Riigi huvi väljaselgitamine

Keskkonnaamet 2 1 .04.2023 [email protected] Carmen Tau [email protected] Paldiski uuringuruumis geoloogilise uuringloa nõusoleku taotlemine Vabariigi Valitsuselt Eesti Killustik esitas Keskkonnaametile taotluse geoloogilise uuringuloa saamiseks Paldiski III uuringuruumis teenindusalaga 53,79 hektarit, mille eesmärk on leida kõrge- ja madalamargilist ehituslubjakivi ning kvaternaarimaavarasid. Olgugi, et Lääne-Harju vallavalitsus valmistas ette taotlusega nõustumise eelnõu ei jõutud selle kinnitamiseni ja kohalik omavalitsus jäi oma 28.06.22 otuse nr 42 juurde , millega ei nõustu tud geoloogilise uuringuloa andmisega. Oleme seisukohal, et kohaliku omavalitsuse põhjused , mis viitavad erineva tele planeeringutele ei ole antud menetluse etapis asjakohased, kuivõrd, kui uuringut ei ole tehtud, siis ei ole saanud ka infoga ka varasemalt koostatud planeeringu te koostamisel arvestada. Lääne-Harju Vallavolikogu juhib tähelepanu ka Vabariigi Valitsuse 23.12.2021.a korraldusega nr 447 algatatud Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringule ja selle keskkonnamõju hindamisele. Vastupidiselt kohaliku omavalitsuse järeldusele, oleme seisukohal, et Paldiski uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotlus on teemaplaneeringu seisukohalt väga oluline andes konkreetse sisendi potentsiaalse maardla asukoha kohta. Eelnevast tulenevalt palume Keskkonnaametil pöörduda Paldiski uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse menetluses seisukoha küsimiseks Vabariigi Valitsuse poole , et oleks võimalik koguda planeeringu jaoks vajalike sisen dandmeid. Leiame, et pöördumine on põhjendatud, kuna nii Keskkonnaministeerium kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tuvastasid 2023. a veebruaris riigi huvi ca 1,3 km idasuunas asuval taotletaval Paldiski III uuringualal. Niivõrd väikese vahemaa puhul on tegemist geoloogiliselt sarnaste lasumistingimustega ja uuringute tegemine annab piirkonnast terviklikuma pildi ja võimaldab teha kvaliteetsemaid kaalutletud otsuseid. Lugupidamisega, / allkirjastatud digitaalselt / Ole Sein Juhatuse liige LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS Keskkonnaamet Teie 20.10.2022 nr DM-120161-17 [email protected] Meie 21.12.2022 nr 5-7/8-6 Paldiski uuringuruumi uuringuloa muudetud taotlusele arvamuse andmisest Keskkonnaamet geoloogilise uuringu loa andjana edastas 20.10.2022 nr DM-120161-17 maapõueseaduse § 27 lõike 7 alusel arvamuse andmiseks Osaühingu Eesti Killustik (registrikood 10126848, aadress Rõstla paekivikarjäär, Rõstla küla, Põltsamaa vald, 48022 Jõgeva maakond) muudetud geoloogilise uuringu loa taotluse Paldiski uuringuruumis. Osaühing Eesti Killustik esitas Keskkonnaametile 28.09.2022 Paldiski uuringuruumi uuringuloa muudetud taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 28.09.2022 numbriga DM-120161-15). Muudetud taotluse kohaselt taotletakse uuringuluba Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Paldiski linnas katastriüksustel Tõnise (katastritunnus 58001:001:0267) ja Tõnise juurdelõige (43101:001:1293). Katastriüksuse Tõnise valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet, katastriüksuse Tõnise juurdelõige omandi ulatus on selgitamisel. Muudetud taotluse kohaselt on taotletava uuringuruumi teenindusala pindala 53,79 ha. Muudetud taotluse seletuskirja kohaselt on osaühingu Eesti Killustik hinnangul täna lahendamata Energiasalv Pakri OÜ ehitatava energiasalvestusjaama rajamisel saadava ehitustoorme ladustamise ja töötlemise küsimused ning nende ettepanek on kasutada selleks Paldiski uuringuruumi ala seejuures hinnates kas alale on võimalik moodustada süvendit. Kuivõrd graniitkillustiku tootmine ja ladustamine on sisuliselt kaevandamistegevused, mis tekitavad keskkonnahäiringuid (müra, tolm, jms), siis tegutsemine süvendis leevendaks graniitkillustiku purustamise ja sõelumisega kaasnevat häiringut, kus süvendi seinad toimivad müra- ja tolmubarjäärina ning samuti võimaldab süvendisse ladustamine lisada täiendavat ladustamise mahtu. Küsisime Paldiski uuringuruumi uuringuloa muudetud taotlusele arvamuse andmise menetluses seisukohta Energiasalv Pakri OÜ-lt, kes kinnitab oma 19.12.2022 vastuskirjas, et Energiasalv Pakri OÜ ei kavanda ning pole andnud kolmandatele isikutele volitusi nende nimel tegevuse kavandamiseks Tõnise (58001:001:0129) ja Tõnise juurdelõige (43101:001:1293) kinnistutel. Energiasalv Pakri OÜ kavandab ehitusperioodil väljatava ehitusmaterjali töötlemist ja ladustamist aadressil Tallinna mnt 40, Paldiski linn. Sellest tulenevalt ei ole Osaühing Eesti Killustik poolt Paldiski uuringuruumi uuringuloa muudetud taotluses esitatud selgitused kooskõlas ning olemuslikult on tegemist samasisulise taotlusega, mille ettevõtte esitas Keskkonnaametile 16.05.2022 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 16.05.2022 dokumendina nr DM-120161-1). Selle taotluse osas on Lääne-Harju Vallavolikogu arvamuse andnud oma 28.06.2022 otsusega nr 42 „Arvamuse andmine Paldiski uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlusele“, milles ei nõustuta osaühingule Eesti Killustik (registrikood 10126848) geoloogilise uuringu loa andmisega. Peamiseks keeldumise argumendiks on asjaolu, et nii Paldiski Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 | [email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200 üldplaneering kui ka koostatav Lääne-Harju valla üldplaneering (algatatud Lääne-Harju Vallavolikogu 25.09.2018 otsusega nr 117) näevad taotletava uuringu ala ette tootmismaana, mis toetaks riikliku ja kohaliku tähtsusega Paldiski sadama arengut, ei ole kavandatav karjäär antud asukohta sobilik. Kaevandamine takistaks ühemõtteliselt antud ala strateegiliselt planeeritud otstarbel kasutamist. Lisaks suurendaks kavandatav tegevus sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid häiringuid olemasolevas looduslähedases elukeskkonnas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Ruben abivallavanem Lisa: 1. Lääne-Harju Vallavolikogu arvamuse andnud oma 28.06.2022 otsus nr 42 „Arvamuse andmine Paldiski uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlusele“ 2. Energiasalv Pakri OÜ 19.12.2022 kiri Kerli Lambing +372 677 6936 [email protected] 2 (2)  LÄÄNE-HARJU VALLAVOLIKOGU OTSUS Paldiski 28. juuni 2022 nr 42 Arvamuse andmine Paldiski uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlusele Keskkonnaamet geoloogilise uuringu loa andjana edastas 24.05.2022 nr DM-120161-3 maapõueseaduse § 27 lõike 7 alusel arvamuse andmiseks Osaühingu Eesti Killustik (registrikood 10126848, aadress Rõstla paekivikarjäär, Rõstla küla, Põltsamaa vald, 48022 Jõgeva maakond) geoloogilise uuringu loa taotluse Paldiski uuringuruumis. Osaühing Eesti Killustik esitas Keskkonnaametile 16.05.2022 taotluse geoloogilise uuringu loa saamiseks Paldiski uuringuruumis (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 16.05.2022 dokumendina nr DM-120161-1). Uuringuluba taotletakse Harju maakonnas Lääne- Harju vallas Paldiski linnas riigile kuuluval Tõnise (katastritunnus 58001:001:0267, ärimaa 100%) ja Tõnise juurdelõige (katastritunnus 43101:001:1293, sihtotstarbeta maa 100%) kinnistutel. Tõnise kinnistu valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Maa- amet ning Tõnise juurdelõige kinnistu on reformimata maa. Uuringuruumi ja selle teenindusmaa pindala on 53,79 hektarit. Geoloogilise uuringu eesmärgiks on selgitada välja Paldiski uuringuruumis leviva kõrgemargilise, madalamargilise ja täitelubjakivi, ehitus- ja täitekruusa, ehitus- ja täiteliiva paksus ning kaevandamistingimused tasemel, mis võimaldaksid varu kinnitada tarbevaruna. Kaevandamiskadusid on umbes 13 600 tuh m3. Maavara kasutusaladeks on loa taotluses märgitud teede- ja üldehitus ning täitepinnas. Tarbevaru uuringu käigus planeeritakse rajada kuni 25 puurauku sügavusega kuni 25 meetrit. Kõik puuraugud dokumenteeritakse ja puursüdamikest võetakse proovid laboratoorseteks katseteks (killustiku purunemiskindlus, külmakindlus destilleeritud vees, kivimi keemiline koostis). Kui lubjakivi puuraukude rajamisel ilmneb, et lubjakivi katendis olevad setted on kasutatavad maavarana, siis rajatakse kvaternaarisetete uurimiseks kuni 60 kaevandit. Setetel määratakse terastikuline koostis ja filtratsiooniomadused, kruusal määratakse purunemiskindlus. Hüdrogeoloogilistest töödest viiakse läbi veetaseme mõõtmised puuraukudes ning tehakse katsepumpamised kuni kolmest puuraugust. Lisaks teostatakse ala topograafiline mõõdistamine. Välitööde lõppedes uuringupunktide ümbrus korrastatakse, maapind viiakse geoloogiliste tööde eelsesse seisundisse ja taastatakse looduslik situatsioon. Juhul kui mõnda puurauku soovitakse jätta avatuks pikemaajaliseks põhjavee seireks, tuleb nende asukohad kooskõlastada kohaliku omavalitsusega, koostada eriprojekt ja taotleda ehitusluba ning kanda kaevud seirekaevudena keskkonnaregistrisse. Taotletava loa kehtivusaeg on 5 aastat. Geoloogilise uuringu teostajaks Paldiski uuringuruumis on OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437). Kui geoloogilise uuringu käigus leidub maavarana arvele võtmiseks väärilist materjali, on osaühingu Eesti Killustik järgmiseks võimalikuks sammuks ettepaneku tegemine maardla moodustamiseks, millele järgneb kaevandamisloa taotluse koostamine ja loa taotlemine. Kuigi geoloogilise uuringu tulemustel on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei järgne, on maapõueseaduse § 4 lõike 2 kohaselt maavara geoloogilise uuringu eesmärgiks ühemõtteliselt maavara arvele võtmise ja kaevandamise eesmärgil tehtav töö. Seega, kui maavara edaspidine kasutuselevõtt on vähetõenäoline, ei ole uuringuloa taotlejal mõttekas läbi viia kulukat ja kompleksset geoloogilist uuringut vastavalt maapõueseaduse § 20 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Sellest tulenevalt on haldusmenetluse eesmärgipärasuse, efektiivsuse ja uurimispõhimõttega kooskõlas, kui vallavolikogu väljendab uuringuloa andmise menetluses esialgset seisukohta ka alal võimaliku kaevandamise kohta, ehk volikogu toob kaevandamist ebatõenäoliseks pidades välja need asjaolud, mis antud hetkel teadaolevalt sellise seisukoha tingiksid. Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78) on välja toodud põhimõtted, millega tuleb ruumilise arengu suunamisel ja ettevõtluskeskkonna arendamisel arvestada. Üheks põhimõtteks on, et uute arendusalade kavandamine, kui see osutub vajalikuks, saab toimuda hästi juurdepääsetavates asukohtades terviklike ruumilahenduste alusel ja tingimustes, kus on tagatud muuhulgas ka vajalikud kommunikatsiooni- ja taristulahendused. Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb taotletav uuringuala täies ulatuses Paldiski sadama ja selle arenguks vajalikule maa-alale. Maakonnaplaneeringu seletuskirja kohaselt ja arvestades vajadust tagada rahvusvahelise ning riikliku tähtsusega Paldiski sadama areng, tuleb antud piirkondades soodustada tööstus- ja logistikaalaseid tegevusi. Eelnevat toetab Paldiski linna üldplaneering (kehtestatud Paldiski Linnavolikogu 14.06.2005 määrusega nr 15), mille kohaselt soovitakse geoloogiline uuring läbi viia ettevõtluse reservmaa juhtfunktsiooniga alal. Paldiski linna logistiliselt heast asukohast lähtuvalt on üldplaneeringuga ette nähtud alal intensiivistada äritegevust ja elavdada tootmistegevust. Kokkuvõtvalt on ettevõtluse reservmaa vajalik, et tagada võimalus rahvusvahelise ja riikliku tähtsusega Paldiski sadamat toetavate tegevuste koondamiseks sobiliku taristuga alale nii, et linnalise asustusega piirkond ning rohevõrgustiku alad ei satuks surve alla. Maavara kaevandamist antud alal üldplaneering ette ei näe. Taotletavale uuringuruumile lähim majapidamine jääb u 160 m kaugusele kagusse (Jaama tee 9 // Väljaotsa, katastritunnus 29501:009:0058). Vähem kui 350 m kaugusele lõunasse jäävad Mereääre aiandusühistu elamumaa kinnistud. See tähendab, et mitmed olemasolevad majapidamised jäävad uuringuruumi ja potentsiaalse kaevanduse mõjualasse. Olemasolevad majapidamised ei välista lõplikult uuritaval alal maavara kasutuselevõttu, kuid see ei tähenda, et potentsiaalne maavara kaevandamine ei mõjutaks piirkonna majapidamisi negatiivselt. Lähtudes olemasolevate karjääride tegevusega seonduvast praktikast võib eeldada, et elutegevusele võib kaasneda negatiivseid mõjusid ja häiringuid. Lisaks füüsikalistele (tolm, müra, vibratsioon jms) mõjudele on kaevanduste puhul olulised ka sotsiaal-majanduslikud mõjud. Ainuüksi maavara kaevandamisega kaasnev maastikukasutuse muutus on oluliseks häiringuks. Negatiivne mõju avaldub nii kinnistute omanike elukvaliteedile kui ka kinnistu väärtusele. Sellise muutuse põhjustab juba oletus, et piirkonnas võib hüpoteetiliselt tekkida maavara kaevandamine. Seega kahjustab taotletav tegevus oluliselt mõjualal asuvate kinnisasjade omanike huve. Vabariigi Valitsus algatas 23.12.2021 korraldusega nr 447 Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise. Teemaplaneeringu eesmärgiks on lähtuvalt riigi huvist koostöös kohaliku omavalitsuste üksustega määrata perspektiivsed alad ehitusmaavarade uuringualade paiknemiseks arvestades teiste puudutatud isikute huvidega ja võttes arvesse nii majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid kui ka looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Enne selge ühiskondliku kokkuleppe saavutamist ei ole mõistlik algatada menetlusi, mis ei ole kooskõlas või oleksid vastuolus tulevaste kokkulepetega ja maavarade säästliku kasutamise põhimõtetega. 2 Kohalikul omavalitsusel on kohustus vastutada nii üldplaneeringu koostamise kui ka selle elluviimise eest. Tegemist on kohaliku omavalitsuse kõige olulisema töövahendiga ruumilise arengu kavandamisel ja kohaliku elu strateegilisel juhtimisel. Võttes arvesse, et nii Paldiski üldplaneering kui ka koostatav Lääne-Harju valla üldplaneering (algatatud Lääne-Harju Vallavolikogu 25.09.2018 otsusega nr 117) näevad taotletava uuringu ala ette tootmismaana, mis toetaks riikliku ja kohaliku tähtsusega Paldiski sadama arengut, ei ole kavandatav karjäär antud asukohta sobilik. Kaevandamine takistaks ühemõtteliselt antud ala strateegiliselt planeeritud otstarbel kasutamist. Lisaks suurendaks kavandatav tegevus sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid häiringuid olemasolevas looduslähedases elukeskkonnas. Maapõueseaduse § 27 lõike 7 alusel ja arvestades 24.05.2022 nr DM-120161-3 edastatud geoloogilise uuringu loa taotlust ning vallavolikogu alatise keskkonna- ja planeeringutekomisjoni 20.06.2022 seisukohta 1. Mitte nõustuda osaühingule Eesti Killustik (registrikood 10126848) geoloogilise uuringu loa andmisega 2. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 3. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) või esitada vaie Lääne-Harju Vallavolikogule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Külli Tammur vallavolikogu esimees 3  Hr. Erki Ruben Abivallavanem Lääne-Harju Vallavalitsus Teie: 08.12.2022 nr 6-3/2786 Meie: 19.12.2022 Vastus s eisukoha küsimi sele Vastuseks teie kirjas 08.12.2022a, nr 6-3/2786 esitatud küsimusele selle kohta , kas Energiasalv Pakri OÜ kavandab Tõnise (58001:001:0129) ja Tõnise juurdelõige (43101:001:1293) kinnistutel Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama ehitusperioodi l väljatava ehitusmaterjali ladustamist ja purustamist teatame, e elnimetatud tegevust Energiasalv Pakri OÜ ei kavanda ning pole andnud kolmandatele isikutele volitusi meie nimel sellise tegevuse kavandamiseks. Vastuseks teie küsimusele, millisel aadressil plaanib Energiasalv Pakri OÜ ehitusperioodil väljatava ehitusmaterjali töötlemist ja ladustamist teatame, et kavandame materjali ladustamist ja töötlemist aadressil Tallinna mnt 40. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Peep Siitam Juhatuse liige 1. Geoloogilise uuringu loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi Osaühing Eesti Killustik Taotluse koostaja kontaktisik Ole Sein Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ Registrikood / Isikukood 11206437 Postiaadress Männiku tee 104/1, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond Loa kehtivus Loa kehtivus aastates 5 Käitise tegevuse algusaeg Uuringuruumi andmed Nimetus Paldiski Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 53.79 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0431 Lääne-Harju vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid ühik Lubjakivi, teede- ja üldehitus, täitepinnas 5 000 tuh m³ madalamargiline Lubjakivi, täitepinnas teede- ja üldehitus, täitepinnas 5 000 tuh m³ Lubjakivi, teede- ja üldehitus 3 000 tuh m³ kõrgemargiline Liiv, täitepinnas täitepinnas 150 tuh m³ Kruus, täitepinnas täitepinnas 150 tuh m³ Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 25 Puuraukude arv 25 Uuringukaeveõõnte arv 60 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Katsepumpamine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd Lubjakivi purunemis- ja külmakindluse määramine, kivimi keemiline analüüs; purdsetete terastikulise koostise, filtratsiooniomaduste, kruusa purunemiskindluse määramine, uuringuruumi teenindusala topograafiline mõõdistamine Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Lisad Seletuskiri Lisa 1: Seletuskiri__Paldiski_GULT_.asice Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Plaan__Paldiski_GULT_.asice Muud lisad Lisa 3: Paldiski_GULT_piir.dgn  Paldiski uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse seletuskiri 1. Geoloogilise uuringu eesmärk. Geoloogilise uuringu loa taotlejaks on Eesti Killustik OÜ, kes on Eesti suurim ehitusmaavarade kaevandaja, tootja ja müüja. Kavandatava uuringu eesmärgiks on välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus, seal leviva lubjakivi ja seda katvate purdsetete kvaliteet, kvaliteetse kihi paksus ja kaevandamistingimused. Uuring tehakse detailsusega, mis lubab maavara hinnata aktiivse tarbevaruna ning sõltuvalt uuringu tulemustest annaks see võimaluse taotleda hiljem alale maavara kaevandamisluba. Paldiski geograafiline ja logistiline asukoht, kaks jäävaba sadamat, hea ühendus Tallinnaga, on Pakri poolsaarele toonud uusi tööstusi ja äratanud paljude ettevõtete huvi piirkonna vastu, mis on teinud Paldiskist perspektiivikaima tööstuskeskuse Eestis ning ka Läänemere regioonis. Tööstuskeskuse väljaarendamiseks on muuhulgas vajalik ka looduslike ehitusmaterjalide olemasolu. Samas ei ole otstarbekas uusi tööstusarendusi rajada riigi omandisse kuuluva potentsiaalse maavara lasumile. Paldiski poolsaarelt oleks võimalik rahuldada Harjumaa ehituslubjakivi defitsiiti ning valmistada ette uus sobilik tööstusarenduse ala. Taotletavast uuringuruumist otsesihis ~50 km raadiuses on küll seitse maardlat, kus kaevandatakse ehitusotstarbelist karbonaatkivimit, mis aga ei suuda rahuldada piirkonna kasvavat materjalivajadust või on reaalseid veoteid arvestades ebamõistlikult kaugel. Neist Harku ja Väo karjääridele langeb suur koormus varustamaks Tallinna ja selle ümbruses paiknevaid ehitusobjekte ehituskillustikuga. Rapla maakonda jäävatest lubjakivimaardlatest on Pakri poolsaart silmas pidades soodsaim asukoht Sutlema maardlal, Orava ja Reinu maardlate puhul jääksid reaalsed veokaugused ebamõistlikult kaugele. Veokaugusi silmas pidades on aga soodsaim asukoht Rummu ja Vasalemma maardlatel. Rummu III lubjakivikarjääris on seni kaevandatud mahud väga väikesed. Maavarana on seal arvel valdavalt tehnoloogiline lubjakivi, mille turustamine ehituskillustikuna ei ole majanduslikult otstarbekas. Vasalemma lubjakivi- maardlas on kivim väga muutliku kvaliteediga – puhtast tehnoloogilisest lubjakivist kuni savika madalakvaliteedilise lubjakivini. Eelnevat silmas pidades oleks mõistlik Paldiski piirkonnas maavara geoloogilise uuringu tegemine ja positiivsete tulemuste korral karjääri avamine. Piirkonna geoloogilist ehitust arvestades oleks maavara kaevandamiseks soodsamad tingi- mused poolsaare servaaladel, kus avanevad kvaliteetse Väo kihistu lubjakivid või on nendele jääv katend õhuke. Paekalda ja seal olevate elupaigatüüpide ning looma ja linnuliikide kaitseks moodustatud Pakri maastikukaitseala (KLO1000113) seda ei võimalda. Keskkonnakaitselisi ja ka sotsiaalmajanduslikke tingimusi, samuti tööstusteks sobiva planeeringuga maa olemasolu silmas pidades, võiks uuringuks väljavalitud katastriüksused Tõnise ja Tõnise juurdelõige olla sobilikud karjääri rajamiseks, võrreldes ülejäänud poolsaare aladega. Lubjakivilasumi ülemised kihid võimaldavad tõenäoliselt toota ka keskmise kvaliteediklassiga odavamat killustikku, mida Tallinna ümbruse maardlatest ei saa ja mida on võimalik rakendada kõikjal, välja arvatud kõrgeima klassi riiklikud ehitusobjektid. Eesti Killustik OÜ hinnangul on täna lahendamata ka Energiasalv OÜ ehitatava energia- salvestusjaama rajamisel saadava ehitustoorme ladustamise ja töötlemise küsimused. Energiasalvestusjaama ehituse käigus tekkiv kristalliinse aluskorra kivim on maavaravavääriline materjal, kuid seda tekib ehituse käigus, turu nõudluse seisukohast lühikeses ajaraamis suur kogus ja seetõttu vajab see ladustamiseks ja töötlemiseks eraldiseisvat kohta. Graniitkillustiku tootmiseks ja ladustamiseks oleks võimalik kasutada käesolevaga taotletavat uuringuala ehk tulevast karjääriala, kus tegutsemine karjäärisüvendis leevendaks graniitkillustiku purustamise ja sõelumisega kaasnevat häiringut – süvendi seinad toimivad müra- ja tolmubarjäärina ning samuti võimaldab süvendisse ladustamine lisada täiendavat ladustamise mahtu. Töödeldud kujul sobib kristalliine ehituskivi kasutamiseks Eesti ja selle lähipiirkonna taristu- ning üldehituses. Samas on teede ehituse tarbeks võimalik ka kõrgekvaliteedilist graniitset materjali segada potentsiaalse lubjakivikarjääri maavarast toodetud karbonaatse killustikuga ning seeläbi hinda oluliselt alla tuua. Paldiski uuringuruumi geoloogilise uuringu teeb OÜ Inseneribüroo STEIGER ja töödega alustatakse pärast uuringuloa saamist ning lõpetatakse hiljemalt viie aasta jooksul. 2. Uuringuruumi ja selle teenindusala iseloomustus ning geoloogiline kirjeldus. 2.1 Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse üldiseloomustus. Taotletav uuringuruum teenindusala pindalaga 53,79 ha asub Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Paldiski linna territooriumi lõuna-kaguosas. Taotletav ala jääb katastriüksustele Tõnise (katastritunnus 58001:001:0267; 100% ärimaa) ja Tõnise juurdelõige (43101:001:1293; 100% sihtotstarbeta maa). Esimene neist kuulub riigile ja selle valitsejaks on Keskkonna- ministeerium ning volitatud asutuseks Maa-amet, teisena nimetatud katastriüksuse omandi ulatus on selgitamisel. Taotletava uuringuruumi teenindusala paikneb valdavalt metsamaal, tühisel pindalal ka looduslikul rohumaal ja muul maal. Taotletava uuringuruumi teenindusalal on põhjaosas ühine piir katastriüksusega Tallinna mnt 27 (katastritunnus 58001:001:0129; 100% maatulundusmaa), idas ja kagus Ingeri tee L1 (43101:001:1107; 100% transpordimaa), lõunas 470 m pikkusel lõigul Peetri tn 7 // Paldiski raudteejaam R1 (58001:001:0158; 100% transpordimaa), läänest 11174 Paldiski-Padise tee lõik 1 (58001:001:0196; 100% transpordimaa), loodest Tallinna mnt 20 (58001:001:0140; 100% ärimaa). Taotletava uuringuruumi teenindusalast ~50 m kaugusele jääb Tallinn-Paldiski maantee (nr 8tn), mille 50 m laiune teekaitsevöönd on uuringualast välja jäetud. Samuti on uuringuruumi teenindusmaa piiri moodustamisel arvestatud lõunasse jääva Tallinna-Paldiski laiarööpmelise raudtee (VID koodid 5643069, 5643044, 5643046, 5643047, 5643091, 5643066, 5643084, 5643086, 5643090, 5643057, 5643093, 5643101, 5643083, 5643021 ja 4073192) kaitsevööndiga (30 m tee teljest), mis jäeti uuringualast välja. Riigitee Paldiski- Padise (nr 11174tn) äärmise sõiduraja välimine serv asub taotletava uuringuruumi teenindusala lääneservast kuni 11,3 m kaugusel. Loodest külgnevale Tallinna mnt 20 kinnistule (58001:001:0140) on rajatud 55 m sügavune puurkaev (tunnus PRK0016702), mille sanitaarkaitsevöönd raadiusega 10 m taotletava uuringuruumi teenindusalale ei ulatu. Samas on kaev ka keskkonnaseire jaam või ala 16702: Paldiski Uue-Tooma 3 maaüksus, Alexela tankla (keskkonnaregistri seirejaamade nimistu kood SJA1292000). Taotletava uuringuruumi teenindusalale sideehitisi ega elektriliine ei jää. Lääneservast kuni 30,6 m kaugusel asub Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sideehitis ELA120 (VID kood ELA120; kaitsevöönd 1 m liini teljest) ja kuni 36 m kaugusel asub Elektrilevi OÜ 1-20 kV (keskpingeliin) elektriõhuliini PEAPUMPLA:PAL (VID kood K220057521; kaitsevöönd 10 m liini teljest). Taotletava uuringuruumi teenindusala jääb valdavalt soostunud metsaalale. Maapinna abso- luutkõrgused jäävad enamasti 13 - 14 m tasemele, tõustes lääneservas 15 - 16 meetrini. Loodus- likke veekogusid taotletava uuringuruumi teenindusalale ei jää. Küll on siia kuivenduse ees- märgil rajatud mõned kraavid, millesse kogunenud liigvesi on kraavide süsteemi abil juhitud Vasalemma jõkke, mis jääb taotletava uuringuruumi teenindusalast umbes 3,5 km kaugusele kagu suunas. Pakri laht jääb taotletava uuringuruumi teenindusala lõunapiirist 850 m kaugusele. Lähim majapidamine paikneb Laokülas, taotletava uuringuruumi teenindusalast 160 m kaugusel kagus, Jaama tee 9 // Väljaotsa katastriüksusel (29501:009:0058) (talu õueala jääb ~110 m kaugusele). Umbes 350 m kaugusele lõunasse jäävad lähimad Mereääre Suvilaühistu krundid. Eesti Killustik OÜ opereerib hetkel Eestis kuues erinevas omavalitsuses asuvas lubja- ja dolokivikarjääris, omades kogemusi, kuidas minimiseerida karjääri mõjusid ümbruskonnale. Taotletavale uuringuruumi teenindusalale ei jää ühtegi Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitseala, samuti ka kaitsealuse taime kasvukohta ega loomaliigi elupaika. Lähim on 17484,5 hektarilise pindalaga Pakri hoiuala (KLO2000167), mille piir lähimas punktis jääb 850 m kaugusele. Pakri hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - jõgede lehtersuudmete (1130), laiade madalate lahtede (1160), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630), hallide luidete (2130*), vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), kadastike (5130), lubjarikkal mullal asuvate kuivade niitude (6210), alvarite (6280*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade laialehiste metsade (9020*) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Uuringuruum ei kattu ühegi olemasoleva maardlaga. Lähimad karbonaatkivimi maardlad on Rummu ja Vasalemma lubjakivimaardlad (registrikaardid nr 55 ja 212), mis jäävad taotletavast Paldiski uuringuruumist ~15 km kaugusele kagu-lõuna poole. Mõlemal maardlal on aktiivsed mäeeraldised – Rummu III lubjakivikarjääris on seisuga 27.04.2022 arvel 65 tuh m 3 ehituslubjakivi ja 622,979 tuh m3 tehnoloogilist lubjakivi (kaevandamisluba kehtib aastani 2027) ja Vasalemma karjääri mäeeraldisel on madalamargilise ehituslubjakivi jääkvaru 12260,12 tuh m3 (kaevandamisluba kehtib aastani 2024). 2.2 Uuringuruumi varasem uuritus. Uuritava maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad ja lasumistingimuste ülevaade (sealhulgas kasuliku kihining katendi paksuse piirväärtused). Uuritava maavara kõigi eeldatavatekasutusvaldkondade loetelu Kohalikud ehitusmaterjalid võeti Pakri poolsaarel kasutusele juba 18. sajandil, seoses Paldiski linna rajamisega. Kivimite kõlblikust näitas vastavate kihtide hea säilivus rannaastanguis. Paldiski paas oli hea ehituskivi ja leidis laialdast turgu eelmise sajandi esimesel poolel. Väga pikka aega oli poolsaar geoloogilisteks uurimistöödeks suletud. 60-ndate aastate algul läbi viidud Suur-Tallinna ja tema ümbruse geoloogilise kaardistamise käigus kaeti ala geoloogiliste marsruutidega ja koostati geoloogilised kaardid mõõtkavas 1 : 50 000 (Stumbur jt., 1965; EGF 2394). Nimetatud töös anti ka prognooshinnang poolsaare maavaradele. Eraldati kaks ehitus- lubjakivi perspektiivset leiukohta (Paldiski linnast loodesse jääv 0,9 km 2 suurune ala ja Pakri poolsaare idarannikul 5 km2 suurune ala), kus kasuliku kihi hulka arvati Lasnamäe ja Uhaku lademe lubjakivi (paksus 5 m). Kruusa-liiva perspektiivalasid eraldati välja kolm: poolsaare läänekaldal 15 km2 suurune ala, poolsaare idakallas 10 km2 pindalaga ja poolsaare lõunaosas Ohtre küla ümbruses, kus 1 km2 suurusel pindalal hinnati varuks l mln m3. Kasuliku kihi moodustas neis 0,8 - 1,0 m paksune karbonaatne kruus-veeristik, Ohtre küla ümbruses ka liivkruus. Taotletav Paldiski uuringuruum jääb Ohtre küla ümbruses välja eraldatud kruusa- liiva perspektiivalale. Pärast endise NL sõjaväe lahkumist Pakri poolsaarelt, hakati erinevate asutuste poolt esmalt uurima keskkonna üldist seisundit, tema reostust, samas ka teostama kohalike ehitus- materjalide geoloogilisi otsingutöid. 1997 .a viidi Eesti Geoloogiakeskuse poolt läbi ehitus- lubjakivi ja kruusa otsing Pakri poolsaarel (Tuuling jt., 1997; EGF 5823). Kruusa ja liiva perspektiivalade otsinguks puuriti 42 puurauku sügavusega 0,5 - 3,6 m ning võeti 59 proovi setete lõimise määramiseks. Kruusa ja liiva, mis kõlbaks looduslikul kujul erinevate ehitus- materjalide toormeks, poolsaarel ei leitud. Savi- ja tolmuosakeste sisaldus ületas looduslikul kujul pea kõikjal endiste betooni täite, mördi ja asfaltbetooni liivale standarditega esitatud nõuded. Eraldati välja 5 suuremat kruusa ja liiva perspektiivala: Kersalu, Laoküla, Leetse, Paldiski ja Pallase. Taotletavale Paldiski uuringuruumile lähim on Laoküla perspektiivala, mis jääb 250 - 750 m kaugusele lõuna suunas. Laoküla perspektiivalal levivad kruusa-liiva setted, mis ala piires ja ka läbilõikes on küllalt muutlikud. Ala põhjaosas on setted väiksema jämepurru sisaldusega ja savikamad. Savi sisaldus suureneb ja jämepurru sisaldus väheneb ka sügavuse suunas. Maavarana soovitati kasutada vaid ~1 m paksust kruusliiva ülemist kihti. Alumine osa on tunduvalt savikam ja neid eraldab 30 - 50 cm paksune hallikas-beež liivsavi kiht. Kruusliiva kruusaosa on halvasti ümardunud lapiku kujuga karbonaatne (90%) veeristik. Kruusaosa peenemas fraktsioonis on kristalliinsete kivimite osakaal suurem (30%). Liivaosa on polümineraalne, peene- kuni keskmiseteraline. Laoküla perspektiivalal hinnati 37,88 hektaril kasuliku kihi mahuks 265,2 tuh m3. Kuna kruusa sisaldus plokis oli alla 35% ning savi- ja tolmu sisaldus keskmiselt 9%, klassifitseerus maavara tookord kehtinud nõuete järgi ehitusliivaks. Lubjakivi uuringuks puuriti 3 puurauku sügavusega 6,2 - 11 m ning võeti 21 proovi kivimi täielikuks keemiliseks analüüsiks. Kivimi füüsikalis-mehaaniliste omaduste iseloomustamisel kasutati Harku paekarjääri sama taseme kivimite andmeid (Barankina jt., 1980). Lubjakivi perspektiivalad eraldati välja Lasnamäe ja Uhaku lademete avamusalal juba olemasolevate karjääridega külgnevates piirkondades: Leetse-Kõrgemaa, Testepere ja Paldiski. Väo kihistu Kostivere kihistiku lubjakivi hinnati tookord perspektiivsena ka ehituslubja tootmisel. Praeguste nõuete järgi see tehnoloogilise lubjakivi nõuetele (CaO sisaldus >50%) ei vastaks madala CaO sisalduse tõttu. Taotletav Paldiski uuringuruum tookord uuringuobjektiks ei olnud ja sinna puurauke ei rajatud. 2010. a valmis Eesti Geoloogiakeskus OÜ poolt koostatud Eesti baaskaardi (mõõtkavas 1 : 50 000) Paldiski (6333) kaardilehe digitaalsete geoloogilis-geofüüsikalis-hüdrogeoloogilise suunitlusega kaartide komplekt. Geoloogilise kaardistamise andmeid on alljärgnevalt kasu- tatud taotletava uuringuruumi geoloogilise ehituse kirjeldamisel. Samuti on kasutatud taotle- tavast uuringualast 2,5 km kagu poole jääva aluskorra puuraugu F317 ning ligikaudu 1 km lõuna poole jääva fosforiidiotsingu puuraugu D138 kirjeldusi. Poolsaare aluspõhja geoloogi- lisest ehitusest, erinevate stratigraafiliste üksuste paksustest ja iseloomust annab hea ülevaate ka poolsaare põhjaossa puuritud puurauk F2, mis jääb taotletavast uuringualast ligikaudu 4 km kaugusele. Kvaternaarisetete levik ja paksus taotletavas uuringuruumis on ebaühtlane. Geoloogilise kaardi andmeil jääb setete paksus valdavalt 1 - 2 m vahemikku, alvaril ka alla 0,5 m. Setetest on esindatud nii kruus, mille levik on seotud ala edelanurka ulatuva Litoriinamere rannavalliga; peenliiv, mille lasund jääb ala idaossa; moreeni levik on kvaternaarisetete geoloogilisel kaardil joonistatud taotletava ala põhjaossa ning ala ida- ja kirdeosas esinevad soosetted, ala lõunaosa jääb osaliselt alvarile. Taotletav Paldiski uuringuruum jääb Ülem-Ordoviitsiumi Kukuruse lademe Viivikonna kihistu (O3vv) avamusalale. Lähimate puuraukude F317 ja D138 andmeil jääb Viivikonna kihistu lamam uuringualal ligikaudu 4,5 m abs kõrguse tasemele. Teades, et maapinna absoluutkõrgus jääb uuringualal 13,5 - 16 m tasemele ja kvaternaaristete paksuseks on keskmiselt 1,5 m, võib Viivikonna kihistu paksuseks hinnata ala idaosas ligikaudu 7 - 8 m ja lääneosas võib kihistu esineda ka täispaksuses (~10,5 m). Viivikonna kihistule (O 3vv) on iseloomulik savika poolmugulja lubjakivi ja kukersiitse lubjakivi vaheldumine. Väo maardla lubjakivi uuringute andmeil võib Viivikonna kihistu lubjakivi hinnata täitelubjakiviks, mille purunemiskindlus on LA35 ja külmakindluskatsel on kaalukadu tõenäoliselt >4%. Uhaku lademe Kõrgekalda kihistu (O2kr) lubjakivi – nõrgalt savikas, mergli vahekihtidega sinakashall lubjakivi, milles esineb kukersiitse lubjakiviga täidetud mudasööjate käike. Kihistu paksus on keskmiselt 2,6 m. Kvaliteedilt võib kivim vastata nii madalamargilisele lubjakivile kui ka täitelubjakivile, mille purunemiskindlus jääb LA33 - LA36 vahemikku ja külmakindlus- katsel on kaalukadu 3 - 6% piires. Uhaku ja Lasnamäe lademe Väo kihistu (O2vä) - keskmise- kuni paksukihiline, detriitjas, pisikristalliline lubjakivi, mis allosa on dolomiidistunud. Kihistu paksus on keskmiselt 5,5 m. Kivim on kvaliteetne, andes kõrgemargilist killustikku, mille purunemiskindlusmark on LA 30 ja külmakindlusmark F1 - F2. Aseri lademe Kandle kihistu (O2kn) – nõrgalt kuni keskmiselt savikas, raudooide sisaldav lubjakivi. Kihistu paksus on 0,2 - 0,3 m; Kunda lademe Pakri kihistu (O2pk) - liivlubjakivi kuni lubiliivakivi, milles esineb kohati kukersiiti, kihistu paksus on kuni 1 m. Kandle ja Pakri kihistu lubjakivist ei ole eraldi katseid tehtud, kuid koondproovis koos Väo kihistu alumise osaga oli kaalukadu LA-katsel 30% ja külmakindluse katsel 2,8%, vastates madalamargilisele ehituslubjakivile. Volhovi lademe Toila kihistu lubjakivi (O1-O2tl) – rohekashall glaukoniiti sisaldav lubjakivi, milles esinevad tasemeti kuni 5 cm paksused savimergli vahekihid, paksus 1 - 1,5 m; Hunnebergi lademe Leetse kihistu (O1lt) – hallikasroheline peeneteraline aleuriidikas, nõrgalt tsementeerunud glaukoniitliivakivi. Kihistu ülaosas lasub 0,1 - 0,3 m paksuse lubiliiva- kivi kiht. Keemiliselt koostiselt on tegu valdavalt lubjakividega. Väo kihistu alumine osa on enamasti dolomiidistunud, milles MgO sisaldus võib ulatuda ~10%-ni. Pakri kihistu kivim on esindatud liivlubjakiviga, milles SiO2 sisaldus ulatub 25 - 45%-ni. Kuna pinnakatte paksus Pakri poolsaarel ei ületa tavaliselt 2 m, siis kvaternaarisetted iseseisvat põhjaveekihti ei moodusta. Kõige ülemiseks põhjaveekihiks taotletavas uuringuruumis on Ordoviitsiumi põhjaveekompleks, mis koosneb Kukruse, Uhaku, Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademete lõhelistest lubjakividest paksusega kuni 15 m. Kivimid on veevaesed ning põhjavee- kiht on kaitsmata, mistõttu Ordoviitsiumi põhjavett Pakri poolsaarel enamasti ei kasutata. Põhjavee tase on sõltuvuses sademetest, mistõttu võib aasta lõikes oluliselt muutuda. Enamus Pakri poolsaare väiketarbijaid kasutab maapinnalt teist põhjaveekihti – Ordoviitsiumi- Kambriumi veekompleksi, mis on Ordoviitsiumi põhjaveekompleksist eraldatud ~4 m paksuse veepidemega. Kasuliku kihi moodustavad Viivikonna, Kõrgekalda, Väo, Kandle ja Pakri kihistu lubjakivid, mille kogupaksus ulatub maksimaalselt 20 meetrini. Kasuliku kihi lamam jääb orien- teeruvalt -5 m abs kõrguse tasemele. Tõenäoliselt saab kvaliteedilt eraldada kaks üksteisekohal paiknevat maavaraplokki, kus Viivikonna ja Kõrgekalda kihistu lubjakivid keskmise paksusega 10,5 m vastavad madalamargilise ehituslubjakivi või täitelubjakivi nõuetele. Selle lamamisse jääks Väo, Kandle ja Pakri kihistu mahus kõrgemargilise ehituslubjakivi plokk keskmise paksusega 6,5 m. Samuti võivad osutuda maavaraks lubjakivi katendiks olevad kvaternaarisetted. Kvaternaari- setete geoloogilise kaardi andmeil võib eeldada, et kruusa-liiva setted ei ole levinud uuringualal lausaliselt, kattes aluspõhjakivimeid maksimaalselt ~1/3 uuringuala pindalast. Ümbruskonnas tehtud varasemate geoloogiliste uuringute andmeil klassifitseeruks setted tõenäoliselt täite- liivaks, mille keskmine paksus on ~1 m. Võttes aluseks eelpooltoodud paksused ja eeldades, et aktiivse tarbevaru ala eraldatakse välja ligikaudu 50 ha suurusel pindalal, võib hinnata uuringuala projekteeritavaks varukoguseks 5 mln m3 madalamargilise ehituslubjakivi või täitelubjakivi ja 3 mln m 3 kõrgemargilist ehitus- lubjakivi. Kui liiva-kruusasetted levivad ligikaudu 15 ha suurusel pindalal keskmiselt 1 m paksuse kihina, on maavara kogus 150 tuh m3. Selle kasutusala selguks uuringu tulemusena. Paldiski uuringuruumis leviva maavara täpsed kasutusalad sõltuvad materjali kvaliteedist ja need selgitatakse välja uuringu käigus. Kõigi eelduste kohaselt hakatakse ehituslubjakivist tootma lubjakivikillustikku, mis sobib nii betooni valmistamiseks kui ka teede ehituseks ning täitematerjaliks. 3. Geoloogilise uuringu ning uurimismeetodite kirjeldus. Geoloogilise uuringu tegemisel lähtutakse keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. Geoloogiline uuring peab välja selgitama kaevandamisväärse maavara olemasolu uuringu- ruumis ja piiritlema selle leviku, tegema kindlaks maavaralasundi peamised lasumis- tingimused, sh kasuliku kihi ja katendi paksuse ning selle koostise, hüdrogeoloogilised ja kesk- konnakaitselised ning samuti mäetehnilised tingimused. Informatsiooni saamiseks rajatakse uuringuruumi puuraugud südamikpuurimise meetodil. Geoloogilise uuringu tegemine planeeritakse kahes etapis. Geoloogilise uuringu I etapp peab andma ülevaate ala geoloogilisest ja hüdrogeoloogilisest ehitusest samas ka andmeid lubjakivi kvaliteedi kohta. Selleks rajatakse uuringuruumi südamikpuurimise meetodil 5 - 6 puurauku. Puuraugud dokumenteeritakse ning kivimi kvaliteedi hindamiseks võetakse puursüdamikest proovid laboratoorseteks katseteks. Sõltuvalt kivimi kvaliteedist otsustatakse, kas uuringu tegemist jätkatakse. Uuringu jätkamise korral kaetakse uuringuala tarbevaru nõuetele vastava uuringuvõrguga – Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrus nr 52 näeb ette, et karbonaatkivimi tarbevaru uuringul ei tohi uuringupunktide vahekaugus ületada 400 meetrit. Paldiski uuringu- ruumi on planeeritud kokku 14 puuraugu rajamine, mis jäävad üksteisest ligikaudu 350 m kaugusele. Puuraukude arv loa taotluses (25) on arvestatud varuga juhuks, kui peaks osutuma vajalikuks duubelpuuraukude puurimine (proovikoguse saamiseks või geoloogilise ehituse täpsustamiseks). Puuraugud rajatakse Toila ja Leetse kihistu piirini. Olemasoleva geoloogilise andmestiku põhjal kujuneb puuraukude sügavuseks kuni 25 m. Puuraugu püsivuse tagamiseks ja purdsetete sissevarisemise vältimiseks puuraugud kvaternaarisetete osas manteldatakse. Kõik puuraugud dokumenteeritakse ja puursüdamikest võetakse proovid laboratoorseteks katseteks. Proovid võetakse litoloogiliste erimite kaupa, millest tehakse katsed ja analüüsid vastavalt määruses nr 52 ettenähtud nõuetele - määratakse killustiku purunemiskindlus Los Angelese katsel (EVS-EN 1097-2), külmakindlus destilleeritud vees (EVS-EN 1367-1) ja kivimi keemiline koostis (CaO, MgO, lahustumatu jääk). Laboratoorsete tööde maht kujuneb välja uuringu käigus. Laborikatsed ja analüüsid tehakse akrediteeritud laboratooriumites. Kui lubjakivi puuraukude rajamisel ilmneb, et lubjakivi katendis olevad setted on kasutatavad maavarana, rajatakse kvaternaarisetete uurimiseks kaevandid. Planeerides kaevandid kogu alale uuringuvõrguga ~120 × 120 m, kujuneks kaevandite arvuks maksimaalselt 60. Kuna maavarana huvipakkuvad kruusa-liiva setted ei lasu lubjakividel lausaliselt, siis setete kontuurimiseks on reaalselt vajalike kaevandite arv tõenäoliselt väiksem ja see selgub jooksvalt välitööde käigus. Setetel määratakse terastikuline koostis ja filtratsiooniomadused, kruusaosal määratakse purunemiskindlus Los Angelese katsel. Hüdrogeoloogilistest töödest tehakse veetaseme mõõtmised puuraukudes, samuti vooluvee- kogudes. Veekihti moodustavate kivimite hüdrodünaamiliste parameetrite määramiseks, hüdrogeoloogiliste tingimuste selgitamiseks ja modelleerimiseks tehakse katsepumpamised kuni kolmest puuraugust, mis paiknevad uuringuruumi eri piirkondades. Katsepumpamise tulemused võimaldavad arvutada vee juurdevoolu tulevasse karjääri ning prognoosida põhja- vee alanduslehtri arengut ja ulatust ning hinnata kaevandamisega kaasnevat keskkonnamõju. Pärast puurtöid kõik uuringupuuraugud likvideeritakse nõuetekohaselt ning taastatakse uuringueelne olukord. Juhul kui mõnda puurauku on vaja jätta avatuks pikemaajaliseks põhjavee seireks, tuleb nende asukohad kooskõlastada kohaliku omavalitsusega, koostada eriprojekt ja taotleda ehitusluba ning kanda kaevud seirekaevudena keskkonnaregistrisse. Puuraukude ja kaevandite suudmete kõrgused mõõdetakse instrumentaalselt ning teostatakse kogu uuringuruumi teenindusala ja selle 40 m raadiusega maa-ala topograafiline mõõdistamine. Kameraaltöödest tehakse andmetöötlus ja koostatakse geoloogilise uuringu aruanne koos graafiliste lisadega. Uuringuruumi kohta koostatakse instrumentaalmõõdistamise alusel topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000. 4. Geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja nende vähendamise meetmed. Geoloogilise uuringuga Paldiski uuringuruumis keskkonnale olulist negatiivset mõju ei kaasne. Looduskaitse- ja Natura 2000 alasid ega kaitsealuste liikide leiukohti taotletava uuringuruumi teenindusalale ei jää. Rohevõrgustiku tuumalasid ühendav rohekoridor jääb uuringuruumi teenindusalast ida poole ning uuringuala sellesse ei lõiku. Samuti puuduvad uuringualal muinsuskaitselised ja riigikaitselised piirangud. Lähim majapidamine paikneb Laokülas, taotletava uuringuruumi teenindusalast 160 m kaugusel kagus (õueala jääb 110 m kaugusele) ja umbes 350 m kaugusele lõunasse jäävad lähimad Mereääre Suvilaühistu krundid. Geoloogilised välitööd toimuvad lühiajaliselt (maksimaalselt 2 - 3 nädalat) päevasel ajal tööpäevadel, millega ei häirita kohalikke elanikke. Mõju ei ulatu väljapoole uuringuruumi teenindusala või on väheoluline. Kavandatav tegevus hõlmab endas südamikpuurimise meetodil kuni 25 puuraugu rajamist sügavusega kuni 25 m ja ekskavaatoriga kuni 60 kaevandi rajamist. Hüdrogeoloogiliste tingimuste selgitamiseks tehakse katsepumpamine kuni kolmest puuraugust. Rajatud puuraugud likvideeritakse pärast tööde lõpetamist vastavalt nõuetele. Geoloogilise uuringuga ei muudeta kinnistute sihtotstarvet, maakasutuse tingimusi ega maa veerežiimi. Hüdro- geoloogilise katsepumpamisega ei kaasne pikaajalist vee välja pumpamist, mis põhjustaks põhjavee taseme alanemist. Seniste kogemuste põhjal kestab pumpamine keskmiselt 4 - 8 tundi (harvadel juhtudel 24 h) ja väljapumbatava vee kogused ei ole suured. Hüdrogeoloogiliste katsepumpamiste teostamisel duubelpuuraukudes, kus vaatlusauk rajatakse põhiaugust 20 - 30 m kaugusele (sõltuvalt põhiaugu sügavusest), jääb veetaseme alandus vaatlusaugus reeglina alla 1 m, kuid enamasti saavutatakse alanduseks vaid paarkümmend sentimeetrit, sõltuvalt kivimite struktuurist, tekstuurist, lõhelisusest. Lähim on Väljaotsa talu puurkaev, mis jääb aga ~150 m kaugusele. Lisaks on nimetatud puurkaev 46 m sügavune ja võtab vee Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleksist. Geoloogilise uuringu käigus aga Ordo- viitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleksi ei avata ja katsepumpamistega seda ei mõjutata. Seega ei mõjuta planeeritav lühiajaline ja väikesemahuline pumpamine kaevude veetasemeid. Puurimistööde ajal võib lühiajaliselt esineda rajatava puuraugu läheduses vee hägustumist puurimisel purustatud lubjakivi osakeste tõttu. Samasugune mõju esineb ka näiteks vee- varustuseks ettenähtud puurkaevude rajamisel. Teoreetiliselt hinnatakse, et puurhiiv võib lõheliste ja karstunud kivimite puhul levida maksimaalselt 100 - 200 m kaugusele. Nagu eelnevalt öeldud, on lähim puurkaev Väljaotsa maaüksusel rajatud Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleksi ja ei ole geoloogilisest uuringust mõjutatud. Kavandatav uuring viiakse läbi puurmasina ja ekskavaatoriga, mis ei nõua olulisel määral elektri- ega kütuseenergiat. Puuraukude ja kaevandite rajamisel ei toimu ohtlike ainete heidet vette ega pinnasesse ning puudub ka heide õhku. Samuti ei kaasne geoloogilise uuringuga olulist müra-, vibratsiooni, valguse-, soojuse-, kiirguse- ja lõhnareostust. Mõningal määral tekitavad uuringut läbi viivad masinad müra, mida võib võrrelda põllumajandusmasinate poolt tekitatava või karjäärides töötavate masinate müraga. Kui traktorite müratase jääb ligikaudu vahemikku 70 - 75 dB, siis Inseneribüroo STEIGER puurmasina MASSENZA M18 maksi- maalne müratase, mis on fikseeritud 1 meetri kaugusel, on tehnilise passi andmeil 72 dB. Karjäärimasinate müratase on mõnevõrra kõrgem, jäädes sõltuvalt tehnikast 80 - 90 dB vahele (10 m kaugusel masinast). Müra tekitatakse vaid välitööde ajal, mis toimuvad päevasel ajal ja viiakse läbi eelduste kohaselt 2 nädala jooksul. Samuti ei kaasne geoloogilise uuringu käigus ülenormatiivset vibratsiooni. Mõningane puurmasina poolt tekitatud vibratsioon on võimalik, kuid see on lühiajaline, piirdudes tavapärase töötsükliga ning ei ulatu masinast kaugele. Uuringu käigus kasutatakse loodusvarasid maapõuest eemaldatud puursüdamike mahu ulatuses. Arvestades, et puursüdamiku puurimiseks kasutatava manteltoru diameeter karbo- naatkivimi uuringutel ei ületa tavapäraselt 112 mm, ei tarbita uuringu käigus olulises mahus loodusvarasid. Uuringu käigus rajatud kaevandid likvideeritakse kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist väljavõetud materjaliga ning likvideerimise kohta koostatakse vastavasisuline likvideerimise akt. Hüdrogeoloogiliste tööde raames mõõdetakse katsepumpamise ajal veetaseme alanemist ja selle taastumist. Veeproove ei võeta. Vältimaks uuringu käigus tekkida võivaid avariiolukordi, järgitakse uuringu ajal rangelt kõiki ohutustehnika nõudeid, kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse ning tööde tegijad omavad selleks vajalikke oskusi ja kogemusi. Tuleb kasutusele võtta meetmed ettenägematu avariireostuse likvideerimiseks. Kõiki ohutusreegleid järgides, on tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus väga madal ja tegevusest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohtu ei ole. 5. Geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamise kirjeldus. Ülevaade kaevandamisjäätmete tekkimisest uurimistöö või uuringu käigus. Pärast geoloogilist uuringut uuringuruumi teenindusala korrastatakse. Puuraugud likvi- deeritakse vastavalt nõuetele. Vett andva osa ulatuses täidetakse puuraugud puhta loodusliku inertse puistematerjaliga, milleks võib olla jämeteraline liiv, kruus või killustik. Ülejäänud osas täidetakse puuraugu õõs kaljuses kivimis ehitusbetooniga või saviga, purdsetete osas puurmete või pinnasega. Kaevandid likvideeritakse kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist samast kohast väljatõstetud materjaliga. Uuringupunktide ümbrus korrasta- takse, maapind viiakse geoloogiliste tööde eelsesse seisundisse ning looduslik situatsioon taastatakse võimalikult täpselt. Likvideerimise kohta koostatakse vastav akt, mis koos- kõlastatakse seaduses ettenähtud osapooltega. Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringu-loa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava juhul, kui uurimistöö käigus tekib kaevandamis- jäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35 2 tähenduses. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja nende ohtlikkust ning soodustada nende ringlusse võtmist, korduskasutamist või taaskasuta- mist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. Kinnitame, et planeeritava uuringu käigus kaevandamisjäätmeid ei teki. Uuringupunktidesse rajatakse puuraugud, milles määratakse katendi ja kasuliku kihi paksus ning omadused. Uuringupunktidest eraldatakse kasuliku kihi ulatuses proovid koguses, mis on vajalik labora- toorsete tööde läbiviimiseks. Terastikulise koostise määramiseks vajaminev proovikogus liiva puhul on ~5 kg, filtratsioonimooduli määramiseks vajaminev proovikogus on ~20 kg. 6. Töö ajakava. - Uuringu ettevalmistamine – 1 kuu; - Välitööd (puuraukude rajamine, topograafiline mõõdistamine) – 3 kuud; - Välimaterjalide ettevalmistamine – 1 kuu; - Laboratoorsed tööd – 3 kuud; - Kameraaltööd ja uuringuaruande koostamine – 2 kuud; - Uuringu aruande kinnitamine – 2 kuud; - Talveperioodil võimalik välitööde seisak – 6 kuud. KOKKU – 18 kuud Tööd teostatakse geoloogilise uuringu loa väljastamise järgselt 60 kuu jooksul. Seletuskiri koostatud 05.04.2023. a. Taotleja: OÜ Eesti Killustik Ole Sein / allkirjastatud digitaalselt / juhatuse liige Seletuskirja koostas: OÜ Inseneribüroo STEIGER Tiia Tuuling / allkirjastatud digitaalselt / geoloogiainsener  Vahtra Pärna 58001:005:0056 58001:006:0031 Pooli 58001:006:0035 0450 0316 ee 2 001: 001: Tallinna mnt 23 se t 43101: 58001:001:0268 Kubja 58001: Leet 58001:001:0269 29 0020 Tallinna mnt 39a ee Tallinna mnt 31 m nt se t 58001:006:0007 506 000 506 500 507 000 507 500 Tal li nnamn 58001:006:0030 006: t27 58001: 005: 0090 Leet nna 1: li 5800 Tal 6 578 000 1. 1 8Tal l inn- Pa N k1 2. l di sk 2 i tee 58 õi 3. 001: 001: 0132 ee l 5 7 Keila metskond 372 se t 27 6 58001:001:0321 Padi Tallinna mnt 24 8 0196 0128 58001:001:0129 sa ski- eot 001: 001: 9 di Kaardileht nr 6333 Paldiski 4 Pal Tam m 1: 3 1: 5800 5800 4 1117 10 Tõnise Ingeri tee 3 Uuringuruumi piiripunktide koordinaadid 26 58001:001:0267 11 58001:001:0124 Nr X Y Nr X Y 25 12 1 6 577 948,88 506 051,49 15 6 577 394,07 507 588,29 In 2 6 577 933,50 506 186,05 16 6 577 348,04 507 634,01 g e 3 6 577 738,12 506 242,44 17 6 577 345,10 507 628,20 ri 13 te Pe 4 6 577 702,04 506 584,72 18 6 577 313,78 507 581,23 e et rit n7/ L /Pa 1 6 577 500 l dis 5 6 577 886,54 506 567,48 19 6 577 308,74 507 536,88 580 kir au 14 4 01: dtee Tõ 10 0 3 01: j aamR 6 6 577 855,85 506 829,01 20 6 577 303,71 507 530,01 0 1 Soomepoiste tee 11 15 1 k2 8 0 43 ni 1: 1 7 6 577 891,60 507 287,58 21 6 577 295,68 507 534,29 :0 õi se 00 58001:001:0125 24 0 ee l 22 6 577 358,96 507 231,74 1 15 8 6 577 840,08 507 294,47 j :1 uu : 1 9 6 577 780,69 507 309,43 23 6 577 372,70 507 238,68 0 rd 293 se t 0197 7 1 el 10 6 577 697,57 507 343,75 24 6 577 469,99 506 775,56 1 õi Padi Raja tee 18 23 001: 10. ge Okasmetsa 58001:001:0234 16 11 6 577 630,59 507 378,84 25 6 577 631,05 506 034,74 43101:001:0398 22 35 9. 12 6 577 561,93 507 429,61 26 6 577 679,26 505 897,86 - ski 58001: 151 02 13 6 577 502,33 507 485,51 27 6 577 846,50 505 924,73 di 1: Raja tee 16 18 8. 11174 Pal u 33 Keskküla 14 6 577 460,43 507 525,58 0 21 00 58001:001:0233 : apu 001 01 58001:001:0127 Väljaotsa 5. 19 7. 1: 00 i 02 1: v 580 ar 58001:001:0004 e : 00 s 01: 00 raa 9 Raja tee 14 Ka :00 Pindala 53,79 ha S 58 1 1: 0 K 58001:001:0232 5 29 6. ee Väike-Koolitalu at 58 Rajametsa 58001:001:0152 Jaama tee 9 // Väljaotsa j Raja tee 12 Ra 58001:001:0231 58001:001:0250 4. 29501:009:0058 Raja tee 10 58001:001:0230 0 250 500 m Märkused: 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 1. 58001:005:0100 Tallinna mnt 16 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 25.04.2022); Teekaitsevöönd 1 2. 58001:005:0110 Tallinna mnt 18 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.04.2022); Uuringuruumi piir, piiripunkt ja piiripunkti number 3. 58001:001:0140 Tallinna mnt 20 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Tallinna mnt 39a Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Raudtee kaitsevöönd 4. 43101:001:1027 Pistriku juurdelõige 58001:006:0007 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 5. 58001:001:0190 Paldiski raudteejaam Kavandatav puurauk 6. 295010 :090 :423 Th iase Paldiski uuringuruum Uuringuruumi Kavandatav kaevand Elektripaigaldise kaitsevöönd 7. 29501:009:0138 Keila-Paldiski 9,9-16,4 km // Tugedi Lääne-Harju vald, Harju maakond teenindusala plaan Geod.märgi kaitsevöönd 8. 29501:001:0519 Keila metskond 339 Veehaarde sanitaarkaitseala 9. 43101:001:1485 Ingeri tee Loa omanik Graafiline lisa 1/1 Osaühing Eesti Killustik 10. 43101:001:0967 Liongi tee Pärnu mnt 158/1, Tallinn 11317 Ole Sein [email protected] / allkirjastatud digitaalselt / Mõõtkava 1 : 5000 Elizavetta Krjukova OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 26.04.2022 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Helis Vahtra +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 22/3939 /Allkirjastatud digitaalselt/  Keskkonnaministeerium [email protected] 19.05.2023 nr DM-120161-28 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Riigi huvi väljaselgitamine Paldiski uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse menetluses Osaühing Eesti Killustik (registrikood 10126848, aadress Rõstla paekivikarjäär, Rõstla küla, Põltsamaa vald, 48022 Jõgeva maakond) esitas 16.05.2022 Paldiski uuringuruumi geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuluba) taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 16.05.2022 dokumendina nr DM-120161-1, muudetud taotlused on registreeritud 28.09.2022 nr DM-120161-15 ja 19.05.2023 nr DM-120161-27). Uuringuluba taotletakse Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Paldiski linnas riigile kuuluval kinnistul Tõnise (katastritunnus 58001:001:0267) ja kinnistul Tõnise juurdelõige (katastritunnus 43101:001:1293), mille omandi ulatus on selgitamisel. Tõnise kinnistu valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Maa-amet. Taotletava uuringuruumi teenindusala pindala on 53,79 ha. Keskkonnaamet küsis 24.05.2022 kirjaga nr DM-120161-5 riigivara valitseja Keskkonnaministeeriumi nõusolekut Maa-ameti valitsemisalas oleva katastriüksuse Tõnise (katastritunnus 58001:001:0267) kasutamiseks geoloogilise uuringu tegemise eesmärgil (maapõueseadus (edaspidi MaaPS) § 27 lg 3). Keskkonnaministeerium andis 25.08.2022 kirjaga nr 13-1/22/2467-3 riigile kuuluva kinnisasja kasutamiseks tingimusliku kooskõlastuse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 26.08.2022 dokumendina nr DM-120161-13). Keskkonnaamet küsis 24.05.2022 kirjaga nr DM-120161-3 uuringuloa taotlusele Lääne-Harju Vallavalitsuse arvamust (MaaPS § 27 lg 7). Lääne-Harju Vallavolikogu keeldus 28.06.2022 otsusega nr 42 uuringuloa andmisest (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 11.07.2022 dokumendina nr DM- 120161-9). Keskkonnaamet edastas Osaühingule Eesti Killustik 11.07.2022 kirjaga nr DM-120161-10 Lääne-Harju Vallavolikogu otsuse seisukoha võtmiseks. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Osaühing Eesti Killustik vastas 27.07.2022 kirjaga (registreeritud KOTKAS 28.07.2023 nr DM- 120161-11), milles andis teada soovist läbrääkimiste pidamiseks kohaliku omavalitsusega. Osaühing Eesti Killustik esitas 28.09.2022 Paldiski uuringuruumi geoloogilise uuringuloa muudetud taotluse (registreeritud KOTKAS 28.09.2022 nr DM-120161-15). Keskkonnaamet küsis 20.10.2022 kirjaga nr DM-120161-17 uuringuloa muudetud taotlusele Lääne-Harju Vallavalitsuse arvamust (MaaPS § 27 lg 7). Lääne-Harju Vallavalitsus keeldus 21.12.2022 kirjaga nr 5-7/8-6 uuringuloa andmisest (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 21.12.2022 dokumendina nr DM- 120161-20). Lääne-Harju Vallavalitsus märkis kirjas, et Osaühing Eesti Killustik poolt Paldiski uuringuruumi uuringuloa muudetud taotluses esitatud selgitused ei ole kooskõlas ning olemuslikult on tegemist samasisulise taotlusega, mille ettevõtte 16.05.2022 Keskkonnaametile esitas. Osaühing Eesti Killustik esitas 19.05.2023 (registreeritud KOTKAS 19.05.2023 nr DM-120161- 27) muudetud uuringuloa taotluse. Muudetud taotlus on olemuslikult sama 16.05.2022 esitatud taotlusega (v.a. taotlusest on eemaldatud uuritavatest maavaradest ehituskruus ja ehitusliiv hinnangulise varuga 150 tuh m3) MaaPS § 35 lõige 3 sätestab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. MaaPS § 35 lõige 4 sätestab, et loa andja võib keelduda Vabariigi Valitsuse nõusoleku taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul loa andmiseks riigi huvi ilmselgelt puudub. Osaühing Eesti Killustik palus 21.04.2023 Keskkonnaametil taotleda uuringuloa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 24.04.2023 dokumendina nr DM-120161-26). Käesolevaga palume riigi huvi väljaselgitamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi seisukohta Paldiski uuringuruumi uuringuloa taotlusele. Palume seisukohta põhjendada ja võimalusel tuua välja seosed arengudokumentide, kavade või muude asjassepuutuvate dokumentidega. Palume seisukoht esitada hiljemalt 19.06.2023. Lugupidamisega 2(3) (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. DM-120161-27. Geoloogilise uuringu loa esmataotlus T-L.MU/1018300 2. Pöördumine VV.asice 3. 30.06.2022 nr 5-7_8-3.asice 4. 21.12.2022 nr 5-7_8-6.asice Teadmiseks: Osaühing Eesti Killustik Carmen Tau 5857 1347 [email protected] 3(3)  LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS Keskkonnaamet 30.06.2022 nr 5-7/8-3 [email protected] Arvamuse andmine Paldiski uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlusele Keskkonnaamet geoloogilise uuringu loa andjana edastas 24.05.2022 kirjaga nr DM-120161-3 maapõueseaduse § 27 lõike 7 alusel arvamuse andmiseks Osaühing Eesti Killustik (registrikood 10126848, aadress Rõstla paekivikarjäär, Rõstla küla, Põltsamaa vald, 48022 Jõgeva maakond) geoloogilise uuringu loa taotluse Paldiski uuringuruumis. Edastame Lääne-Harju Vallavolikogu 28.06.2022 otsuse nr 42 „Arvamuse andmine Paldiski uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlusele“ (lisatud). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Teele Kaljurand keskkonna- ja ehitusosakond nõunik Lisa. Arvamuse andmine Paldiski uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlusele Teele Kaljurand 679 0608 [email protected] Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 | [email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200  LÄÄNE-HARJU VALLAVOLIKOGU OTSUS Paldiski 28. juuni 2022 nr 42 Arvamuse andmine Paldiski uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlusele Keskkonnaamet geoloogilise uuringu loa andjana edastas 24.05.2022 nr DM-120161-3 maapõueseaduse § 27 lõike 7 alusel arvamuse andmiseks Osaühingu Eesti Killustik (registrikood 10126848, aadress Rõstla paekivikarjäär, Rõstla küla, Põltsamaa vald, 48022 Jõgeva maakond) geoloogilise uuringu loa taotluse Paldiski uuringuruumis. Osaühing Eesti Killustik esitas Keskkonnaametile 16.05.2022 taotluse geoloogilise uuringu loa saamiseks Paldiski uuringuruumis (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 16.05.2022 dokumendina nr DM-120161-1). Uuringuluba taotletakse Harju maakonnas Lääne- Harju vallas Paldiski linnas riigile kuuluval Tõnise (katastritunnus 58001:001:0267, ärimaa 100%) ja Tõnise juurdelõige (katastritunnus 43101:001:1293, sihtotstarbeta maa 100%) kinnistutel. Tõnise kinnistu valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Maa- amet ning Tõnise juurdelõige kinnistu on reformimata maa. Uuringuruumi ja selle teenindusmaa pindala on 53,79 hektarit. Geoloogilise uuringu eesmärgiks on selgitada välja Paldiski uuringuruumis leviva kõrgemargilise, madalamargilise ja täitelubjakivi, ehitus- ja täitekruusa, ehitus- ja täiteliiva paksus ning kaevandamistingimused tasemel, mis võimaldaksid varu kinnitada tarbevaruna. Kaevandamiskadusid on umbes 13 600 tuh m3. Maavara kasutusaladeks on loa taotluses märgitud teede- ja üldehitus ning täitepinnas. Tarbevaru uuringu käigus planeeritakse rajada kuni 25 puurauku sügavusega kuni 25 meetrit. Kõik puuraugud dokumenteeritakse ja puursüdamikest võetakse proovid laboratoorseteks katseteks (killustiku purunemiskindlus, külmakindlus destilleeritud vees, kivimi keemiline koostis). Kui lubjakivi puuraukude rajamisel ilmneb, et lubjakivi katendis olevad setted on kasutatavad maavarana, siis rajatakse kvaternaarisetete uurimiseks kuni 60 kaevandit. Setetel määratakse terastikuline koostis ja filtratsiooniomadused, kruusal määratakse purunemiskindlus. Hüdrogeoloogilistest töödest viiakse läbi veetaseme mõõtmised puuraukudes ning tehakse katsepumpamised kuni kolmest puuraugust. Lisaks teostatakse ala topograafiline mõõdistamine. Välitööde lõppedes uuringupunktide ümbrus korrastatakse, maapind viiakse geoloogiliste tööde eelsesse seisundisse ja taastatakse looduslik situatsioon. Juhul kui mõnda puurauku soovitakse jätta avatuks pikemaajaliseks põhjavee seireks, tuleb nende asukohad kooskõlastada kohaliku omavalitsusega, koostada eriprojekt ja taotleda ehitusluba ning kanda kaevud seirekaevudena keskkonnaregistrisse. Taotletava loa kehtivusaeg on 5 aastat. Geoloogilise uuringu teostajaks Paldiski uuringuruumis on OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437). Kui geoloogilise uuringu käigus leidub maavarana arvele võtmiseks väärilist materjali, on osaühingu Eesti Killustik järgmiseks võimalikuks sammuks ettepaneku tegemine maardla moodustamiseks, millele järgneb kaevandamisloa taotluse koostamine ja loa taotlemine. Kuigi geoloogilise uuringu tulemustel on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei järgne, on maapõueseaduse § 4 lõike 2 kohaselt maavara geoloogilise uuringu eesmärgiks ühemõtteliselt maavara arvele võtmise ja kaevandamise eesmärgil tehtav töö. Seega, kui maavara edaspidine kasutuselevõtt on vähetõenäoline, ei ole uuringuloa taotlejal mõttekas läbi viia kulukat ja kompleksset geoloogilist uuringut vastavalt maapõueseaduse § 20 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Sellest tulenevalt on haldusmenetluse eesmärgipärasuse, efektiivsuse ja uurimispõhimõttega kooskõlas, kui vallavolikogu väljendab uuringuloa andmise menetluses esialgset seisukohta ka alal võimaliku kaevandamise kohta, ehk volikogu toob kaevandamist ebatõenäoliseks pidades välja need asjaolud, mis antud hetkel teadaolevalt sellise seisukoha tingiksid. Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78) on välja toodud põhimõtted, millega tuleb ruumilise arengu suunamisel ja ettevõtluskeskkonna arendamisel arvestada. Üheks põhimõtteks on, et uute arendusalade kavandamine, kui see osutub vajalikuks, saab toimuda hästi juurdepääsetavates asukohtades terviklike ruumilahenduste alusel ja tingimustes, kus on tagatud muuhulgas ka vajalikud kommunikatsiooni- ja taristulahendused. Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb taotletav uuringuala täies ulatuses Paldiski sadama ja selle arenguks vajalikule maa-alale. Maakonnaplaneeringu seletuskirja kohaselt ja arvestades vajadust tagada rahvusvahelise ning riikliku tähtsusega Paldiski sadama areng, tuleb antud piirkondades soodustada tööstus- ja logistikaalaseid tegevusi. Eelnevat toetab Paldiski linna üldplaneering (kehtestatud Paldiski Linnavolikogu 14.06.2005 määrusega nr 15), mille kohaselt soovitakse geoloogiline uuring läbi viia ettevõtluse reservmaa juhtfunktsiooniga alal. Paldiski linna logistiliselt heast asukohast lähtuvalt on üldplaneeringuga ette nähtud alal intensiivistada äritegevust ja elavdada tootmistegevust. Kokkuvõtvalt on ettevõtluse reservmaa vajalik, et tagada võimalus rahvusvahelise ja riikliku tähtsusega Paldiski sadamat toetavate tegevuste koondamiseks sobiliku taristuga alale nii, et linnalise asustusega piirkond ning rohevõrgustiku alad ei satuks surve alla. Maavara kaevandamist antud alal üldplaneering ette ei näe. Taotletavale uuringuruumile lähim majapidamine jääb u 160 m kaugusele kagusse (Jaama tee 9 // Väljaotsa, katastritunnus 29501:009:0058). Vähem kui 350 m kaugusele lõunasse jäävad Mereääre aiandusühistu elamumaa kinnistud. See tähendab, et mitmed olemasolevad majapidamised jäävad uuringuruumi ja potentsiaalse kaevanduse mõjualasse. Olemasolevad majapidamised ei välista lõplikult uuritaval alal maavara kasutuselevõttu, kuid see ei tähenda, et potentsiaalne maavara kaevandamine ei mõjutaks piirkonna majapidamisi negatiivselt. Lähtudes olemasolevate karjääride tegevusega seonduvast praktikast võib eeldada, et elutegevusele võib kaasneda negatiivseid mõjusid ja häiringuid. Lisaks füüsikalistele (tolm, müra, vibratsioon jms) mõjudele on kaevanduste puhul olulised ka sotsiaal-majanduslikud mõjud. Ainuüksi maavara kaevandamisega kaasnev maastikukasutuse muutus on oluliseks häiringuks. Negatiivne mõju avaldub nii kinnistute omanike elukvaliteedile kui ka kinnistu väärtusele. Sellise muutuse põhjustab juba oletus, et piirkonnas võib hüpoteetiliselt tekkida maavara kaevandamine. Seega kahjustab taotletav tegevus oluliselt mõjualal asuvate kinnisasjade omanike huve. Vabariigi Valitsus algatas 23.12.2021 korraldusega nr 447 Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise. Teemaplaneeringu eesmärgiks on lähtuvalt riigi huvist koostöös kohaliku omavalitsuste üksustega määrata perspektiivsed alad ehitusmaavarade uuringualade paiknemiseks arvestades teiste puudutatud isikute huvidega ja võttes arvesse nii majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid kui ka looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Enne selge ühiskondliku kokkuleppe saavutamist ei ole mõistlik algatada menetlusi, mis ei ole kooskõlas või oleksid vastuolus tulevaste kokkulepetega ja maavarade säästliku kasutamise põhimõtetega. 2 Kohalikul omavalitsusel on kohustus vastutada nii üldplaneeringu koostamise kui ka selle elluviimise eest. Tegemist on kohaliku omavalitsuse kõige olulisema töövahendiga ruumilise arengu kavandamisel ja kohaliku elu strateegilisel juhtimisel. Võttes arvesse, et nii Paldiski üldplaneering kui ka koostatav Lääne-Harju valla üldplaneering (algatatud Lääne-Harju Vallavolikogu 25.09.2018 otsusega nr 117) näevad taotletava uuringu ala ette tootmismaana, mis toetaks riikliku ja kohaliku tähtsusega Paldiski sadama arengut, ei ole kavandatav karjäär antud asukohta sobilik. Kaevandamine takistaks ühemõtteliselt antud ala strateegiliselt planeeritud otstarbel kasutamist. Lisaks suurendaks kavandatav tegevus sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid häiringuid olemasolevas looduslähedases elukeskkonnas. Maapõueseaduse § 27 lõike 7 alusel ja arvestades 24.05.2022 nr DM-120161-3 edastatud geoloogilise uuringu loa taotlust ning vallavolikogu alatise keskkonna- ja planeeringutekomisjoni 20.06.2022 seisukohta 1. Mitte nõustuda osaühingule Eesti Killustik (registrikood 10126848) geoloogilise uuringu loa andmisega 2. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 3. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) või esitada vaie Lääne-Harju Vallavolikogule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Külli Tammur vallavolikogu esimees 3 MKM Delta Pille Elismäe Logi välja 17-1/2022/2733-1 Otsi Minu tööülesanded ja dokumendid Dokumendiregister Kontakt Mina Otsing Administraator Alusta uut... Alusta uut dokumenti Dokumendiregister Kiirotsing Dokument Terviktöövoog Dokument Terviktöövoog Dokumentide loetelu Arhiiv Terviktöövoog Salvesta Tagasi Peata terviktöövoog Lõpeta terviktöövoog Loo koopia Lisa lemmikutesse Trüki kokkuvõte Vaata terviktöövoo URLi Edasta infoks Telli teavitamine Otseteed Üldandmed 24.1-5/2021 Riikidevah... 1.1-7/2022 Riigisisese... * Pealkiri Riigi huvi väljaselgitamine Paldiski uuringuruumi geoloogilise Vastutaja Margus Raha Kommentaarid Kommentaar: Lisa kommentaar Lisamise aeg Lisaja Kommentaar 1 Objekte lehel 100 Terviktöövoo objekt Põhidok Allkirj. Viit Reg kpv Liik Saatja/Saaja Pealkiri Tähtaeg Loomise kpv Failid Taustainfo failid 17-1/2022/2733-1 19.05.2023 Sissetulev kiri Keskkonnaamet Riigi huvi väljaselgitamine ... 19.06.2023 19.05.2023 1 Objekte lehel 100 Infoks Link Kommentaar Lisaja Lisamise aeg https://delta.mkm.ee/dhs/n/compoundWorkflowNodeRef/a560151c-2c5e- Tähtaja pikendamise terviktöövoog. Pikendamise sooviga seotud Margus 19.06.2023 491c-959e-044cd00be682 TÜ: Täitmiseks. Pikendamise soovi esitaja: Margus Raha. TÜ algne Raha 13:52 tähtaeg: 19.06.2023 23:59. ... Näita kõike 1 Objekte lehel 100 Tööülesanded Algatatud Tähtaeg Algataja Töövoog TÜ täitja Resolutsioon Täitmismärge Fail Staatus 19.05.2023 19.06.2023 Katri Täitmiseks Timo Tatar Tööülesanne täidetud 31.05.2023: Tööülesanne lõpetatud 12:24 23:59 Metsma3 delegeeritud Ü Algatatud Tähtaeg Algataja Töövoog TÜ täitja Resolutsioon Täitmismärge Fail Staatus 31.05.2023 19.06.2023 Timo Tatar Täitmiseks Ene Jürjens Tööülesanne täidetud 31.05.2023: Tööülesanne lõpetatud 16:29 23:59 delegeeritud 31.05.2023 17.07.2023 Ene Jürjens Täitmiseks Margus teostamisel 16:33 23:59 Raha Näita ajalugu 1 Objekte lehel 100 Edastamine täitmiseks Lisa töövoog Terviktöövoo logi Salvestatud terviktöövoogude haldamine Terviktöövoog Salvesta Tagasi Peata terviktöövoog Lõpeta terviktöövoog Loo koopia Lisa lemmikutesse Trüki kokkuvõte Vaata terviktöövoo URLi Edasta infoks Telli teavitamine MKM 5.12.72.5 delta.mkm.ee