dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Meetme 5.1.7 FKO otsus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 15. mai 2023
Viit
86
Registreeritud
15. mai 2023
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-1/S Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2023
Vastutaja
Tauno Vare (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎86 15.05.2023 Käskkiri.asice336 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 15.05.2023 nr 86 Turismiettevõtete ärimudelite arendamise toetamiseks antud toetuse vähendamise otsus 1. Õiguslik regulatsioon ja tuvastatud asjaolud 1.1. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31.05.2017. a käskkirjaga nr 17-112 kehtestati toetuse andmise tingimused turismiettevõtete ärimudelite arendamise toetamiseks (edaspidi toetusskeem). Toetusskeemi kohaselt on tegevuste elluviija Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus1 (edaspidi EIS). Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014_2020) § 2 punkti 9 järgi on STS2014_2020 § 16 lõikes 1 toodud tegevuste elluviija toetuse saaja. Toetusskeemi alusel viib EIS ellu projekti „Turismiettevõtjate ärimudelite arendamise programm“ (edaspidi projekt), mille number struktuurifondide operatiivsüsteemis on 2014-2020.5.01.18-0639. Projekti rahastamise määr on 100%. Projekti rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ja projekti abikõlblikkuse periood on 1. jaanuarist 2017. aastal kuni 31. detsembrini 2023. aastal. Vabariigi Valitsuse 15.12.2022. a korraldusega nr 350 kinnitatud „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ järgi on toetusskeemi rakendusüksusteks EIS ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) ning rakendusasutuseks MKM. Ettevõtlusministri ning majandus- ja taristuministri 30.10.2015. a käskkirja nr 1.1-1/15-0342 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööprotseduuride kirjelduse kinnitamine perioodiks 2014–2020“ (edaspidi TPK) punkti 7 järgi täidab rakendusasutus rakendusüksuse funktsiooni toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel, kui EIS on toetuse saaja, et tagada rakendusüksuse kohustuste lahusus. Rahandusministri 07.11.2016. a käskkirjaga nr 225 „Loa andmine rakendusüksuse ülesannete täitmiseks“ on MKMile antud õigus täita rakendusüksuse funktsiooni TPKs sätestatud juhtudel. 1.2. 26.01.2021. a informeeris EISi järelevalve ja riskijuhtimise üksus MKMi projekti tegevuse käigus 2020. aasta jooksul teenitud tuludest. 22.02.2023. a informeeris EIS MKMi projekti tegevuse käigus 2022. aasta jooksul teenitud tuludest. Projekti üheks tegevuseks on toetusskeemis määratletud sihtgrupile koolituste korraldamine. Koolitustel osalemise eest peavad osalejad tasuma ka osalustasu. Kokku tasuti osalustasusid 857,79 eurot. 1.3. Toetusskeemi punkti 6.6.1 järgi ei ole projekti rahastamisel arvestatud tulude teenimisega. Sama punkti järgi koosneb projekti elluviimise eelarve (1 300 000 eurot) terves ulatuses abikõlblikest kuludest, mille toetuse määr on 100%. 1 15.11.2021. aastal sõlmisid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS) ja Sihtasutus Kredex ühinemislepingu, mille tulemusel loodi Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, mis on EASi õigusjärglane. EAS lõpetas ühinemise tulemusel tegevuse. 2 2. MKMi seisukoht 2.1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, (edaspidi ühissätete määrus) artikli 61 lõige 1 määratleb puhastulu rahavoona, mis tekib kasutajate poolt tegevusega seotud kaupade või teenuste eest tasumisel tehtavatest otsemaksetest. Näiteks kasutajate poolt taristu kasutamise eest vahetult makstavad tasud, maa või hoonete müügi või rentimise või teenuste eest makstavad tasud, millest on maha arvatud antud perioodi vältel kantud tegevuskulud ja lühikese kasutusajaga varustuse asenduskulud. Tegevuskulude kokkuhoidu käsitatakse puhastuluna, välja arvatud, kui kokkuhoid tasaarvestatakse tegevustoetuse samaväärse vähendamisega. 2.2. STS2014_2020 § 45 lõike 1 punkti 7 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks, kui toetuse saaja teenib ühissätete määruse artikli 61 tähenduses abikõlblikest kuludest mahaarvamisele kuuluvat puhastulu. 2.3. Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 5 lõike 6 järgi tuleb projekti elluviimisel teenitud puhastulu maha arvata väljamakstavast toetusest juhul, kui projekti abikõlblikud kulud ületavad enne puhastulu mahaarvamist 100 000 eurot ning tulu on teenitud abikõlblikkuse perioodil. 2.4. Toetusskeemi punkti 6.5.2 järgi kohaldatakse olukorras, kus elluviija teenib projekti elluviimise käigus puhastulu, ühendmääruse § 5 lõiget 6. 2.5. Käesoleva käskkirja punktis 1.2. toodud tulu on teenitud projekti tegevusega osutatud teenuse eest. Seega on tegemist ühissätete määruse artikli 61 lõike 1 mõistes rahavooga, mis on tekkinud kasutajate poolt tegevusega seotud kaupade või teenuste eest tasumisel tehtavatest otsemaksetest. Punktis 1.2. toodud tulu on teenitud projekti abikõlblikkuse perioodil ning projekti abikõlblikud kulud ületavad enne puhastulu mahaarvamist 100 000 eurot. Seega kohaldub ühendmääruse § 5 lõige 6. 2.6. MKM on eespool toodut arvestades kohustatud arvestama projektile makstavast toetusest maha projektis teenitud puhastulu. 2.7. Rahandusministeerium on 2015. aastal avaldanud juhend „Tulu teenivate projektide juhend programmperioodil 2014–2020“ (edaspidi juhend) annab rakendusüksustele täpsemad juhised tulu teenimise kaasuste lahendamiseks. Juhendi punkti 8 järgi käsitletakse igasugust tulu puhastuluna, kui tulu on teenitud projekti elluviimise ajal ja kõik projekti kulud on abikõlblikud. 2.8. EIS ise ei kanna projekti elluviimisega seotud kulusid. Seega võttes arvesse juhendi punkti 8, ei teki EISil ühissätete määruse artikli 61 lõike 1 mõistes kulusid, mida tuleb maha arvestada teenitud tulust. Seega on kogu EIS teenitud tulu puhastulu ühissätete määruse artikli 61 lõike 1 mõistes, mis kuulub STS2014_2020 § 45 lõike 1 punkti 7 ja ühendmääruse § 5 lõike 6 alusel abikõlblikest kuludest mahaarvamisele. 2.9. Haldusmenetluse seaduse § 40 alusel võimaldas MKM EISil esitada käskkirjale vastuväited. EIS ei esitanud vastuväiteid otsuse põhjenduste ega ka tagasinõude suuruse osas. 3. Otsus 3.1 Võttes arvesse tuvastatud asjaolusid ja lähtudes STS2014_2020 § 45 lõike 1 punktist 7, § 46 lõikest 3, § 47 lõikest 2, § 48 lõikest 1 ning ühendmääruse § 5 lõikest 6 peab EIS: 3 3.1.1. tagastama välja makstud toetuse summas 857,79 eurot Rahandusministeeriumi kontole nr EE 93 2200 2210 2377 8606, märkides viitenumbriks 2800082925; 3.1.2. tagasi nõutud toetuse tasuma 60 kalendripäeva jooksul tagasinõudmise otsuse kättesaamise päevast arvates; 3.1.3. vähendama projekti eelarvet tagasi nõutud toetuse summa 857,79 euro võrra. STS2014_2020 § 48 lõike 3 järgi võib EIS toetuse tagasi maksmise kohustuse tasaarveldada EISi poolt väljamaksmiseks ette valmistatava projekti maksetaotlusega ning vähendada maksetaotluses taotletavat summat tagasi nõutud toetuse võrra. Tasaarveldamise tegemisega loetakse toetus tagastatuks. Tasaarvelduse tegemise tähtaeg on 60 kalendripäeva tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates. 3.2 Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada vastavalt STS2014_2020 §-le 51, esitades vaide rakendusasutusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel