Arvamuse andmine keskkonnamõju hindamise aruandele

Helen Manguse Teie 11.04.2023 nr 6-3/23/7163-2 Keskkonnaamet [email protected] Meie 19.05.2023 nr 1.10-17/2023/2000-2 Narva mnt 7a 15172 Tallinn, Eesti Arvamuse esitamine Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamise ajal Austatud Helen Manguse Täname, et teavitasite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) Enefit Power ASi (registrikood 10579981) arendatava Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande avalikustamisest ning arvamuse avaldamise võimalusest aruande avalikustamise perioodil. Täname meie varasemate ettepanekutega arvestamise eest. Vaadanud läbi KMH aruande, versiooni 05.04.2023 /töö nr 22004318, märgib MKM, et uue põlevkiviõli tootmise keskkonnamõju esitatakse KMH aruandes suhteliselt väiksena, kuna võrdlusaluseks tuuakse läbivalt juba olemasolevat kõrge heitega tootmiskompleksi (õlitootmisseadmed, elektrijaamad). Mitmetes aspektides ei ole arendatava Enefit280-2 mõju selgelt välja toodud ja ei ole tehtud vastavaid uuringuid. Riiklikes strateegiates ettenähtud põlevkivienergeetikast väljumise tagajärjena on vaja õlitehaste tehnoloogiat muuta, sellest lähtuvaid keskkonnamõju uuringuid ei ole piisavalt tehtud. Alljärgnevalt esitame tähelepanekud ja märkused: 1. Punktis 2.1 (lk 11) toodud alternatiivide 1 ja 2 kirjeldus ei ole piisavalt selge. Seletusest tundub, et alternatiividel sisulist vahet ei ole – tehnoloogia ja tootmismahud mõlema alternatiivi puhul on samad ning tekib küsimus, kas tegemist on alternatiividega. MKM palub lisada võrdlustabeli alternatiivide 1 ja 2 tehniliste parameetrite ja muude vajalike andmetega, et mis annab selge ülevaate. KMH aruandest toodu põhjal tekib arusaam, et alternatiiv 2 on väiksema keskkonnamõjuga ja sel juhul on kirjas, et „Juhul kui Alternatiiv 2 osutub eelistatud alternatiiviks, tuleb koostada Enefit280-2 kompleksloa taotluse uus versioon ja esimesel võimalusel ka esitada teiste seadmete muudatustaotlused.“. Siit tekib kohe küsimus, miks on see hindamine tehtud ja pole kohe tehtud taotluse uut versiooni, kuna lk 11 kirjeldatu põhjal on alternatiiv 2 ka ilma KMH tegemata selgelt madalama keskkonnamõjuga. 2. Punktis 3.2 viidatakse kliimaneutraalse elektritootmise uuringule, mille koostamisse olid kõik turuosalised kaasatud, sh Eesti Energia AS ning MKM ei saa nõustuda väitega, et Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  ükski stsenaarium pole realiseeritav (stsenaariumide koostamises oli võimalus turuosalistel kaasa rääkida). Stsenaariumides on eeldatud, et põlevkivist elektritootmine lõppeb aastal 2030 nagu on Eesti Energia AS deklareerinud1. Palume lk 18 KMH aruande vastavat sisu korrigeerida. 3. Punktis 4.1 viidatakse, et õlitehas tekitaks 10-14% Eesti kasvuhoonegaaside (KHG) heitest. MKM palub täpsustada, milline on Euroopa Liidu kliimaambitsiooni tõstmisel (ja sellega seotud eesmärkide karmistamisel strateegias Eesti 2035 ja seadmisel nt kliimaseaduses) kavandatava õlitehase KHG heite osakaal ja võimaliku varasema sulgemise kulu ja mõjud2. 4. Punktis 4.1 (lk 21) tuuakse välja „Enefit280-2 toodetud põlevkiviõli kavatsetakse peamiselt kasutada laevakütusena ja laevandussektoriga seonduvaid kliimaeesmärke koordineeritakse rahvusvahelisel tasandil IMO poolt, mille liikmeteks on 175 riiki, sh Eesti. Euroopa Liidu tasandil plaanitakse praeguse seisuga lisada meretransport Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ELi HKS), eesmärgiga seeläbi vähendada sektori KHG heidet /…/“. 2021. aastal oli Auvere kompleksi koguheide 4,2515 mln t/a, millest õlitööstus moodustas ca 0,789 mln t/a ning elektrijaamades põlevkivist ja uttegaasist elektri tootmine ca 3,463 mln t/a (sellest uttegaasidest 0,39 mln t/a). 2035. aastal on Auvere energiakompleksi CO2 prognoosheide (sh arvestades Enefit280-2 mõju) tabelis 4.4 toodud summaarset heitkogust ja põlevkivi ning uttegaasi põletamise lõpetamist arvesse võttes 2,08 mln t/a (kogu heitkogus on seotud utteseadmete töötamisega). Kui rakendada süsiniku püüdmist Enefit-280 seadmetel, kujuneb heiteks 1,144 mln t/a. Kui 2040. aastal on süsiniku püüdmisega varustatud ka Enefit-140 seadmed, siis on summaarne heide ca 0,21 mln t/a. MKM palub täpsustada kas ja kuidas aitab meretranspordi arvamine HKSi täpsemalt vähendada ja/või kompenseerida põlevkiviõli tootmisega seotud heidet ning mis on võimalikud seonduvad kulud ja mõjud (mh Eesti riiklikusse statistikasse lisanduva aastase KHG kogusega 814 329,2 t CO2 ekvivalenti seotud süsiniku püüdmise rakendamise tasuvusele), sh arvestades bensiini ja metanooli tootmiste ajakava. 5. Punktis 4.1 (lk 35) on viidatud „realistlikule“ ja „maksimaalsele“ stsenaariumile. Jääb ebaselgeks, kas need on sisuliselt alternatiivid 1 ja 2. MKM palub lisada selgelt pakutavate alternatiivide mõju näiteks võrdlustabeli kujul. Rajatava tootmisüksuse heide saab moodustama mõlema stsenaariumi puhul üle 10% Eesti koguheitest 2035. 6. Punktis 4.2.1 (lk 37) on kirjeldatud uttegaasist kõrvalsaaduste eemaldamise projekti, mille mõjuna on toodud uttegaasi koguse vähenemine. Selles ei ole selgelt välja toodud kas ja kuidas see projekt mõjutab uttegaasi energiasisaldust. Esitatud arvutusloogika viitab nagu uttegaasi energeetiline väärtus jääks samaks. MKM palub täiendada. 7. Punktis 4.2.2 (lk 41) ja punktis 4.2.3 (lk 42) on uttegaasi põletamise alternatiivid teoreetiliselt välja toodud, kuid ei ole veenvalt esitatud Eesti elektrijaama plokkide sulgemisel uttegaasiga seotud keskkonnariskide tõusu ja keskkonnamõju vähendamismeetmeid. Esitatud arutelu pigem viitab, et kasvav keskkonnarisk ei ole piisavalt maandatud ja mõju tõenäosus nii olemasoleva õlitootmisseadme kui rajatava puhul selgelt kasvab, kuna vajalikud investeeringud uude väärindamistehnoloogiasse ei ole tagatud. Sama järeldus kehtib lk 51-52 toodud fenoolvee käitlemisele. 1 Üheskoos klientidega oleme teekonnal nulli - Eesti Energia 2 Have your say on the EU’s climate target for 2040 (europa.eu) 2 (4)  8. Punktis 4.3 (lk 45) on pakutud tekkiva fenoolvee osas tehnoloogiliseks lahenduseks selle põletamine (kui seda ei saa enam teha elektrijaama kateldes) õlitootmisseadme Enefit280 seadmes, aga hoolimata selle praktika pikaaegsest kasutamisest teises sarnases seadmes samas ettevõttes selgub, et selle keskkonnamõju on piisavalt uurimata ja seda pole tehtud ka käesoleva KMH raames. Aruandest ei selgu miks neid uuringuid ei ole tehtud. Parima võimaliku tehnika (PVT) soovitused 2016. aastast pole jõudnud konkreetseteks investeeringuteks alternatiivina keevkatlas põletamisele (lk 51). Tabel 4.8 on selles osas ebaselge, kas ikka rajatakse lahendus vastavalt PVT soovitustele. MKM palub esitada selgitused. 9. Punktides 4.3 (lk 54) ja 4.4 (lk 57) on toodud järeldusena „Täiendav keskkonnamõju hindamine ei ole nendel tingimustel katsetuste tegemiseks vajalik, samuti ei ole põhjendatud loa tingimustesse täpse katsetuste plaani sisseviimine.“, mida ei ole selgelt põhjendatud. MKM palub täpsustada. 10. Punktis 4.4 on toodud nn kombineeritud reovee käitlemise alternatiivid. MKM hinnangul ei ole neid piisavalt analüüsitud. Näiteks ei ole kaalutud nn „source separation“ lahendust – analüüsida varianti, et mitte puhastada kombineeritud reovett, vaid eri tekkekohtade vett käsitleda eraldi. 11. Punktis 4.5 (lk 58) õlitehaste jahutusvee mõju ei ole aruandes sisuliselt kirjeldatud - „Enefit Power AS õlitööstuse laiendamisega seotud jahutusvee heite mõju hindamiseks Narva jõe vee temperatuurile koostati 2013. aastal KHS raames eraldi modelleerimise aruanne, mis analüüsis planeeritavate õlitehaste jahutusvee mõju. Järeldati, et koosmõju on kahe Enefit280 seadme lisandumisel väiksem kui elektrijaama 8 energiaploki töötamisel, st olemasolevas olukorras“. Asjaolu, et mõju on väiksem kui energiaplokil, ei anna veel ülevaadet, milline ja kui suur õlitehase mõju on. Käsitletud on pikemalt jahutusvee temperatuuri tõusu kuumalaine korral, kuid sellest arutelust ei ole piisavalt selge, kas tegu on pigem õlitehase tehnoloogilise probleemiga või tekitab see olukord täiendava keskkonnamõju. MKM palub täiendavalt selgitada 12. Punktis 4.5 tabelis 4.10 toodud seisukoha „Läbivoolse jahutusvee süsteemi keskkonnamõju on välja kujunenud ja see ei ole oluline.“ osas märgime, et see anna ei kvalitatiivset ega kvantitatiivset ülevaadet süsteemi keskkonnamõjust ja selle suurusest, mis peaks olem KMH eesmärk. 13. Punktis 5.1.2 esitatud järgnev lõik jääb arusaamatuks: „Kokkuvõttes võib järeldada, et kõige suuremad riskid on seotud kliimaneutraalsusega. Riigi tasandil on peamine risk riigi poliitiline, administratiivne ja finantsiline suutmatus kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalikke tegevusi vajalikus mahus ning õigel ajal ellu viia, kuid nende üldiste riskide mõju jääb alla 10% põlevkiviõli tootmisega kaasnevast CO2 heitest (2021. a heitkogust arvestades).“ MKM palub lisada viite antud arvutustele, kus põlevkiviõli tootmise heide on <10% juhul, kui kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalikke tegevusi ei teostata plaanitult. 14. Punktis 6 on toodud, et õlitootmisega seoses tekib elektri toodangul ülejääk 97 GWh/a, mis tähendab taastuvelektri eesmärgi (2030=100% tarbimine taastuvelektril, EnKS) täitmiseks vastavat täiendava taastuvelektri toodangu või impordi vajadust. Kuna KMH aruandes loodetakse õlitootmisel täna mitte eksisteerivatele üksustele (metanooli tootmine, keemiatööstus, süsiniku püüdmine, alternatiivne tuhaärastussüsteem jms), palub MKM antud mahuga seonduv taastuvelektri tootmise üksuse vajadus markeerida, et ei tekiks punktis 5.1.2 viidatud riigi suutmatus kliimaneutraalsust saavutada. Vastasel juhul 3 (4)  kandub seonduv kohustus riigile see 97 GWh/a kompenseerida kliimaneutraalse energiatootmise tagamiseks (nagu näeb ette Eesti 2035). 15. Punktis 6 (lk 96) on veel selgemini välja toodud, et alternatiiv 1 ja 2 ei ole sisuliselt alternatiivid. Esitatud järgnev lõik jääb arusaamatuks: „Seejuures on otstarbekas viia Enefit280 seadmete heite piirväärtused vastavusse pidevseire tulemustega (nt SO2 puhul taotletud 200 mg/Nm3 , tegelik ei ületa 20 mg/Nm3) ja nende alusel arvutada ümber saasteainete heitkogused.“. Siin on olukord, kus vastavalt loale on lubatud heite piirväärtused kuni 10 korda suuremad, kui antud tehnoloogia puhul tavaline. See vähendab riski, et tekiks rikkumine. Tekib küsimus, kui selliselt loaandja lube väljastab, kuidas suunata ettevõtteid investeerima keskkonnamõju vähendamisse? 16. MKM juhtis 28.02.2023 kirjas nr 1.10-17/2023/488-2 tähelepanu, et vajalik on esitada riskide maandamise plaani esitamine aruandes, kuid KMH aruande punktis 7 (lk 108) ettepanekutega arvestamise tabelis esitatud vastusest ei selgu, kas see on koostatud. KMH aruandest otseselt riskide maandamise plaani ei ole leitav, kuid kokkuvõtte põhjal võib järeldada, et peamiste riskide maandajatena nähakse põlevkivist elektritootmise lõppemisel uttegaasi suunamist keemiatööstusesse (potentsiaalne metanooli tootmine) ja süsiniku püüdmist (pole täpsustatud, kas ja mis tingimustel on selle rakendamine tasuv), kui viimast ei rakendata, siis suletakse tootmine aastaks 2050. Punktis 4.2.3 toodud info kohaselt alustaks aga bensiini vesiniktöötlemise seade nominaalkoormusel tööd 2028. aasta algusest (seal on võimalik kasutada 1/3 tekkivast uttegaasist) ja metanooli tehas alustaks tööd 2031 aastal. Kui need projektid ei realiseeru on peamiseks riski maandamiseks süsiniku püüdmine. Senised TalTech ja Energex Energy Experts analüüsid ja arvutused süsiniku püüdmise võimaluste kohta seda riigi toetuseta tasuvaks pole hinnanud. MKM palub lisada antud tehnoloogiatega seotud eeldused, mis tingimustel need tulevad ja on tasuvad riigile täiendavate kohustuste tekkimiseta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler Irje Möldre 625 6497 [email protected] Siret Talve 639 7660 [email protected] Ülle Otsepp [email protected] 4 (4)