Vastus päringule

Saatja: Ülle Reidi </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=user4ca6cb69> Saaja: 'Helgi Tammaru' Teema: RE: Päring 1. Vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 45 lõikele 1 kehtib ehitusluba viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust. EhS seletuskirja kohaselt „sätestab § 45 lõige 1, et ehitusluba kehtib viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Ehitusloaga võib põhjendatud juhul sätestada pikema tähtaja ehitusloa kehtivuseks või muuta ehitusloa kehtivust. Erinevalt varasemast on ehitusloa kehtivusele seatud viieaastane piir, mis ei ulatu kaugemale kui seitse aastat. Vastava sätte lisamise tingis asjaolu, et energiatõhususe nõuded muutuvad iga viie aasta tagant ning avalikul võimul peaks olema võimalik ehitada soovivaid isikud mõjutada selleks, et nad täidaksid energiatõhususega seonduvaid nõudeid. Kui ehitusloa kehtivus lõpeb, siis tuleb taotleda uus ehitusluba. Paindlikkuse huvides on ehitusloa kehtivuse sätet täiendatud võimalusega, et haldusorgan sätestab ehitusloas haldusakti hilisema muutmise võimaluse, kui tal on selleks põhjendus. Näiteks võib põhjendus olla ehitusprojekti realiseerimise mahukus, mistõttu 7-aastane piir võib olla majanduslikult koormav.“. EhS-s on pööratud suurt tähelepanu energiatõhususe nõuetele. seega oleme seisukohal, et kui ehitis on valmis sellel määral, et uus ehitusluba tingiks olemasoleva ehitise lammutamise seoses muutunud energiatõhususe nõuetega ja alustada tuleks uutele energiatõhususe nõuetele vastava ehitise ehitamist, on põhjendatud ehitusloa pikendamine, kuna juba ehitatud ehitise lammutamine ja uue ehitise ehitamine on ülemäära koormav. Samas kui ehitamisega on jõutud vaid alustada (näiteks kaevatud on valmis vundamendiauk), siis on meie hinnangul põhjendatud kehtivatele nõuetele vastava uue ehitusloa andmine. Kehtivast sõnastusest ei tulene, et pikendamise võimalus peab olema määratud juba algses ehitusloas. Mööname, et seletuskirjas on küll kirjas, et pikendamise võimalus on vaja sätestada algses haldusaktis aga seletuskiri on siiski abistava tähendusega ja olukorra lahendamisel tuleb lähtuda seadusest. Meie seisukohta toetab ka haldusmenetluse seadus (HMS) (§ 64 jj). Nii näiteks sätestab HMS § 64 (lõiked 1-3) järgmist: „(1) Käesoleva jao sätteid kohaldatakse haldusakti kehtetuks tunnistamisele haldusorgani poolt. Kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut kohaldatakse ka haldusorgani poolt haldusakti muutmise ja haldusakti kehtivuse peatamise suhtes. (2) Haldusorgan otsustab haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. (3) Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid.“. See tähendab seda, et haldusakti kehtetuks tunnistamisel, seega ka muutmisel tuleb arvestada tagajärgi isikule. Sisuliselt tähendab ehitusloa tähtaja pikendamine esialgse ehitusloa muutmist. Leiame, et sisuliselt valmis ehitise korral on haldusakti muutmise (st pikendamise) tagajärjed isikule oluliselt leebemad ja haldusakti muutmine (pikendamine) võimaldab lõpetada sisuliselt valmis ehitises ehitustööd, samas kui uue ehitusloa andmisel on oht, et isik peab ehitise mingis osas näiteks lammutama ja ehitama uutele nõuetele vastava ehitise. 2. Kindlasti saab ehitusluba pikendada üksnes ehitusloa kehtivuse ajal. Vastavalt HMS § 61 lõikele 2 kehtib haldusakt kuni kehtivusaja lõppemiseni, seega kehtetut haldusakti enam pikendada ei saa. 3. EhS ei sätesta maksimaalset tähtaega ehitusloa pikendamiseks. Siiski leian, et siinkohal tuleks lähtuda mõistlikkusest, ehk siis tähtaeg võiks olla selline, mille kestel on võimalik ehitis ka valmis ehitada. Minu hinnangul ei tohiks ehitusloa uus tähtaeg ületada EhS-is toodud tähtaegu, ehk ei tohiks olla pikem kui 7 aastat. 4. Kuna ehitusluba on haldusakt, siis ka ehitusluba saab muuta haldusaktiga. Haldusakti pealkirjast võiks olla näha, et tegemist on konkreetse ehitusloa teatud punkti muutmisega. 5. Ehitisregistris saab dokumendi kanda nt otsuse alla. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse alusel antud õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Õigust mõistab Eesti Vabariigis põhiseaduse § 146 esimese lause kohaselt ainult kohus. Lugupidamisega Ülle Reidi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist From: Helgi Tammaru <[email protected]> Sent: Wednesday, April 12, 2023 8:58 AM To: MKM info Cc: Märjamaa Vallavalitsus <[email protected]> Subject: Päring Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium PÄRING Ehitusseadustiku § 45 lg 1 alusel kehtib ehitusluba viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust. Küsimused: 1. Millised on nn „põhjendatud juhud“ ehitusloale pikema tähtaja sätestamiseks? 2. Kas ehitusloale pikema kehtivuse määramisel on ajaline piirang? 3. Kas olemasoleva ehitusloa kehtivuse muutmisel (pikendamisel) on ajaline piirang? 4. Milliste dokumentide või haldusaktidega ehitusloa kehtivuse tähtaega pikendatakse? 5. Kuidas kajastub ehitusloa kehtivuse tähtaja pikendamine ehitisregistris ehitise dokumentatsioonis? Lugupidamisega Helgi Tammaru Ehitusspetsialist Märjamaa vallavalitsus 5305 2423 [email protected] <mailto:[email protected]>