Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. mai 2023
- Viit
- 88
- Registreeritud
- 18. mai 2023
- Dokumendi liik
- Käskkiri
- Funktsioon
- 1.1/S Ministeeriumi juhtimine
- Sari
- 1.1-1/S Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 1.1-1/2023
- Vastutaja
- Tauno Vare (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegilise planeerimise osakond)
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
18.05.2023 nr 88
Ettevõtlusteadlikkuse arendamise toetamiseks antud
toetuse osalise tagasinõudmise otsus
1. Õiguslik regulatsioon ja tuvastatud asjaolud
1.1. Väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 31.03.2015. a käskkirjaga nr 15-0094 „Toetuse andmise
tingimused ettevõtlusteadlikkuse arendamiseks“ kehtestati toetuse andmise tingimused
ettevõtlusteadlikkuse arendamise toetamiseks (edaspidi toetusskeem), mida on muudetud
ettevõtlusministri 22.07.2016. a käskkirjaga nr 16-0225, 23.03.2017. a käskkirjaga nr 17-066,
21.02.2019. a käskkirjaga nr 19-030 ja 25.05.2021. a käskkirjaga nr 126. Toetusskeemi kohaselt
on selles sätestatud tegevuste elluviija Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus1 (edaspidi EIS).
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014_2020) § 2 punkti 9 järgi on
toetusskeemis nimetatud elluviija toetuse saaja. Toetusskeemi punktide 1.1.2 ja 1.1.5.2 alusel viib
EIS toetusskeemi raames ellu väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud ekspordi
arendamise tegevusi (edaspidi ekspordi projekt). Ekspordi projekti number struktuurifondide
operatiivsüsteemis on 2014-2020.5.01.15-0162. Toetusskeemi punkti 2.4 alusel viib EIS ellu
alategevust „Eesti ettevõtjate nõustamine välisturgudele minekul ja rahvusvahelise koostöö
edendamisel“ (edaspidi nõustamise projekt), mille number struktuurifondide operatiivsüsteemis
on 2014-2020.5.01.16-0333. Mõlema projekti struktuuritoetuse rahastamise määr on 100% ning
neid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. Ekspordi ja nõustamise projektide
abikõlblikkuse periood on 1. jaanuarist 2015. aastal kuni 31. detsembrini 2023. aastal.
Vabariigi Valitsuse 15.12.2022. a korraldusega nr 350 kinnitatud „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ järgi on toetusskeemi rakendusüksusteks EIS ning
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) ning rakendusasutuseks MKM.
Ettevõtlusministri ning majandus- ja taristuministri 30.10.2015. a käskkirja nr 1.1-1/15-0342
„Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööprotseduuride kirjelduse kinnitamine
perioodiks 2014–2020“ (edaspidi TPK) punkti 7 järgi täidab rakendusasutus rakendusüksuse
funktsiooni toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel, kui EIS on toetuse saaja, et tagada
rakendusüksuse kohustuste lahusus. Rahandusministri 07.11.2016. a käskkirjaga nr 225 „Loa
andmine rakendusüksuse ülesannete täitmiseks“ on MKMile antud õigus täita rakendusüksuse
funktsiooni TPKs sätestatud juhtudel.
1.2. 22.02.2023. a informeeris EISi järelevalve- ja vastavusosakond MKMi ekspordi ja nõustamise
projektide tegevuse käigus 2022. aasta jooksul EISi poolt teenitud tuludest. Toetusskeemi punkti
2.2.2 järgi on ekspordi projekti üheks tegevuseks rahvusvahelistel messidel ühisstendide
korraldamine. Asjast huvitatud ettevõtjad saavad ühisstendil osaleda oma väljapanekuga ning
1
15.11.2021. a sõlmisid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS) ja Sihtasutus KredEx
ühinemislepingu. Ühinemislepingu tulemusel loodi Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, mis
on EASi õigusjärglane. EAS lõpetas ühinemise tulemusel tegevuse.
2
peavad selle eest tasuma EISile osalustasu. 2022. aastal oli selliseid tasusid kokku 392 903,40
eurot. Nõustamise projekti üheks tegevuseks on ettevõtja poolt välja valitud eksportturul
ekspordipartneri otsingu teenus. Teenus on ettevõtja jaoks tasuline. Nõustamise projektis oli 2022.
aastal ekspordipartneri otsingu teenuse tulu kokku 20 000 eurot.
1.3. Toetusskeemi punkti 6.6.1 järgi ei ole projekti rahastamisel arvestatud tulude teenimisega.
Sama punkti järgi koosnevad nii ekspordi projekti elluviimise eelarve (14 100 000 eurot) kui ka
nõustamise projekti elluviimise eelarve (6 810 000 eurot) terves ulatuses abikõlblikest kuludest,
mille toetuse määr on 100%.
2. MKMi seisukoht
2.1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu
Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse
ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ)
nr 1083/2006, (edaspidi ühissätete määrus) artikli 61 lõige 1 määratleb puhastulu rahavoona, mis
tekib kasutajate poolt tegevusega seotud kaupade või teenuste eest tasumisel tehtavatest
otsemaksetest. Näiteks kasutajate poolt taristu kasutamise eest vahetult makstavad tasud, maa või
hoonete müügi või rentimise või teenuste eest makstavad tasud, millest on maha arvatud antud
perioodi vältel kantud tegevuskulud ja lühikese kasutusajaga varustuse asenduskulud.
Tegevuskulude kokkuhoidu käsitatakse puhastuluna, välja arvatud, kui kokkuhoid
tasaarvestatakse tegevustoetuse samaväärse vähendamisega.
2.2. STS2014_2020 § 45 lõike 1 punkti 7 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse
vähendamiseks, kui toetuse saaja teenib ühissätete määruse artikli 61 tähenduses abikõlblikest
kuludest mahaarvamisele kuuluvat puhastulu.
2.3. Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest
hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide
tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 5 lõike 6 järgi tuleb projekti elluviimisel
teenitud puhastulu maha arvata väljamakstavast toetusest juhul, kui projekti abikõlblikud kulud
ületavad enne puhastulu mahaarvamist 100 000 eurot ning tulu on teenitud abikõlblikkuse
perioodil.
2.4. Toetusskeemi punkti 6.5.2 järgi kohaldatakse olukorras, kus elluviija teenib projekti
elluviimise käigus puhastulu, ühendmääruse § 5 lõiget 6.
2.5. Käesoleva käskkirja punktis 1.2 toodud osalustasu on teenitud projekti tegevusega osutatud
teenuse eest. Seega on tegemist ühissätete määruse artikli 61 lõike 1 mõistes rahavooga, mis on
tekkinud kasutajate poolt tegevusega seotud kaupade või teenuste eest tasumisel tehtavatest
otsemaksetest. Eelnimetatud tulu on teenitud projekti abikõlblikkuse perioodil ning punktis 1.3
kirjeldatud ekspordi ja nõustamise projektide abikõlblikud kulud ületavad enne puhastulu
mahaarvamist 100 000 eurot. Seega kohaldub ühendmääruse § 5 lõige 6.
2.6. MKM on eespool toodut arvestades kohustatud arvestama ekspordi ja nõustamise projektidele
makstavast toetusest maha teenitud puhastulu.
2.7. Rahandusministeerium on 2015. aastal avaldanud juhendi „Tulu teenivate projektide juhend
programmperioodil 2014–2020“ (edaspidi juhend). Juhend annab rakendusüksustele täpsemad
juhised tulu teenimise kaasuste lahendamiseks. Juhendi punkti 8 järgi käsitletakse igasugust tulu
puhastuluna, kui tulu on teenitud projekti elluviimise ajal ja kõik projekti kulud on abikõlblikud.
2.8. EIS ise ei kanna projekti elluviimisega seotud kulusid. Seega, võttes arvesse juhendi punkti 8,
ei teki EISil ühissätete määruse artikli 61 lõike 1 mõistes kulusid, mida tuleb maha arvestada
teenitud tulust.
Seega on kogu EISi teenitud tulu puhastulu ühissätete määruse artikli 61 lõike 1 mõistes, mis
3
kuulub STS2014_2020 § 45 lõike 1 punkti 7 ja ühendmääruse § 5 lõike 6 alusel abikõlblikest
kuludest mahaarvamisele.
2.9. Haldusmenetluse seaduse § 40 alusel võimaldas MKM EISil esitada käskkirja eelnõule
vastuväited. EIS ei esitanud vastuväiteid otsuse põhjenduste ega ka tagasinõude suuruse osas.
3. Otsus
3.1 Võttes arvesse tuvastatud asjaolusid ja lähtudes STS2014_2020 § 45 lõike 1 punktist 7,
§ 46 lõikest 3, § 47 lõikest 2, § 48 lõikest 1 ning ühendmääruse § 5 lõikest 6 peab EIS:
3.1.1. tagastama ekspordi projekti osas välja makstud toetuse summas 392 903,40 ning
nõustamise projekti osas välja makstud toetuse summas 20 000, kokku 412 903,40 eurot
Rahandusministeeriumi kontole nr EE 93 2200 2210 2377 8606, märkides viitenumbriks
2550077303;
3.1.2. tagasi nõutud toetuse tasuma 60 kalendripäeva jooksul tagasinõudmise otsuse
kättesaamise päevast arvates;
3.1.3. vähendama ekspordi projekti eelarvet tagasi nõutud toetuse summa 392 903,40 euro
ja nõustamise projekti eelarvet tagasi nõutud toetuse summa 20 000 euro võrra.
STS2014_2020 § 48 lõike 3 järgi võib EIS toetuse tagasi maksmise kohustuse tasaarveldada
EISi poolt väljamaksmiseks ette valmistatava projekti maksetaotlusega ning vähendada
maksetaotluses taotletavat summat tagasi nõutud toetuse võrra. Tasaarveldamise tegemisega
loetakse toetus tagastatuks. Tasaarvelduse tegemise tähtaeg on 60 kalendripäeva
tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates.
3.2 Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada vastavalt STS2014_2020 §-le 51, esitades vaide
rakendusasutusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Riisalo
majandus- ja infotehnoloogiaminister