dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Laevade veealuse osa ülevaatuse nõuete paindlikumaks muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 15. mai 2023
Viit
1.15-5/2023/2644-1
Registreeritud
15. mai 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Lavaomanike Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2023
Vastutaja
Aleks Martin Rebane (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)
Lahendamise tähtaeg
14. juuni 2023

Failid

  • 📎2023.05.15_ELL kiri MKM-laevade veealuse osa ülevaatus-doki tähtajad.FIN.asice166 KB
  • 📎E-kiri.pdf199 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Estonian Shipowners <[email protected]> Saadetud: 15.05.2023 15:43 Adressaat: <"Jaak Viilipus">; <"MKM info"> Koopia: Indra Kaunis <[email protected]> Teema: FW: Manused: 2023.05.15_ELL kiri MKM-laevade veealuse osa ülevaatus-doki tähtajad.FIN.asice Tere Saadame teile Eesti Laevaomanike Liidu palve üle vaadata MSOS nõue laevade veealuse osa ülevaatuse teostamiseks üle 10 aasta vanustel laevadel ja viia see vastavusse rahvusvaheliste nõuetega. Lugupidamisega Jaan Kalmus ELL nõunik MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM Hr. Jaak Viilipus Meremajanduse osakonna juhataja E-post: [email protected] Meie: 1 5 .05 2023 Teema : Laevade veealuse osa ü levaatuse nõuete paindlikumak s muutmine Tere hr.Jaak Viilipus! Soovime juhtida Teie tähelepanu sellele, et Eestis on kehtestatud Meresõiduohutuse seadusega (edaspidi „MSOS“) nõue laevade vee aluse osa ülevaatuse teostamiseks laeva dokkimisega rangemalt kui Eesti naaberriikides ja üldiselt kohalduvate rahvusvaheliste nõuete järgi. See põhjustab Eesti laevaomanikele kulusid laevade dokkimisega seoses ja ka kahju sid selle aja eest, millal laev on dokis ja ekspluatatsioonist väljas. Palume üle vaadata ja muuta seda laevade veealuse osa ülevaatuse nõuet laeva dokkimisega Eesti seadustes selliselt, et Eesti nõuded oleksid paindlikumad ja ei oleks rangemad kui rahvus vaheliselt kehtestatud nõuded. Eesti rangemad nõuded nõrgestavad Eesti laevade konkurentsivõimet rahvusvahelisel turul ja toovad kaasa Eesti laevaomanikele lisakulusid ja kahjusid. Eelkõige on Eesti laevaomanike mureks MSOS § 13 lg.4 p.5, mis sätestab järgmist: (4) Kauba- ja kalalaeva ning teiste laevade tehnilised ülevaatused liigitatakse järgmiselt: / .... / 5) vähemalt kaks laeva veealuse osa ülevaatust, mis tehakse igas viieaastases ajavahemikus, kusjuures ülevaatustevaheline aeg ei või ületada 36 kuud, kui volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirjad ja normid ei nõua ülevaatust sagedamini. Üks kord viie aasta jooksul tehakse täisülevaatuse käigus ka laeva veealuse osa dokiülevaatus, kui volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirjad ja normid ei nõua dokiülevaatust sagedamini. Üle kümne aasta vanustel laevadel tehakse vähemalt kaks dokiülevaatust igas viieaastases ajavahemikus, kusjuures ülevaatustevaheline aeg ei või ületada 36 kuud, kui volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirjad ja normid ei nõua dokiülevaatust sagedamini; /…/ Selle sätte järgi kauba - ja kalalaevadel, mis on vanemad kui 10 aastat peavad teostama 5 aas ta jooksul kaks veealuse osa ülevaatust dokis . SOLAS-e 1. ptk . regulatsioon i 10 punkt (v) ei nõua sellises olukorras laevade veealuse osa ülevaatust dokis. Sellise laeva veealuse osa ülevaatuse saab teostada ka veealuse inspe ktsiooni käigus, mis viiakse läb i tuukrite abil. Selline tuukritega teostatav veealuse osa ülevaatus on palju kiirem ja soodsam kui laeva dokkimine. Siinjuures toome näiteid laevade veealuse osa ülevaatuse kohta meie naaberriikidest, kus see küsimus on lahendatud paindlikumalt ja võimaldab laevaomanikele kokkuhoidu kui laevad on korras. Soome l aevade ülevaatuse regulatsiooni ( Regulation on Survey of Ships 21.11.201 8 - TRAFI/218533/03.04.01.00/2018 , vt. https://www.traficom.fi/sites/default/files/media/regulation/TRAFI_218533_03_04_01_00_2018_EN_Katsastusm%C3%A4%C3%A4r%C3%A4ys_AU.pdf ) punkt is 6.2 (lk. 18) lubab 5 aastase ajavahemik u sees nõutud laevade veealuse osa ülevaatust teha tuukrite abil. Läti s eadusandlus on selle laeva veealuse osa ülevaatus e kohta sarnane Eesti omale, ent Läti on tunduvalt paindlikum lubades teha selle veealuse ülevaatuse osas ka erisusi. Lätis annab pädev asutus volituse laevade klassi fikatsiooni ühingutele, kes omakorda teevad laeva põhiselt otsuse kas asendada laeva dokiülevaatus tuukri poolt teostatava laeva veealuse ülevaatusega (vt. https://likumi.lv/ta/en/en/id/231820-procedures-for-the-supervision-of-classification-companies-recognised-organisations ). See klassifikatsiooniühingu o tsus saadetakse kooskõlastamiseks Läti pädeva asutusega . Seoses eeltooduga palume muuta MSOS § 13 lg.4 p.5 selliselt, et Eesti nõuded laevade veealuse osa ülevaatuse kohta oleksid paindlikumad ja võimaldaksid veealuse osa ülevaatust teha ka tuukrite abil ilma laeva dokkimiseta. Selline muudatus aitab kindlasti kaasa Eesti laevade konkurentsivõime kasvule ja võimaldab Eesti laevaomanikel kulusid kokku hoida. Juhul kui Teil on vaja täiendavat informatsiooni veel teiste riikide nõuetest laevade veealuse osa ülevaatuse teostamise kohta või sellega seotud kuludest Eesti laevaomanikele või muudes küsimustes, siis palun andke meile teada. Eesti Laevaomanike Liit on valmis edastama Teile täiendavat informatsiooni ja ka arutama, kuidas leida parim lahendus selle Eesti nõude leevendamiseks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur Ausmees Eesti Laevaomanike Liit juhatuse esimees
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel