Vastus päringule

Riigikogu juhatus Teie 03.05.2023 nr 2-3/15-4 [email protected] Meie 18.05.2023 nr 1.15-5/2023/2417-2 Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele (KK 4) Lugupeetud Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) esitab vastused kirjalikule päringule majutusasutuste maksustamisest. 1) Kas Teil on kavas läbi viia riskianalüüs selle kohta, kuidas mõjutab käibemaksu tõus Eesti majutusasutusi ja turismisektorit? Peame oluliseks, et maksumuudatused oleksid enne otsustamist läbi analüüsitud, et vältida negatiivseid tagajärgi muudatuste jõustumisel sektori konkurentsivõimele ja maksude laekumise prognoosile. MKM oma vastuskirjas maksuseaduste muutmise eelnõule tegi ka konkreetsed ettepanekud, missuguseid aspekte tuleks täiendavalt analüüsida. Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu on nüüdseks esitatud Riigikogule menetlemiseks. Loodame, et Riigikogu menetleb eelnõud valdkonna eksperte ja turismisektori osapooli kaasates. MKM on valmis igakülgselt panustama nendesse aruteludesse. 2) Kas valitsus on arvestanud, et Eesti turismisektorit võib pärast majutusasutuste käibemaksu tõstmist tabada Läti stsenaarium? Turism on oluline eksportiv majandusharu, milles Eesti konkureerib välisturistide pärast mitte vaid Baltikumiga, vaid kogu Euroopaga. Seega võivad maksumäärade muudatused mõjutada ka Eesti kui reisisihtkoha konkurentsipositsiooni, välisturistide külastusi ja tehtavaid kulutusi, mis omakorda mõjutavad maksulaekumisi. Seetõttu on MKM ka oma vastuskirjas maksuseaduste muutmise eelnõule juhtinud tähelepanu vajadusele analüüsida maksude laekumise prognoosi, võttes arvesse ka teiste riikide, eelkõige Läti ja Leedu varasemaid kogemusi. 3) Kuidas plaanite hoida Eesti turismisektori konkurentsivõimet, kui naaberriikides on majutusteenuste käibemaksu määr oluliselt madalam (Leedus 9 protsenti, Soomes 10 protsenti ja Lätis 12 protsenti)? Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 MKM ja Ettevõtluse Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) töötavad igapäevaselt Eesti turismisektori konkurentsivõime hoidmise nimel ning kavandatud on tegevused kõigil olulisematel sihtturgudel ning fookusteemade arendamisel. Tegevused lähtuvad turismistrateegia 2022-2025 eesmärgist taastada turismi 2019. a tasemele, viies samal ajal läbi sektori kolmikpööre ehk arendades sektori innovatsioonivõimekust, digitaliseerimist ja kestlikkust. Turismistrateegia tugineb 3 sambale, milleks on toote- ja sihtkohaarendus, nõudluse taastamine ja ühenduste tagamine. Turismistrateegia toote- ja sihtkoha arendamise sammas panustab turismisektori lisandväärtuse kasvatamisesse, mille eesmärgiks on digilahenduste suurem kasutuselevõtt turismisektoris (nt ettevõtete siseste protsesside, klienditeekonna jne digitaliseerimine), kõrgema kasumlikkusega tootearendustegevused, aga ka ressursiefektiivsuse arendamine ning tootlikkuse kasvatamine. Turundustegevuste eesmärk on suurendada huvi usaldust Eesti kui turismisihtkoha vastu kaugetel kui ka lähiturgudel riigi ja turismisektori positiivse kuvandi loomise kaudu ning aidata kaugematele turgudele ettevõtetel siseneda. Jätkame tööd ka transpordiühenduste parendamisel ja külastaja teekonna sujuvuse arendamisel juba Eestis olles ning info leidmise hõlbustamist. Konkurentsivõime hoidmiseks on tähtis hoida kõige olulisemat sihtturgu Soomet, mis moodustas 2022. aastal 37% ööbimistest ja 39% reisiteenuste ekspordist. Soome turul on oluline suunata kommunikatsiooni ja turundustegevusi ärituristidele ja kultuuri- ja spordisündmustel osalejatele ning erihuvide harrastajatele. Kõige aeglasemalt kriisist taastunud sihtturgudel Rootsis ja Norras on olulisel kohal laiaulatusliku mainekampaania korraldamine eelarvamuste vähendamiseks ning teadlikkuse suurendamiseks. Keskendume nii Norra kui Rootsi turul uuendatud ja skandinaavlastele sobiva turismitoote süsteemsele turundamisele (upscale toiduturism, kultuuriturism, wellness).Eesti turismisektori konkurentsivõime hoidmiseks suurendame turundus- ja kommunikatsioonitegevuse mahtu Eestist teadlikkuse suurendamiseks turgudel, kus külastajad ei ole nii hinnatundlikud (Saksamaa, UK, Austria, Belgia, Itaalia, Hispaania) ning laiendame oma tegevusi turgudel, kust on potentsiaali saada suurema ostujõuga külastajat, kes ei ole hinnatundlik ning kelle jaoks on meil olemas sobiv turismitoode (Saksamaa, Austria, Šveits, Lõuna-Euroopa, kaugturgudest eelkõige USA, aga ka Araabia Ühendemiraadid). Hetkel on EIS turismiturundustegevused suunatud 18 sihtturule. Arendame kestlikku tootepakkumist, kuna paljudes riikides, eelkõige Skandinaavias, Saksamaal ja USAs on kestlikud tooted ja teenused klientide ootus ning sihtkoha valikukriteerium. Sihtturgude laiendamisel peavad Eesti sihtkohad ja ettevõtted investeerima turismitoodete arendusse, et viia need vastavusse uute sihturgude külastajate ootustega. Oluline on leida lisavahendeid arendustegevusteks ja turismisektori digitaliseerimiseks ning energiasäästu investeeringuteks, mis võimaldab turismisektoril protsesse efektiivsemaks muuta ja kulusid vähendada. Hetkel on sektorile avatud rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetusmeetme suursündmuste ja konverentside taotlusvoorud, sügisel on avanemas spordi- ja kultuurisündmuste taotlusvoor. Samuti on võimalik jooksvalt saada tuge suurkontsertide ja konverentside Eestisse toomiseks. Väljatöötamisel on turismisektori digilahendustega liitumise toetus. EIS pakub sektorile mitmekülgseid teenuseid, nt turismi digimentorlus koos digitaliseerimise teekaardiga, turismi ärimudelite mentorteenus, Green Key koolitussari ja tugi märgise taotlemisel, turismiteenuste välisturunduse koolitused. Peatselt on lisandumas uus turismiettevõtete teenusedisaini ja teenuste digitaliseerimise meistriklass, kestliku turismi mentorlus koos ettevõtte rohepöörde teekaardiga, sündmuskorraldajate, loodusturismi ettevõtjate, muuseumite ja kestlike sihtkohtade Green Destinations arenguprogrammid. 2 (3) Eesti piirkondade konkurentsivõime suurendamiseks toetame varasemast suuremas mahus Eesti erinevate regioonide turismiorganisatsioonide arendustegevusi ja üleminekut avaliku ning erasektori koostöömudelile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisaadressaat: Riigikantselei Kati Kikas 625 6328 [email protected] 3 (3)