Pöördumise edastamine

Rahandusministeerium Meie: 18.05.2023 nr 7-5.8/23-00933-2 Pöördumise edastamine Edastan peaministrile saabunud Pärnu linnapea pöördumise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  Kaja Kallas Peaminister 17.05.2023 nr 10-1/4503 Mart Võrklaev Rahandusminister Annely Akkermann Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Priit Lomp Riigikogu majanduskomisjoni esimees Ettepanekud käibemaksuseaduses majutusteenuse käibemaksuerisuse muutmise osas Käesolevaga anname teada, et Pärnu Linnavalitsuse poole on pöördunud Pärnu linna erinevad turismiettevõtted ja Pärnumaa turismiettevõtjaid ja -arendajad ühendav MTÜ Destination Pärnu käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõus oleva muudatuse pärast, mille alusel maksustataks alates 1. jaanuarist 2025 majutus standardmääraga 22 protsenti ning seni kehtiv vähendatud käibemaksumäär 9 protsenti kaotaks kehtivuse. Pärnu linn on, Tallinna järel, Eesti turismisihtkoht number 2 ja aastakümneid on investeeritud märkimisväärselt linna ja eraomanike finantsvahendeid linna turismitaristu arendamiseks. Majutuse- ja turismisektor on üks viiest Pärnu majanduse võtmesektorist. Pärnu majutus- ja turismisektorit vedavad ettevõtjad on väljendanud tõsist muret majutusasutuste käibemaksumäära muudatuse pärast, sest sellega kaasuv paratamatu hinnatõus vähendab Eesti majutusettevõtete konkurentsivõimet Läänemere piirkonnas ning toob kaasa sektori kahanemise ja Pärnumaa maksulaekumise vähenemise ning varimajanduse negatiivsed mõjud majutussektoris. Eraldi on Pärnu ettevõtjad toonud välja ettevõtjate huvi languse investeerida Eesti turismimajandusse või infot, et välismaised investorid kaaluvad plaanitava maksutõusu tõttu turismiärist väljumist Eestis. Pärnu linna ettevõtjad ja nende ühendus MTÜ Destination Pärnu soovivad olla kaasatud majutusteenuste käibemaksumäära puudutava muudatuse menetlusse ja saada võimalus – enne maksumäärade muudatuste tegemist – esitada oma argumendid enne majutusasutuste käibemaksu erisuse kaotamist või muutmist. Pärnu linn, kui kohalik omavalitsus, toetab oma ettevõtjate ettepanekut kaasamise ja mõjuanalüüside arvestamise osas just seetõttu, et Pärnu linna jaoks on majutus- ja turism üks olulistest võtmesektoritest. Esitame siinkohal Pärnu ettevõtjate viis argumenti, miks on enne majutusettevõte käibemaksu erisuse kaotamist oluline kaaluda veelkord maksumuudatuse mõju turismisektorile ja millised soovimatud tagajärjed see kaasa tuua võib: 1. Kui maksumuudatusi puudutavates seletuskirjades on muudatuste peamine eesmärk riigieelarve tasakaalu poole liikumine riigitulude laekumise suurendamise kaudu ning teisene Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee eesmärk on muuta käibemaksuerisuste vähendamisega maksusüsteemi efektiivsemaks, siis antud muudatusega kaasnev mõju ei avaldu vaid majutusettevõtetes. Nimelt on turismivaldkonnas tehtud uuringutega välja selgitatud, et keskmine turist kulutab sihtriigis majutusele ainult viiendiku oma reisieelarvest kulutades ülejäänu muudele teenustele ja toodetele. Kaasnev hinnahüpe nõrgestab lisaks meie majutus- ja turismisektori tasuvusele ja toimetulekule ka regionaalarengu aspektis olulist maapiirkondade ja väiksemate keskuste ettevõtluskeskkonna elujõulisust ja Eesti kui turismisihtkoha rahvusvahelist konkurentsivõimet. 2. Maksutõusust mõjutatud kõrgemate hindade tagajärjel võib oodata Eesti turismimajanduses nõudluse vähenemist, seda eriti suurema hinnatundlikkusega klientide seas. Eesti peamiste siht- ja lähiturgude kliendid turismispetsialistide hinnangul hinnatundlikud. Ainuüksi MTÜ Destination Pärnu liikmeskonda kuuluvad 7 suuremat Pärnu majutusasutust peaksid 2022. aasta majandusnäitajatega tehtud arvutuste tulemusel 2025. aasta käibemaksu alusel maksma rohkem käibemaksu ligi 3 mln EUR ulatuses. See teeb lihtsustades keskmiselt 429 000 eurot majutusasutuse kohta aastas. Antud lisaraha peaksid majutusettevõtted eelnõu seletuskirja põhjal kätte saama klientidelt, mis sihtturgudena jaguneksid 2022. aasta statistika alusel pooleks kohaliku turu ja välisturgude (Soome pool sellest, Läti ja ka kaugemalt teine pool) vahel. 2022. aasta näitajate puhul tuleb arvesse võtta 2020-2022 kriiside tõttu tavapärasest madalamat Soome turu osakaalu, mis oli aga näiteks 2019. aastal 41%. Soome turg on aga lisaks suurele osakaalule ja keskmisest kõrgemale aastaringsusele antud muudatuste aspektis oluline ka soomlaste suure hinnatundlikkuse tõttu, mille taustal on omakorda Soome majanduse praegused rasked ajad. 3. Maksumäärade suurendamisega kaasneb paratamatult tursimisektori varimajanduse kasv, kus lühiajaliste rendipindade üürijad, toitlustusettevõtted ja teised teenuseosutajad, kellel võimalus arveldada sularahas, on käibemaksutõusu mõjul altimad vältima riiklike maksude tasumist. 4. Käibemaksu erisuse kaotamisega kaasnevad riskid senisest rohkem siseturismis tarbimiseks mõeldud raha välismaale viimiseks. Ka praeguse erisust sisaldava käibemaksuga maksavad majutusasutused välisturistide majutusele ehk ekspordile peale, sest tavapäraselt kehtib ekspordile nullkäibemaks ning 2/3 Eesti majutusasutustes ööbijatest saabuvad välisturgudelt. Kui 2014. aastal Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt tehtud uuringu "Majutusteenusele kehtestatud alandatud käibemaksumäära mõju turismisektori konkurentsivõimele ja jätkusuutlikkusele" tulemusi ning Läti ja Leedu varasemat vastavat hoiatavat kogemust ei peeta enam piisavalt pädevaks või aktuaalseks, siis oleks vaja teha uued ja põhjalikud mõjuanalüüsid maksumuudatuste mõjust turismimajandusele. 5. Sisendihindade tõusust tingitud majutusasutuste kulude kasv hakkab jõudma Pärnus juba praegu kliendi poolt talutavale hinnapiirile, käibemaksu tõusust tingitud hinnatõus ja üldine majanduse jahtumine tooksid kaasa nõudluse vähenemise turismimajanduses (vt- Lisa 1 mõju majutusettevõtetele käibemaksu tõusu korral). 2022. a. märtsi võrdlus aasta varasema olukorraga ei ole päris adekvaatne, sest see oli selgelt mõjutatud lisaks veel lõppemata koroonakriisile ka kahest uuest akuutsest kriisist – energiahinnad ja sõda. Adekvaatsem on hinnata 2023. aasta märtsi kriisieelse ajaga, (antud juhul aasta 2019 märts), millega võrreldes on hind kasvanud +19%. Samuti kasutavad hotellid tulude juhtimisel põhinevat ja tegelikust nõudlusest lähtuvat dünaamilist hinnastamist, mitte kogu aastaks lukku löödud hinnakirja ning hotellide jaoks on 2022. ja 2023. aasta märtsi kulustruktuurid oluliselt erinevad, rääkimata 2019. aasta märtsi omast – hind sisaldab aina rohkem ja rohkem tõusvaid kulusid ehk ettevõtja kasum ja sellest tulenev marginaal pidevalt väheneb. Seega ainult 19%-i hinnatõus samal perioodil tõestab, et hotellide kuludes on juba mõnda aega toimunud märgatav hüpe, mida aga ei ole kantud üle müügihindadesse ja seda on kaetud ettevõtjate endi taskust. Selline tegevus ärilises mõttes pole aga jätkusuutlik. Lisame siia juurde EASilt saadud ja MKM poolt koostatud kiiranalüüsi mõju kohta Eesti turismimajandusele tingimusel, kus majutusasutuste käibemaks tõuseb standardmäärale (Lisa1). 2 Eeltoodut arvesse võttes väljendame oma muret turismisektori tuleviku osas ning arvestades Pärnu ja Pärnumaa positsiooni Eesti turismimajanduses palume Vabariigi Valitsusel veelkord kaaluda majutusteenuste käibemaksu määra säilitamist erisusena, isegi juhul kui praegune määr peaks muutuma, ning selle muutmisesse kaasata Pärnumaa turismiettevõtted MTÜ Destination Pärnu kaudu. Loomulikult mõistame riigi huvi ja vajadust riigieelarve tasakaalu saavutamise osas. Jõudu ja kõike parimat soovides, (allkirjastatud digitaalselt) Romek Kosenkranius linnapea 3  Lisa 1 EASi poolt esitatud kiiranalüüs Majutusteenused ja käibemaks Kokkuvõte Kavandatud muudatusega tõuseb Eesti käibemaks majutusele üheks kõrgemaks Euroopas, eeldatavalt kantakse kogu hinnatõus tarbijale. Erinevate uuringute ja varasemalt toimunud käibemaksu muudatuste põhjal võib oodata majutusteenuste hinnatõusust mõnevõrra väiksemat, kuid üldise hinnatõusuga võrreldes vähemalt sama suurt nõudluse langust (4–11%). Kui majutuse puhul võib kõrgem käibemaksumäär kompenseerida vähenenud nõudluse, siis muude kaupade ja teenuste osas mitte ning kokkuvõttes ei pruugi käibemaksu tõus turismisektorist täiendavat maksutulu üldse tuua – prognoositud väärtuste keskmises vahemikus on netomõju null, kuid on suur risk, et kokkuvõttes maksutulu hoopis väheneb. Analüüsis pole vaadeldud mitmeid täiendavaid kahju allikaid (tulumaks, teise ringi efektid), mistõttu tegelik negatiivne mõju võib osutuda suuremaks. Suhteliselt rohkem tabaks muudatus Saare-, Pärnu- ja Läänemaa ettevõtjaid. Eesti rakendab täna majutusteenustele alandatud käibemaksu määra (9%) sarnaselt enamikele EL riikidele, vaid üksikutes liikmesriikides on määr üle 12%1. Käibemaksu tõstmisel 22%ni oleks Eesti käibemaksumäär majutusteenustele ELi riikide seas teisel kohal (Taani 25%). Kui käibemaksu tõstmise ajaks pole sektori majandusolukord oluliselt paranenud (alates koroonakriisist on majutussektor olnud kahjumis, kiirstatistika näitab ka 2022. aastal kahjumit), võib eeldada, et käibemaksutõus suunatakse täiel määral hindadesse (kas otseselt majutuse või siis lisateenuste kaudu). Teiste riikide praktika2 kinnitab samuti, et käibemaksu määra suuremad muutused kantakse suures osas üle tarbijatele, väikeste muutuste korral ei pruugi see aga nii olla. Turismiteenused kuuluvad n-ö luksuskaupade kategooriasse. Kõrgemate hindade tagajärjel võib oodata nõudluse vähenemist, seda eriti suurema hinnatundlikkusega klientide seas. Eesti peamiste sihtturgude turistid (Soome, Läti) ja lähiturgude (Leedu, Rootsi jt) väliskülastajad on turismispetsialistide hinnangul hinnatundlikud. Uuringud annavad sissetuleva turismi hinnaelastsustele erinevaid hinnanguid. Euroopa piirkondade mediaanväärtus on -1 lähedal ehk nõudlus väheneb hinnatõusuga samas ulatuses, keskmine väärtus aga -1,26 ehk turism on (üle)elastne3. Antud elastsused käsitlevad üldise hinnataseme ja turisminõudluse seost, otseselt turismi maksustamisega seotud uuringuid on vähe. Tulemus sõltub ka tarbijasegmendist – äriturism ja reisid mitterannikupiirkondadesse ei ole nii hinnatundlikud ning seetõttu võib turismi maksustamine tulusid suurendada, kuid puhkusereisijate puhul ja eriti rannikupiirkondades viib eeldatavalt tulude vähenemiseni4. Eestis käiakse reisil eelkõige puhkuse eesmärgil – 60–75% majutatutest ja ööbimistest on seotud puhkusereisidega, väliskülastajate seas on puhkusereisijaid mõnevõrra rohkem kui Eesti elanikest majutatutel. Suurem osa puhkusereisidest läheb 1 Seisuga 1.01.2021: https://taxation-customs.ec.europa.eu/system/files/2021-06/vat_rates_en.pdf, lk 5. Praegune seis (ei kajasta kõiki riike): https://ec.europa.eu/taxation_customs/tedb/vatSearchForm.html 2 Study on reduced VAT applied to goods and services in the Member States of the European Union. Final report. Copenhagen Economics, 2007, lk 41–42. https://taxation-customs.ec.europa.eu/system/files/2016- 09/study_reduced_vat.pdf 3 Jason Li Chen, Gang Li, Anyu Liu, and Nigel Morgan (University of Surrey), 2020. Review of Evidence of Elasticities Relevant to Tourism in Scotland. https://www.gov.scot/binaries/content/documents/govscot/publications/research-and- analysis/2021/06/elasticities-relevant-tourism-scotland-evidence-review/documents/elasticities-relevant-tourism- scotland-evidence-review/elasticities-relevant-tourism-scotland-evidence- review/govscot%3Adocument/elasticities-relevant-tourism-scotland-evidence-review.pdf, lk 3. 4 Ibid, lk 38. rannikupiirkonna arvesse5. Seetõttu on oodata Eestis käibemaksumäära tõstmisel pigem keskmisest suuremat mõju. Käibemaksu tõusu eeldatava mõju hindamiseks Eestis vaadeldakse analoogseid juhtumeid minevikus meiega sarnases olukorras olevates riikides. 2009. aastal tõstsid kõik Balti riigid majutusteenuste käibemaksu 5%lt kõrgemale: Eesti 9%le, Läti 21%le, Leedu 19%le (septembrist 21%). Läti alandas enam kui aasta pärast (1.05.2010) maksumäära 10%le (2012. aastast 12%), Leedu langetas 2011. aastal 9%le. Aastatel 2012–2014 kaotas Leedu taas majutusteenuse käibemaksuerandi (rakendus standardmäär 21%), misjärel langes see taas 9%le. Väga lihtsate mudelite põhjal6 vähendas Balti riikides käibemaksu tõstmine ööbimiste arvu suurusjärgus 8–12%. Siin tuleb arvestada, et käibemaksu tõsteti valdavalt kriisiperioodil, mil turismi mõjutasid ka teised tegurid. Väliste tegurite arvesse võtmiseks hinnatakse muutusi võrreldes võrdlusriikidega. Eeldatavalt mõjutavad Balti riikide turisminõudlust suures osas sarnased tegurid (kuiste ööbimiste arvu vaheline korrelatsioon on riikide vahel suurusjärgus 90% või rohkem, aastaste näitajate vahel üle 80%), kuigi kindlasti on ka riikidevahelisi erisusi. Kuna tegemist on suhteliselt väikeste riikidega, siis võivad üksikud tegurid olukorda oluliselt muuta (näiteks lennuliinide avamised/sulgemised jmt). Mõjude hindamiseks seotakse ööbimiste arv Leedus Eesti või Läti ööbimiste arvuga. Võrreldes Eesti arengutega, vähenes Leedus käibemaksu tõstmise perioodil ööbimiste arv 8%. Vaadates käibemaksu tõstmise episoode eraldi, siis tugevama mõjuga oli perioodi 2012–2014 maksutõus (mõju ööbimiste arvule -10% ehk otseselt majutusteenuste hinnaelastsus –0,9). Kuna 2009. aastal tõstis käibemaksu ka Eesti (kuigi vähemal määral), siis seetõttu võib selle perioodi mõju hinnang olla tagasihoidlikum (-5%, statistiliselt oluline 10% olulisusnivool). Lätiga võrdluses ei olnud mõju statistiliselt oluline (käibemaksu erisuse perioode oli vähem võrreldes Eestiga). 2009. aasta majanduskriisiga koos või järel alandati mitmes riigis turismiteenuste käibemaksu määrasid (näiteks Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Rootsi, Luksemburg7), millega kaasnes nõudluse ja hõive suurenemine. Samas ei selgu kirjeldustest, kas mõju oli seotud käibemaksu määra muutmisega või üldise majanduskonjunktuuri paranemisega. Põhjalikum analüüs8 on tehtud Iirimaal juulis 2011 rakendunud muutusele (majutuses ja toitlustuses alanes käibemaksu määr 13,5%lt 9%le). Mudeli kohaselt kaasnes 1% hinna langusega hõive suurenemine 1,17%, samas kogu käibemaksu alanemine ei kandunud edasi hindadesse. 5 The Impact of Taxes on the Competitiveness of European Tourism. Final Report. PricewaterhouseCoopers LLP, oktoober 2017, lk 126. https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/920639c3-ce70-11e7-a5d5- 01aa75ed71a1 6 Ööbimiste arv sõltub trendist, kuistest sesoonsetest muutujatest, käibemaksu tõusu fiktiivsetest muutujatest (standard või alandatud määr, eraldi käibemaksumäära taset ei arvestata), Leedu puhul ka fiktiivne muutuja andmetes toimunud metoodikamuutuse arvestamiseks 2012. aastal. Vaadeldakse perioodi kuni koroonaviiruse levikuni (veebruar 2020). 7 HOTREC response to the Consultation paper of the European Commission “Review of existing legislation on VAT reduced rates”, 9 jaanuar 2013, lk 3–4. https://www.hotrec.eu/wp-content/customer- area/storage/c35ec7d8228b57d57b0c09a52720d8d4/HOTREC-response-on-Consultation-on-reduced-VAT-rates- legislation-9-January-2013.pdf 8 Impact of the VAT Reduction on Irish Tourism and Tourism Employment. Indecon International Economic Consultants, 2017. https://www.failteireland.ie/FailteIreland/media/WebsiteStructure/Documents/3_Research_Insights/3_General_S urveysReports/Failte-Ireland-VAT-Rate-Final-Report.pdf?ext=.pdf EAS ja EHRL tellisid 2014. aasta sügisel uuringu „Majutusteenusele kehtestatud alandatud käibemaksumäära mõju turismisektori konkurentsivõimele ja jätkusuutlikkusele“9. Uuringu raames läbi viidud Eesti ettevõtjate küsitluse põhjal prognoositi, et käibemaksuerisuse kaotamine ehk käibemaksu tõus majutusteenustel 9%lt 20%le tooks kaasa majutusteenuste hinnatõusu 7% ning majutatute arvu vähenemise 6%. Võrreldes varasemalt käibemaksu tõusuga kaasnenud muutustega Balti riikides, võib seda hinnangut pidada isegi konservatiivseks. Soome reisikorraldajate ja laevafirmade ning Saksamaa reisikorraldajate küsitluse põhjal nähakse käibemaksu tõusul selget negatiivset mõju, kuid arvulist hinnangut mõju suurusele andsid vaid üksikud vastanud (–5…–20%). Reisikorraldajad vaatavad hinnatõusu kogu paketi maksumuse muutuse kontekstis ehk majutus on sellest vaid üks osa. Samas rõhutasid mitmed, et olukord on seoses Ukraina sõja, üldise hinnatõusu jm põhjustel väga raske. Lisaks otsesele mõjule toodi välja ka maksutõusuga kaasnevat psühholoogilist mõju. Teistes riikides (Eestiga võrreldes väiksemas ulatuses) käibemaksu tõusud mõjutasid broneeringuid, Eestis kavandatud muudatusel nähakse suurt riski, et Eesti kaotab oma positsioone naaberriikidele. Eelnevale uuringutele tuginedes võib hinnata reaalseks, et käibemaksutõus kandub üks-ühele majutuse hinda, mille tagajärjel väheneb nõudlus. Rahvusvaheliste uuringute (üldise hinnataseme elastsus) ning Leedu näite põhjal (otseselt majutusteenuste elastsus) võiks oodatav nõudluse vähenemine jääda vahemikku 4–11%. Eesti elanike puhul arvestatakse vaid majutusega, kuigi tegelikult kaasnevad tavaliselt reisiga ka muud kulud. Välisturistidel (välja jäetakse ühepäevakülastajad) võetakse arvesse aga kõik kulutused, mis reisil kaasnevad. 2016–2017 väliskülastajate uuringu10 põhjal kulutas Eestis ööbiv väliskülastaja keskmiselt 265 eurot reisi koha ehk 103 eurot ööpäevas, millest majutuse osa oli 24%. Eesti Panga hinnangul on tänaseks reisiteenuste eksport (väliskülastajate kulutused Eestis) kasvanud umbes poolteist korda, analüüsis arvestatakse seetõttu ööbiva külastaja kulutusega 150 eurot päevas. Antud tingimustel kompenseerib käibemaksumäära tõus majutuses väheneva nõudluse ehk otseselt majutusest laekuv käibemaks ei pruugi väheneda11. Samas muude kaupade ja teenuste puhul on oodata välisturistidelt laekuva käibemaksu vähenemist. Elastsuse vahemiku keskmise väärtuse korral (turisminõudlus väheneb 7,5%) on käibemaksu osas netomõju alla 10 mln euro aastas, kuid umbes samas ulatuses langevad teised maksutulud: kaotused aktsiisikaupadelt12 ning sotsiaalmaksus (2022. aasta hindades). Sellele lisandub veel muude maksutulude vähenemine, mida pole arvestatud (eelkõige tulumaks). Kokkuvõttes ei võida tõenäoliselt riik käibemaksumäära tõstmisest mitte midagi. 4% nõudluse languse korral suureneks maksulaekumine suurusjärgus 25 mln eurot aastas (miinus arvesse võtmata maksude laekumine ning teise ringi efektid). Kui aga langus vastab minevikus aset leidnud olukorrale (–11%), siis väheneb maksutulu enam kui 20 mln võrra aastas. Tegelikkuses ei pruugi ka sel juhul makstulu väheneda, kui muudatus satub n-ö kasvutrendi 9 Eesti Konjunktuuriinstituut https://www.ki.ee/publikatsioonid/valmis/Kaibemaksumaara_moju_majutusteenusele.pdf 10 https://www.puhkaeestis.ee/et/turismiprofessionaalile/uuringud-ja-statistika/valiskulastajate-uuring-2016-2017 11 NB! Analüüsis kajastatakse arvestuslikku käibemaksu (9%, 20% või 22% käibest), reaalselt on laekumised oluliselt väiksemad. Näiteks 2022. aastal oli majutussektori arvestuslik käibemaks ligi 36 mln eurot, millest 9% määraga 7,7 mln eurot, kuid sisendkäibemaksu maha arvamisel tuli tasuda paar mln eurot. 2019. aastal laekus majutuse tegevusalalt käibemaksu alla 6 mln euro. Majutusteenuse pakkujaid on lisaks majutuse tegevusalale ka ettevõtete seas, kelle põhitegevusala on midagi muud. 12 Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangu kohaselt läheb üle 10% alkoholi ning 10% tubakatoodete tarbimisest välisturistide arvele, mille põhjal on nende panus alkoholi- ja tubakaaktsiisi laekumisse üle 50 mln euro aastas (2022). perioodile, kuid võrreldes olukorraga, kus maksumäära ei muudeta, on olukord riigi maksutulude seisukohast halvem. Väga jämeda hinnanguna mõjutab nõudluse langus 400–1200 töökohta. Arvestusest on välja jäänud mitmed tegurid, mis suurendavad negatiivset mõju: • Majutuskohtade statistika kajastab vaid vähemalt viie voodikohaga majutuskohti ehk negatiivne mõju ööbimistele ja sellega kaasnevatele mõjudele on absoluutarvudes suurem. Eesti Panga hinnangul on väliskülastajate ööbimisi 2–3 korda rohkem kui kajastub majutusstatistikas, kuid see sisaldab suurel määral ka ööbimisi väljaspool tasulist majutust (oma kinnisvara, ööbimine sõprade-sugulaste pool jmt). • Antud analüüsis eeldati, et käibemaksu muutmine ei mõjuta muid majutusteenuseid pakkuvaid ettevõtteid ja eraisikuid ehk platvorm- või jagamismajandust (paari üüripinna pakkujad ei pruugi olla käibemaksukohuslased). Ettevõtte Transparent andmete kohaselt (mis sisaldavad osaliselt ka majutusettevõtteid, kes kajastuvad majutusstatistikas) broneeriti Eestis 2022. aastal üüripindasid 0,87 mln ööks, üüripindade käive oli ligi 68,5 mln eurot. Üüripindade müügitulu ületas 23% võrra pandeemiaeelse 2019. aasta taset, samas Statistikaameti andmetel jäi 2022. aastal nii majutussektori müügitulu (337 mln eurot) kui ka majutusteenuste müük (222 mln eurot) alla 2019. aasta tasemele. Käibemaksu tõusuga võib suureneda ebavõrdne konkurentsiolukord majutusteenuste pakkujate seas ning nõudlus nihkuda käibemaksu mitte tasuvatele üüripindadele. Kuna probleem on laiem, siis on tehtud ettepanek lühiajalise majutuse käibemaksu kogumisest platvormide vahendusel13. • Hinnataseme tõus motiveerib kohalikke elanikke asendama sisereise välisreisidega (eelkõige madalama hinnatasemega riikidesse, näiteks Läti ja Leedu, kuid ka kaugemad turud). Seega ei saa eeldada, et siseturismile kulutatud summad asendatakse muu sisetarbimisega, pigem liigub osa sellest välisriiki, mis süvendab käibe- ja muude maksude kukkumist. • Lisaks otseselt majutussektori maksude laekumise eeldatavale vähenemisele langeb koos turistide arvuga (suhteliselt väiksemal määral) ka teiste tarbitavate kaupade ja teenuste tarbimine ning maksutulu (eelkõige toitlustus, transport, meelelahutus, kaubandus – neid hinnati mudelis lihtsustatult, mõjusid pigem alla hinnates), samuti neid valdkondi teenindavates ettevõtetes (teise ringi mõjud). Arvestades turismiga seotud tegevusala olulisust regiooniti14, on suhteliselt suuremaid negatiivseid mõjusid oodata Saare, Pärnu ja Lääne maakonnas. Need on ka rannikuäärsed piirkonnad, kus turismiteenuste tarbimine on hinna muutustele tundlikum. Mujal on turismisektori roll valdavalt üsna samal tasemel. 13 Taxation: Embracing the digital transition to help fight VAT fraud and support EU businesses. Euroopa Komisjoni pressiteade, 8. detsember 2022. https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_22_7514 14 Majutus ja toitlustus kokku, maakonnas deklareeritud tööandjate (asukoht ei pruugi kokku langeda tegeliku tegevuskohaga) töötajate arv, allikas Maksu- ja Tolliamet.