Pöördumise edastamine

Rahandusministeerium Meie: 12.05.2023 nr 7-5.8/23-00825-2 Pöördumise edastamine Edastan peaministrile saabunud finantssektori esindusorganisatsiooni FinanceEstonia pöördumise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  From: Anu Müürsepp <[email protected]> Sent: Thursday, May 11, 2023 2:35 PM To: Kaja Kallas <[email protected]> Cc: Kätlin Atonen <[email protected]> Subject: Pankade avansilise tulumaksu mõju majandusele Lugupeetud Kaja Kallas Pöördun teie poole finantssektori esindusorganisatsiooni FinanceEstonia nimel seoses pankade avansilise tulumaksu tõusuga ja selle mõjuga nii Eesti pankadele kui riigi majandusele tervikuna. FinanceEstonia hinnangul on üleüldise maksumäärade muutuse diskussiooni raames jäänud tähelepanuta detail, mis puudutab pankadele kehtiva tulumaksu avansilist iseloomu ning muudatuse mõju majanduskasvule. Pankade tulumaksu suurendamisel on palju laiem mõju Eesti majandusele, kui esmapilgul tundub, sest panganduse regulatsioone arvestades toob suurem pankade tulumaks automaatselt kaasa pankade väheneva võimekuse anda uusi laene ettevõtetele ja kodumajapidamistele. pankade tulumaksu ettemakse suurenemine ja pankade tõusvad kapitalinõuded pärsivad oluliselt Eesti majandusse järgnevatel aastatel antavate laenude mahtu. See omakorda tähendab ettevõtete investeerimisvõime vähenemist ja riigi majanduskasvu olulist langust. Pangafinantseerimise vähenemine seab ohtu ka paljud vajalikud roheinvesteeringud. Reform mõjutaks negatiivselt ennekõike just kohalikul Eesti kapitalil põhinevaid, kiiremini arenevaid panku, mis on viimastel aastatel toonud Eesti pangandusturule uusi tooteid ja suurendanud sellega konkurentsi. Lisaks kõigele muule tähendaks kavandatav muudatus pankade suhtes traditsioonilise ettevõtte tulumaksu kehtestamist 22% maksumääraga. Taolise erandliku ettevõtte tulumaksu kehtestamine ei oleks kooskõlas lubadusega hoida Eesti maksusüsteem lihtne ja ühetaoline ning hoida see atraktiivsena investeeringute tegemiseks Eestisse. Seepärast vajaks pankade maksustamist puudutavad muudatused põhjalikumat mõjuanalüüsi, kui seda on seni tehtud. Muudatuse mõju Eesti majanduse kasvu võimekusele on märkimisväärne, sest pankadel on väga oluline osa Eesti majanduse rahastamises. Täiendava maksukoormuse lisamine 8% ulatuses eemaldab sektorist ainuüksi ühe aastaga 80 miljoni ulatuses omakapitali. See tähendab kehtivaid kapitalinõudeid arvestades ühes aastas rohkem kui 1 miljardi euro võrra väiksemat summat, mida on võimalik laenudena anda Eesti ettevõtetele ja leibkondadele. FinanceEstonia arvates võiks kaaluda maksumuudatuste osas aja maha võtmist, et hinnata mõjusid ja otsustada, kas ja kuidas nendega edasi liikuda. Oleme valmis kaasa mõtlema ja abistama lahenduste leidmisel. Mõned abistavad infopunktid tausta mõistmiseks allpool. Muudatuse mõju pankadele ja majandusele 1. Pankade suurem tulumaks vähendab ettevõtete võimalusi investeeringutele (sh rohereformiks) finantseerimist saada • Pankade jaoks on jätkusuutlik majandus väga oluline. Keerulises majanduskeskkonnas ja seoses tuleviku vaates väljakutseid esitava rohereformiga vajavad nii ettevõtted kui ka eraisikud kapitali. Eestis finantseerivad majandust pangad, mistõttu on väga oluline tagada, et pankadel säiliks maksimaalne võimekus suuremahuliste investeeringute  toetamiseks. SEI Tallinna hinnangul (2019) on 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni jõudmiseks vajaminev summa Eestis 17,3 miljardit eurot (sh erasektor 12,7 mld eurot, avalik sektor 4,6 mld eurot). Ilma pankadepoolse võimenduseta ei ole ambitsioonikat rohereformi võimalik ellu viia. • Pangad on jõuliselt panustanud Eesti inimeste heaolu kasvu ja ettevõtete arengusse. Viimase viie aastaga (2018. aasta algus kuni 2022. aasta lõpp) on pankade poolt antud laenude maht kasvanud 7,5 miljardi euro võrra (+37,1%). Arvestades, et ärilaenude pikkus on keskmiselt 2-3 aastat, siis tegelikku uuslaenu väljastamist ehk uute äriprojektide toetamist on toimunud veelgi suuremas mahus. • Selline kasv on kapitalinõudeid arvestades vajanud ka rohkem kapitali, summas 600-800 miljonit eurot. See kapital on pankade poolt Eesti majanduse toetamiseks omavahenditena investeeritud, kusjuures suur osa sellest on tekkinud läbi kasumite reinvesteerimise, st sellelt on juba makstud ka 14 protsenti avansilist tulumaksu. • Eesti Panga möödunud aastasel finantsstabiilsuse ülevaatel põhinedes võiks hinnanguliselt prognoosida 2023. aastal pangandussektori kasumiks kuni 1 miljard eurot. See tähendab, et täiendava maksukoormuse lisamine 8% ulatuses eemaldab sektorist 80 miljoni ulatuses omakapitali. See tähendab kehtivaid kapitalinõudeid arvestades rohkem kui 1 miljardi euro võrra väiksemat laenuvõimet. Lihtsalt öeldes selle tagajärg võimendub reaalmajanduses minimaalselt 12-kordse investeerimisvõime langusena igal aastal. • Arvestades, et ärilaenude keskmine pikkus on 2-3 aastat, siis on sellise otsuse mõju näiteks järgmise 5 aasta uue laenu väljastuse mahule veelgi suurem, ulatudes hinnanguliselt 7-8 miljardi euroni. 2. Keerulises majanduskeskkonnas on eriti oluline, et pangad oleksid tugevad • Majanduse finantseerimine on Eestis väga pangapõhine, muid võimalusi selleks on vähe. Pangad rahastasid majandust 2022. aastal 5,9 miljardi euro ulatuses (sh kodumajapidamisi 2,65 ja ettevõtteid 3,35 miljardi euro ulatuses). • Kasum on kõige parem kaitse majanduses toimuvate muutuste eest. Pankade kasumi akumuleerimine kapitalina on kriitiline, et laenuandmist saaks jätkata. Pankade võime salvestada heade aegade kasumit kapitalina (sh teha täiendavaid provisjone) on eriti oluline, et halvematel aegadel, kui laenuportfell on kahjumlik, saaks kapitalipuhvreid kasutada kahjumi katmiseks ning samal ajal siiski jätkata majanduse rahastamist. Samuti aitab tugev kapitaliseeritus pakkuda vajadusel leevendust raskustes laenuklientidele. Tuleb arvestada, et käimasoleva kriisi tagajärjed pole veel täies mahus avaldunud. • Eesti pangad on hästi kapitaliseeritud ja eelmise majanduskriisi ajal tuldi toime riigi tuge vajamata. Pankade kapitaliseerituse vähendamine tõstab keerulises majandusolukorras maksumaksjate raha kasutamise riski. 3. Pangandussektorile on juba praegu kehtestatud ettevõtete tulumaks, pikaajalised ebavõrdsust suurendavad otsused tuleb põhjalikult läbi analüüsida • Pankadele juba kehtib teistest sektoritest jõulisem maksusüsteem ning avansilise tulumaksu määra 22 protsendile tõstmine kasvatab veelgi ebavõrdsust sektorite vahel. • Pangad maksavad 13 protsenti Eesti ettevõtete poolt makstavast tulumaksust.  • 2022. aastal tasusid Eesti pangad riigimakse 145,5 miljonit eurot, sh tööjõumakse 89,6 miljonit eurot. Sellega on pangandussektor täna Eesti suuremate maksumaksjate seas ja annab tööd enam kui neljale ja poolele tuhandele inimesele. Loodame, et kavandatavad muudatused mõeldakse veelkord tõsiselt läbi ja leitakse lahendused, mis ei kahjusta Eesti majanduse kasvuvõimet. Austusega Anu Müürsepp FinanceEstonia tegevjuht mobiil: +372 50 11107 [email protected] www.financeestonia.eu