ?page= pub_pub_dynobj_file&pid=9279557&tid=426824&file_id=9279559&u=20230410130047 . Kutseõppe kvaliteedi hindamine : Tallinna Majanduskooli majandusarvestuse ja maksunduse ning rahanduse, panganduse ja kindlustuse õppekavarühmade hindamisaruanne. Kasutatud 11.04.2023 https://wd.archimedes.ee/ ?page=pub_pub_dynobj_file&pid=9136264&tid= 26181&file_id=9136268&u=20230410130252 . Kristina Kips. Majandusaasta aruannete mittetähtaegse esitamise põhjused Eestis. Magistritöö 2021. Kasutatud 12.04.2023. https://digikogu.taltech.ee/et/Download/ab339908-764f-4fa0-a71a-c1e64966577f . Kutsume ettevõtjaid üles esitama majandusaasta aruanne juuni lõpuks/04.06.2020. Kasutatud 12.04. 2023 https://www.stat.ee/et/uudised/artikkel-2020-06-04-kutsume-ettevotjaid-ules-esitama-majandusaasta-aruanne-juuni-lopuks . Oskuste süsteem ootab eksperte erasektorist. Kasutatud 13.04.202 https://www.kutsekoda.ee/oskuste-susteem-ootab-eksperte-erasektorist/