Turismiettevõtte uue ärimudeli rakendamise toetamise tingimuste muutmine

MÄÄRUS 18.05.2023 nr 29 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31. mai 2017. a määruse nr 26 „Turismiettevõtte uue ärimudeli rakendamise toetamise tingimused ja kord" muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31. mai 2017. a määruses nr 26 „Turismiettevõtte uue ärimudeli rakendamise toetamise tingimused ja kord" tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 9 lõigetes 3 ja 7 ning § 27 lõike 2 punktis 8 asendatakse sõna „august“ sõnaga „oktoober“ vastavas käändes; 3) paragrahvi 23 lõike 9 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Järelaruandes esitatakse ettevõtte ja ärimudeli rakendamisega seotud majandustegevuse andmed ja hinnang projekti tulemuslikkusele projektijärgsel perioodil.“. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  09.05.2023 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31. mai 2017. a määruse nr 26 „Turismiettevõtte uue ärimudeli rakendamise toetamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1. 1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 14 alusel. Eelnõuga muudetakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31.05.2017 määrust nr 26 „Turismiettevõtte uue ärimudeli rakendamise toetamise tingimused ja kord". Muudatuste eesmärk on võimaldada projekte ellu viia pikema aja jooksul, võttes arvesse majanduskriisi, sisendhindade kasvu, tarne- ja tööjõupuuduse mõjusid. Samuti eemaldatakse määrusest toetuse saaja ebamõistlik kohustus esitada andmed projekti tulemusel tekkinud ettevõtja lisandväärtuse kasvu kohta. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbijakaitse osakonna turisminõunik Ede Teinbas (e-post: [email protected], telefon 715 3407) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetuste keskuse valdkonnajuht Riin Roosalu (e-post: [email protected], telefon 514 0587). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post: [email protected], telefon 639 7652). 1.3. Eelnõu seotus muu menetluses oleva eelnõuga Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga. Eelnõuga muudetakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31.05.2017 määruse nr 26. a „Turismiettevõtte uue ärimudeli rakendamise toetamise tingimused ja kord“ 16.12.2022 redaktsiooni (RT I, 13.12.2022, 14). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest punktist. Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks määruse § 8 lõige 2. Määruse § 8 lg 1 ja 2 on hetkel sõnastatud järgmiselt: „§ 8. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblikuks kuluks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-dele 2 ja 3 ning käesoleva määruse tingimustele. (2) Abikõlblik on kulu, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ning mille eest on toetuse saaja või partner tasunud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2023. a.“. Nimetatud määruse § 8 lg 1 ja lg 2 vahel esineb vastuolu, kuna Vabariigi Valitsuse 1.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 2 kohaselt on kulu makstud, kui see on tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2023. a. Selleks et mitte põhjendamatult kitsendada antud toetuse saajate olukorda ja mõjutada nende võimekust projekte edukalt ellu viia, on vajalik määrusest nimetatud kitsendus välja võtta. Kuna määruses on projekti abikõlblik periood varasem kui ühendmääruses lubatud võimalik maksimaalne tähtaeg (31.12.2023), siis on mõistlik lubada kulude tasumist pärast abikõlbliku perioodi lõppemist 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist. Punktiga 2 muudetakse määruse § 9 lõikeid 3 ja 7 ning § 27 lõike 2 punkti 8, asendades muudetavates sätetes sõna „august“ sõnaga „oktoober“. Muudatuse järgselt võib projekti abikõlblik periood kesta kuni 31. oktoobrini 2023. a. Kehtivas redaktsioonis lõpeb projekti abikõlblik periood taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2023. a. 2022. a alustas Venemaa suuremahulist sõda Ukrainas, mis on toonud kaasa suure hinnatõusu ja tarneraskused ning seetõttu on ka mitmete toetuse saajate algselt kavandatud ajakavad muutunud pingeliseks. Selleks et kõik toetuse saajad suudaksid oma eesmärgid saavutada (ajakavaliste riskide maandamine), on mõistlik nimetatud abikõlblikkuse perioodi pikendada kahe kuu võrra kuni 31. oktoobrini 2023. Punktiga 3 eemaldatakse kohustus esitada järelaruandes andmed projekti tulemusel tekkinud ettevõtja lisandväärtuse kasvu kohta. Kehtivas redaktsioonis on § 23 lõike 9 alusel järelaruandes kohustus esitada andmed projekti tulemusel tekkinud ettevõtja lisandväärtuse kasvu kohta. Samas loobuti 2019. a määruse muudatusega ettevõtete lisandväärtuse andmete küsimisest ja hindamisest ning antud näitaja küsimine järelaruandega ei ole asjakohane. Taotlemise ajal toetuse saajate lisandväärtust ei mõõdetud (st taotluses puudub vastava baasaasta näitaja), samuti ei ole toetuse saajale seatud lisandväärtuse osas eesmärke, mistõttu ei teki vajadust kontrollida, kas toetuse saaja on otsusega lubatud eesmärgid saavutanud. Üldiste statistiliste andmete saamiseks võib vajaduse korral teha vastavad lisandväärtuse arvutused äriregistrist kättesaadavate andmete alusel. Määruse § 23 lg 9 sõnastatakse uues redaktsioonis järgmiselt: „Järelaruandes esitatakse ettevõtte ja ärimudeli rakendamisega seotud majandustegevuse andmed ja hinnang projekti tulemuslikkusele projektijärgsel perioodil. Juhul kui toetuse tulemusel loodi uusi töökohti, esitab toetuse saaja järelaruandes andmed hõivatute soo, rahvuse ja vanuse järgi. Juhul kui toetust anti suurettevõtjale, esitab kaasatud VKE projekti tulemusena tekkinud majanduslike mõjude analüüsi.“. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu aluseks on struktuuritoetuse seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused (taotluste menetlemise määrus, ühendmäärus). Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320– 469); 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289–302). 4. Määruse mõjud Eelnõu panustab ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” meetme „Ettevõtlikkuse kasvatamine, ettevõtluse kasvu soodustamine, ettevõtluskeskkonna arendamine” tegevuse „Turismiettevõtete ärimudelite arendamine” ning prioriteetse suuna „COVID-19 kriisiga võitlemine” meetme „Majanduse elavdamine” eesmärkide täitmisse. Ühtlasi panustab määrus Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkide täitmisesse: - võimaldades uute tehnoloogiate ja säästva energia kasutuselevõttu Eesti ettevõtlussektoris, tööprotsesside digitaliseerimist ja reaalajas andmete vahetust nii klientide, koostööpartnerite kui riigiga; - kasvatades Eestisse reisijate positiivseid külastajateekonna kogemusi ja toetades turismi tasakaalustatud mõju kohalikule kultuurile ja keskkonnale. Muudatus mõjutab positiivselt turismiettevõtete ärimudelite toetuse saajaid, võimaldades neil projektid ellu viia. Muudatuse tagajärjel kasutatakse rakenduskava prioriteetse suuna „COVID- 19 kriisiga võitlemine“ meetme „Majanduse elavdamine“ vahendeid eesmärgipäraselt ja täielikumalt. Edukalt teostatud turismiettevõtete ärimudelite projektid annavad olulise tõuke turismisektori COVID-19 kriisist väljumiseks, uute turismiteenuste pakkumiseks ja turismisektori lisandväärtuse kasvuks. Muudatus toob kaasa rakendusüksuse töökoormuse vähese kasvu, kuna rakendusüksus menetleb projektide pikendamise taotlusi. Arvestades, et mitte kõik toetuse saajad ei soovi esitada projektide pikendamise taotlusi ning et antud taotlused ei muuda projekte sisuliselt, vaid ainult projektide kestust, saab muudatuse mõju hinnata pigem väheoluliseks. Toetuse saaja aruandluskoormus väheneb § 23 lõikes 9 tehtava muudatusega seoses. Toetuse saaja ei pea enam esitama meetme tegevuse analüüsi jaoks ebavajalikku infot ettevõtja lisandväärtuse kasvu kohta. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid kulusid riigieelarvele. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esiti kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele eelnõude infosüsteemi kaudu. Märkuseid ei esitatud. -864235 -144145 0 0 Määrus delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 18.05.2023 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 29 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31. mai 2017. a määruse nr 26 „Turismiettevõtte uue ärimudeli rakendamise toetamise tingimused ja kord" muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31. mai 2017. a määruses nr 26 „Turismiettevõtte uue ärimudeli rakendamise toetamise tingimused ja kord" tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 9 lõigetes 3 ja 7 ning § 27 lõike 2 punktis 8 asendatakse sõna „august“ sõnaga „oktoober“ vastavas käändes; 3) paragrahvi 23 lõike 9 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „ Järelaruandes esitatakse ettevõtte ja ärimudeli rakendamisega seotud majandustegevuse andmed ja hinnang projekti tulemuslikkusele projektijärgsel perioodil.“ . (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Tiit Riisalo delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT majandus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) delta_secondsignerName \* MERGEFORMAT Ahti Kuningas delta_secondsignerJobTitle \* MERGEFORMAT kantsler