Saatja: "Silver Sternfeldt" <
[email protected]>
Saaja: "Info - SOM" <
[email protected]>
Teema: VIPS taotlus
Kuupäev: 2026-05-04 20:59
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere!
Edastan taotluse ja programmi kirjelduse.
Lugupidamisega
Silver Sternfeldt
Tegevjuht
Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus
[email protected]
+37256953328
www.15410.ee
Sakala 16a-11, Tallinn 10141
Sotsiaalministri
{regDateTime} käskkiri nr {regNumber}
„VIPS toetuse taotlusvooru
väljakuulutamine ja hindamiskomisjoni
moodustamine“
Lisa 1
Taotlusvorm
1. Taotleja andmed
1.1. Asutuse/ettevõtte nimetus: Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus MTÜ
1.2. Registrikood: 80268225
1.3. Postiaadress: Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Sakala tn 16a-11, 10141
1.4. Arvelduskonto (IBAN): EE442200221040900376
1.5. Esindaja nimi ja ametikoht: Silver Sternfeldt, tegevjuht
1.6. Kontaktisiku andmed (nimi, e-post, telefon): Silver Sternfeldt,
[email protected] 56953328
1.7. Taotletav toetuse kogusumma (käibemaksuta): 46 225 eur
1.8. Projekti elluviimise periood: 01.06.2026 kuni 31.12.2026
Kui taotlus sisaldab mitut VIPS-sekkumist, esitatakse allolev info iga sekkumise kohta eraldi
(vajaduse korral dubleerides vastavad väljad).
2. VIPS-i kirjeldus
2.1. Nimetus: Psühholoogiline toimetulekuoskuste programm hasartmängusõltlaste
lähedastele
2.2. Lühikirjeldus (sh metoodiline alus):
Tegemist on hasartmängusõltuvusega inimeste lähedastele suunatud madala
intensiivsusega struktureeritud psühholoogilise sekkumisega, mille keskmes on
osalejate psühholoogilise heaolu toetamine ning ärevuse, stressi ja
meeleoluprobleemide sümptomite vähendamine. Programm koosneb kümnest
kohtumisest ning ühendab psühhohariduse, oskuste arendamise ja
emotsionaalse toe pakkumise. Sekkumise mõju hinnatakse süsteemselt enne ja
pärast programmi, keskendudes osalejate emotsionaalse enesetunde, stressi ja
toimetuleku muutustele.
Sekkumine tugineb psühhohariduslikule ja kognitiiv-käitumuslikule lähenemisele,
mille kaudu aidatakse osalejatel mõista hasartmängusõltuvuse mõju enda
emotsionaalsele seisundile ning tuvastada stressi, ärevust ja meeleolulangust
alalhoidvaid mõtte- ja käitumismustreid. Programmis arendatakse teadlikke
toimetulekustrateegiaid, sealhulgas probleemilahendusoskusi ja käitumuslikke
muutusi, mis toetavad psühholoogilise distressi vähenemist.
1
Olulisel kohal on stressi ja emotsiooniregulatsiooni käsitlemine, sh
eneseregulatsiooni tehnikate õpetamine ja harjutamine. Nende abil
suurendatakse osalejate võimet tulla toime intensiivsete emotsioonidega,
vähendada ärevust ning stabiliseerida meeleolu.
Programmis käsitletakse ka suhtlemis- ja piiride seadmise oskusi, mis aitavad
vähendada suhetest tulenevat stressi ning ennetada läbipõlemist ja ülekoormust.
Süsteemne lähenemine võimaldab mõista, kuidas sõltuvus mõjutab peresuhteid
ja rollijaotust, ning toetab osalejate enesetõhusust keerulistes olukordades
toimetulekul.
Grupiformaat loob turvalise keskkonna kogemuste jagamiseks ja emotsionaalse
toe saamiseks, mis aitab vähendada isolatsiooni ja normaliseerida kogetavaid
raskusi. Programmi lõppfaasis koostatakse individuaalne tegevuskava, mis toetab
õpitud toimetulekuoskuste rakendamist igapäevaelus ning vaimse heaolu
jätkusuutlikku paranemist.
Kuigi programm on algselt loodud grupisekkumisena, on selle metoodilised
komponendid, sh psühhoharidus, kognitiiv-käitumuslikud tehnikad, suhtlemis- ja
probleemilahendusoskuste treening ning emotsiooniregulatsiooni meetodid,
rakendatavad ka individuaalsetes kohtumistes. Individuaalne töö võimaldab
keskenduda osaleja spetsiifilistele kogemustele ja vajadustele, sealhulgas
ärevuse, stressi ja meeleoluprobleemide süvendatud käsitlemisele, ning toetab
õpitu paindlikku kohandamist igapäevaeluga.
Sekkumise rakendamine nii grupi- kui individuaalformaadis võimaldab kohandada
teenust osalejate eelistuste ja valmisoleku järgi, suurendades seeläbi sekkumise
kättesaadavust ja kasutatavust erinevate sihtrühmade seas. Grupiformaat pakub
lisaväärtusena kogemuste jagamist, vastastikust toetust ja normaliseerimist,
samas kui individuaalne formaat võimaldab suuremat paindlikkust ja
personaalset lähenemist.
Paindlik rakendusmudel toetab ka sekkumise järjepidevat elluviimist, vähendades
riski, et teenus jääb osutamata olukordades, kus grupi moodustamine ei ole
võimalik või ei vasta osaleja vajadustele. See tagab, et sihtrühma liikmetel on
võimalik saada tõenduspõhist psühholoogilist tuge sõltumata formaadist,
säilitades sekkumise põhieesmärgid ja metoodilise terviklikkuse.
2.3. Sihtrühm (vanuserühm jne):
Sihtrühmaks on täisealised (18+) hasartmängusõltuvusega inimeste lähedased.
Vanusepiirang tuleneb kasutatavatest hindamisinstrumentidest ja sekkumise
metoodikast, mis on valideeritud täiskasvanud populatsioonil. Sekkumine on
2
tulevikus kohandatav ka nooremale sihtrühmale, eeldusel et kasutatakse sobivaid ja
valideeritud hindamisvahendeid.
2.4. Piirkond:
Sekkumist pakutakse kontaktvastuvõttudena Harjumaal ning veebipõhiselt üle Eesti,
tagades teenuse kättesaadavuse sõltumata osalejate elukohast ning võimaldades
jõuda sihtrühmani ka väljaspool suuremaid keskusi.
2.5. Formaat (individuaal, grupi, kombineeritud):
Sekkumine viiakse läbi paindlikus formaadis, hõlmates nii grupi- kui individuaalseid
kohtumisi. Osalejatel on võimalus valida endale sobiv osalemisviis vastavalt oma
vajadustele, eelistustele ja valmisolekule. Grupiformaadis toimuvad kohtumised
struktureeritud programmina kindla arvu seanssidega, samas kui individuaalne
formaat järgib sama metoodilist ülesehitust, võimaldades sisu kohandamist osaleja
spetsiifilistele vajadustele. Paindlik rakendus võimaldab tagada teenuse
kättesaadavuse ka olukordades, kus grupi moodustamine ei ole võimalik või
grupiformaat ei ole osalejale sobiv, säilitades sekkumise järjepidevuse ja metoodilise
terviklikkuse.
2.6. Struktuur (seansside arv, ühe seansi kestus minutites, grupisekkumiste korral
inimeste arv grupis):
Programm on üles ehitatud 10 seansist koosneva struktureeritud psühholoogilise
sekkumisena (7 + 3), kus esimesed seitse seanssi keskenduvad psühhoharidusele,
motivatsiooni käsitlemisele ning suhtlemis-, probleemilahendus- ja
eneseregulatsiooni oskuste arendamisele, toetades osalejate psühholoogilist
toimetulekut ja vaimset tervist. Järgnevad kolm seanssi on suunatud õpitu
rakendamisele, hõlmates individuaalse tegevuskava koostamist, selle rakendamise
hindamist ning järelkohtumist, mille käigus toimub refleksioon ja sekkumise mõju
hindamine.
Sekkumine viiakse läbi nii grupi- kui individuaalformaadis, säilitades ühtse
metoodilise ülesehituse. Grupiformaadis koosneb sekkumine 10 kohtumisest, millest
iga kohtumine kestab 90 minutit ning ühes grupis osaleb kuni 10 inimest.
Individuaalses formaadis viiakse sekkumine läbi sama struktuuri alusel; individuaalse
kohtumise kestus on 60 minutit ning kohtumiste arv kohandatakse osaleja
vajadustele, jäädes üldjuhul 8-10 seansi vahemikku.
2.7. Vorm (kohapeal, veebis jne): kohapeal ja veebis
2.8. Tõenduspõhisus (viidata uuringutele, rahvusvahelisele kasutusele; lisada viited või
allikad):
Sekkumine tugineb rahvusvaheliselt levinud ja teaduskirjanduses kirjeldatud
lähenemistele hasartmängusõltuvusega inimeste lähedaste toetamisel.
Uuringud näitavad, et sõltuvushäire mõjutab olulisel määral ka lähedaste
psühholoogilist heaolu, põhjustades ärevust, depressiooni ja stressi ning
3
toimetulekuraskusi, mistõttu on lähedastele suunatud sekkumised põhjendatud
ja vajalikud (Goodwin et al., 2017; Salonen et al., 2014; Magnusson et al., 2019).
Programmi metoodiline alus toetub psühhohariduslikule ja kognitiiv-
käitumuslikule lähenemisele, mille tõhusust on kirjeldatud nii sõltuvushäirete
kui ka lähedastele suunatud sekkumiste kontekstis. Rahvusvahelised
programmid, sh lähedastele suunatud struktureeritud sekkumised ja tugigrupid,
on näidanud positiivset mõju osalejate stressi, ärevuse ja depressiooni
vähenemisele, enesetõhususe suurenemisele ning toimetuleku paranemisele
(Magnusson et al., 2019).
Grupiformaadis sekkumised on teaduskirjanduse põhjal eriti sobivad
olukordades, kus osalejad vajavad nii emotsionaalset tuge kui ka praktiliste
oskuste arendamist, võimaldades kogemuste jagamist, normaliseerimist ja
sotsiaalset õppimist (Reichenberg & Seligman, 2014).
Programmis kasutatavad komponendid, nagu muutuse staadiumite mudel
(Prochaska & DiClemente), probleemilahendusoskuste treening ning stressi ja
emotsiooniregulatsiooni tehnikad, on laialdaselt kasutusel vaimse tervise ja
sõltuvusvaldkonna sekkumistes ning nende tõhusus on korduvalt kinnitust
leidnud (Prochaska & DiClemente, 1983; D’Zurilla & Goldfried, 1971; Lazarus &
Folkman, 1984).
Allikad:
• D’Zurilla, T. J., & Goldfried, M. R. (1971). Problem solving and behavior
modification. Journal of Abnormal Psychology, 78(1), 107–126.
• Goodwin, B. C., Browne, M., Rockloff, M., & Rose, J. (2017). A typical
problem gambler affects six others. International Gambling Studies, 17(2),
276–289.
• Lazarus, R. S., & Folkman, S. (1984). Stress, appraisal, and coping. Springer.
• Magnusson, K., Nilsson, A., Hellner, C., & Andersson, G. (2019). Internet-
delivered cognitive-behavioural therapy for concerned significant others of
problem gamblers: A pilot randomized wait-list controlled trial. Journal of
Behavioral Addictions, 8(3), 557–566.
• Prochaska, J. O., & DiClemente, C. C. (1983). Stages and processes of self-
change of smoking: toward an integrative model of change. Journal of
consulting and clinical psychology, 51(3), 390.
• Reichenberg, L. W., & Seligman, L. (2014). Selecting effective treatments: A
comprehensive, systematic guide to treating mental disorders (4th ed.).
Wiley.
4
• Salonen, A. H., Hellman, M., Latvala, T., & Castrén, S. (2014). Gambling harms
experienced by concerned significant others of problem gamblers. Journal of
Gambling Studies, 30(2), 421–435.
Täistekst lisatud eraldi dokumendina (vt HNK toetusgrupp hasartmängija
lahedasele.pdf Teoreetiline taust lk 9-25; sekkumise hindamine lk 30-32 ja lk 41-
47; allikad lk 96 - 102)
2.9. Kinnitus sekkumise juhendi olemasolu kohta (lisada näidis või kirjeldus): Lisatud
eraldi dokumendina (vt HNK toetusgrupp hasartmängija lahedasele.pdf lk 49-95)
2.10. Varasem rakendamine (rakendamise kirjeldus, maht ja kestus): Programmi on
varasemalt rakendatud grupiformaadis Tallinnas kahel korral ajavahemikel
21.10.2021–14.04.2022 ning 12.09.2022–28.11.2022. Mõlemad grupid viidi läbi
struktureeritud sekkumisena, mis koosnes 10 kohtumisest ning hõlmas
psühhoharidust, suhtlemis- ja probleemilahendusoskuste arendamist ning stressi ja
emotsiooniregulatsiooni tehnikaid.
Grupis osalesid hasartmängusõltuvusega inimeste lähedased, kellele programm
pakkus süsteemset tuge nii emotsionaalse toimetuleku parandamisel kui ka
praktiliste oskuste arendamisel igapäevaelus. Rakendamise käigus kasutati
juhendipõhist lähenemist, mis võimaldas sekkumist viia läbi ühtse struktuuri alusel
ning hinnata selle rakendatavust sihtrühma vajaduste kontekstis.
Varasema rakendamise käigus täheldati osalejate emotsionaalse enesetunde
paranemist ning ärevuse, stressi ja meeleoluprobleemide vähenemist. Programmi
rakendamine kinnitas sekkumise sobivust sihtrühmale ning andis praktilise aluse
selle edasiseks arendamiseks ja laiendamiseks.
2.11. Tagasiside kogumise viis: kirjalik
3. Kavandatud maht
3.1. Seansside koguarv toetusperioodil: 20 grupikohtumist ja 250 individuaalkohtumist
3.2. Teenusesaajate arv: 45
3.3. Keskmine seansside arv ühe teenusesaaja kohta: grupikohtumistel 10 ja
individuaalkohtumistel 8-10.
3.4. Maht maakondade kaupa: Teenust osutatakse kontaktvastuvõttudena Harjumaal
ning veebipõhiselt üle Eesti. Hinnanguliselt toimub ligikaudu 40% teenusemahust
Harjumaal ning 60% veebipõhiselt, võimaldades jõuda sihtrühmani ka väljaspool
suuremaid keskusi.
3.5. Sihtrühmani jõudmise ja suunamise kanalid: Sihtrühmani jõudmiseks kasutatakse
mitmekesiseid ja sihitud kommunikatsioonikanaleid. Peamisteks kanaliteks on HNK
kodulehekülg ja sotsiaalmeedia, mille kaudu jagatakse infot programmi ja
registreerimisvõimaluste kohta. Lisaks edastatakse teavitusi planeeritud
grupitegevustest erialaliitudele, kohalikele omavalitsustele ning vaimse tervise
5
valdkonna spetsialistidele ja teenusepakkujatele (sh KOV sotsiaaltöötajad,
lastekaitsetöötajad, perearstid ja -õed), kes puutuvad sihtrühmaga kokku ning saavad
abivajajaid teenusele suunata. Täiendavalt kasutatakse laiemat teavitust
rahvusringhäälingu tasuta kultuuriteadete kanalite kaudu, et suurendada programmi
nähtavust. Arvestades sihtrühma eripära (sh probleemide varjamine, stigma ja madal
abiotsimise määr), on oluline sihitud ja mitmekanaliline teavitustegevus, mis toetab
abivajajate jõudmist teenuseni ning spetsialistide kaudu suunamist.
4. Meeskond ja rakendusvõimekus
4.1. Spetsialistide koguarv (vähemalt 5, lisada viie inimese info allolevasse tabelisse):
Ees- ja perekonnanimi Haridus (eriala, kraad) Lepingu (nt töö-, töövõtu- või
käsundusleping) sõlmimise kuupäev
Silver Sternfeldt Magistrikraad 01.01.2024
psühholoogias
Kristina Oras Magistrikraad 10.11.2024
psühholoogias
Eliis Härma Magistrikraad 13.02.2026
psühholoogias
Velli Kütt Magistrikraad 26.02.2024
psühholoogias
Kärolin Kiviste Magistrikraad 28.03.2025
psühholoogias
4.2. Spetsialistide kvalifikatsioon: magistrikraad psühholoogias
4.3. Superviisorite arv ja kvalifikatsioon: 1 (kutsega kliiniline psühholoog tase 7)
4.4. Supervisiooni sagedus ja korraldus: Supervisioon viiakse läbi 3 korda ühe grupi
toimumise (10 kohtumise) jooksul. Kahel korral viiakse läbi supervisioon kohtumiste
vältel ja ühe korra peale kohtumisi. Kui mitu gruppi toimub paralleelselt, siis saavad
grupi läbiviijad osaleda kõik ühes ja samas supervisioonis. Grupisupervisioon toimub
iga 3 või 4 kohtumise järel. Individuaalsete kohtumiste supervisioon toimub ühiselt
grupisupervisiooniga, kuid eraldi on veel ette nähtud 3 supervisiooni neile, kes
teevad individuaalseid kohtumisi ja ei saa osaleda grupisupervisioonil.
4.5. Riskijuhtimise plaan: Projekti elluviimisel on tuvastatud peamised riskid ning
kavandatud meetmed nende maandamiseks.
Grupi mittetäitumine. Risk, et grupisekkumiste jaoks ei kogune piisav arv osalejaid,
maandatakse paindliku rakendusmudeli kaudu, mis võimaldab pakkuda sekkumist ka
individuaalsete kohtumistena. Lisaks kasutatakse sihtrühmale suunatud
teavitustegevusi ning koostööd partneritega, et tagada piisav osalejate arv.
Läbiviija puudumine või asendumine. Risk, et sekkumise läbiviija ei ole ajutiselt või
püsivalt kättesaadav, maandatakse mitme koolitatud spetsialisti kaasamisega ning
võimalusega asendada läbiviija ilma sekkumise struktuuri katkestamata.
6
Osalejate katkestamine. Risk, et osalejad ei lõpeta programmi, maandatakse
paindliku osalemisvormi (sh individuaalsed kohtumised), motiveeriva ja toetava
lähenemise ning selge struktuuri abil. Vajadusel pakutakse osalejatele individuaalseid
kohtumisi programmi jätkamiseks.
Sihtrühmani jõudmine. Risk, et teenus ei jõua piisava hulga sihtrühmani,
maandatakse sihipäraste teavitustegevuste ning koostööga asjakohaste
organisatsioonide ja spetsialistidega.
Teenuse kvaliteedi varieerumine. Risk, et sekkumise kvaliteet ei ole ühtlane,
maandatakse juhendipõhise lähenemise, koolituse ja regulaarse supervisiooni kaudu,
mis tagavad metoodilise järjepidevuse.
Ajakava nihkumine. Risk, et sekkumiste elluviimine viibib, maandatakse paindliku
planeerimise, paralleelsete tegevuste võimaldamise ning vajadusel sekkumise
formaadi kohandamisega (grupi- või individuaalformaadi kasutamine).
4.6. Kinnitus metoodika kasutusõiguse kohta: Metoodika on välja töötatud MTÜ
Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse poolt.
5. Ühe seansi maksumuse ja kulude põhjendus
5.1. Ühe seansi maksumus (koos seansi formaadiga, kui sama taotlus/VIPS sisaldab
erinevaid formaate):
Ühe seansi maksumus sõltub formaadist. Grupiformaadis on ühe seansi otsene
maksumus 750 eurot, mis sisaldab kahe spetsialisti tööaega, ruumikulusid,
koordineerimist ning sekkumise läbiviimiseks vajalikke töövahendeid ja muid
otseseid tegevuskulusid.
Individuaalse seansi otsene maksumus on 75 eurot, sisaldades spetsialisti tööaega,
ruumikulusid, koordineerimist ning töövahendeid.
Lisakulud (sh VIPS-spetsialistide supervisioon ja koolitus ning projekti
administreerimine) ei sisaldu ühe seansi otseses maksumuses ning on arvestatud
teenuse kogukulusse.
5.2. Keskmine kulu ühe teenusesaaja kohta:
Keskmine kulu ühe teenusesaaja kohta sõltub osalemise formaadist. Arvestades, et
sekkumine koosneb 10 seansist ning ühe seansi kogukulu koos lisakuludega (sh
supervisioon, koolitus, teavitustegevused ja administreerimine) on grupiformaadis
7
ligikaudu 104 eurot osaleja kohta ja individuaalses formaadis ligikaudu 102 eurot,
kujuneb keskmine kulu ühe teenusesaaja kohta ligikaudu 1015-1042 eurot.
Grupi- ja individuaalse formaadi ühikukulu on sarnane, mis võimaldab pakkuda
teenust paindlikult vastavalt osalejate vajadustele ilma kuluefektiivsust oluliselt
mõjutamata. Grupiformaat toetab kogemuslikku õppimist ja vastastikust tuge, samas
kui individuaalne formaat võimaldab suuremat personaalset lähenemist.
Kulutase on põhjendatud sekkumise struktureerituse, spetsialistide kvalifikatsiooni,
supervisiooni ning toetavate tegevustega, mis tagavad teenuse kvaliteedi ja mõju.
5.3. Seansi maksumuse struktuur – esitada kulude jaotus, sh tööjõukulud, supervisioon,
koolitus, koordineerimine, litsentsi- ja platvormikulud ning kaudsed kulud (kuni 7%
taotletava toetuse üldmahust):
Seansi maksumus koosneb otsestest tegevuskuludest (sh tööjõukulud, ruumikulu ja
sekkumise läbiviimiseks vajalikud vahendid) ning kaudsetest kuludest (sh
supervisioon, koolitus, teavitustegevused ja administreerimine). Projektiülesed kulud
on jaotatud proportsionaalselt seanssidele, et kajastada nende panust teenuse
osutamisse ning tagada sekkumise kvaliteet, metoodiline järjepidevus ja sihtrühmani
jõudmine.
Alljärgnevalt on esitatud seansi maksumuse detailne jaotus grupi- ja
individuaalformaadis.
Grupisekkumine – 1 kohtumine (kuni 10 osalejat)
Kuluartikkel €
Palgafond 600
Ruumikulu 45
Koordineerimine 75
Töövahendid ja tarvikud 15
Toitlustus 15
Otsesed kulud kokku 750
Supervisioon 39
Koolitus 60
Teavitus 112,5
Administreerimine 80,88
Seansi kogukulu 1042,38
Individuaalne sekkumine – 1 kohtumine (1 osalejale)
Kuluartikkel €
Palgafond 50
Ruumikulu 15
8
Koordineerimine 6
Töövahendid ja tarvikud 2
Toitlustus 2
Otsesed kulud kokku 75
Supervisioon 6,24
Koolitus 4,8
Teavitus 9
Administreerimine 6,47
Seansi kogukulu 101,51
6. Koolitustegevused (vajaduse korral)
6.1. Koolituste kirjeldus ja maht (tundides):
Koolitustegevused on suunatud spetsialistide ettevalmistamisele struktureeritud
psühholoogilise sekkumise rakendamiseks hasartmängusõltuvusega inimeste
lähedastele. Koolitus käsitleb sekkumise metoodilist alust, programmi ülesehitust (7
sisumoodulit ja 3 praktikamoodulit) ning annab praktilised juhised kohtumiste
läbiviimiseks nii grupi- kui individuaalformaadis.
Koolituse sisuks on psühhoharidus, kognitiiv-käitumuslikud tehnikad, suhtlemis- ja
probleemilahendusoskused ning stressi- ja emotsiooniregulatsiooni meetodid.
Samuti käsitletakse hasartmängusõltuvuse mõju lähisuhetele, lähedaste rolli
muutuse protsessis ning oskusi, mis toetavad motivatsiooni, piiride seadmist ja
suhete hoidmist.
Koolituse käigus antakse lisaks sekkumise rakendamisele ka baasteadmised
supervisiooni läbiviimiseks ning oskused uute VIPS-spetsialistide koolitamiseks,
toetades sekkumise jätkusuutlikku rakendamist ja edasist levikut.
Koolituse maht on 9 akadeemilist tundi (12 × 45 minutit), sisaldades nii teoreetilist
õpet kui ka praktilisi harjutusi. Koolitus on otseselt seotud sekkumise rakendamisega
ning tagab teenuse kvaliteedi ja metoodilise järjepidevuse.
6.2. Koolitatavate spetsialistide arv: 4
6.3. Koolitatavate superviisorite arv: 4
6.4. Seos kavandatud rakendamisega ja proportsionaalsuse põhjendus:
Koolitustegevus on otseselt seotud kavandatud sekkumise rakendamisega, kuna
programm on struktureeritud ja mitmeosaline ning eeldab VIPS-spetsialistilt
terviklikku arusaamist nii metoodikast kui ka üksikute moodulite sisust. Koolituse
käigus käsitletakse programmi kõiki 10 kohtumist (7 sisumoodulit ja 3
praktikamoodulit), mille läbivõtmiseks ja rakendamise mõistmiseks kulub ligikaudu
üks akadeemiline tund mooduli kohta.
9
Koolituse maht (9 akadeemilist tundi) on proportsionaalne, kuna see võimaldab
omandada sekkumise läbiviimiseks vajalikud põhiteadmised ja -oskused ilma
ülemäärase ajakuluta. Samal ajal hõlmab koolitus ka supervisiooni põhimõtteid ning
uute VIPS-spetsialistide koolitamise aluseid, mis toetab sekkumise jätkusuutlikku
rakendamist ja edasist laiendamist.
Koolituse maht ja sisu on seega piisav, et tagada teenuse kvaliteet ja metoodiline
järjepidevus, olles samal ajal kuluefektiivne ja kooskõlas kavandatud rakendamise
mahuga.
6.5. Koolituskulude kogusumma (eurodes) ja osakaal toetuse eelarvest (%): 2400 eur,
5,19%
7. Selgitus, kuidas kavandatav tegevus aitab tervikuna suurendada VIPS-i rakendamise
võimekust Eestis (nt spetsialistide ettevalmistus, sekkumise kättesaadavus, rakendamise
maht või organisatsiooniline suutlikkus):
Kavandatav tegevus suurendab väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste
rakendamise võimekust Eestis mitmel tasandil. Esiteks laiendab see vaimse tervise toe
kättesaadavust seni alateenindatud sihtrühmale – hasartmängusõltuvusega inimeste
lähedastele, kellel esineb sageli märkimisväärne psühholoogiline distress, kuid kellele
suunatud struktureeritud sekkumisi on piiratud ulatuses.
Teiseks võimaldab sekkumise paindlik rakendusmudel (grupi- ja individuaalformaat ning
veebipõhine kättesaadavus) jõuda sihtrühmani üle Eesti ning kohandada teenust
vastavalt osalejate vajadustele, suurendades teenuse tegelikku kasutatavust.
Kolmandaks panustab projekt spetsialistide võimekuse kasvu läbi koolitustegevuste, mis
annavad oskused sekkumise rakendamiseks, superviseerimiseks ning uute VIPS-
spetsialistide koolitamiseks. See loob eeldused sekkumise edasiseks levikuks ja
skaleerimiseks ka väljaspool projekti perioodi.
Lisaks toetab struktureeritud ja juhendipõhine lähenemine sekkumise ühtlast
rakendamist ning võimaldab seda integreerida olemasolevatesse teenustesse. Projekti
tulemusena suureneb nii sekkumise kättesaadavus kui ka organisatsiooniline suutlikkus
pakkuda kvaliteetset ja tõenduspõhist vaimse tervise tuge sihtrühmale, kelle vajadused
on seni olnud piiratud ulatuses kaetud.
Sekkumine avaldab kaudset mõju laiemale vaimse tervise süsteemile, toetades
hasartmängusõltuvusega inimeste lähedaste toimetulekut ning vähendades seeläbi
pingeid lähisuhetes ja vajadust intensiivsemate teenuste järele.
10
Kinnitused
Kinnitan, et esitatud andmed on õiged ning vastan määruses sätestatud nõuetele.
Kinnitan, et taotluses esitatud kulude katteks ei ole saadud ega taotleta toetust Euroopa Liidu
fondidest, riigieelarvest ega muudest avaliku sektori vahenditest.
/allkirjastatud digitaalselt/
[nimi]
11
1|t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
Projekt “Hasartmängusõltuvuse ennetamine ja
hasartmängusõltuvusega inimeste ning nende lähedaste toetamine”
Projekti tegevus: Tugigrupp sihtrühma lähedastele
Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus (HNK)
Pilootprojekti periood: jaanuar 2021 – detsember 2022
1
1|t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
Sisukord:
PROJEKTI ÜLEVAADE 5
Projekti tegevused ja ajaraam 5
TUGIGRUPI TEENUSE KIRJELDUSES KASUTATAVAD MÕISTED 8
TUGIGRUPI TEENUSE VAJADUS ja SISU 9
Sissejuhatus 9
Meelelahutusest hasartmängusõltuvuseni 10
Probleemse hasartmängimise, sh hasartmängusõltuvuse (HMS) kujunemist, säilimist ja ravi
mõjutavad tegurid, kaasnevad raskused 12
HMS soodustavad ja säilitavad tegurid perekonnas ja lähisuhetes 14
HMS mõju lähedastele 16
Lähedaste raporteeritud abi ja toe vajadus 17
Stigma 19
Lähedastele pakutav abi ja tugi mujal maailmas 20
HNK TUGIGRUPI teenus ja PROGRAMM 23
LISAD 26
Lisa 1. Teenuse lühikirjeldus sihtrühmale suunatuna 26
Lisa 2. Lähedaste raporteeritud probleemi(de) hinnangu ja mõjuskaalad 29
Lisa 3. Projekti tagasiside küsimustik 32
Lisa 4. Projekti vahearuanded, kokkuvõtted 33
VAHEARUANNE, juuni 2021 33
VAHEARUANNE, detsember 2021 33
VAHEARUANNE, juuni 2022 34
VAHEARUANNE, detsember 2022 38
PROJEKTI KOKKUVÕTE 40
1
2|t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
Lisa 5. TOETUSGRUPP HASARTMÄNGIJA LÄHEDASELE. INFO- JA TÖÖLEHED 48
MOODUL I 54
Hasartmängusõltuvusest (HMS) üldiselt 54
1. HMS tasemed 54
2. HMS kaasnevad probleemid 55
3. Arutelu 55
TÖÖLEHT I.1: Probleemset hasartmängimist kirjeldavad tunnused 56
MOODUL II 57
HMS kujunemist mõjutavad tegurid ja mõju pereliikmetele 57
1. HMS kujunemist mõjutavad tegurid 57
2. HMS säilitavad tegurid 58
3. HMS mõju pereliikmetele 59
4. Arutelu 59
TÖÖLEHT II.1: Pereliikme mõju küsimustik (ingl.k. Family Member Impact Questionnaire;
FMI) 60
MOODUL III 62
HMS muutuse motivatsioon 62
2. Raskused abi pakkumisel ja otsimisel 63
3. Muutuse staadiumid 63
4. Arutelu 64
TÖÖLEHT III.1: Muutuse motivatsioon: (tajutud) kasu-kahju 65
TÖÖLEHT III.2: Muutuse motivatsioon: (tajutud) lühi- ja pikaajaline kasu-kahju 66
MOODUL IV 67
HMS probleemiga lähedasega vestluse planeerimine ja läbiviimine muutuse algatamiseks 67
1. Arutelu 67
2. Suhteid toetava ja piire säilitava kommunikatsiooni eeldused 67
2
3|t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
3. Kuulamisoskused ja –tõkked 69
4. Aktiivne kuulamine, aktiivse kuulamise oskus 70
TÖÖLEHT IV.1: Muutuse staadiumid 71
TÖÖLEHT IV.2: Klassikaline kommunikatsiooni mudel 73
MOODUL V 74
Suhteid toetav ja piire säilitav kommunikatsioon 74
1. Enesekehtestamine 74
2. Enesekehtestamine ja stress 75
3. MINA-sõnum 75
4. Kokkuvõte ja arutelu 76
TÖÖLEHT V.1: Mina-sõnum 77
MOODUL VI 78
Probleemilahendusoskused 78
1. Lähedase vastutus oma majandusliku olukorra kaitsmisel 78
2. Probleemilahenduse stiilid, protsess ja etapid 78
3. Kokkuvõte ja arutelu 81
TÖÖLEHT VI.1: Probleemilahendus, variant 1, viis probleemilahenduse etappi 82
TÖÖLEHT VI.2: Probleemilahendus, variant 2 86
MOODUL VII 90
Stess, toimetulek ja eneseregulatsiooni oskused 90
1. Stressiga toimetulek 90
2. Eneseregulatsioonioskused 91
TÖÖLEHT VII.1: Eneseregulatsiooni oskused, kohalolu 92
TÖÖLEHT VII.2: Eneseregulatsiooni oskused, STOPP-praktika 93
TÖÖLEHT VII.3: Eneseregulatsiooni oskused, teadlik hingamine 94
VIITED, ALLIKAD, lisalugemist 96
3
4|t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
4
5|t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
PROJEKTI ÜLEVAADE
Mänguri lähedased on hasartmängimisega kaasnevate probleemide delikaatsust silmas pidades
psühholoogilise pinge all ja vajavad abi ja nõustamist. Probleemsete ja patoloogiliste
hasartmängijate lähedaste all peetakse silmas mänguri mängukäitumise või selle tagajärgedega
vahetult ja/või kaudselt kokkupuuteid omavaid ja mängukäitumisest või selle tagajärgedest
mõjutatud lähedasi.
On leitud, et sõltuvalt mängukäitumise probleemi tõsidusest, mõjutavad selle tagajärjed kuni
kuute mänguri lähikondset (Goodwin et al., 2017). Nimetatud hinnangus on lähikondseks peetud
peale pereliikmete ka mänguriga tihedaid sotsiaalseid või sõprussidemeid omavaid inimesi.
Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuses on seni pakutud lähedastele suunatud abina
individuaalset ja perenõustamist. Lähedastele suunatud abi vajadusest ja võimalustest laiemalt,
sh sihtrühmakesksetest komleksteenustest puudub seni ülevaade ja korrastatud teenuste
osutamise mudel. Teada olevalt mujal maailmas käsitluspraktikana levinud ja senisele
individuaalsele- ja perenõustamisele lisaks on Eestis vajadus välja töötada ja pakkuda mänguri
lähedastele suunatud tugirühma/-grupi teenus.
Projekti meeskonna moodustavad Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse kliinilised
spetsialistid:
Aili Maar, kliiniline psühholoog, MA - projektijuht-koordinaator, projekti tegevused
Sandra Vetik, psühholoog, MA - projekti tegevused
Mari Munk, kliiniline psühholoog, MA - projekti tegevused
Kristel Altmäe, psühholoog, MA - projekti tegevused
Kaja Laidre, psühholoog, MA - projekti tegevused
Pille-Riin Indermitte, kliiniline psühholoog, MA – eksperthinnang
Keiti Sell, assistent – tehniline toimetaja
Projekti tegevused ja ajaraam
Projekti üldine eesmärk ja tulem: Probleemsete ja patoloogiliste hasartmängijate lähedastele,
eelkõige pereliikmetele suunatud tugirühma teenuse kirjeldamine ja läbiviimine pilootprojektina.
5
6|t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
Projekti tegevused viiakse läbi perioodil jaanuar 2021 kuni detsember 2022 (Tabel 1) nelja
prioriteedina ja protsessi erinevate etappides/faasides kaasatakse kõik potentsiaalsed teenuse
läbiviijad.
1. Tugirühma teenuse kirjeldamine ja programmi loomine.
Eesmärk ja tulem: projekti meeskond viib end kurssi mujal maailmas olemasolevate praktikatega
probleemsete ja patoloogiliste hasartmängijate lähedastele suunatud tugirühma teenuse
osutamisel, kirjeldab Eesti oludest ja võimalustest lähtuva programmi (periood: jaan 2021 - juuni
2022).
2. Tugirühma teenuse käivitamise faas.
Eesmärk ja tulem: tugirühma teenuse tutvustamine teenuse sihtrühmale, tugirühmade
komplekteerimine Tallinnas, Tartus ja Kirde-Eestis (periood: juuli 2021-sept 2021)
3. Tugirühma teenuse läbiviimise faas.
Eesmärk ja tulem: Tugirühma viib läbi kaks erialaspetsialisti. Tugirühma viiakse läbi planeeritud
perioodil vähemalt kümnel korral (periood: okt 2021 - sept 2022)
4. Tugirühma teenuse raporti faas.
Kokkuvõtted ja tugirühma tegevustest ülevaate koostamine (periood: okt 2022 - dets 2022).
6
7|t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
Tabel 1
Projekti tegevused ja ajaraam
2 0 2 1 2 0 2 2
FAAS Tegevus/kalendrikuu 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12
1. Teenuse kirjeldamine
ja programmi loomine
2. Teenuse käivitamine,
programmi
täiendamine
3. Teenuse läbiviimine,
programmi täiendamne
(min 10 kokku)
4. Kokkuvõtted ja raport
7
8|t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
TUGIGRUPI TEENUSE KIRJELDUSES KASUTATAVAD MÕISTED
Hasartmäng – EV Hasartmängu seaduse kohaselt (§2) on hasartmäng mäng, mis vastab kõigile
järgmistele tunnustele:
1. mängus osalemise tingimuseks on mängija poolt panuse tegemine;
2. mängu tulemusel võib mängija saada võidu;
3. mängu tulemus määratakse osaliselt või täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega või see
sõltub eelnevalt mitteteadaoleva sündmuse toimumisest.
Hasartmängude mängimine/hasartmängimine - hasartmängude mängimine, mis seda
iseloomustava omadussõna puudumisel ei viita hasartmängude mängimisele probleemsel tasemel
(nt probleemne hasartmängimine) või hasartmängude mängimisega kaasnevate probleemide
olemasolule (vt ka ´mängukäitumine´)
Hasartmängusõltuvus (HMS)/patoloogiline hasartmängimine - Hasartmängusõltuvus on
sõltuvuse tasemel hasartmängimise/hasartmängu häire, korduv või pidev hasartmängude
mängimine (sh online), mida iseloomustab: a) kontrolli halvenemine hasartmängimise üle
(hasartmängu mängimise algus, sagedus, intensiivsus, kestus, lõpetamine, kontekst); b)
hasartmängu tähtsuse suurenemine, mille tagajärjel muud tegevused jäävad tahaplaanile; c)
hasartmängimise jätkamine või suurenemine vaatamata negatiivsetele tagajärgedele (suhete
halvenemine, rahaline kahju, raskused tööl/õpingutes, tervisekahjud).
Hooliv oluline teine - muu maailma eriala kirjanduses kasutatakse probleemidega hasartmängija
lähedase määratlusena mõistet ´hooliv oluline teine´ (ingl. k. concerned significant other; CSO).
´Hooliv oluline teine´ on lähedane, kelle vähemalt ühel ´olulise teisena´ (ingl.k. significant
other´) käsitletud pereliige (isa, ema, õde/vend, vanavanem, kaaslane/abikaasa, laps/lapsed,
lähedane sõber) on kogenud probleeme seoses hasartmängimisega (Salonen et al., 2014).
HMS soodustavad tegurid - probleemse, sh sõltuvuse tasemel hasartmängimise kujunemist
soodustavad, erineva sisu ja iseloomuga, nii psüühika sisesed kui välised tegurid.
HMS säilitavad tegurid - probleemse, sh sõltuvuse tasemel hasartmängimise kujunemisel
probleemi alalhoidvad, selle püsimist säilitavad, erineva sisu ja iseloomuga, nii psüühika sisesed
kui välised tegurid.
Mängukäitumine - hasartmängude mängimine käitumispsühholoogia vaatest. Mängukäitumine
seda iseloomustava käitumismustrita, nt riskeeriv mängukäitumine, ei viita probleemi
olemasolule
8
9|t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
Mängur - hasartmängude mängija, kelle mängukäitumine on probleemsel kuni
sõltuvuskäitumise tasemel
Probleemne hasartmängimine - üldmõiste, mida kasutatakse kirjeldamaks hasartmängude
mängimise viisi, mis eirab sellega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi/probleeme. Võib sisaldada
erinevaid riskitasemeid sõltuvuse väljakujunemise suhtes (riskeeriv, madala, mõõduka, kõrge
riskiga) ning kõrge riskiga probleemne mängukäitumine on mõiste kasutuselt samaväärne
patoloogilisele hasartmängimisele/hasartmängusõltuvusele ehk probleemne hasartmängude
mängimine sõltuvuse tasemel
Stigma - mingi omaduse või nähtuse kohta ühiskonnas või grupis levinud negatiivsete ja sageli
õigustamata uskumuste ja hoiakute kogum, mis võib kaasa tuua diskrimineerimist.
Tugigrupp on mänguri täiskasvanud lähedasele suunatud grupitegevus, mille kaks olulisemat
eesmärki on: (1) mänguri lähedasele emotsionaalse toe ja jagamiskogemuse pakkumine, (2)
mänguri lähedasele olulise info pakkumine hasartmängusõltuvuse probleemi mõistmise
eesmärgil. Juhendmaterjalis kasutatakse samatähenduslikena mõisteid ´tugigrupp´, ´tugirühm´,
´toetusgrupp´.
TUGIGRUPI TEENUSE VAJADUS ja SISU
Sissejuhatus
Valdkonna teaduskirjanduses on leitud, et sõltuvushäirega inimese lähedased omavad rolli nii
sõltuvust säilitava kui ravi/paranemist toetava tegurina (Patford, 2009; Stasiewicz & Smith, 2002,
Nilsson et al., 2018; Salonen et al., 2014; Magnusson et al., 2019).
On arvatud, et lähedased vajavad emotsionaalset ja sotsiaalset tuge kuna sõltuvuse
väljakujunemisel mõjutavad häirest tulenevad muutused ja tagajärjed vahetult või kaudselt
mitmeid lähikondseid (Salonen et al., 2014; Goodwin et al., 2017; Järvinen-Tassopoulos, 2020).
Belinda C. Goodwin ja kolleegide (2017) hinnangul mõjutab lähikondsete hinnangul kõrge riskiga
probleemne mängukäitumine vähemalt kuute lähikondset, mis erineb mänguri omahinnangust,
kelle arvates omavad probleemse mängukäitumise tagajärjed mõju neljale lähikondsele.
Madala ja mõõduka riskiga probleemse mängukäitumise korral on mõjutatud samade autorite
hinnangul vastavalt üks ja kolm mänguri lähedast. Samuti on leitud Uus-Meremaa näitel, et kuni
9
10 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
pool riskeeriva mängukäitumisega seotud haiguskoormusest tuleneb eelkõige just kahjust
hasartmängija ´olulistele teistele´ (Browne et al, 2017).
Meelelahutusest hasartmängusõltuvuseni
EV Hasartmängu seaduse kohaselt (§2) on hasartmäng mäng, mis vastab kõigile järgmistele
tunnustele:
1. mängus osalemise tingimuseks on mängija poolt panuse tegemine;
2. mängu tulemusel võib mängija saada võidu;
3. mängu tulemus määratakse osaliselt või täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega või
see sõltub eelnevalt mitteteadaoleva sündmuse toimumisest.
Hasartmängude mängimine on olnud üks meelelahutuse vormidest läbi ajaloo. Enamus inimesi
mängivad hasartmänge mõistlikult ja kasutavad seda tegevust vaba aja sisustamiseks, sel moel
mängijaid käsitletakse üldiselt ja HNK poolt aastast 2010 läbi viidud leviku-uuringutes1
probleemideta mängijatena2. Suutmatus mänguhasarti kontrollida võib aga kaasa tuua
negatiivseid tagajärgi ning probleeme inimese elu erinevates valdkondades.
Kirjeldamaks ja hindamaks probleemi tõsidust eristatakse probleemset hasartmängimist3 ja
patoloogilist hasartmängimist ehk hasartmängusõltuvust4. Probleemse hasartmängimise korral
esineb samuti hasartmängimisega seoses probleeme, kuid mängukäitumine ei vasta sõltuvuse
kriteeriumitele. Tõsised negatiivsed tagajärjed nii mängija enda kui tema lähedaste sotsiaal-
majanduslikule heaolule aga kaasnevad nii probleemse kui patoloogilise hasartmängimisega.
Hasartmängusõltuvus on sõltuvuse tasemel hasartmängimise/hasartmängu häire, korduv või pidev
hasartmängude mängimine (sh online), mida iseloomustab:
1
Leviku-uuringutes moodustavad hasartmängusõltuvuse riskirühma mõningate probleemidega ja tõenäolised
patoloogilised mängijad.
2
Probleemideta mängija (Problem Gambling Severity Indeks, PGSI küsimustiku punktiskoor 0) – inimene mängib
või on mänginud hasartmänge, kuid hasartmängimine ei ole probleemne ega toonud kaasa kahjusid.
3
Mõningate probleemidega mängija (PGSI punktiskoor 1-7) – hasartmängude mängimine on inimesele põhjustanud
mõningaid probleeme, hasartmängudega mängimise jätkamine võib viia hasartmängimise süvenemisele ja seega on
oht patoloogia väljakujunemiseks.
4
Tõenäoline patoloogiline hasartmängija (PGSI skoor 8+) - inimene kes kogeb hasartmängimisega seonduvalt
probleeme ja häireid mitmetes funktsioneerimise valdkondades (isiklik, majanduslik, sotsiaalne, hariduslik, tööalane
jms) ning kes on kaotanud kontrolli hasartmängimise üle.
10
11 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
- Kontrolli halvenemine hasartmängimise üle (hasartmängu mängimise algus, sagedus,
intensiivsus, kestus, lõpetamine, kontekst);
- Hasartmängu tähtsuse suurenemine, mille tagajärjel muud tegevused jäävad tahaplaanile;
- Hasartmängimise jätkamine või suurenemine vaatamata negatiivsetele tagajärgedele
(suhete halvenemine, rahaline kahju, raskused tööl/õpingutes, tervisekahjud).
Ülemäärase hõivatuse tõttu hasartmängimisest ja raskusest või võimetusest vastu seista tungile
mängida hasartmänge kogeb mängija süvenevaid raskuseid sotsiaalses, tööalases ja/või
materiaalses toimetulekus, suhetes ja kohustuste täitmises. DSM V (Diagnostic and Statistical
Manual of Mental Disorders, 5th Edition) kohaselt viitab hasartmängusõltuvusele, kui
hasartmängimist iseloomustavad neli või enam järgnevat tunnust:
1. vajadus mängida üha suuremate summadega, et saavutada sarnast erutustaset
2. võõrutusnähud nagu ärrituvus ja rahutus juhul, kui inimene püüab mängimist vähendada
või lõpetada;
3. korduvad edutud katsed mängimist kontrollida, vähendada või lõpetada;
4. sagedane hõivatus mängimisega, näiteks varasemate mänguepisoodide meenutamine või
järgmiste planeerimine;
5. mängimine negatiivsete emotsioonidega toimetuleku eesmärgil;
6. püüd kaotatud raha tagasi võita;
7. mängimise varjamine ja valetamine sellega seoses;
8. suhte, hariduse- või karjäärivõimaluse ohtu seadmine mängimise tõttu;
9. teistele toetumine, et mängimise majanduslike tagajärgedega toime tulla.
Sõltuvuskäitumine võib olla nii episoodiline kui pidev.
Hasartmängusõltuvuse kriteeriumeid täitev hasartmängimine võib olla pidev või episoodiline ja
ilmneb pika aja jooksul (vähemalt 12 kuud) ning põhjustab olulist distressi ja häireid mitmetes
funktsioneerimise valdkondades (isiklik, sotsiaalne, hariduslik, tööalane jms).
Hasartmängusõltuvusega inimesel võib häire sümptomite avaldumine periooditi olla erinev. Võib
esineda nii probleemsemaid kui vähem probleemsemaid mänguperioode.
Hasartmängusõltuvusega inimesed võivad oma käitumist varjata, valetada probleemi peitmise
eesmärgil ning võivad abi otsida erinevat laadi kaasnevate probleemide lahendamisel.
Hasartmängimise põhjuseid võib olla erinevaid. Mõned inimesed võivad otsida põnevust, samas
11
12 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
teiste jaoks võib see olla viis probleemide vältimiseks. Häire sümptomid võivad alata noorukieas
või hilisemas täiskasvanueas (APA, 2018). Asjakohase ravi tulemusena loetakse püsivalt
taandunuks sümptomeid juhul, kui neid ei ole esinenud 12 kuu jooksul (APA, 2013).
Probleemse hasartmängimise, sh hasartmängusõltuvuse (HMS) kujunemist, säilimist ja
ravi mõjutavad tegurid, kaasnevad raskused
Üldiselt on leitud, et ca 3% inimkonnast on mõjutatud hasartmängimisest, mis on kooskõlaline
Eestis mitmes erinevas laine aastatel 2010-2022 läbiviidud leviku-uuringute tulemustega (HNK).
Mehed alustavad hasartmängude mängimisega enamasti noorukieas, naised sageli hiljem.
On mängijaid, kes suudavad hasartmängimisega seotud probleemide tekkimisel hasartmängimise
lõpetada või oma mängukäitumist juhtida iseseisvalt, kuid enamasti vajatakse nii lähedaste kui
spetsialistide abi probleemidega tegelemisel. Paradoksaalselt aga on leitud, et vähem kui 10%
hasartmängusõltuvusega inimestest otsib abi (APA, 2013). Eesti 2021 aasta leviku-uuringu
andmetel on raha peale mängimise või panuste tegemisega probleeme kogenud hasartmängijatest
14% kasutanud mingeid abivõimalusi. Kõige sagedamini on lastud endale kehtestada mängukeeld
(9%) või räägitud pere, sõprade, tuttavatega (5%). Psühholoogi/psühhiaatri või võlanõustaja
teenust on kasutanud 1% või alla selle (HNK, 2021).
Patoloogilise hasatmängimise kujunemisel omavad koosmõju erinevad, nii demograafilised (sugu,
vanus, elukoht), isiksuslikud, vaimse ja füüsilise tervisega seotud kui sotsiaal-majanduslikud.
Blaszczynski ja Nower (2002) on kirjeldanud rajamudelina probleemse, mõningate probleemidega
ja patoloogilise hasartmängimise kujunemist erinevate, bioloogiliste, isiksuslike, arenguliste,
kognitiivsete ja õppimisprotsesse hõlmavate psühholoogiliste ja keskkondlike tegurite
koosmõjuna. Selle mudeli kohaselt jagunevad probleemsed hasartmängijad kolme
kategooriasse/rühma: (1) käitumuslikult tingitud probleemsed hasartmängijad, (2) emotsionaalselt
haavatavad probleemsed hasartmängijad ja (3) „antisotsiaalsed impulsiivsed“ probleemsed
hasartmängijad.
Käitumuslikult tingitud probleemsed hasartmängijad alustavad mängimisega eelkõige sotsiaalsetel
või meelelahutuslikel põhjustel. Mängimist jätkatakse aga käitumusliku kinnitamise
(hasartmängimist õpitakse seostama positiivsete emotsioonide kogemise võimaluste ja
negatiivsete emotsioonide vältimisega) või hasartmängimisega seotud moonutatud kognitsioonide
tõttu (näiteks usutakse, et hasartmängimisega on suurem tõenäosus raha võita kui kaotada). Selle
12
13 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
rühma hasartmängijatel on kõige vähem mängimisega seotud probleeme, kuid nad on haavatavad
depressiooni ja ärevushäirete kujunemise suhtes kaotuste tagajärjel. Sellesse kategooriasse
kuuluvad mängijad, reageerivad ravile enamasti hästi.
Emotsionaalselt haavatavad probleemsed hasartmängijad on eelneva emotsionaalse
haavatavusega, mis muudab tõenäolisemaks hasartmängu probleemi väljakujunemise.
Haavatavuse alla võivad kuuluda varasemad negatiivsed elusündmused, ärevus, depressioon, vm
psüühkahäired, ebaefektiivsed toimetuleku– ja probleemilahendusoskused. Selle kategooria
mängijate jaoks võib hasartmängimine olla üks emotsiooniregulatsiooni strateegiatest, mida
rakendatakse (negatiivsete) emotsioonide kogemise vältimiseks. Psühholoogilise ravi üheks
eesmärgiks on sellest tulenevalt hasartmängimist põhjustanud ja seda säilitavate emotsionaalsete
probleemide käsitlemine.
„Antisotsiaalsed impulsiivsed“ probleemsed hasartmängijad on sarnaselt emotsionaalselt
havatavatele hasartmängijatele eelneva haavatavusega, kuid eelkõige
neuroarenguliste/bioloogiliste ja/või psühhosotsiaalsete tegurite suhtes, millede negatiivne mõju
suurendab probleemse hasartmängimise kujunemise tõenäosust. Näiteks kõrgem impulsiivsus,
antisotsiaalse isiksuse joonte ülekaal, tähelepanu raskused, jms. Sellesse gruppi kuuluvad
hasartmängijad alustavad hasartmängimist varem kui teised ja neil esineb enamal määral
käitumuslikke probleeme, nagu näiteks raskused isiklikes ja tööalastes suhetes, psühhoaktiivsete
ainete kuritarvitamine, suitsidaalsus ja seadusevastane tegevus. Antisotsiaalsete impulsiivsete
hasartmängijate ravisoostumus võib olla vähene, ravi tulemuslikkus madal (Blaszczynski &
Nower, 2002).
On leitud, et patoloogilise hasartmängimise häire kujunemist ja säilimist ennustab teiste
psüühikahäirete esinemine. Sageli esineb HMS koos psühhoaktiivsete ainete tarvitamise häiretega,
aktiivsus- ja tähelepanuhäire, muude impulsikontrolli-, ärevus- või meeleolu- ja isiksushäiretega.
Samuti on leitud, et patoloogiline hasratmängimine omakorda ennustab muude psüühikahäirete
kujunemist, näiteks üldistunud ärevushäire, traumajärgse stressihäire (PTSH) ja ainete tarvitamise
häire kujunemist ja säilimist (Kessler et al., 2008; Pallanti et al., 2006).
Ligi kolm neljandikku, 71% hasartmängusõltuvusega inimestest, on välja toonud depressiooni
esinemise mingil eluperioodil ja viiendik kuni pooled, 20-40%, et on sooritanud suitsiidkatse.
Kõrgemat suitsiidiriski ennustab hasartmängusõltuvuse raskusaste, häire algus nooremas eas,
kriminaalne tegevus seoses hasartmängimisega ja perekonnaliikmetel esinevad impulsikontrolli
häired (Ledgerwood et al., 2005; Pallanti et al., 2006).
13
14 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
HMS soodustavad ja säilitavad tegurid perekonnas ja lähisuhetes
Ühe pereliikme probleemne hasartmängimine võib põhjustada kahju kogu pere toimetulekule,
kõigis eluvaldkondades. Samuti võivad pereliikmete suhtumine ja käitumine olla mängurlust
soodustavateks ja säilitavateks teguriteks.
On leitud, et hasartmängusõltuvusega inimeste perekeskkonda iseloomustavad: (1) kõrge stressi
ja konfliktide tase, (2) probleemid suhtlemisel ja emotsioonide väljendamisel, (3) probleemid
iseseisvuse ja vastutuse võtmisega/andmisega, (4) tunnetatud sotsiaalse toetuse puudumine, (5)
vähene huvi intellektuaalsete ja kultuuriliste tegevusega tegelemiseks; vähene osalemine
sotsiaalsetes ja vaba aja tegevustes (Dowling, 2014a; Dowling et al., 2014b; Dowling et al., 2015).
1. Kõrge stressi ja konfliktide tase
Baum (1990) järgi on stress negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad
biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi
tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Lazarus ja Folkman (1984)
seletavad stressi hinnanguprotsessi tulemusena - mille kohaselt olukorrale antud hinnang tingib
selle, kuidas tajutakse stressi ning olemasolevaid stressirohke keskkonnaga toimetuleku
ressursse. Hinnang stressi kogemusele sõltub stressori sagedusest, tugevusest ja kestusest ja
stressi käsitletakse kui terviseprobleemide teket, kulgu ja ravile allumist mõjutavat faktorit.
Stressi mõju tervisele võib olla otsene (läbi füsiol. protsesside) ja kaudne (läbi tervisekäitumise)
(Cattanach & Rodin, 1988, Sarafino & Ewing, 1999).
Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega
toime tulla. Stress on keha mittespetsiifiline vastus organismilt täiendavaod ressursse ja
kohanemist nõudvale sündmusele ja stressi tase oleneb sellest, kui hästi inimene ja teda
ümbritseva keskkonna nõudmised kokku sobivad.
Stressi allikad võivad olla nii keskkonnast kui inimesest endast tulenevad. Keskkonnast tuleneva
stressi allikateks on olukorra erakorralisus, uudsus, kontrollitavus, kestvus ja väljakutsete
kuhjumine. Inimesest tuleneva stressi allikad on bioloogilised (geenid, geeni-keskkonna
interaktsioon, toimetuleku kogemus ja stressisüsteemide epigeneetilise koodi väljakujunemine)
ja psühholoogilised (isiksuse omadused, olukorra tõlgendamise stiil/ohtlik, ähvardav vs
väljakutse/, usk iseendasse ja enesetõhususe hinnang ehk hinnang oma võimele olukorra
nõudmistega toime tulla, sotsiaalne toetus).
14
15 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
See, mis igapäevaelus väljendub toimetulekuraskuse, vaimse tervise häire sümptomi või
käitumisraskuse/-häirena on käsitletav mitte-efektiivse stressiga toimetuleku strateegia
kasutamise tagajärjena (Nezu et al., 2016). Stressiga toimetulekustiilid jagunevad (Lazarus &
Folkman, 1984 Maghan 2017
järgi):
A. Probleemile orienteeritud/suunatud toimetulek
B. Emotsioonidele orienteeritud/suunatud toimetulek
C. Vältiv toimetulek
EsimeseL juhul on eesmärgiks kontrollida või kõrvaldada stressi põhjus, teisel juhul hindab
inimene stressiolukorda endale ohtlikuks, liialt ressurssi nõudvaks ja distressi tekitavaks
(Lazarus & Folkman, 1984; Rees et al., 2015).
Probleemilahenduse stiilid jagunevad omakorda funktsionaalseteks (A) ja düsfunktsionaalseteks
(B ja C) probleemilahenduse stiilideks. Kahe viimase kasutamine probleemilahenduse
eesmärkidel paradoksaalselt hoiab probleeme alal ja toimib kõrge stressitaseme säilitajana
(D´Zurilla & Goldfried, 1971; McMurran, Nezu & Nezu, 2008).
A. Ratsionaalne probleemilahendus (ingl.k. rational problem solving) eeldab spetsiifiliste
probleemilahenduse oskuste tundmist või nende omandamist. Probleemilahenduse
spetsiifiliste oskustena kirjeldavad Sank ja Shaffer (1984): probleemi määratlemine,
muutusega seotud eesmärkide asjakohane püstitamine, alternatiivsete lahenduste
genereerimine, alternatiivsete lahenduste (poolt-vastu, kasude-kahjude) kaalumine,
lahenduskäigu planeerimine, elluviidud plaani hindamine ja vajadusel ümberhindamine
B. Impulsiivne/hooletu probleemilahendus (ingl.k. impulsivity/carelessness style) on
kiirustav ja hooletu, alternatiive kaalutakse vähe või pinnapealselt, kiirustatakse
lahendustesse.
C. Vältivale probleemilahendusele (ingl.k. avoidance style) on iseloomulik
probleemilahenduse edasilükkamine, passiivsus ja liigne sõltuvus teiste valikutest
probleemi lahenduseks.
Mänguri pereliikmete toimetuleku strateegiad kalduvad olema suunatud finantskontrolli
võtmisele, sealhulgas mänguri finantside täielikule ülevõtmisele probleemilahenduse eesmärgil,
kuid sõltuvalt kaalutletuse määrast võib sarnast lahendust pidada ka impulsiivseks/hooletuks.
Pereliikmed püüavad mängurit toetada ja ise toime tulla ka sotsiaalse toe ja abivõimaluste leidmise
15
16 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
ja pakkumise kaudu: selgitamine, ratsionaliseerimine ja nõu andmine, samuti abi otsimine,
sealhulgas hasartmängurile toetuse otsimine võivad liigituda kõigi kolme stressiga toimetuleku või
probleemilahenduse kategooriana. Mängurist eemale hoidmine, isiklikult olulistele asjadele
keskendumine, ebamugavate vestluste edasilükkamine, vms, on näited vältivast
probleemilahendusest. Kokkuvõttes on oluline mõista, et mänguri partnerite ja teiste pereliikmete
kogetav psühholoogiline stress väheneb sel määral mida tõhusamad on lähedaste
toimetulekustrateegiad (Banks et al., 2018).
2. probleemid suhtlemisel ja emotsioonide väljendamisel
3. probleemid iseseisvuse ja vastutuse võtmisega/andmisega.
4. tunnetatud sotsiaalse toetuse puudumine (vt lisaks ptk. Stigma)
Tõhusa sotsiaalse toetuse tagavad toetavad suhted ja abistavaid toimingud, samuti inimese
teadlikkus nende olemasolust ja oma enda vajadustest. Teadlikkuse puhul on oluline, kuivõrd
inimene usub (hoolivate) oluliste teiste tahtmisesse ja võimesse teda toetada (Thoits, 2011). Abi
ja tuge otsitakse pigem vähe, kuid teenustele pöördunud ja abi saanud pereliikmete rahulolu tase
on erinevate uuringute hinnagul üldiselt kõrge. Eelkõige ´hoolivad olulised teised´ leiavad, et
tugigrupid on hindamatu väärtusega praktiliste nõuannete ja püsiva emotsionaalse toe allikana
(Banks et al., 2018).
5. vähene huvi intellektuaalsete ja kultuuriliste tegevusega tegelemiseks; vähene osalemine
sotsiaalsetes ja vaba aja tegevustes suurendab hõivatust hasartmängimisest ja probleemide
väljakujunemisel hoiab probleemset mängukäitumist alal (Dowling et al., 2014b; Banks et
al., 2018).
HMS mõju lähedastele
Uuringud on näidanud, et ühe pereliikme probleemsel hasartmängimisel on mõju terve pere
funktsioneerimisele. Probleemne hasartmängimine mõjutab nii pere- kui intiimsuhteid, nii
lähedasi partnereid kui ka teisi pereliikmeid, sealhulgas lapsi, vanemaid, õdesid-vendi ja
vanavanemaid ning on leitud, et probleemsete hasartmängurite lastel on kõrgem risk probleemse
mängimise kujunemiseks kui mitte probleemsete mängurite lastel. (Dowling, 2014a; )
Halvenenud peresuhted, emotsionaalsed probleemid ja majanduslikud raskused on kõige
sagedasemad probleemid, mis mõjutavad mänguri lähedasi ja on leitud seoseid probleemse
hasartmängimise ja perevägivalla vahel (Dowling, 2014a; Dowling et al., 2014b; Dowling et al.,
2015).
16
17 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
Näiteks Australian National Online Gambling Support Service andmetel leiti, et pereliikmed on
kõige rohkem kogenud emotsionaalset stressi (98%), negatiivset mõju suhtele mänguriga (96%),
negatiivset mõju enda sotsiaalsele elule (92%) ja majanduslikke raskusi (77%). (Dowling, Rodda
et al., 2014a).
Mänguri perekondlikku keskkonda iseloomustab kõrge viha ja konflikti tase ja madal selge ja
efektiivse kommunikatsiooni tase. Samuti on sellistes peredes vähem iseseisvust, pühendumist ja
toetust, oma emotsioonide selget väljendamist, seotust intellektuaalsete ja kultuuriliste
tegevustega ning sotsiaalsete- ja vabaajategevustega (Dowling, 2014b).
Kogetakse vastuolulisi mõtteid ja tundeid, tuntakse abitust, üksindust ja ollakse teadmatuses selle
kohta kas ja kuidas lähedast on võimalik paranemisele suunata, paranemisel toetada. On leitud, et
probleemsete mängurite lähedased kalduvad üldpopulatsioonist enamal määral kogema
psühholoogilist distressi, mis väljendub depressiooni, ärevuse ja paanikahoogudena, kaldutakse
enamal määral tarvitama alkoholi, suitsetama ja häiritud on söömiskäitumine (Dickson-Swift et
al., 2005; Patford, 2009; Svensson et al., 2013; Magnusson et al., 2019 järgi; Salonen et al.,
2014).
Mänguri partnerid kogevad suurenenud vastutust igapäevaelu korraldamise ja majandusliku
toimetuleku ees, mis sageli viib viha ja kibestumiseni, illusioonide purunemiseni ja usalduse
kaotuseni (Cunha et al., 2015) Samuti on naissoost partneritel suurem risk kogeda verbaalset ja
füüsilist väärkohtlemist (Riley et al. 2018; Holdsworth et al. 2013). Janet Patford (2009) võtab
radikaalselt seisukoha, et lähedase eest varjatud, kuid teda potentsiaalselt kahjustav
hasartmängimine on juba iseenesest käsitletav lähedase vastu suunatud rünnaku ja vägivallana.
Kõik need stressorid mõjutavad ka lapsi. Majandusliku ja emotsionaalse toe puudulikkusele
lisaks mõjutab neid ka füüsiline isolatsioon, ebajärjekindel distsipliin, vanemlik hülgamine või
väärkohtlemine ja tõrjumine, kehv rolli-eeskuju, pere konfliktid ning vähenenud turvalisus ja
stabiilsus. Samuti on leitud, et mängurite lapsed kogevad rohkem depressiooni, neil on enam
käitumis- ja antisotsiaalseid probleeme ning hasartmängu probleeme (Dowling et al., 2015).
Lähedaste raporteeritud abi ja toe vajadus
Eelnevale tuginedes võib väita, et probleemse hasartmängimise negatiivseid tagajärgi kogevad
lisaks mängurile endale olulisel määral ka tema pereliikmed ja teised lähedased inimesed. Sellest
tulenevalt laieneb hasartmängusõltuvusest tingitud abivajadus ka mänguri lähedastele.
17
18 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
Pereliikmete abisoove uurides on leitud, et oodatakse nii mänguri vajadustele kui pere vajadustele
suunatud infot ja sekkumisi (Rodda et al, 2020). Näiteks tuntakse huvi nõuannete vastu selle kohta,
kuidas suunata mängurit muutusele ja motiveerida teda abi otsima; ning teisalt, kuidas parandada
suhete kvaliteeti ja tulla toime mängurluse negatiivsete tagajärgedega perele.
Riley ja kolleegid (2020) viisid läbi 15 süvaintervjuud abi mitteotsiva mänguri partneriga, mis
kinnitasid probleemse hasartmängimise kahjustavat mõju olulistele teistele. Partnerite jaoks oli
äärmiselt keeruline usaldusväärselt märgata ja hinnata kaaslase mängukäitumist, mistõttu nad
kogesid pidevat valvelolekut ja kroonilist muretsemist, samuti suhtekonflikte ja emotsionaalset
isoleeritust. Täpsemalt kerkis intervjuudes esile üheksa probleemse mängimise ja selle mõjuga
seotud keskset teemat: (1) mängimine kui sotsiaalne aktiivsus, (2) mängimise probleemist
teadlikuks saamine, (3) rollikonflikt, (4) stigma, (5) eitus, (6) terviseprobleemid, (7) partnerist
eraldatus, (8) ülemäärane valvsus, (9) suhte turvalisus. Uuringust ilmneb selge vajadus sekkumiste
järele, mis aitaksid probleemsete mängurite kaaslastel nii kaitsta iseenda heaolu kui motiveerida
tõenduspõhistele strateegiatele tuginedes abi mitteotsivat mängurit probleemi tunnistama ja abi
otsima.
Taolisest vajadusest hoolimata on näiteks Soomes probleemsete mängurite abi otsivate lähedaste
hulgas läbi viidud küsitluse hinnangul lähedastele pakutavate abistavate teenuste valik ja toetus
vähene või puudub üldse (Järvinen-Tassopoulos, 2020). Seda olukorras, kus abi otsinud lähedased
raporteerisid võlgadest teadlikuks saamisega kaasnevat häbi, sotsiaalse stigmatisatsiooni hirmu,
usaldamatust partnerluses ning probleemi lahendamiseks ja edasiste võlgnevuste tekkimise
vältimiseks majapidamisvastutuse võtmist. Järvinen-Tassopoulos´e (2020) hinnangul asetab
selline olukord ja (muuhulgas stigmatiseerimise hirmust tulenev) abi vähene kättesaadavus
probleemse mänguri lähedased tervise-ebavõrdsuse ja sotsiaalse marginalisatsiooni suurenenud
riski alla.
Kokkuvõttes kerkib probleemse hasartmängimise mõju ja lähedaste abisoove uurides esile kaks
olulist valdkonda, milles on vajalik psühholoogiline abi mänguri olulistele teistele:
1. mängurist pereliikme motiveerimine abi otsima ja tema toetamine sellel teekonnal;
2. ning toimetulek probleemse hasartmängimise kahjustavate tagajärgedega lähedaste endi
heaolule.
Seejuures on enim sekkumist vajavateks lähedaste kogetavateks tagajärgedeks emotsionaalsed
probleemid nagu ärevus, alanenud meeleolu, kõrgenenud distress, üksildustunne; suhteprobleemid
nagu kõrgenenud konfliktsus, häiritud kommunikatsioon ja usaldus, ka verbaalne ja füüsiline
vägivald; ning praktilised probleemid nagu majanduslikud raskused ja igapäevane toimetulek.
18
19 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
Stigma
Probleemsed hasartmängijad kogevad sageli negatiivseid sotsiaalseid reaktsioone oma
mängimisele. Paljud mängurid tajuvad, et probleemses hasartmängimises nähakse eelkõige
inimese enda süüd, et mängureid peetakse vastutustundetuteks, et nende suhtes tuntakse viha ja
põlgust (Hing et al., 2015). Tõepoolest on leitud, et võrreldes ainesõltuvustega nähakse
käitumuslikke sõltuvusi sagedamini moraalses raamistikus (Thege et al, 2015).
Stigmaga kaasnevad sageli negatiivsed stereotüübid, sotsiaalne eemaldumine, emotsionaalsed
reaktsioonid, staatuse kaotus ja diskrimineerimine. Probleemset hasartmängimist seostatakse
negatiivsete isikuomadustega nagu vähene enesekontroll, süütunde puudumine, riskialdis
käitumine, ebarealistlikud uskumused (Carroll, Rodgers, Davidson, & Sims, 2013; Hing et al.,
2015). Mängurluse stigmatiseeritus ühiskonnas mõjutab ka mängurite endi minapilti ja
enesekohaseid hoiakuid (Tavares et al., 2002). Sageli leiab aset enese stigmatiseerimine - olukord,
kus stigmatiseeritud seisundis inimene teadvustab, võtab omaks ja internaliseerib seisundiga
seotud negatiivsed stereotüübid (Corrigan, Larson, Kuwabara, 2010). Kokkuvõttes mõjutab stigma
negatiivselt nii mänguri kui lähedaste sotsiaalset enesetaju, suhteid, abiotsivat käitumist ja seeläbi
pärsib taastumist ja säilitab probleemi.
Link et al. (2004) kirjeldasid viit stigmaga toimetuleku strateegiat: (1) probleemse seisundi
varjamine, (2) sotsiaalsete interaktsioonide ja toe vältimine, (3) teiste harimine oma seisundi osas,
(4) diskrimineerimise ja eelarvamustega võitlemine ning (5) kognitiivne distantseerumine
stigmatiseeritud grupist.
Probleemsed hasartmängurid kasutavad nimetatud strateegiatest kõige sagedamini probleemi
varjamist (Carroll et al., 2013; Hing et al., 2015; Horch & Hodgins, 2015; Link et al., 2004), mis
on ka üks häire sümptomeid. On leitud, et varjamine tuleneb hirmust tõrjumise, häbi,
“probleemseks mänguriks” sildistamise, ning stereotüpiseerimise, hukkamõistu, häbistamise ja
diskrimineerimise ees (Hing et al., 2015). Seega võivad salatsemine ja elust eemaldumine olla
viisid hasartmängusõltuvusega kaasneva stigmaga toimetulekuks. Samuti on stigma põhjuseks,
miks nii vähesed oma probleemidele lahendusi otsivad. Nimelt otsivad professionaalset abi vaid
umbes 15% sõltuvusprobleemidega inimestest (Productivity Commission, 2010). Eesti 2021 aasta
leviku-uuringu andmetel on raha peale mängimise või panuste tegemisega probleeme kogenud
hasartmängijatest 14% kasutanud mingeid abivõimalusi. Lisaks näitavad mitmed uuringud, et abi
ei otsita enamasti enne, kui ollakse jõutud kriisiolukorda. (Hing et al., 2015a; Suurvali et al., 2009).
19
20 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
Lähedastele pakutav abi ja tugi mujal maailmas
Janet Patford (2009) hinnangul võib mänguri lähedasest saada probleemse hasratmängimise
ohver, probleemse hasartmängimise võimaldaja või probleemiga tegelemisel oluline tugi ja abi.
Just viimast silmas pidades, esitab autor küsimuse lähedastele selle kohta, milles ja missugust
ennetavat ja/või sekkuvat professionaalset tuge vajab abi otsiv ja suhet säilitada sooviv lähedane
ning toob esile esmase probleeme ennetava sekkumisena abielu-eelselt partneri
finantskäitumisest teadlikuks saamise.
Teisese ennetuse sekkumistena pidasid intervjueeritud lähedased oluliseks üldise teadlikkuse
tõstmist probleemsest hasartmängimisest, selle mõjudest mänguri lähedastele ja lähedase
kogetavate raskuste normaliseerimist, et vähendada stigma mõju abi ja toetuse küsimisele.
Kolmandase ennestusena tuuakse esile vajadust spetsiifiliste nõustamise ja tugiteenuste järele.
Sõltuvushariduse Selts (ingl. l. Addiction Education Society) kirjeldab ja soovitab kasutada
sõltuvushäirega lähedase toetamisel nelja-sammulise mudelit ning annab lähedasele soovitused
nii selle kohta, mida võiks teada kui käitumisjuhised selle kohta, mida võiks enese ja lähedase
toetamisel ette võtta:
1. Sõltuvusest harimine
a. õpi tundma ja otsi infot lähedase spetsiifilise sõltuvuse vormi kohta
b. otsi võimalusi lähedaste tugi ja/või eneseabi grupis osalemiseks (nt Al-Anon 12-
sammu program)
2. Otsi professionaalset abi
a. õpi tundma professionaalse abi võimalusi
b. õpi tundma enese-abi grupitoe ja -sekkumiste võimalusi
c. otsi abi ja nõustamise võimalusi endale
d. julgusta ja toeta lähedast abi otsimisel
3. Sekkumise (ingl. k. intervention) korraldamine
a. sekkumise planeerimisel küsi abi spetsialistilt
b. sekkumise planeerimisel ja läbiviimisel kaasa spetsialist
c. konfronteeruva sekkumise läbiviimine
4. Säilita suhe ja piirid
20
21 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
a. paku emotsionaalset tuge, kuid hoidu sõltuvus(käitumist) säilitavast toest (nt
sõltuvuse rahastamine)
b. õpi tundma efektiivseid kommunikatsiooni strateegiaid - omanda efektiivse
suhtlemise oskused
c. ole valmis osalema lähedase raviprotsessis
d. tunne ja hoia oma piire - käitumist, mida ei saa aktsepteerida ära aktsepteeri
Kristoffer Magnusson (et al., 2019) on piloteerinud ja kirjeldab (probleemse) mänguri ´hoolivale
olulisele teisele´ suunatud üheksast moodulist koosnevat online teraapiaprogrammi viidates
programmis nimetatud valdkondade/teemade käsitlemise olulisusele (Magnusson et al., 2019,
artikli originaalis Tabel 1 vt Lisa 2). Ülevaade nimetatud teraapiaprogrammist on kirjeldatud
Tabelis 2.
21
22 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
Tabel 2
Mänguri lähedasele suunatud online teraapiaprogrammi ülevaade (Magnusson et al., 2019)
Moodul Mooduli sisukirjeldus/käsitletud teemade loetelu
1. Psühhoedukatsioon hasartmängimisega seotud programmi sisu ja veebplatvormi tutvustus; hasartmängimisega seotud probleemidest üldiselt,
probleemidest hasartmängimisele viitavad märgid, bipsühhosotsiaalne mudel; hasartmängimisega seotud probleemi
kujunemine ja (muutuse) eesmärgistamine
2. Funktsionaalne analüüs ja hasartmängimisega funktsionaalse analüüsi meetodi ja hasartmängimise ajede tundmaõppimine; alternatiivsete tegevuste
mitte-seotud tegevuste algatamine ja läbiviimine algatamine ja julgustamine
3. Nii mänguri kui lähedase käitumuslik mänguri ´hooliva olulise teise´ toetamine endale oluliste väärtuste (taas) leidmisel, käitumuslik
aktiveerimine ja psühholoogilised hüved/tasud aktiveerimine ja enesehüvitamine vs -hävitamine, suhete taastamine mängurist lähedasega, ühiste
(ingl.k. rewards) tegevuste leidmine ja võimaldamine
4. Psühhoharimine motivatsioonist, ´hooliva olulise mängimine, muutuse motivatsioon ja muutuse staadiumid, vastupanust hoiduv või seda vähendavad viisid
teise´ majandusliku toimetuleku kaitse probleemsest mängukäitumisest rääkimisel
5. Mängukäitumist tahtmatult võimaldavad Tahtmatu võimaldamise viisid (raha laenamine, võlgade kustutamine, jms), loomulikud negatiivsed
käitumised tagajärjed ja nende kogemise võimaldamine
6. Suhtlemisoskuste treening, motiveeriva aktiivne kuulamine, aktiivse kulamise oskused suhtlemisel, efektiivse kommunikatsiooni põhimõtted
intervjueerimise põhimõtted
7. Probleemilahendus prbleemilahendamise oskused, -etapid
8. Mänguri toetamine ravile pöördumiseks muutuse valmidusest/motivatsioonist lähtuva sekkumiseks sobiva aja ja viisi leidmine, suhtlemisoskused
vestluste läbiviimisel, erinevate abivõimaluste arutelu, toetus ja abi ravi käigus, tagasilangustes
9. Praktilised harjutused ja hindamine praktilised harjutused, hindamine ja tegevuskava planeerimine
22
23 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
HNK TUGIGRUPI teenus ja PROGRAMM
Grupisekkumiste kohta üldiselt ollakse arvamusel, et grupp meetodina võiks olla eelistatud valik olukorras, kus (Evans et al., 2001, 2005 in
Reichenberg & Seligman, 2014):
- grupiliikmed vajavad sotsiaalset tuge ja/või võimalust omandada/harjutada sotsiaalseid oskuseid, sh suhtlemise ja
probleemilahenduse oskused ja siis, ...
- ... kui grupiliikmete esmane vajadus on seotud info ja/või ...
- ... emotsionaalse toe saamise ja jagamisega,
- reaalsuse testimise võimaluste leidmisega.
Tugigrupina käsitletakse käesoleva projekti raames enese-abi fookusega terapeudi poolt assisteeritud grupikohtumisi (Nilsson et al., 2018,
Magnusson et al., 2019).
Eelpool kirjeldatust lähtuvalt on käesoleva projekti raames loodud ja planeeritakse läbi viia pilootprojektina probleemsete ja patoloogiliste
hasartmängijate lähedastele, eelkõige pereliikmetele suunatud seitsmest moodulist koosnev kümne grupikohtumisega tugirühm järgmise
programmi alusel (Tabel 3):
23
24 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
Tabel 3
Probleemsete ja patoloogiliste hasartmängijate lähedastele, eelkõige pereliikmetele suunatud seitsmest moodulist koosnev kümne
grupikohtumisega tugirühm järgmise programm
Moodul Mooduli sisukirjeldus/käsitletud teemade loetelu
Moodul I: Lähedaste raporteeritud 1. Grupikoostöö algatamine ja käivitamine (hindamine, sekkumise mõjuskaalad)
1.
probleemi(de) hindamine5, kogemuse 2. Psühhoharimine (HMS, mis see on, kuidas ära tunda; HMS tasemed; HMS
jagamine ja programmi tutvustamine kaasnevad probleemid)
Moodul II: Psühhoedukatsioon - HMS 1. HMS kujunemist mõjutavad tegurid
2.
kujunemist ja säilimist mõjutavad tegurid 2. Säilitavad tegurid (suhtekäitumise funktsionaalne analüüs, sh mänguteemade
domineerimine, mänguteemat mitte puudutavate tegevuste planeerimine ja
käitumise aktivatsioon, jm)
3. HMS mõju pereliikmetele (pereliikme mõju küsimustik)
Moodul III: HMS muutuse motivatsioon 1. Muutusega seotud ambivalentsus ja vastupanu
3.
2. Raskused abi ja toe otsimisel, muutuste elluviimisel, sh stigma
3. Muutuse staadiumid (muutuse valmiduse transteoreetiline käsitlus; Prochaska
& DiClemente, 1983; Prochaska, DiClemente & Nocross 1992)
5
Tugigrupi sekkumiskava hindamise eesmärgil viiakse esimesel kohtumisel läbi lähedase tajutud enesetõhususe ja emotsionaalse enesetunde hinnang. Tulemusena on
ootus, et programmi läbimisel väheneb lähedast poolt kogetav ärevuse ja depressiooni tase, suureneb suhtega rahulolu, enesetõhusus (sarnane raporteeritud tulemus:
Magnusson et al., 2019). Hindamisel kasutatakse programmi eelselt ja programmi läbimise järgselt projekti meeskonna poolt koostatud mõjuskaalasid/-küsimustikke
(Lisa 2)
24
25 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
Moodul IV: HMS probleemiga lähedasega 1. Suhteid toetava ja piire säilitava kommunikatsiooni eeldused ja põhimõtted
4.
vestluse planeerimine ja läbiviimine muutuse (suhtlemise vastastikusus, suhtlemisvahendid)
algatamiseks 2. Kuulamisoskused ja -tõkked, aktiivse kuulamise oskus ja võtted/tehnikad)
5. Moodul V: Suhteid toetava ja piire säilitava 1. Enesekehtestamine (vestluse läbiviimine mängurist lähedasega, mina-sõnum)
kommunikatsiooni treening - 2. Kodutöö – vestluse läbiviimine mängurist lähedasega, käitumiskokkulepete
enesekehtestamise treening sõlmimine - vestluse läbiviimisel abiks muutuse staadiumi tööleht)
6. Moodul VI: Suhteid toetava ja piire säilitava 1. Lähedase vastutus oma majandusliku olukorra kaitsmisel
kommunikatsiooni treening - 2. Probleemilahenduse treening (probleemilahenduse stiilid, protsess ja etapid)
probleemilahendusoskused 3. Kodutöö – vestluse läbiviimine mängurist lähedasega, käitumiskokkulepete
sõlmimine abi ja toe leidmise fookusega
7. Moodul VII: Stress, toimetulek ja
eneseregulatsiooni oskused
8. Sekkumis- ja tegevuskava planeerimine 1. Isikliku sekkumis- ja tegevuskava planeerimine, grupiarutelu võimalikest
raskustest (grupikohtumiste käigus õpitust-kogetust lähtuvalt)
2. Kodutöö - tegevuskava rakendamine igapäevaelus
9. Tegevuskava hindamine (ajaintervall u.1 1. Raskuste analüüs, grupiarutelu, tegevuskava muutus vajadusel
kuu)
10. Järelkohtumine (u. 2 nädalat - 2 kuud grupi 1. Reflektsioon, järelhindamine (sekkumise mõjuskaalad)
lõpetamisest) 2. Grupitegevuste ja –koostöö tagasiside (projekti tagasiside küsimustik)
25
26 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
LISAD
Lisa 1. Teenuse lühikirjeldus sihtrühmale suunatuna
Tugigrupp hasartmängija lähedastele
Tugigruppi on oodatud hasartmänguri täisealised lähedased (isa, ema, õde/vend, vanavanem,
kaaslane/abikaasa, laps/lapsed, lähedane sõber), kes soovivad mõista, mis on probleemne
hasartmängimine, kuidas see mõjutab mängurit, mänguri lähedasi ning kuidas leevendada
probleemse hasartmängimisega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi.
Tugigrupis arutame nii seda, kuidas lähedasena aidata mängurit - kuidas motiveerida teda abi
otsima ja teda paranemise teekonnal toetada; kui seda, kuidas hoida ja tõsta iseenda emotsionaalset
heaolu ning parandada suhteid, mis on lähedase probleemse hasartmängimise tagajärjel kahjustada
saanud.
Üks grupikohtumine kestab 90-120 minutit, millest umbes poole moodustab planeeritud teema
käsitlemine ja teise poole grupiliikmetele oluliste, emotsionaalset tuge vajavate küsimuste arutelu
ja jagamine.
Muu oluline info:
- Grupis osalemine on tasuta, grupitegevus on rahastatud projekti "Hasartmängusõltuvuse
ennetamine ja hasartmängusõltuvusega inimeste ning nende lähedaste toetamine" poolt
- Grupp avatakse 3 osaleja registreerumisel, grupis saab osaleda kuni 10 liiget ja juba avatud
gruppi liituda ei saa.
- Grupikohtumised toimuvad eelistatult kohtumistena ühises ruumis, kuid vajadusel ja
sõltuvalt kehtivatest piirangutest riigis viiakse kohtumised läbi virtuaalselt.
Grupikohtumise koha kohta antakse täpsemad juhised registreerunutele hiljemalt 5
tööpäeva enne kokkulepitud kohtumist või lähtuvalt muutustest riiklikus tervisepoliitikas
piirangute kehtestamisel.
26
27 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
Registreerumine ja kontakt:
- Registreerumisel kirjuta oma osalemise soovist aadressil:
[email protected]
- Meile saadetud kirja teema reale palume märkida, missuguse piirkonna grupiga
soovitakse liituda (näiteks: tugigrupp TALLINNAS)
- Registreerumisel palume teada anda grupis osaleja ees- ja perekonnanimi, vanus, seos
mänguriga ja veel midagi, mida peab osaleja oluliseks enda kohta teada anda. Lisaks
mõne reaga grupis osalemise soovi kohta.
NB! Registreerumine on avatud kuni 2 nädalat enne planeeritud grupitegevuse algust.
Grupp avatakse kolmes Eesti piirkonnas:
TALLINNAS toimuvad grupikohtumised kl.18.00 järgmistel kuupäevadel:
21.10.2021; 04.11.2021; 18.11.2021; 02.12.2021; 16.12.2021; 13.01.2022; 27.01.2022;
10.02.2022; 10.03.2022; 14.04.2022
Gruppi viivad läbi: Kristel Altmäe, psühholoog, pereterapeut; Mari Munk, kliiniline psühholoog;
Sandra Vetik, psühholoog
TARTUS toimuvad grupikohtumised kl. 19.30 järgmistel kuupäevadel:
20.01.2022; 03.02.2022; 17.02.2022; 03.03.2022; 24.03.2022; 31.03.2022; 14.04.2022;
28.04.2022; 26.05.2022; 30.06.2022
Gruppi viivad läbi: Mari Munk, kliiniline psühholoog; Sandra Vetik, psühholoog
KIRDE-EESTIS, JÕHVIS toimuvad grupikohtumised kl. 18.00 järgmistel kuupäevadel:
14.01.2022; 28.01.2022; 11.02.2022; 25.02.2022; 11.03.2022; 25.03.2022; 08.04.2022;
22.04.2022; 20.05.2022; 17.06.2022.
Gruppi viivad läbi: Kaja Laidre, psühholoog; (Aili Maar, kliiniline psühholoog, psühhoterapeut)
27
28 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
Grupikohtumiste meelespea:
TALLINN TARTU Kirde-Eesti, JÕHVI
- päev, kuupääev (aeg) - päev, kuupäev (aeg) - päev, kuupäev (aeg)
Gruppi Kristel Altmäe, psühholoog, Mari Munk, kliiniline Kaja Laidre, psühholoog; (Aili
viivad läbi: pereterapeut; Mari Munk, kliiniline psühholoog; Sandra Vetik, Maar, kliiniline psühholoog,
psühholoog; Sandra Vetik, psühholoog psühhoterapeut)
psühholoog
oktoober´21 - N, 21.okt. (kl. 18.00)
november´21 - N, 04.nov. (kl. 18.00)
- N, 18.nov. (kl. 18.00)
detsember´21 - N, 02.dets. (kl. 18.00)
- N, 16.dets. (kl. 18.00)
jaanuar´22 - N, 13.jaan. (kl. 18.00) - N, 20.01 (kl. 19.30) - R, 14. jaan (kl.18.00)
- N, 27.jaan. (kl. 18.00) - R, 28. jaan (kl.18.00)
veebruar´22 - N, 10.veebr. (kl. 18.00) - N, 03.02 (kl. 19.30) - R, 11. veebr (kl.18.00)
- N, 17.02 (kl. 19.30) - R, 25. veebr (kl.18.00)
märts´22 - N, 10.märts (kl. 18.00) - N, 03.03 (kl. 19.30) - R, 11. märts (kl.18.00)
- N, 24.03 (kl. 19.30) - R, 25. Märts (kl.18.00)
- N, 31.03 (kl. 19.30)
aprill´22 - N, 14.aprill (kl. 18.00) - N, 14.04 (kl. 19.30) - R, 08. aprill (kl. 18.00)
- N, 28.04 (kl. 19.30) - R, 22. aprill (kl. 18.00)
mai´22 - N, 26.05 (kl. 19.30) - R, 20. mai (kl. 18.00)
juuni´22 - N, 30.06 (kl. 19.30) - R, 17. juuni (kl. 18.00)
Sisukate grupikohtumisteni,
HNK
28
29 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
Lisa 2. Lähedaste raporteeritud probleemi(de) hinnangu ja mõjuskaalad
30 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
Nimi: _______________________ kuupäev: ________
TOETUSGRUPP HASARTMÄNGIJA LÄHEDASELE
Esitame mõned küsimused, et nii meil kui Teil endal oleks võimalik hinnata grupikohtumiste
tulemusena toimunud muutust emotsionaalses enesetundes ja enesetõhususe hinnangus.
1. Lugege tähelepanelikult läbi alltoodud loetelu probleemidest ja vaevustest, mis võivad
inimestel mõnikord esineda.
1) Tõmmake ring ümber sellele vastusevariandile, mis kõige paremini kirjeldab seda,
kuivõrd see probleem on teid häirinud viimase kuu vältel
2) Nüüd märkige ristikesega see vastusevariant, mis kõige paremini kirjeldab seda,
kuivõrd see probleem on viimase kuu vältel olnud seotud lähedase
hasartmängimisega
31 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
2. Palun hinnake skaalal 0-10 (10 = 100%) mil määral seostate hinnangut oma emotsionaalsele
enesetundele lähedase hasartmängimisega?
0--------1--------2--------3--------4--------5--------6--------7--------8--------9--------10
Palun täpsustage:
3. Palun hinnake skaalal 0-10 (10 = 100%) mil määral mõjutab lähedase hasartmängimise
probleem teie rahulolu omavahelise suhtega?
0--------1--------2--------3--------4--------5--------6--------7--------8--------9--------10
4. Palun hinnake skaalal 0-10 (10 = 100%) nõustumist järgmiselt esitatud väidetega:
1) Ma tean, mis on probleemne hasartmängimine
0--------1--------2--------3--------4--------5--------6--------7--------8--------9--------10
2) Ma mõistan oma lähedase hasartmängimise põhjuseid
0--------1--------2--------3--------4--------5--------6--------7--------8--------9--------10
3) Ma tean mil moel saan toetada oma lähedast hasartmängimisega kaasnevate
probleemide lahendamisel
0--------1--------2--------3--------4--------5--------6--------7--------8--------9--------10
4) Ma tean, milline on probleemse hasartmängimise mõju teistele
pereliikmetele/lähedastele
0--------1--------2--------3--------4--------5--------6--------7--------8--------9--------10
5) Ma tean mida saan teha iseenda emotsionaalse enesetunde taastamiseks ja
hoidmiseks, kui see on olnud mõjutatud mu lähedase hasartmängimisest
0--------1--------2--------3--------4--------5--------6--------7--------8--------9--------10
6) Ma oskan läbi viia oma lähedast ja meie suhteid puudutavaid vestluseid
hasartmängimist puudutavates küsimustes
0--------1--------2--------3--------4--------5--------6--------7--------8--------9--------10
32 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
Lisa 3. Projekti tagasiside küsimustik
Palun hinda skaalal 0-10 (10 = 100%) nõustumist järgmiselt esitatud väidetega:
1. Soovitan grupis osalemist hasartmängija lähedasele:
0--------1--------2--------3--------4--------5--------6--------7--------8--------9--------10
Palun täpsusta:
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
2. Grupis osalemine on olnud mulle emotsionaalselt toetav ja julgustav:
0--------1--------2--------3--------4--------5--------6--------7--------8--------9--------10
Palun täpsusta:
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
3. Grupis jagatud info on olnud mulle vajalik ja abistav:
0--------1--------2--------3--------4--------5--------6--------7--------8--------9--------10
Palun täpsusta:
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
4. Grupitöö on olnud ladusalt korraldatud:
0--------1--------2--------3--------4--------5--------6--------7--------8--------9--------10
Palun täpsusta:
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
5. Mida pead oluliseks lisada ja/või soovitad silmas pidada grupitöö edasisel planeerimisel
(nt teemad, mida ei käsitletud vm soovitused)
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
33 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
Lisa 4. Projekti vahearuanded, kokkuvõtted
VAHEARUANNE, juuni 2021
Planeeritud projekti tegevustest on:
- Loodud projektimeeskond ja jaotatud tegevused-vastutused
- Projekti meeskond on end kurssi viinud mujal maailmas olemasolevate praktikatega
probleemsete ja patoloogiliste hasartmängijate lähedastele suunatud tugirühma teenuse
osutamisel ja koostanud sellekohase ülevaate
- Ühisloomena on kirjeldatud Eesti oludest ja võimalustest lähtuv programm
- On loodud tugirühma teenuse tutvustused teenuse sihtrühmale
- Planeeritakse teenuse tutvustamist tugirühmade komplekteerimiseks Tallinnas, Tartus
ja Kirde-Eestis
VAHEARUANNE, detsember 2021
Planeeritud projekti tegevustena on ellu viidud perioodil juuli 2021 - detsember 2021:
1. Tugirühma teenuse käivitamise faas.
Eesmärk ja tulem: tugirühma teenuse tutvustamine teenuse sihtrühmale, tugirühmade
komplekteerimine Tallinnas, Tartus ja Kirde-Eestis (periood: juuli 2021-sept 2021)
2. Tugirühma teenuse läbiviimise faas (käesolevalt jätkuv).
Eesmärk ja tulem: Tugirühma viib läbi kaks erialaspetsialisti. Tugirühma viiakse läbi
planeeritud perioodil vähemalt kümnel korral (periood: okt 2021 - sept 2022)
Regulaarselt viiakse läbi tugirühmade komplekteerimist Tallinnas, Tartus ja Kirde Eestis:
- Keskmiselt sagedusega kord kuus saadetakse välja teavitused planeeritud
grupitegevustest erialaliitudesse, kohalikesse omavalitsustesse
- Grupitegevuse infot levitatakse HNK kodulehel ja sotsiaalmeedias (HNK Facebook
leht)
- Läbi viidud teavituskampaania raadios
Alustatud on grupitegevusega Tallinnas
- Gruppi viivad läbi psühholoogid Kristel Altmäe, Mari Munk ja Sandra Vetik.
- Toimunud on kokku viis grupikohtumist, grupitegevus jätkub 2022 (vt teavitus-,
infoleht)
34 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
Toimuvad regulaarsed projektimeeskonna koosolekud
- Grupiprogrammi sisuloome on jätkuv, korrigeeritaks ja täiendatakase vastavalt
grupiliikmete ootustele ja vajadustele (info- ja töölehtede loome, töövihiku ja grupi
läbiviija juhendmaterjali koostamine ja täiendamine)
VAHEARUANNE, juuni 2022
Käesolevalt jätkuv - tugirühma teenuse läbiviimise faas (periood: okt 2021 - sept 2022)
Eesmärk ja tulem: Tugirühma viiakse läbi planeeritud perioodil vähemalt kümnel korral.
Tugirühma viib läbi kaks erialaspetsialisti.
Kokkuvõte: perioodil jaanuar 2022 - juuni 2022 on olnud planeeritud ja läbi viidud tugigrupi
toimumisest regulaarsed teavitused, grupitegevuste ettevalmistamine ja läbiviimine Tallinnas,
Tartus ja Kirde-Eestis.
Grupp kogunes ja grupitegevus viidi läbi kümnel korral Tallinnas, perioodil oktoober
kuni aprill 2022. Projektimeeskonna koosoleku otsusega mais 2022 planeeritakse teise
tugigrupi komplekteerimine ja läbiviimine Tallinnas perioodil september 2022-november 2022,
teavitustega alustatud mais 2022
1. Projekti tegevused perioodil jaanuar 2022 - juuni 2022:
Toimuvad regulaarsed projektimeeskonna koosolekud keskmiselt sagedusega kord kuus
- Grupiprogrammi sisuloome on jätkuv, korrigeeritakse ja täiendatakase vastavalt
grupiliikmete ootustele ja vajadustele (info- ja töölehtede loome, töövihiku ja grupi
läbiviija juhendmaterjali koostamine ja täiendamine)
Regulaarselt viiakse läbi tugirühmade komplekteerimist Tallinnas, Tartus ja Kirde Eestis:
- Keskmiselt sagedusega kord kuus saadetakse välja teavitused planeeritud
grupitegevustest erialaliitudesse, kohalikesse omavalitsustesse, jt sihtrühmaga vahetult
või kaudselt seotud vaimse tervise spetsialistidele, erialaliitudele ja/või vaimse tervise
tugiteenuste pakkujatele (KOV sotsiaaltöötajad, lastekaitse töötajad, perearstid,-õed jt)
- Grupitegevuse infot levitatakse HNK kodulehel ja sotsiaalmeedias (HNK Facebook
leht), läbi viidud teavituskampaania raadios
- Projektimeeskonna koosoleku otsusega mais 2022 planeeritakse teise tugigrupi
komplekteerimine ja läbiviimine Tallinnas perioodil september 2022-november 2022,
teavitustega alustatud mais 2022
35 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
1.1. Grupitegevuse läbiviimine TALLINNAS:
- Teavitused HNK koduleheküljel (pidevalt uuenev info), sotsiaalmeediasja erinevates
erialaliitude, sihtgrupiga seotud tugiteenuste pakkujate, jt meililistides.
- Gruppi registreerus 4 lähedast, grupitegevuses osales 3 hasartmängija lähedast.
- Grupitöö planeeriti ja viidi läbi kümnel korral, perioodil oktoober kuni aprill
2022 (täpsemalt vt lisatud Tabel 2)
- Gruppi viisid läbi psühholoogid Kristel Altmäe, Mari Munk ja Sandra Vetik
- Grupitegevuste kava ja tulemused: Grupiliikmete emotsionaalse enesetunde hinnangute
võrdluses (EEK-2) grupitegevuse eelselt ja järgselt on toimunud kahe osaleja
emotsionaalses seisundis paranemine kõikide mõõdetud aspektide osas. Ühel
osalejal langesid skoorid 5-l skaalal 6-st, üks skaala jäi samale tasemele (skoor enne ja
pärast oli 0). Ühel osalejal langesid skoorid 4-l skaalal 6-st, kaks skaalat jäid samale
tasemele (skoor enne ja pärast oli 0). Ühel osalejal jäid 3 skaala skoorid 6-st samaks
(kahe skaala puhul oli skoor enne ja pärast 0). 3 skaala skoorid tõusid (ÜÄR, AST, INS).
Viimast tulemust on võimalik tõlgendada erinevatest vaadetest lähtuvalt, mh seletab
üldise ärevuse kasvu probleemist teadlikuks saamine sama-aegselt tajutud vähese
kontrollitunde ja/või enesetõhususega (Tabel 6).
Tabel 4
Grupitegevuste läbiviimine perioodil oktoober 2021 - aprill 2022
Kuupäev Osalejate Teema Läbiviijad
arv
21.10.21 3 Sissejuhatus, tutvumine. Enesekohased K. Altmäe, M. Munk
küsimustikud. Sissejuhatus
hasartmängusõltuvuse teemasse.
04.11.21 3 HMS kujunemist mõjutavad tegurid ja mõju K. Altmäe, M. Munk
pereliikmetele.
18.11.21 1 Muutuse kontseptsioon, lähedase K. Altmäe, S.Vetik
motiveerimise võimalused.
02.12.21 3 Muutuse staadiumid, tööleht. M. Munk, S. Vetik
16.12.21 3 Enesekehtestamine, mina-sõnumid. K. Altmäe, S. Vetik
13.01.22 3 Probleemilahendusoskused (1) K. Altmäe, K. Laidre
36 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
27.01.22 0 Grupikohtumine jäi ära osalejate haigestumise
tõttu.
10.03.22 1 Probleemilahendusoskused (2) K. Altmäe
31.03.22 3 Stressiga toimetulek, eneseregulatsiooni K. Altmäe, K. Laidre
oskused.
07.04.22 3 Eneseregulatsiooni harjutused. Enesekohased K. Altmäe
küsimustikud.
14.04.22 3 Grupi lõpetamine, tagasiside. K. Altmäe
1.2. Grupitegevuse läbiviimine KIRDE-EESTIS, tegevused, tulemused ja
järeldused/ettepanekud:
- Grupitegevuse alustamine planeeriti 19.11.21
- Teavitused perioodil august 2021 - november 2022: HNK koduleheküljel ja
sotsiaalmeedias pidevalt uuenev info, infolehed/teavitused sihtrühmaga vahetult või
kaudselt seotud vaimse tervise spetsialistidele, erialaliitudele ja/või vaimse tervise
tugiteenuste pakkujatele. Siht-teavitused sihtühmaga seotud vaimse tervise valdkonna
spetsialistidele (nt Kirde- Eesti sõltuvusnõustamisega tegelevates asutustes) ja info
HNK kodulehel, sotsiaalmeedias loodud valmisolekuga grupitegevus vajadusel läbi viia
vene keeles, st nii eesti kui vene keeles.
- Kuna gruppi registreerujaid ei olnud, otsustas projektimeeskonna koosolek läbi viia uue
teavituse (periood detsember 2021- jaanuar 2022) ja grupitegevusega alustada
14.01.22. Teavitused: HNK koduleheküljel ja sotsiaalmeedias pidevalt uuenev info,
siht-teavitused Kirde- Eesti sõltuvusnõustamisega tegelevates asutustele, KOV
sotsiaalteenistuste pakkujatele. Gruppi registreerujaid ei olnud.
- Projektimeeskonna koosolekul otsustati läbi viia teabepäev Kirde- Eesti KOV
sotsiaaltöö spetsialistidele 07.04.22. Eelnevalt saadetud teavitus kõigile sotsiaaltöö
spetsialistidele, kelle e-posti aadressid olid leitavad KOV-ide kodulehekülgedelt (alates
15.03.22). Teabepäeva läbi ei viidud kuna registreerus 1 osaleja, kellega suheldi
vahetult.
- Projektimeeskonna arutelu ja kujunenud olukorra põhjal ettepanekud edasiste tegevuste
kavandamiseks:
- Teavitustega alustada vähemalt pool aastat enne planeeritudgerupitegevuse
algust, teavitus mitmes etapis.
37 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
- Sihtrühmaga vahetult seotud spetsialistidele suunatud info- ja teavitusürituste
läbiviimine, sh info jagamine.
1.3. Grupitegevuse läbiviimine TARTUS, tegevused, tulemused ja
järeldused/ettepanekud:
- Grupitegevuse alustamine planeeriti 20.01.2022; liitumisvõimalusega kuni 17.01.2022.
- Kuna gruppi registreerujaid ei olnud piisavalt otsustas projektimeeskonna koosolek
grupitegevusega alustada 24.03, liitumisvõimalusega kuni 17.03
- Teavitused perioodil detsember 2021 - jaanuar 2022, teise grupi kohta perioodil
veebruar-märts 2022: HNK koduleheküljel ja sotsiaalmeedias pidevalt uuenev info,
infolehed/teavitused sihtrühmaga vahetult või kaudselt seotud vaimse tervise
spetsialistidele, erialaliitudele ja/või vaimse tervise tugiteenuste pakkujatele.
- Grupitegevuses osaleda soovijatega vahetu suhtlus e-kirja, vajadusel telefoni teel.
- Märtsis, 17.03.2022 planeeritud grupiga soovis liituda 3 hasartmängija lähedast.
Grupikohtumised planeeriti epidemioloogilise olukorra piirangutest ja grupiliikmete
valmisolekust lähtuvalt läbi viia veebikohtumistena.
- Esimene grupikohtumine viidi läbi plaanitult 24.03, osales üks registreerunu, teistelt
grupikohtumise järgselt saadud teada, et muutsid osalussoovi osas meelt. Planeeritud
grupikohtumisel osalenule pakuti individuaalse nõustamise võimalust.
- Projektimeeskonna arutelu ja kujunenud olukorra põhjal ettepanekud edasiste tegevuste
kavandamiseks:
- Teavitustega alustada vähemalt pool aastat enne planeeritudgerupitegevuse
algust, teavitus mitmes etapis.
- Sihtrühmaga vahetult seotud spetsialistidele suunatud info- ja teavitusürituste
läbiviimine, sh info jagamine.
38 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
VAHEARUANNE, detsember 2022
Projekti tegevused perioodil juuli 2022 - detsember 2022:
1. Toimuvad regulaarsed projektimeeskonna koosolekud keskmiselt sagedusega kord
kuus:
− Grupiprogrammi sisuloome on jätkuv, korrigeeritakse ja täiendatakase vastavalt
grupiliikmete ootustele ja vajadustele (info- ja töölehtede loome, töövihiku ja grupi
läbiviija juhendmaterjali koostamine ja täiendamine)
2. Projektimeeskonna koosoleku otsusega mais 2022 planeeriti teise tugigrupi
komplekteerimine ja läbiviimine Tallinnas perioodil september 2022-november 2022.
− Projekti perioodil juuli 2022 - detsember 2022 komplekteeriti ja viidi läbi
kümne kohtumisena veel üks grupitegevus Tallinnas perioodil 12.09 –
28.11.2022 (Tabel 5).
− Teavitustega alustati mais 2022 HNK koduleheküljel (pidevalt uuenev info),
sotsiaalmeedias (sh HNK Facebooki kodulehel) ja erinevates erialaliitude
meililistides ning nõustamiskeskustes (sh Eesti Perearstide Seltsile, Katriito OÜ,
Eesti Psühholoogide Liit, EKKA, Skeemiteraapia Ühing Kliiniliste Psühholoogide
Kutseliit, Psühhiaatrite Selts). Samuti saadeti samasuguse intervalliga teavitusi
Tallinna linna kõikide linnaosade sotsiaalabi osakondadele ja Tallinna Sotsiaal- ja
Tervishoiuameti allasutustele.
− Gruppi registreerus 7, grupitegevuses osalesid 6 mänguri lähedast (üks neist
Zoom-i teel).
− Gruppi viisid läbi psühholoogid Kaja Laidre, Mari Munk ja Sandra Vetik
− Grupitegevuste kava ja tulemused: Grupiliikmete emotsionaalse enesetunde
hinnangute võrdluses (EEK-2) grupitegevuse eelselt ja järgselt viitavad tulemused
kokkuvõttes emotsionaalse seisundi paranemisele kuuest osalejast viiel,
seejuures neljal osalejal oli vähemalt ühe skaala puhul paranemine ka
kliiniliselt olulisel tasemel.
39 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
Tabel 5
Grupitegevuste läbiviimine perioodil september - november 2022
Kuupäev Osalejate Teema Läbiviijad
arv
12.09.22 6 Sissejuhatus, tutvumine. Enesekohased K. Laidre, M. Munk
küsimustikud. Sissejuhatus
hasartmängusõltuvuse teemasse.
19.09.22 6 HMS kujunemist mõjutavad tegurid ja S. Vetik, M. Munk
mõju pereliikmetele.
26.09.22 6 Muutuse kontseptsioon, lähedase K. Laidre, S. Vetik
motiveerimise võimalused.
03.10.22 5 Muutuse staadiumid, tööleht. K. Laidre, S. Vetik
10.10.22 4 Enesekehtestamine, mina-sõnumid. K. Laidre, S. Vetik
17.10.22 4 Probleemilahendusoskused (1) K. Laidre, M. Munk
24.10.22 6 Probleemilahendusoskused (2) K. Laidre, M.Munk
31.10.22 6 Stressiga toimetulek, eneseregulatsiooni S. Vetik, M.Munk
oskused.
14.11.22 6 Eneseregulatsiooni harjutused. K. Laide, S. Vetik
Enesekohased küsimustikud.
28.11.22 5 Grupi lõpetamine, tagasiside. K. Laidre, M. Munk
40 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
PROJEKTI KOKKUVÕTE
Projekti periood jaanuar 2021 – detsember 2022
Projekti perioodil jaanuar 2021 – detsember 2022 on ellu viidud kõik nelja prioriteedina
planeeritud tegevused:
I. Tugirühma teenuse kirjeldamine ja programmi loomine.
Eesmärk ja tulem: projekti meeskond viib end kurssi mujal maailmas olemasolevate
praktikatega probleemsete ja patoloogiliste hasartmängijate lähedastele suunatud tugirühma
teenuse osutamisel, kirjeldab Eesti oludest ja võimalustest lähtuva programmi (periood: jaan
2021 - juuni 2022).
- Täpsem ülevaade: Vahearuanne, juuni 2021
II. Tugirühma teenuse käivitamise faas.
Eesmärk ja tulem: tugirühma teenuse tutvustamine teenuse sihtrühmale, tugirühmade
komplekteerimine Tallinnas, Tartus ja Kirde-Eestis (periood: juuli 2021-sept 2021)
- Täpsem ülevaade: Vahearuanne, detsember 2021 ja Projekti kokkuvõte
III. Tugirühma teenuse läbiviimise faas.
Eesmärk ja tulem: Tugirühma viib läbi kaks erialaspetsialisti. Tugirühma viiakse läbi
planeeritud perioodil vähemalt kümnel korral (periood: okt 2021 - sept 2022)
- Täpsem ülevaade: Vahearuanne, juuni 2022 ja Vahearuanne, detsember 2022
IV. Tugirühma teenuse raporti faas.
Kokkuvõtted ja tugirühma tegevustest ülevaate koostamine (periood: okt 2022 - dets 2022).
- Täpsem ülevaade: Projekti kokkuvõte
41 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
Kokkuvõte projekti tegevustele, prioriteedid II - IV
- Perioodil juuli 2021 – september 2021 planeeriti ja viidi läbi tugigrupi toimumisest
regulaarsed teavitused, grupitegevuste ettevalmistamine ja läbiviimine Tallinnas, Tartus
ja Kirde-Eestis.
- Grupp kogunes ja grupitegevus viidi läbi kümnel korral Tallinnas, perioodil oktoober
2021 kuni aprill 2022.
- Projektimeeskonna koosoleku otsusega mais 2022 planeeriti teise tugigrupi
komplekteerimine ja kümne kohtumisega grupitegevus viidi läbi Tallinnas perioodil
september 2022-november 2022.
1. Koondraport Tartu tugigrupi tegevustele: vt Vahearuanne, juuni 2022 p.1.3
2. Koondraport Kirde -Eesti tugigrupi tegevustele: vt Vahearuanne, juuni 2022 p.1.2
3. Koondraport Tallinna kahe tugigrupi tegevustele
Esimene grupp kogunes ja grupitegevus viidi läbi kümnel korral Tallinnas, perioodil oktoober
2021 kuni aprill 2022. Projektimeeskonna koosoleku otsusega mais 2022 planeeriti teise
tugigrupi komplekteerimine ja läbiviimine Tallinnas perioodil september 2022-november
2022, teavitustega alustati mais 2022.
Tugigrupi sekkumiskava hindamise eesmärgil viidi esimesel kohtumisel läbi lähedase tajutud
enesetõhususe ja emotsionaalse enesetunde hinnang. Tulemusena oli ootus, et programmi
läbimisel väheneb lähedast poolt kogetav ärevuse ja depressiooni tase, suureneb suhtega
rahulolu, enesetõhusus (sarnane raporteeritud tulemus: Magnusson et al., 2019). Hindamisel
kasutati programmi eelselt ja programmi läbimise järgselt projekti meeskonna poolt koostatud
mõjuskaalasid/-küsimustikke (Lisa 2).
Läbi viidi kokku kaks kümne kohtumisega tugigruppi:
- Esimene tugigrupp: perioodil oktoober 2021 - aprill 2022 (täpne ajakava, planeeritud
tegevused ja läbiviijad vt Tabel 4)
- Teine tugigrupp: perioodil september - november 2022 (täpne ajakava, planeeritud
tegevused ja läbiviijad vt Tabel 5)
42 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
3.1. Grupitegevuse hinnangu- ja mõjuskaalade tulemused
Lähedaste raporteeritud probleemi(de) hinnangu ja mõjuskaaladega (Lisa 2) hinnati muutust
grupiliikmete emotsionaalses enesetundes, tajutud enesetõhususe hinnangutes ja HMS
teadlikkuses.
3.1.1. Muutused emotsionaalses enesetundes
Grupiliikmete emotsionaalse enesetunde hinnangute võrdluses (EEK-2) grupitegevuse eelselt
ja järgselt viitavad tulemused kokkuvõttes emotsionaalse seisundi paranemisele:
- esimeses grupis kahel osalejal kolmest (Tabel 6)
- Depressiooni osas toimus kliiniliselt oluline muutus (esimesel hindamisel
skoor ületas äralõikepunkti, teisel hindamisel mitte) kahel osalejal; ühel
osalejal ei ületanud skoor algselt äralõikepunkti.
- Üldistunud ärevuse osas toimus kliiniliselt oluline muutus ühel osalejal; ühel
osalejal skoor langes (esimesel hindamisel ei ületanud skoor äralõikepunkti);
ühel osalejal skoor tõusis (esimesel ega teisel hindamisel ei ületanud skoor
äralõikepunkti).
- Paanikahäire ja sotsiaalärevus ei ületanud ei esimesel ega teisel hindamisel
äralõikepunkti kellelgi.
- Asteenia osas toimus kliiniliselt oluline muutus ühel osalejal; ühel osalejal
skoor langes, kuid jäi siiski kliiniliselt olulisele tasemele; ühel osalejal skoor
tõusis (esimesel ega teisel hindamisel ei ületanud skoor äralõikepunkti).
- Insomnia osas ühel osalejal skoor langes, kuid jäi siiski kliiniliselt olulisele
tasemele; ühel osalejal skoor langes (esimesel ega teisel hindamisel ei
ületanud skoor äralõikepunkti); ühel osalejal skoor tõusis ning ületas
äralõikepunkti (esimesel hindamisel ei ületanud skoor äralõikepunkti).
- teises grupis kuuest osalejast viiel, seejuures neljal osalejal oli vähemalt ühe skaala
puhul paranemine ka kliiniliselt olulisel tasemel (Tabel 7)
- Kahel osalejal langesid kõikide EEK-2 alaskaalade üldskoorid. Kahel osalejal
langesid skoorid 5 skaalal 6-st, üks skaala jäi samale tasemele. Ühe osaleja
puhul kolme skaala skoorid langesid, kahe skaala skoorid tõusid, üks jäi samale
tasemele. Ühe osaleja puhul kolme skaala skoorid langesid ning kolme skaala
skoorid tõusid.
- Depressiooni osas toimus kliiniliselt oluline muutus (esimesel hindamisel skoor
ületas äralõikepunkti, teisel hindamisel mitte) kolmel osalejal; kahel osalejal ei
ületanud skoor ei algselt ega teisel hindamisel äralõikepunkti. Ühel osalejal
tõusis skoor normi piirest kliinilisele tasemele.
43 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
- Üldistunud ärevuse osas toimus kliiniliselt oluline muutus neljal osalejal; ühel
osalejal skoor langes, kuid jäi siiski kliinilisele tasemele, ühel tõusis normi
piirest kliinilisele tasemele. Paanikahäire ja sotsiaalärevus ei ületanud ei
esimesel ega teisel hindamisel äralõikepunkti kellelgi peale ühe osaleja.
- Asteenia osas toimus kliiniliselt oluline muutus kahel osalejal; ühel osalejal
skoor veidi tõusis ning kolmel jäid skoorid mõlemal hindamisel normi piiresse.
- Insomnia osas toimus kliiniliselt oluline muutus neljal osalejal, kahel jäi skoor
mõlemal hindamisel normi piiresse.
- Võtsime vaatluse alla ka selle, mil määral olid osalejate hinnangud oma
seisundile seotud lähedase hasartmängimisega. Selle kohta andsid infot kuuest
osalejast viis. Ilmnes, et lähedase hasartmängimine mõjutas nende
emotsionaalset seisundit olulisel määral; alaskaalade skoorid, mis saadi just
nimetatud probleemi mõju arvesse võttes, on sageli sarnased üldskoorile. Kõik
kõnealused osalejad kogesid esimesel hindamisel lähedase hasartmängimisega
seoses sageli või pidevalt ärevust ja üleliigset muretsemist; lõpuhindamisel
kogesid nad seda harva või üldse mitte. Neljal osalejal vähenes nimetatud
probleemiga seoses lootusetus tuleviku suhtes, samuti neljal osalejal vähenesid
enesesüüdistused.
Tabel 6
Grupiliikmete emotsionaalse enesetunde hinnangute võrdlus (EEK-2) grupitegevuse eelselt ja
järgselt tugigrupis perioodil oktoober 2021 - aprill 2022
Osaleja M.R I.P K. J
21.10.21/07.04.22 ÜLD1 HS2 ÜLD HS ÜLD HS
DEP 21/11 13/4 11/10 5/5 6/6
ÜÄR 21/7 11/6 9/0 4/6 5/6
PAF 5/0 0/0 0/0 0/0 0/0
SÄR 0/0 0/0 0/0 0/0 0/0
AST 11/10 10/6 0/0 2/4 3/7
INS 11/7 4/0 1/0 3/6 6/6
1
Üldskoor; 2Lähedase hasartmängimisega seotud skoor; Roheline taust viitab langenud skooridele, punane taust
tõusnud skooridele.
44 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
Tabel 7
Grupiliikmete emotsionaalse enesetunde hinnangute võrdlus (EEK-2) grupitegevuse eelselt ja
järgselt tugigrupis perioodil september - november 2022
Osaleja J. D. AT. K. N. AE.
19.09/28.1 ÜLD HS2 ÜLD HS ÜLD HS ÜLD HS ÜLD HS ÜLD H
1
1 S
DEP 17/2 14/1 9/8 9/6 8/3 14/9 14/2 7/1 16/5 13/3 11/1 -
* * * * * * 3
ÜÄR 21/6 18/2 15/1 12/5 15/3 12/2 13/3 8/2 14/4 9/0 5/13 -
* * 2 * * * * *
PAF 2/0 2/0 1/0 0/0 3/0 2/0 0/0 0/0 2/0 1/0 11/1 -
0
SÄR 1/0 0/0 2/2 0/0 1/1 2/0 3/0 2/0 4/1 0/1 2/0 -
AST 8/3* 8/0* 5/7 2/2 6/1 6/1 13/4 6/0 6/4 0/0 9/10 -
*
INS 8/2* 8/0* 2/5 1/0 8/3* 6/0* 8/2* 5/2 3/2 0/1 10/5 -
* *
1
Üldskoor; 2Lähedase hasartmängimisega seotud skoor; * kliiniliselt oluline muutus; Roheline taust viitab
langenud skooridele, punane taust tõusnud skooridele.
3.1.2. Hinnangud muutustele HMS mõju ja teadlikkuse kohta Tallinna teises grupis
Uurisime, mil määral mõjutab osalejate emotsionaalset seisundit ja rahulolu omavahelise
suhtega lähedase hasartmängimine. Küsimustikust ilmnes, et kuuest osalejast nelja puhul oli
see mõju teisel hindamisel oluliselt väiksem kui esmasel hindamisel. Ühe osaleja puhul
muutust ei olnud ning üks osaleja täitis vastava küsimustiku ainult teisel hindamisel.
Seega enamik osalejatest leidis pärast tugigrupi läbimist, et lähedase hasartmängimine
mõjutab varasemaga võrreldes vähem nii nende emotsionaalset enesetunnet kui suhet
lähedasega (Tabel 8).
Samuti uurisime, milliseks hindavad osalejad oma teadlikkust tugigrupis käsitletavatest
teemadest - sellest, mis on hasartmängimine, mis on lähedase hasartmängimise põhjused,
kuidas lähedast toetada, kuidas mängimine mõjutab perekonda, kuidas enda vaimset tervist
hoida ning kuidas lähedasega hasartmängimisest rääkida.
Valdavalt hindasid inimesed teadlikkust nimetatud teemadest kõrgemaks pärast grupi
läbimist. Kolm osalejat hindasid teadlikkust mängimise mõjust pereliikmetele pärast grupi
45 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
läbimist veidi madalamalt kui gruppi alustades, mis on seletatav Dunning-Krugeri efektiga
(Canady & Larzo, 2022).
3.2. Grupiliikmete tagasiside (Projekti tagasiside küsimustik: Lisa 3)
Esimese tugigrupi tagasiside küsimustikest ilmnes, et tagasiside grupile oli valdavalt hea.
Grupiliikmete poolt toodi välja, et grupis käsitletu aitas paremini mõista hasartmängimise
kujunemise põhjuseid ja probleemi säilitavaid tegureid.
Kõik osalejad tajusid emotsionaalset toetust, paranesid probleemilahendusoskused ja kasvasid
teadmised enda emotsionaalse enesetunde parandamiseks ja hoidmiseks.
Lisainfona tõid osalejad välja, et sellised tugigrupid on väga olulised ja info nende
toimumisest peaks jõudma rohkemate abivajajateni. Samuti tehti ettepanek kohtuda
grupikohtumiste vahel virtuaalselt, et saaks vajadusel üksteist toetada.
Teisele tugigrupile antud tagasisides tõid osalejad välja järgmised aspektid (Tabel 8):
- Lähedastele mõeldud tugigrupis osalemist soovitasid kõik osalejad 10 punkti 10-st.
- Tugigrupist saadud emotsionaalse toetuse osas andis viis osalejat maksimaalse
hinnangu ja üks osaleja (zoom) andis 8 punkti 10-st.
- Info kasulikkuse ja vajalikkuse kohta andsid kõik osalejad maksimaalse skoori punkte
(10).
- Tugigrupi korraldusliku poole pealt andsid viis osalejat maksimum punktid ja üks
osaleja andis 9 punkti 10st.
Osalejad rõhutasid, et grupitegevuse tulemusena: “Häbitunne pole nii suur, teadmiste põhjal
oskan teha läbimõeldud samme. Teiste kogemusi on ka hea kuulata”; “Mõistan oma
elukaaslast paremini”; “Kuuluvustunne, et sa pole üksi, on juba grupis osalemisel nii oluline”;
“Jagatud mure on palju kergem”; “Suur abi enesekindluse saamiseks”; “Kindlasti jätkata
võimalusel taoliste grupiteraapiate korraldamist sõltlaste lähedastele”.
3.3. Projektimeeskonna pilootkogemusele tuginevad ettepanekud projekti
jätkutegevusteks:
3.3.1. Kaaluda võiks HMS leviku-uuringusse lisaküsimuste lisamist teenuse vajaduse
väljaselgitamise ja mänguri lähedasele suunatud tugigrupi vajadusest teadlikkuse
tõstmise eesmärkidel.
3.3.2. Probleemsete ja patoloogiliste hasartmängijate lähedastele, eelkõige
pereliikmetele suunatud tugirühma teenuse jätkamine, soovitavalt sagedusega
46 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
vähemalt kahel korral aastas tagaks mänguri lähedastele suunatud toe
järjepidevuse.
- Planeeritava grupitegevuse teavitustega on oluline alustada vähemalt pool
aastat enne planeeritud grupitegevuse algust, teavitused on soovitav läbi
viia mitmes etapis, erinevates kanalites (reklaam ja turundus) piisava
ajavaruga.
3.3.3. Teenuse kättesaadavust Eesti erinevates piirkondades suurendaks:
- Ravi-, nõustamise või tugiteenuseid osutavate spetsialistide teadlikkuse
tõstmine koolitustegevuse osana mänguri lähedasele suunatud
abivajadusest (nt teabepäevade läbiviimine).
- Grupitegevuse planeerimine hübriid- või online gruppidena (sh osaline
osalemise võimalus e- kanalite kaudu).
3.3.4. Projekti tulemusena valminud programm vajab täiendamist eelkõige mänguri
lähedaste teadlikkuse osas HMS mõjust pereliikmetele (Tabel 8).
3.3.5. Iga konkreetse grupi läbiviimise käigus on soovitav korrigeerida ja täiendada
programmi grupiliikmete ootustele ja vajadustele tuginedes (info- ja töölehtede
loome, töövihiku ja grupi läbiviija juhendmaterjali koostamine ja täiendamine).
47 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
Tabel 8
Mõju hinnangud tugigrupile september – november 2022, esitatud väitega nõustumuse hinnang skaalal 0-10 (10 = 100%)
Osaleja AT. D. J. N. K. AE.
1. hindamine 19.09 / 2. hindamine 28.11 1. 2. 1. 2. 1. 2. 1. 2. 1. 2. 1. 2.
Mõju emotsionaalsele seisundile: Mil määral seostate hinnangut oma emotsionaalsele enesetundele 7 1 2 2 8 1 8 3 2 0 - 5
lähedase hasartmängimisega?
Mõju rahulolule suhtega: Mil määral mõjutab lähedase hasartmängimise probleem teie rahulolu 5 2 4 4 9 1 6 2 2 0 - 3
omavahelise suhtega?
Teadlikkus HMS-st: Ma tean, mis on probleemne hasartmängimine 7 8 9 8 5 9 5 8 6 8 - 8
Põhjuste mõistmine: Ma mõistan oma lähedase hasartmängimise põhjuseid 1 8 8 8 3 9 6 7 4 8 - 3
Teadlikkus, kuidas toetada: Ma tean mil moel saan toetada oma lähedast hasartmängimisega 5 8 4 7 6 10 4 8 3 8 - 5
kaasnevate probleemide lahendamisel
Teadlikkus HMS mõjust perele: Ma tean, milline on probleemse hasartmängimise mõju teistele 10 9 9 8 9 10 7 6 1 7 - 3
pereliikmetele/lähedastele
Teadlikkus, kuidas end hoida: Ma tean mida saan teha iseenda emotsionaalse enesetunde 5 9 7 9 5 9 5 6 2 9 - 8
taastamiseks ja hoidmiseks, kui see on olnud mõjutatud mu lähedase hasartmängimisest
Oskus teemast rääkida: Ma oskan läbi viia oma lähedast ja meie suhteid puudutavaid vestluseid 5 6 3 8 8 9 6 8 1 8 - 5
hasartmängimist puudutavates küsimustes
Roheline taust viitab hinnangu paranemisele, punane taust antud hinnanguga seotud väärtuse alanemisele.
48 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
Lisa 5. TOETUSGRUPP HASARTMÄNGIJA LÄHEDASELE. INFO- JA TÖÖLEHED
49 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
TOETUSGRUPP
HASARTMÄNGIJA LÄHEDASELE
INFO- ja TÖÖLEHED
TALLINN
Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus, projekt "Hasartmängusõltuvuse ennetamine ja
hasartmängusõltuvusega inimeste ning nende lähedaste toetamine" jaanuar 2021 - detsember 2022
50 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
TOETUSGRUPP HASARTMÄNGIJA LÄHEDASELE
Tugigruppi on oodatud hasartmänguri täisealised lähedased (isa, ema, õde/vend,
vanavanem, kaaslane/abikaasa, laps/lapsed, lähedane sõber), kes soovivad mõista, mis on
probleemne hasartmängimine, kuidas see mõjutab mängurit, mänguri lähedasi ning kuidas
leevendada probleemse hasartmängimisega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi.
Tugigrupis arutame nii seda, kuidas lähedasena aidata mängurit - kuidas motiveerida teda abi
otsima ja teda paranemise teekonnal toetada; kui seda, kuidas hoida ja tõsta iseenda
emotsionaalset heaolu ning parandada suhteid, mis on lähedase probleemse hasartmängimise
tagajärjel kahjustada saanud.
Üks grupikohtumine kestab 90-120 minutit, millest umbes poole moodustab planeeritud
teema käsitlemine ja teise poole grupiliikmetele oluliste, emotsionaalset tuge vajavate
küsimuste arutelu ja jagamine.
Muu oluline info:
- Grupis osalemine on tasuta, grupitegevus on rahastatud projekti "Hasartmängusõltuvuse
ennetamine ja hasartmängusõltuvusega inimeste ning nende lähedaste toetamine" poolt
- Grupp avatakse 3 osaleja registreerumisel, grupis saab osaleda kuni 10 liiget ja juba
avatud gruppi liituda ei saa.
- Grupikohtumised toimuvad eelistatult kohtumistena ühises ruumis, kuid vajadusel ja
sõltuvalt kehtivatest piirangutest riigis viiakse kohtumised läbi virtuaalselt.
Grupikohtumise koha kohta antakse täpsemad juhised registreerunutele hiljemalt 5
tööpäeva enne kokkulepitud kohtumist või lähtuvalt muutustest riiklikus
tervisepoliitikas piirangute kehtestamisel.
Suhtlemiskokkulepped grupitegevuse käigus:
Grupi läbiviijatega on võimalik suhelda:
[email protected]
Saadetud kirja teema reale palume alati märkida missuguse piirkonna grupi läbiviija(te)ga
kontakti soovitakse (näiteks: tugigrupp TALLINNAS)
51 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
Sisukord
PROJEKTI ÜLEVAADE .......................................................................................................... 5
Projekti tegevused ja ajaraam .................................................................................................... 5
TUGIGRUPI TEENUSE KIRJELDUSES KASUTATAVAD MÕISTED .............................. 8
TUGIGRUPI TEENUSE VAJADUS ja SISU .......................................................................... 9
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 9
Meelelahutusest hasartmängusõltuvuseni ................................................................................ 10
Probleemse hasartmängimise, sh hasartmängusõltuvuse (HMS) kujunemist, säilimist ja ravi
mõjutavad tegurid, kaasnevad raskused ................................................................................... 12
HMS soodustavad ja säilitavad tegurid perekonnas ja lähisuhetes .......................................... 14
HMS mõju lähedastele ............................................................................................................. 16
Lähedaste raporteeritud abi ja toe vajadus ............................................................................... 17
Stigma ...................................................................................................................................... 19
Lähedastele pakutav abi ja tugi mujal maailmas ..................................................................... 20
HNK TUGIGRUPI teenus ja PROGRAMM ........................................................................... 23
LISAD ...................................................................................................................................... 26
Lisa 1. Teenuse lühikirjeldus sihtrühmale suunatuna .............................................................. 26
Lisa 2. Lähedaste raporteeritud probleemi(de) hinnangu ja mõjuskaalad ............................... 29
Lisa 3. Projekti tagasiside küsimustik ...................................................................................... 32
Lisa 4. Projekti vahearuanded, kokkuvõtted ............................................................................ 33
VAHEARUANNE, juuni 2021 ................................................................................................ 33
VAHEARUANNE, detsember 2021 ....................................................................................... 33
VAHEARUANNE, juuni 2022 ................................................................................................ 34
VAHEARUANNE, detsember 2022 ....................................................................................... 38
PROJEKTI KOKKUVÕTE ..................................................................................................... 40
Lisa 5. TOETUSGRUPP HASARTMÄNGIJA LÄHEDASELE. INFO- JA TÖÖLEHED ... 48
52 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
MOODUL I .............................................................................................................................. 54
Hasartmängusõltuvusest (HMS) üldiselt ................................................................................. 54
1. HMS tasemed ................................................................................................................... 54
2. HMS kaasnevad probleemid ............................................................................................. 55
3. Arutelu .............................................................................................................................. 55
TÖÖLEHT I.1: Probleemset hasartmängimist kirjeldavad tunnused ...................................... 56
MOODUL II ............................................................................................................................ 57
HMS kujunemist mõjutavad tegurid ja mõju pereliikmetele ................................................... 57
1. HMS kujunemist mõjutavad tegurid................................................................................. 57
2. HMS säilitavad tegurid ..................................................................................................... 58
3. HMS mõju pereliikmetele ................................................................................................ 59
4. Arutelu .............................................................................................................................. 59
TÖÖLEHT II.1: Pereliikme mõju küsimustik (ingl.k. Family Member Impact Questionnaire;
FMI) ......................................................................................................................................... 60
MOODUL III ........................................................................................................................... 62
HMS muutuse motivatsioon .................................................................................................... 62
2. Raskused abi pakkumisel ja otsimisel .............................................................................. 63
3. Muutuse staadiumid .......................................................................................................... 63
4. Arutelu .............................................................................................................................. 64
TÖÖLEHT III.1: Muutuse motivatsioon: (tajutud) kasu-kahju ............................................... 65
TÖÖLEHT III.2: Muutuse motivatsioon: (tajutud) lühi- ja pikaajaline kasu-kahju ................ 66
MOODUL IV ........................................................................................................................... 67
HMS probleemiga lähedasega vestluse planeerimine ja läbiviimine muutuse algatamiseks .. 67
1. Arutelu .............................................................................................................................. 67
2. Suhteid toetava ja piire säilitava kommunikatsiooni eeldused ......................................... 67
3. Kuulamisoskused ja –tõkked ............................................................................................ 69
4. Aktiivne kuulamine, aktiivse kuulamise oskus ................................................................ 70
TÖÖLEHT IV.1: Muutuse staadiumid .................................................................................... 71
TÖÖLEHT IV.2: Klassikaline kommunikatsiooni mudel ....................................................... 73
53 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
MOODUL V ............................................................................................................................ 74
Suhteid toetav ja piire säilitav kommunikatsioon .................................................................... 74
1. Enesekehtestamine............................................................................................................ 74
2. Enesekehtestamine ja stress .............................................................................................. 75
3. MINA-sõnum.................................................................................................................... 75
4. Kokkuvõte ja arutelu ........................................................................................................ 76
TÖÖLEHT V.1: Mina-sõnum .................................................................................................. 77
MOODUL VI ........................................................................................................................... 78
Probleemilahendusoskused ...................................................................................................... 78
1. Lähedase vastutus oma majandusliku olukorra kaitsmisel ............................................... 78
2. Probleemilahenduse stiilid, protsess ja etapid .................................................................. 78
3. Kokkuvõte ja arutelu ........................................................................................................ 81
TÖÖLEHT VI.1: Probleemilahendus, variant 1, viis probleemilahenduse etappi .................. 82
TÖÖLEHT VI.2: Probleemilahendus, variant 2 ...................................................................... 86
MOODUL VII ......................................................................................................................... 90
Stess, toimetulek ja eneseregulatsiooni oskused ...................................................................... 90
1. Stressiga toimetulek .......................................................................................................... 90
2. Eneseregulatsioonioskused ............................................................................................... 91
TÖÖLEHT VII.1: Eneseregulatsiooni oskused, kohalolu ....................................................... 92
TÖÖLEHT VII.2: Eneseregulatsiooni oskused, STOPP-praktika ........................................... 93
TÖÖLEHT VII.3: Eneseregulatsiooni oskused, teadlik hingamine ........................................ 94
VIITED, ALLIKAD, lisalugemist ........................................................................................... 96
54 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
MOODUL I
Hasartmängusõltuvusest (HMS) üldiselt
1. HMS tasemed
Probleemse hasartmängimise hindamisel kasutatakse enesekohast küsimustikku PGSI (ingl.k.
Problem Gambling Severity Index). Selle kohaselt jagunevad hasartmängijad nelja gruppi:
probleemideta, väheste probleemidega, mõõdukate probleemidega ja tõenäoliselt
patoloogilised hasartmängijad.
Probleemse hasartmängimise korral esineb hasartmängimisega seoses probleeme, kuid
mängukäitumine ei vasta täielikult sõltuvuse kriteeriumidele.
Hasartmängusõltuvus on sõltuvushäire, mille põhiliseks tunnuseks on võimetus vastu seista
tungile mängida hasartmänge. Selle tagajärjel kogeb inimene probleeme sotsiaalses, tööalases
ja/või materiaalses toimetulekus, suhetes ja kohustuste täitmises.
Hasartmängusõltuvusele viitab, kui inimesel esineb neli või enam järgnevat tunnust:
1. vajadus mängida üha suuremate summadega, et saavutada sarnast erutustaset;
2. võõrutusnähud nagu ärrituvus ja rahutus juhul, kui inimene püüab mängimist vähendada
või lõpetada;
3. korduvad edutud katsed mängimist kontrollida, vähendada või lõpetada;
4. sagedane hõivatus mängimisega, näiteks varasemate mänguepisoodide meenutamine
või järgmiste planeerimine;
5. mängimine negatiivsete emotsioonidega toimetuleku eesmärgil;
6. püüd kaotatud raha tagasi võita;
7. mängimise varjamine ja valetamine sellega seoses;
8. suhte, hariduse- või karjäärivõimaluse ohtu seadmine mängimise tõttu;
9. teistele toetumine, et mängimise majanduslike tagajärgedega toime tulla.
55 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
2. HMS kaasnevad probleemid
- Halvenenud pere- või tööalased suhted (sh võimalik vägivald)
- Emotsionaalsed probleemid
- Majanduslikud raskused
- Tervisekahjud
3. Arutelu
- Milliseid tunnuseid olete teie oma lähedastel märganud?
- Milliseid kaasnevaid probleeme on teie lähedastel esinenud?
- Kuidas olete hoidnud enda emotsionaalset heaolu?
56 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
TÖÖLEHT I.1: Probleemset hasartmängimist kirjeldavad tunnused
Missugused loetletud HMS tunnustest iseloomustavad Sinu lähedase mängukäitumist?
1. Vajadus mängida üha suuremate summadega, et saavutada sarnast erutustaset
2. Võõrutusnähud nagu ärrituvus ja rahutus juhul, kui inimene püüab mängimist
vähendada või lõpetada
3. Korduvad edutud katsed mängimist kontrollida, vähendada või lõpetada
4. Sagedane hõivatus mängimisega, näiteks varasemate mänguepisoodide meenutamine
või järgmiste planeerimine
5. Mängimine negatiivsete emotsioonidega toimetuleku eesmärgil
6. Püüd kaotatud raha tagasi võita
7. Mängimise varjamine ja valetamine sellega seoses
8. Suhte, hariduse- või karjäärivõimaluse ohtu seadmine mängimise tõttu
9. Teistele toetumine, et mängimise majanduslike tagajärgedega toime tulla
Kaasnevad probleemid: Missuguseid probleemse hasartmängimisega kaasnevaid probleeme
on kogenud Su mängurist lähedane või olete kogenud oma lähisuhtes, perekonnas?
Mida olen teinud enda emotsionaalse heaolu säilitamiseks?
57 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
MOODUL II
HMS kujunemist mõjutavad tegurid ja mõju pereliikmetele
1. HMS kujunemist mõjutavad tegurid
Patoloogilise hasatmängimise kujunemisel omavad koosmõju erinevad, nii demograafilised
(sugu, vanus, elukoht), isiksuslikud, vaimse ja füüsilise tervisega seotud kui sotsiaal-
majanduslikud. Blaszczynski ja Nower (2002) on kirjeldanud rajamudelina probleemse,
mõningate probleemidega ja patoloogilise hasartmängimise kujunemist erinevate, bioloogiliste,
isiksuslike, arenguliste, kognitiivsete ja õppimisprotsesse hõlmavate psühholoogiliste ja
keskkondlike tegurite koosmõjuna. Selle mudeli kohaselt jagunevad probleemsed
hasartmängijad kolme kategooriasse/rühma: (1) käitumuslikult tingitud probleemsed
hasartmängijad, (2) emotsionaalselt haavatavad probleemsed hasartmängijad ja (3)
„antisotsiaalsed impulsiivsed“ probleemsed hasartmängijad.
- Käitumuslik kinnitamine - mängimist alustatakse sotsiaalsetel või meelelahutuslikel
põhjustel, siis aga õpitakse seda seostama positiivsete emotsioonidega ja negatiivsete
emotsioonide eest põgenemisega või usutakse, et hasartmängimisega on suurem
tõenäosus raha võita kui kaotada.
- Emotsionaalne haavatavus - eelnev emotsionaalne haavatavus võib muuta
hasartmängimise probleemi väljakujunemise tõenäolisemaks. Haavatavuse alla võivad
kuuluda negatiivsed elusündmused, ärevus, depressioon, ebaefektiivsed toimetuleku –
ja probleemilahendusoskused.
- Impulsiivsus - probleemse hasartmängimise kujunemist ja säilimist soodustavad teatud
isiksuseomadused, näiteks impulsiivsus, samuti raskused emotsioonide ja käitumise
reguleerimisel, tähelepanu probleemid, jm. Need inimesed alustavad hasartmängimist
varem ja neil esineb rohkem käitumuslikke probleeme ja ka psühhoaktiivsete ainete
kuritarvitamist.
Probleemse hasartmängimise hindamisel kasutatakse enesekohast küsimustikku PGSI (ingl.k.
Problem Gambling Severity Index). Selle kohaselt jagunevad hasartmängijad nelja gruppi:
probleemideta, väheste probleemidega, mõõdukate probleemidega ja tõenäoliselt
patoloogilised hasartmängijad.
58 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
2. HMS säilitavad tegurid
- Muutused psüühika organis/ajus.
- Hasartmängimise probleemile iseloomulikud muutused/moonutused mõtlemise
protsessides (mängija eksijäreldused (gambler´s fallacy; kontrolli-illusioon/näiline
kontroll; uskumus, et raha on nii probleemi põhjus, kui ka selle lahendus; jm).
- Kohanemist ja toimetulekut takistavad elustiili valikud (nt alkoholi vm mõnuainete
tarvitamine stressiregulatsiooni eesmärgil).
- Kõrge stressi ja konflikti tase (probleemile suunatud toimetulek, emotsioonile suunatud
toimetulek).
- Probleemid suhtlemisel, suhetes ja emotsioonide väljendamisel;
probleemid iseseisvuse ja vastutuse võtmisega/andmisega.
- Tunnetatud sotsiaalse toetuse puudumine (sh stigma).
- Vähene huvi intellektuaalsete ja kultuuriliste tegevustega tegelemiseks.
- Isiksusest tulenevad haavatavused (impulsiivsus, vähene kohusetundlikkus ja
ettevaatlikkus, jm)
- Teiste psüühikahäirete esinemine
- Hasartmängimisega seoses tunnetatud hüvede ja hasartmängimise motiivide kattuvus
(rahalised motiivid, sotsiaalsed motiivid, emotsiooniregulatsiooni motiivid,
meelelahutus/põnevus motiivid)
59 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
3. HMS mõju pereliikmetele
- Probleemid pere- ja intiimsuhetes
- Mõju nii lähedastele partneritele kui ka teistele pereliikmetele (vanemad, lapsed, õed-
vennad jm)
- Majanduslikud raskused
- Suurenenud risk perevägivalla tekkimiseks
- Suurenenud risk probleemse mängimise kujunemiseks ka mänguri lastel
- ... (on leitud, et ükski loetelu ei ole piisav. Mõju võib olla kindla valdkonnaga seotud,
võib olla väga laiaulatuslik)
4. Arutelu
- Millised raskused on tekkinud teie peres seoses lähedase hasartmängimisega?
60 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
TÖÖLEHT II.1: Pereliikme mõju küsimustik (ingl.k. Family Member Impact
Questionnaire; FMI)
Üldse mitte = 0 harva =1 mõnikord = 2 sageli = 3
0 1 2 3
1. Kas sinu pereliikme tujud on väga muutlikud?
2. Kas pereliikmel on probleeme suhtlemisega?
3. Kas pereliige varastab või laenab raha seda tagasi maksmata?
4. Kas pere majanduslik olukord on sellest mõjutatud?
5. Kas su pereliige norib tüli?
6. Kas su pereliige on sind vahel ähvardanud?
7. Kas inimesed väljaspool pereringi on pidanud sellesse sekkuma?
8. Kas kõnealune pereliige tuleb või läheb ebaregulaarsetel või
imelikel aegadel?
9. Kas pereliikme hasartmängimine/alkoholi/uimastite tarvitamine
segab sinu sotsiaalset elu?
10. Kas pereliige on häirinud pereüritusi?
11. Kas pereliige kipub pere üritustest kõrvale hoiduma?
12. Kas pereliige hilineb või on muul moel ebausaldusväärne?
13. Kas oled mures, et pereliikme hasartmängimine/
alkoholi/uimastilembus mõjutab tema õpinguid või tööd?
14. Kas oled mures, et pereliikme hasartmängimine/
alkoholi/uimastilembus mõjutab tema (füüsilist) tervist?
15. Kas oled mures, et pereliige ei hoolitse enam enda eest?
16. Kas oled mures, et pereliikme vaimne tervis kannatab
hasartmängimine/alkoholi/uimastite tõttu?
61 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
Antud vastuste skoorimise juhend:
1) Kui on enam kui 3 “ei tea” vastust, ära skoori
2) Vastused "ei tea" - vastused 3,6,7 = 1; teised vastused = 2
3) Kogu mõju hindamisel leia kõikide küsimuste summa:
a. Muret tekitav käitumine – liida vastused : 3, 4, 8, 9, 11, 12, 13, 14, 15, 16
b. Aktiivne häiritus (active disturbance) – liida vastused: 1,2, 5, 6, 7, 10
62 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
MOODUL III
HMS muutuse motivatsioon
1. Muutusega seotud ambivalentsus ja vastupanu
Vastupanuna käsitletakse kõiki kõik psüühika sisesed ja väliseid protsesse/tegevusi, mis
takistavad või ei toeta muutust või ravi edenemist (Freud, 1914).
Vastupanu kujunemisel võivad olla erinevad põhjused, mis seotud eelkõige patsiendi/kliendi
individuaalsete erinevuste ja/või seisundist tulenevate piirangutega.
Näiteks (Boon, 2019):
- Ei ole selge mis põhjusel, milles täpselt ja/või missugust muutust soovitakse, ollakse
valmis või võimeline ellu viima
- Ei ole piisavat “integratiivset võimekust” muutuseks ja/või psüühika fragmenteeritus on
suur
- Muutusega on seotud negatiivsed ennustused
Vastupanu väljendub erinevates muutusega seotud psühholoogilistes protsessides ning sisaldab
emotsionaalset, kognitiivset ja käitumuslikku komponenti (Auchincloss & Samberg, 2012).
Vastupanu kujuneb eesmärgiga/taotlusega säilitada psüühika (homeostaatiline6) tasakaalu
seisund:
- ... ´lükata edasi´ (nõudmisena tajutud) muutus: on reaktiivne (väljendub käitumises) ja
seotud nõustatava poolt tajutud ootusega muutumisele/muutumiseks nõustamise
tulemusena
- … ´säilitada´ olemasoleva(te) teadmiste-oskuste-võimelisuse juures antud hetkel parim
võimalik toimetulek
- ... ´kaitsta´ liigse emotsionaalse koormatuse eest (=kohanemiskäitumine), mis kaasneb
muutuste ja/või muutumisega
6
homeostaas - organismi püüdlus säilitada parim võimalik toimetulek, optimaalne funktsioneerimise võimelisus
konfliktsete motivatsioonide olukorras
63 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
2. Raskused abi pakkumisel ja otsimisel
Stigma - mingi omaduse või nähtuse kohta ühiskonnas või grupis levinud negatiivsete ja sageli
õigustamata uskumuste ja hoiakute kogum, mis võib kaasa tuua diskrimineerimist.
Stigma kujunemisega seotud HMS mõju käitumisele:
a) Valetamine ja varjamine
b) Fiksatsioon mängimisel (tasusüsteemi kaaperdamine)
c) Mängimise ja võitmise-kaotamisega seotud uskumused (eeskätt kaotuste tagasivõitmise
nägemine lahendusena)
d) ...
3. Muutuse staadiumid
Inimesed ei muuda oma käitumist kiiresti ja otsustavalt. Muutus harjumuspärases käitumises
on järjepidev tsükliline protsess, mille võib tinglikult jagada järgmisteks staadiumiteks:
- Eelkaalutlemine: Inimene ei mõtle veel, et peaks käitumist muutma või ei ole nõus
seda tegema. Probleem ei ole tema oma.
- Kaalutlemine: Inimene on jõudnud arusaamisele, et peaks oma käitumist muutma.
Näeb probleemi.
- Ettevalmistus: Inimene valmistub käitumise muutmiseks aktiivselt (otsib võimalusi).
- Tegutsemine: Inimene hakkab reaalselt oma käitumist muutma. On motiveeritud
tegutsema.
- Säilitamine: Inimene on jäänud püsima uue käitumisviisi juurde. Tunneb enesekindlust
probleemi seljatamise suhtes.
64 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
Muutuse jaoks on oluline:
- Arusaamine muutuse vajalikkusest (igasuguse muutusega seoses tajutakse nii kasusid
kui kahjusid)
- Usk oma võimesse muutuda
Näiteks küsib muutuse valmiduse ja motivatsiooni lihtsaim enesekohane hinnanguskaala
muutuse kavandamisel (1) soovi kohta, (2) enesehinnangut võimelisuse ja (3) valmisoleku
kohta probleemset käitumist muuta:
Hinda skaalal 0 – 10, kui 10=100%, kui tugev on sõltuvuskäitumise muutmiseks::
1) tahtmine/soov (0-10): _____
2) võimelisus (0-10): _____
3) valmisolek (0-10): _____ (praegu? millal?)
4. Arutelu
- Miks mängurid mängivad? Mis on selle tegevuse kasud nende jaoks?
- Kas ja kuidas olete püüdnud lähedast muutuseks mängukäitumises motiveerida?
- Millised on mängimise negatiivsed tagajärjed?
- Mis võiks suurendada usku oma võimesse muutuda?
- Milliseid raskusi olete kogenud abi otsimisel?
65 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
TÖÖLEHT III.1: Muutuse motivatsioon: (tajutud) kasu-kahju
Tabel 1
Mängimise KASUD (mängija jaoks) Mängimise KAHJUD
MUUTUSE/mängimise lõpetamise MUUTUSE/mängimise lõpetamise
KASUD KAHJUD
66 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
TÖÖLEHT III.2: Muutuse motivatsioon: (tajutud) lühi- ja pikaajaline kasu-kahju
Tabel 2
Mängimise KASUD (mängija jaoks) Mängimise KAHJUD
LÜHIAJALISED: LÜHIAJALISED:
PIKAAJALISED: PIKAAJALISED:
MUUTUSE/mängimise lõpetamise MUUTUSE/mängimise lõpetamise
KASUD KAHJUD
LÜHIAJALISED: LÜHIAJALISED:
PIKAAJALISED: PIKAAJALISED:
67 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
MOODUL IV
HMS probleemiga lähedasega vestluse planeerimine ja läbiviimine muutuse
algatamiseks
1. Arutelu
- Kas olete sekkunud lähedase probleemsesse käitumisse selle muutmise eesmärgil?
- Mida olete teinud lähedase toetamiseks muutuse elluviimisel?
- Mis on olnud abistav, mis mitte?
2. Suhteid toetava ja piire säilitava kommunikatsiooni eeldused
2.1. Suhtlemisvahendid
Hinnangud varieeruvad väites kommunikatsiooni käiku kujundavas tähendusloomes
mittesõnalise kommunikatsiooni osakaalu olevat 65-90%, millest u. 70% moodustab kehakeel
ning hääle MV komponendid 20%. Üksnes 7-10 % osakaal osutab sõnale (Knapp & Hall, 2001)
Oluline on mõista, et suhtlemise vastastikust nimetatakse kommunikatsiooniks.
Kommunikatsiooni vahendid jagunevad 2 põhigruppi:
- sõnalised (verbaalsed; V)
- mittesõnalised (mitteverbaalsed; MV)
Nende vahekord teiste suhtlemise komponentidega on sõltuvalt olukorrast erinev (nt aeg, koht,
sõnalise suhtlemise mitteverbaalsed komponendid, jms).
68 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
Suhtlemise MV komponendid/ MV suhtlemise valdkonnad (McKay, Davis, Fanning, 2000;
Knapp & Hall, 2001)
1. Visuaalsed MV suhtlemise vahendid (keha- ja silmaliigutused, sh pilgu suund,
püsivus/kestus, välimus, sh aksessuaarid, jm)
2. Akustilised
- parakeel: arvatakse, et suhtumine väljendub ≈ 55% hääle tämbri ja 38%
hääletugevuse vahendusel, 7% sõnades, mida kasutame (McKay, Davis, Fanning,
2000)
- muud helid
3. Taktiilsed
4. Olfaktoorsed
5. Prokseemika e. ruumisuhted
− suhtlemisnurk, -distants, personaalne ruum
6. Kroneemika e. aja kasutamine
− aeg on ÜHINE/JAGATUD ressurss (nt tel. kõnele vastamine vestluse ajal?
hilinemine kokkulepitud kohumisele?)
7. Sünkroonsus (nii suhtlejale omane kui suhtlejate vaheline)
2.2. Sõnumi usutavus, usaldusväärsus
Suhtlemises omavad VERBAALSED ja MITTEVERBAALSED suhtlemisvahendid erinevat
kaalu ja järgmisi omavahelisi seoseid:
a) KUI MV suhtlemisvahendid on kooskõlas verbaalsetega täiendavad need ja
võimendavad sõnade tähendust. Kooskõlalise sõnumi edasiandmisel on inimene oma
suhtlemispartnerile mõistetav. Kerge on luua ja hoida loodud kontakti.
b) KUI MV suhtlemisvahendid on vastuolus verbaalsetega väljendab inimene
mitteverbaalsete vahenditega, kas teadlikult või mitteteadlikult, vastupidist infot
verbaalsele sõnumile.
c) Vastuoluline sõnum on suhtlemispartnerile raskesti mõistetav või vääriti tõlgendatav.
- Enamus möödarääkimisi ja konflikte saab sellest alguse!
- Üldiselt on sellisel juhul juba häiritud kontakti loomine ja seetõttu ka kontakti
hoidmine on raske.
69 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
3. Kuulamisoskused ja –tõkked
- Võrdlemine - kumb on rohkem kannatanud, kumb on suurem ohver ... : "Mul on palju
raskem olnud..."
- Mõtete lugemine - oletab, mida vestluskaaslane tahtis öelda: "Ütled küll, et tahad, aga
tegelikult..."
- Vastuseks valmistumine - ei kuula, vaid mõtleb, mida järgmiseks öelda!
- Sõelumine - kuuleb vaid osaliselt öeldut. Näiteks ei kuule kriitikat, ebameeldivusi,
ähvardusi, komplimenti, ... .
- Siltide kleepimine - kui oled mõttes sildistanud, ei pööra edasisele jutule enam
tähelepanu, teed järeldused enne sõnumi lõppu.
- Unelemine - vestluskaaslase lausekatked tekitavad sinus tulva seoseid, milledele siis
keskendud.
- Samastumine - tõlgendad kuuldut läbi isikliku kogemuse. Hakkad omakogemusest
rääkima enne, kui partner jutu lõpetada jõuab.
- Nõuandmine - enne kui partner jutu lõpetab, on sul vastus või nõuanne olemas. Sellisel
juhul võib su vestluskaaslane arvata, et teda ei kuulatud tegelikult üldse.
- Väitlemine - vaidlemine ja jagelemine. Sõltumata sellest, mida vestluskaaslane räägib,
on sinu põhitegevuseks tema väidete kahtluse alla seadmine. Kuulamise asemele hindad
ja teed mürgiseid märkusi.
- Allahindamine - "...oh, see on nii väike asi..."
- Teema vahetamine - teema naljaks pööramine või vahetamine.
- Takka kiitmine - soovid vestluskaaslasele meeldida, ei viitsi süveneda ja selle asemel
kiidad takka.
- ...
70 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
4. Aktiivne kuulamine, aktiivse kuulamise oskus
Aktiivne kuulamine tähendab suhtleja aktiivset osalemist suhtlemise protsessis, mille
eesmärgiks on
- suhtlemispartneri emotsionaalne toetamine
- suhtlemise protsessi juhtimine
- suhtlemisele seatud eesmärgi saavutamine suhteid kahjustamata.
Aktiivne osalus suhtlemise protsessis tähendab nii sõnalise kui mittesõnalise suhtlemise
aktiivsust, mis toetab suhtlemispartnerit ning sobib nii olukorra kui suhtleja rolliga
Aktiivne kuulamine sisaldab tähelepanelikku ja empaatilist kuulamist. Aktiivse kuulamise
võtted:
71 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
TÖÖLEHT IV.1: Muutuse staadiumid
Muutuse Staadiumi iseloomustus (ja Lähedase roll Näiteid, mida teha või öelda
staadium kuidas seda ära tunda)
Eel- Inimene ei mõtle veel, et peaks - Väldi intensiivset survestamist
kaalutlemine käitumist muutma või ei ole - Hoia avatud kommunikatsiooni
nõus seda tegema. Probleem ei - Anna leebelt infot selle kohta, mis on
ole tema oma. ülemäärase mängimise potentsiaalsed
tagajärjed
Kaalutlemine Inimene on jõudnud - Väljenda lähedasele, et ainult tema ise saab
arusaamisele, et peaks oma otsustada muutuda
käitumist muutma. Näeb - Aita lähedasel mõelda läbi käitumise
probleemi. jätkamise ja muutmise kasud ja kahjud
- Julgusta lähedast muutusest rääkima
- Väljenda usku, et ta on muutuseks võimeline
Ettevalmistus Inimene valmistub käitumise - Küsi luba soovitada võimalusi
muutmiseks aktiivselt (otsib - Taaskinnita (ingl.k. reinforce) põhjuseid
võimalusi). muutuse tegemiseks
- Julgusta esimesi väikseid samme
- Tehke kindlaks takistused ja leidke koos viise,
kuidas neid ületada
72 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
Tegutsemine Inimene hakkab reaalselt oma - Anna praktilist nõu, kuidas muutust ellu viia
käitumist muutma. - Meenuta lähedasele muutuse pikaajalist kasu
On motiveeritud tegutsema. - Uuri regulaarselt, kuidas tal läheb (follow up)
- Kui muutuse tegemine on lähedase jaoks
raske, aruta temaga tema tugevusi ja
varasemaid eduelamusi
- Toeta lähedast mängimise asendamisel uute
tegevustega
Säilitamine Inimene on jäänud püsima uue - Aita kindlaks teha, mis on tema jaoks hästi
käitumisviisi juurde. Tunneb toiminud
enesekindlust probleemi - Tuleta talle meelde püsiva muutuse kasusid
seljatamise suhtes. - Aita välja mõelda plaani, kuidas toime tulla
olukordadega, mis võivad põhjustada
tagasilanguse
Tagasilangus Võimalik kõigi staadiumite - Tuleta lähedasele meelde, et tagasilangus on
vältel normaalne osa teekonnast püsiva muutuse
suunas
- Näita üles mõistmist, aga säilita kindel usk
edusse
- Proovige koos mõista, mis tõi kaasa
tagasilanguse ja tehke plaan, kuidas sellega
tulevikus toime tulla
73 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
TÖÖLEHT IV.2: Klassikaline kommunikatsiooni mudel
74 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
MOODUL V
Suhteid toetav ja piire säilitav kommunikatsioon
1. Enesekehtestamine
Käitumise võimalused kriitilises olukorras:
ennast kehtestav
käitumine/eneseväljendus
agressiivne allaheitlik
käitumine/eneseväljendus käitumine/eneseväljendus
Kehtestav eneseväljendus võimaldab väljendada oma soove, mõtteid, tundeid ja vajadusi,
iseenda ja teiste piire tunnustaval ning suhteid hoidval, toetaval viisil.
Enesekehtestamine hõlmab (Jakubowski & Lange, 1976; Bolton 1984; Bowen 1982)
- oma õiguste eest seismist
- oma mõtete, tunnete ja tõekspidamiste väljendamist otsekohesel, ausal ja kohasel viisil
- tunnistades ja tunnustades teiste samaväärseid õiguseid
Kuidas seda kõike teha ehk kehtestava käitumise põhimõtted:
- Kasuta neutraalset, mitte purustavat, keelt (väldi hinnanguid, kasuta KIRJELDUSI)
- Veendu verbaalse ja mitteverbaalse sõnumi ühtsuses
- Ole tagasisides ja kriitikas täpne
- Väljenda oma tundeid, mõtteid, soove ja vajadusi teistele vastuvõetavalt (mina-
sõnumid)
- Lahuta olukorrad inimestest – lahenda o l u k o r d!
75 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
Tüüpilised vead...
- ei fikseerita täpselt käitumist
- kasutatakse sõnu, mis solvavad
- kasutatakse absoluutseid väljendeid (mitte kunagi, alati)
- kasutatakse segaseid ja ülipikki lauseid
- tehakse otsustusi teise (isiksuse) kohta
2. Enesekehtestamine ja stress
- Ennast kehtestades käsitletakse kriitilisi olukordi võimalikult kohe ja adekvaatselt, nii
välditakse konflikti eskalatsiooni, eneseväljendus on ennast ja teisi arvestav ning
seetõttu (olulised) suhted säilivad
- Ennast kehtestav eneseväljendus säästab tundeid, kuna loob võimaluse nii soovide,
vajaduste kui tunnete käsitlemiseks (nii sa ise kui teised saavad jääda kohale)
- Kehtestamine on vahendiks eneseväärikuse hoidmisel /“Ma olen enda eest seisnud”/
(Krips, 2005)
3. MINA-sõnum
Kehtestav käitumine väljendub kolmeetapilises sõnumi edasiandmises:
1. Partneri märkamine – näita arusaamist teise inimese positsioonist, kontrolli
ümbersõnastamise abil kas see, mida sina kuulsid vastab öeldule.
2. Oma seisukohtade väljendamine (MINA sõnum)– väljenda oma arvamust olukorra
põhjuste kohta ja esita selgeid küsimusi olukorra täpsustamiseks
3. Partnereid ühendava tegevuse leidmine – põhjenda tekkinud olukorda ja püüa selgusele
jõuda, missugune oleks mõlemaid pooli rahuldav lahendus
Kui Te soovite muuta kellegi teise käitumist teda haavamata ja suhteid kahjustamata, on tark
kasutada “mina”-sõnumeid.
MINA-sõnum:
- Räägib minust, ei sisalda teise kohta käivaid hinnanguid ega tõlgendusi.
- Ei kõla rünnakuna ega süüdistusena.
- Jätab teisele osapoolele ruumi tema oma arvamuse jaoks.
76 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
- Jätab teisele vastutuse enesekontrolli eest.
- Suhtlemist saab muuta selgemaks, siiramaks ja avatumaks.
4. Kokkuvõte ja arutelu
Selleks, et kolmeosaline minasõnum tuleks välja konkreetne ja kehtestavale käitumisele
omane, on hea kinni pidada järjestusest sina – mina –mina ehk kirjelduse osas ainult sinu
käitumine, mõju osas ainult mõju minule ja tunde osas ainult minu tunne.
1. Partneri märkamine – näita arusaamist teise inimese positsioonist, kontrolli küsimuste
ja ümbersõnastamise abil kas see, mida kuulsid vastab öeldule.
2. Oma seisukohtade väljendamine (MINA sõnum)– väljenda oma arvamust olukorra
põhjuste kohta ja esita selgeid küsimusi olukorra täpsustamiseks
1) Olukorra (või käitumise) hinnanguvaba KIRJELDUS
2) MINU mõtted, tunded selles olukorras
3) MINU jaoks oodatav tulemus või olukorra lahendus
3. Partnereid ühendava tegevuse leidmine – põhjenda tekkinud olukorda ja püüa selgusele
jõuda, missugune oleks mõlemaid pooli rahuldav lahendus – loo „sild“.
77 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
TÖÖLEHT V.1: Mina-sõnum
A. Olukorra (või käitumise) hinnanguvaba (nii V kui MV) KIRJELDUS
- Me leppisime kokku eelmisel nädalal, et Sa rohkem ...
- Kui sa ei pea kokkulepetest kinni, siis ...
B. MINU mõtted, tunded selles olukorras
- ... ma olen solvunud, pettunud ja vihane, sest ma ...
C. MINU jaoks oodatav tulemus või olukorra lahendus
- ... ja ma tahaksin aru saada, mis põhjusel selline olukord tekkis! ...
Näide enda elust:
Looge allaheitlik, agressiivne ja kehtestav vastus
ALLAHEITLIK............................................................................................................................
......................................................................................................................................................
AGRESSIIVNE............................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
KEHTESTAV...............................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
78 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
MOODUL VI
Probleemilahendusoskused
1. Lähedase vastutus oma majandusliku olukorra kaitsmisel
Inimesed ei muuda oma käitumist kiiresti ja otsustavalt. Eelnevalt oleme läbi arutanud, et
muutus harjumuspärases käitumises on järjepidev tsükliline protsess.
Ravi ja muutuste elluviimise seisukohalt on oluline (koos mängurist lähedasega) läbi mõelda
kas ja missugused on probleemset mängukäitumist alahoidvad finantskäitumise harjumused.
Meie kogemusest lähtudes võime väita, et raha kättesaadavuse piiramine on tõhus ja aitab
raviprotsessile kaasa. Tasub kaaluda ja läbi rääkida võimalus pöörduda abi saamiseks
võlanõustaja konsultatsioonile, selgetes piirides kokku leppides ajutiselt raha haldamise
vastutuse jagamine või üle andmine usaldusväärsele lähedasele, sõbrale või kellelegi teisele.
2. Probleemilahenduse stiilid, protsess ja etapid
D´Zurilla & Goldfried, 1971; McMurran, Nezu & Nezu, 2008 eristavad probeelmilahenduse
stiilidena: funktsionaalne (A) ja düsfunktsionaalsed (B ja C) probleemilahenduse stiil
A. Ratsionaalne (rational problem solving)
– Spetsiifilised oskused: probleemi määratlemine, muutusega seotud eesmärkide
asjakohane püstitamine, alternatiivsete lahenduste genereerimine, alternatiivsete
lahenduste (poolt-vastu, kasude-kahjude) kaalumine, lahenduskäigu
planeerimine, elluviidud plaani hindamine ja vajadusel ümberhindamine
– vt Probleemilahenduse käik (Sank & Shaffer, 1984)
B. Impulsiivne/hooletu (impulsivity/carelessness style)
– Iseloomulik on impulsiivne ja/või kiirustav ja hooletu probleemilahendus
C. Vältiv (avoidance style)
– Iseloomulik on probleemilahenduse edasilükkamine, passiivsus ja liigne
sõltuvus teiste valikutest probleemilahenduseks
Probleemilahenduse käik (Sank & Shaffer, 1984):
1. Probleemi sõnastamine:
a. Probleemi tausta uurimine
b. Probleemi täpne sõnastus
79 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
2. Eesmärgi kujundamine
a. Lahenenud olukorra uurimine/kirjeldamine
b. Iseenda käitumise muutus lahenenud olukorras
c. Täpsustatud eesmärgi sõnastamine (NB! üks samm korraga)
3. Võimalike lahendusvariantide leidmine
a. seniste probleemi lahendamise viiside/toimetuleku strateegiate kirjeldamine ja
hindamine
b. uute võimalike lahenduste genereerimine
4. Hinda lahendusvariante nende võimalike tagajärgede seisukohalt
5. Otsustamine
6. Valitud lahendusvariandi sobivuse kontrollimine
7. Ettevalmistus teostamiseks
8. Teostamine
9. Tulemuste hindamine
Viis astet probleemi lahendamiseks (Sank & Shaffer, 1984 modifikatsioon). Loe juhiseid ja
tööta sama-aegselt TÖÖLEHEGA VI.1
A. Identifitseeri selgelt probleem / peatu ja mõtle
Varu piisavalt aega, et mõista probleemi olemust ja vältimaks impulsiivseid
reaktsioone. Paus võimaldab sul selgelt identifitseerida, milles see probleem seisneb.
Andes endale piisavalt aega defineerida probleemi, saad tihtipeale lõpuks ka parema
vastuse. See ei ole alati kerge, eriti veel siis, kui tegeled probleemi tagajärgedega.
Sellisel puhul oleks mõistlik küsida endalt järgmisi küsimusi:
- Mis on selle situatsiooni juures sellist, mis mulle ei meeldi?
- Mida täpselt tuleks muuta?
- Mida ma tahan?
- Mis on mu eesmärk? Kuidas see näeks välja siis, kui seda probleemi enam ei oleks?
- Mis on need takistused?
- Mis segab mul oma eesmärki saavutamast?
Teistsugune lähenemine „algab lõpptulemust silmas pidades.“ Kujuta endale ette, et
ühel hommikul sa ärkad üles ja seda probleemi enam ei ole. Kuidas sa saaksid teada,
et seda enam pole? Mis oleks teisiti? Mis oleks inimeste käitumises teisiti?
80 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
Maali mõttes pilt oma maailmast, kus seda probleemi ei ole ja küsi endalt, milliseid
muudatusi ma saaksin teha, et selles suunas liikuda. Selles kontekstis kätkeb muutus
endas millegi teistmoodi tegemises või sellest teisiti mõtlemises. Igas muutuses, mille
sa omaks võtad, on potentsiaal mõjutada seda probleemi positiivses suunas.
B. Pane kirja erinevad võimalikud lahendused
On erinevaid viise selle probleemiga toimetulekuks. Võimalike lahenduste analüüsi
alusta sellest, et paned kirja võimalikult palju erinevaid võimalusi, mida suudad välja
mõelda, seejuures veel mitte hinnates nende tulemuslikkust. Mida rohkem võimalusi
suudad välja mõelda, seda tõenäolisemalt lahendad probleemi ja ületad sellega
kaasnevad takistused. Siin on mõned küsimused aitamaks raamistada võimalikku
lahendust:
- Mida saan teha selle probleemi lahendamiseks ?
- Kuidas reageerida ? Mida saan teha teisiti ?
- Mida saan endale öelda ? Kas leidub konstruktiivsemaid viise olukorra tõlgendamiseks
?
Selles etapis ära välista ühtki lahendust pelgalt seetõttu, et see tundub esmapilgul
võimatuna. Hiljem, teises valguses vaadatuna, võib just see lahendus anda eelise.
C. Hinda igat lahendust
Enne eelislahenduse valimist, kaalu põhjalikult neid, mis tunduvad rohkem
lootustandvamad. Iga sellise lahenduse puhul hinda võimalikke tagajärgi, kasutades
järgmisi küsimusi:
- Mis juhtub, kui ma otsustan niiviisi toimida ? Mis muutub ?
- Mis on selle valiku eelised ? Kuidas see probleemi vähendab ?
- Mis on selle valiku kitsaskohad ? Mis võib viltu minna ?
Taaskord, soovitame, et kirjutaksid vastused üles. See aitab sul oma vastuseid
põhjalikumalt kinnistada, neid mõista, samuti valida lõplikku tegevusplaani.
D. Vali lahendus
Nüüd oled valiku tegemiseks valmis. Vaata üle oma probleemi sõnastus ja erinevad
lahendusvariandid, mida oled kirjeldanud. Vali see, mis tundub olevat just sulle parima
positiivse mõjuga. Teoreetiliselt ongi see parim lahendus, mis aitab sind kõige rohkem.
Nüüd tuleb seda praktikas katsetada.
81 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
E. Katseta valitud lahendusega
Kui proovid oma lahendust tegelikus elus ja tulemus on rahuldav, siis on ju hästi ! Kui
aga lahendus ei andnud oodatud tulemust, pead pöörduma tagasi oma võimalike
lahenduste nimistu juurde. Vali mõni teine lahendus, mis ehk hoiab ära probleeme,
mida kogesid esimest lahendust järele proovides. Katseta teiste lahendust samuti
tegelikus elus. Vajadusel korda proovimist niikaua, kui saavutad rahuldava tulemuse.
3. Kokkuvõte ja arutelu
Viieastmeline probleemilahendus pakub võimaluse tekkinud probleemide
süsteemseks lahendamiseks. Aja möödudes märkad, et mida rohkem neid astmeid oled
probleeme lahendades läbinud, seda vähem aega see võtab, muutub omaseks ja
võimaldab teha tulemuslikke otsuseid enda ja sulle oluliste inimeste jaoks.
Järgnevalt mõned nõuanded:
- Kaalu pereliikme või sõbra kaasamist, kes aitaksid sind lahenduse proovimisel. Selgita,
et püüad asju parandada, ning et tema panus või toetus suurendab sinu õnnestumise
võimalust.
- Lepi sellega, et vahel on võimalik probleemi mõju ainult vähendada, mitte täielikult
kaotada. Kui nii juhtub, on see ikkagi samm edasi lahenduse suunas.
- Anna aega, et asjad saaksid juhtuda. Probleemid on tekkinud pikema aja jooksul, seega
võtab aega ka nendega tegelemine.
82 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
TÖÖLEHT VI.1: Probleemilahendus, variant 1, viis probleemilahenduse etappi
Varu töölehe täitmiseks aega, et kirjutada üles iga samm oma probleemilahendamise
tegevusplaanis.
1. Milline teie eluline probleem tuleb esimesena meelde, mida käesoleva mudeli järgi
lahendada võiks?
2. Kas see on minu probleem, kui ei, siis mis mina antud olukorras teha saan?
A. Määratle selgelt probleem / peatu ja mõtle
Ole täpne üksikasjades – vasta järgnevatele küsimustele olukorra kohta, mida käsitled.
Mis on probleemiks?
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
Kellega mul konflikt on?
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
Mis mulle selles situatsioonis ei meeldi?
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
Mis täpselt peab muutuma?
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
83 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
Mis on mu eesmärk?
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
Mis on takistused?
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
B. Pane kirja erinevad võimalikud lahendused
Selles faasis ole kriitikavaba, pane kirja kõik lahendused, mis suudad välja mõelda. Selles
kontekstis on lahendus üksnes see muutus, mille suudad ellu viia. Muutused sisaldavad endas
tavaliselt millegi teisiti tegemist (reageerimist erineval viisil) ning mõtlemist millestki teisiti
või teisel viisil. Muutes tegutsemisviisi, muudad tihti ka toimuma hakkavat ja seda enamasti
paremuse suunas.
Vasta järgmistele küsimustele:
Mida saan ma teha selle probleemi lahendamiseks?
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
Kuidas saan ma reageerida või tegutseda teisiti?
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
Millest saaksin ma mõelda teisel viisil?
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
84 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
C. Hinda igat lahendust
Milline lahendus tundub kõige paljulubavam? Mis juhtub siis, kui kavatsen seda rakendada,
praktikas proovida? Mis on selle valiku eelised ja puudused? Kirjeldage iga valiku kitsaskohti
ja hinnake neid koodiga (+++, ++, +, -, --, ---, X), et neid järjestada.
Võimalus 1
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
Võimalus 2
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
Võimalus 3
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
Võimalus 4
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
Võimalus 5
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
D. Vali lahendus
Kaalu lahendusi veelkord ja vali neist kõige paljulubavam võimalus järeleproovimiseks. Need
on valitud võimalused:
Mida ma saan teha selle probleemi lahendamiseks?
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
85 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
E. Katseta valitud lahendusega
Siin on minu katsetatud lahenduste efektiivsustulemused koos minu kommentaaridega:
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
Kui need lahendused, mis valisid, ei anna oodatud tulemusi, pöördu tagasi punkt 3 juurde
ning kaalu järgmise lahenduse katsetamist!
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
86 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
TÖÖLEHT VI.2: Probleemilahendus, variant 2
PROBLEEMILAHENDUSE KÄIK
Sank, L.I., Shaffer, C.S. (1984). Cognitive Behavior Therapy in Groups. NY: Plenum Press.
1. Probleemi sõnastamine:
a. Probleemi tausta uurimine
b. Probleemi täpne sõnastus
2. Eesmärgi kujundamine
a. Lahenenud olukorra uurimine/kirjeldamine
b. Iseenda käitumise muutus lahenenud olukorras
c. Täpsustatud eesmärgi sõnastamine (NB! üks samm korraga)
3. Võimalike lahendusvariantide leidmine
a. seniste probleemi lahendamise viiside/toimetuleku strateegiate kirjeldamine ja
hindamine
b. uute võimalike lahenduste genereerimine
4. Hinda lahendusvariante nende võimalike tagajärgede seisukohalt
5. Otsustamine
6. Valitud lahendusvariandi sobivuse kontrollimine
7. Ettevalmistus teostamiseks
8. Teostamine
9. Tulemuste hindamine
___________________________________________________________________________
1. PROBLEEMI SÕNASTAMINE:
a. Probleemi tausta uurimine (nt emotsioonid, kes on haaratud, jms)
__________________________________________________________________
__________________________________________________________________
__________________________________________________________________
b. Probleemi täpne sõnastus
__________________________________________________________________
__________________________________________________________________
2. EESMÄRGI KUJUNDAMINE
a. Lahenenud olukorra uurimine/kirjeldamine(Millest tunned ära, et oled probleemi
lahendanud, mis on siis teisiti/muutunud)
__________________________________________________________________
__________________________________________________________________
__________________________________________________________________
87 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
b. Iseenda käitumise muutus lahenenud olukorras (Mis on muutunud minu käitumises
siis, kui probleem on lahenenud e. mida ma ise teen siis teisiti?)
__________________________________________________________________
__________________________________________________________________
__________________________________________________________________
c. Täpsustatud eesmärgi sõnastamine (NB! üks samm korraga)
__________________________________________________________________
__________________________________________________________________
__________________________________________________________________
3. VÕIMALIKE LAHENDUSVARIANTIDE LEIDMINE
a. seniste probleemi lahendamise viiside/toimetuleku strateegiate kirjeldamine ja
hindamine (Mida olen teinud selleks, et probleemi lahendada? Mis on selle
lahenduse kasud? kahjud?
Senine lahendus? Kasud? Kahjud?
1.
2.
3.
4.
5.
6.
88 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
b. uute võimalike lahenduste genereerimine (Mida saan veel teha selle probleemi
lahendamiseks? Leia võimalikult palju lahendusi, nende sobivust esialgu
hindamata.):
1. __________________________________________________________________
2. __________________________________________________________________
3. __________________________________________________________________
4. __________________________________________________________________
5. __________________________________________________________________
6. __________________________________________________________________
4. HINDA UUSI LAHENDUSVARIANTE NENDE VÕIMALIKE TAGAJÄRGEDE
SEISUKOHALT:
Lahenduse poolt? Lahenduse vastu? Kasu?
1(väike)-
5(suur)
1.
2.
3.
4.
5.
6.
89 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
5. OTSUSTAMINE. Lähtudes hinnangust (4. samm) vali kõige tõenäolisem lahendusvariant
(-did):
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
6. VALITUD LAHENDUSVARIANDI SOBIVUSE KONTROLLIMINE. Kas see
lahendusvariant aitab Sul eesmärki saavutada? Kui ei oska öelda, siis pöördu tagasi 3.
sammu juurde.
7. ETTEVALMISTUS TEOSTAMISEKS. Mida tuleb teha, et valitud lahendust ellu viia?
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
8. TEOSTAMINE. Sõnasta täpne tulemusmõõdik (lähtu probleemi sõnastusest: mille alusel
hindad oma edusamme probleemi lahendamisel?.
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
9. TULEMUSTE HINDAMINE ja järeldused
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
90 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
MOODUL VII
Stess, toimetulek ja eneseregulatsiooni oskused
On leitud, et hasartmängusõltuvusega inimeste perekeskkonda iseloomustavad: (1) kõrge
stressi ja konfliktide tase, (2) probleemid suhtlemisel ja emotsioonide väljendamisel, (3)
probleemid iseseisvuse ja vastutuse võtmisega/andmisega, (4) tunnetatud sotsiaalse toetuse
puudumine, (5) vähene huvi intellektuaalsete ja kultuuriliste tegevusega tegelemiseks; vähene
osalemine sotsiaalsetes ja vaba aja tegevustes (Dowling, 2014a; Dowling et al., 2014b; Dowling
et al., 2015).
1. Stressiga toimetulek
STRESS on keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek
tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks. Stressoriks võib saada mistahes
nähtus, mis nõuab organismi kohanemist (adaptatsiooni) ja stressi kui organismi
mittespetsiifilise vastuse/reaktsiooni ülesandeks on mobiliseerida organismi jõuvarud.
Lazarus ja Folkman (1984) seletavad stressi kogemust hinnanguprotsessi tulemusena - mille
kohaselt olukorrale antud hinnang tingib selle, kuidas tajutakse stressi ning olemasolevaid
stressirohke keskkonnaga toimetuleku ressursse. Seega kogeme stressi eelkõige siis, kui
tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla.
Hinnang stressi kogemusele sõltub stressori sagedusest, tugevusest ja kestusest ja stressi
käsitletakse kui terviseprobleemide teket, kulgu ja ravile allumist mõjutavat faktorit. Stressi
mõju tervisele võib olla otsene (läbi füsiol. protsesside) ja kaudne (läbi tervisekäitumise)
(Cattanach & Rodin, 1988, Sarafino & Ewing, 1999). Pikaajaline stress mõjub meie
immuunsüsteemile kurnavalt ning selle tagajärjel muutub inimene haigustele vastuvõtlikuks.
Krooniline stress mõjutab kogu keha: tagajärjeks võib muuhulgas olla üleüldine väsimus, kuiva
silma sündroom, lihaspinge, erinevad valud (eriti peavalu), seedeprobleemid, kõrge vererõhk,
südame rütmihäired, pearinglus, aga ka keskendumisvõime ja produktiivsuse alanemine,
ärevus, paanikahood, meeleolu langus.
Kõiki meie keha automaatseid, tahtele allumatuid fuktsioone juhib autonoomne närvisüsteem.
See jaguneb kaheks, teineteist tasakaalustavaks osaks:
- Sümpaatiline närvisüsteem, mis on aktiivne kui me oleme stressis, või kui energiakulu on
suurenenud või kui me peame kiiresti reageerima, et midagi teha või midagi vältida. “Võitle
või põgene” seisundis kiireneb südametöö ja hingamine, aeglustub seedimine jne.
- Parasümpaatiline närvisüsteem, mille ülesandeks on “võitle või põgene” seisundi
tagajärgede likvideerimine. Rahustab südamelöögid ja hingamise ning lülitab sisse “puhka
91 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
ja seedi, taasta ja tervenda” funktsiooni. Taastab energiavarud ja vähendab põletikulisi
protsesse.
Pikaajalise, kroonilise stressi või trauma korral on sümpaatiline närvisüsteem püsivalt
aktiveeritud ning parasümpaatiline närvisüsteem jääb passiivseks. Inimene tunneb end
ebaturvaliselt ja on valvas.
Hingamist kiirendades või aeglustades aktiveerime oma sümpaatilisi ja parasümpaatilisi
reaktsioone, seega oma hingamist kontrollides on võimalik mõjutada aju ja autonoomset
närvisüsteemi ning sõna otseses mõttes mõjutada oma emotsionaalset seisundit.
Stressi ja ärevusega seostub pinnapealne ja kiire rindkerehingamine, sellises olukorras on alati
abi mõne hingamisharjutuse õppimisest. Neid on palju erinevaid, ning soovitav on proovida
mitmeid, enne kui leiad endale kõige sobivamad. Lisaks võib katsetada ka erinevaid
meditatsiooni ja teadveloleku praktikaid.
2. Eneseregulatsioonioskused
Oluline on mõista, et enda emotsionaalset enesetunnet saame muuta käesolevas hetkes. Me ei
saa muuta minevikus kogetut või tulevikus võimalikku, kuid saame muuta minevikust pärit
kogemuste mõju meie tänasele toimetulekule.
Eneseregulatsiooni oskused on õpitavad ja eneseregulatsiooni positiivse kogemuse saad neid
regulaarselt praktiseerides.
92 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
TÖÖLEHT VII.1: Eneseregulatsiooni oskused, kohalolu
Kaks lihtsat viisi olla kohal olles hetkes:
A. Vali igas päevas üks täiesti rutiinne tegevus ja ole selle tegevuse jaoks täielikult kohal.
Olgu selleks siis nõude pesemine, riietumine, söömine, jne. Lihtsalt pööra kogu
tähelepanu sellele, mida sa parasjagu teed – just selles hetkes, milles oled. Märka
kehalisi aistinguid, helisid, lõhnu, maitseid, värve ja tekstuure.
B. Kus sinu mõtted ka ei viibiks, on sinu keha alati olevikus, sinu süda lööb siin ja praegu,
sinu hingamine leiab aset just nüüd. Too oma tähelepanu ikka oma keha ja hingamise
juurde tagasi – see on nagu ankur, mis hoiab sind kontaktis käesoleva hetkega.
93 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
TÖÖLEHT VII.2: Eneseregulatsiooni oskused, STOPP-praktika
Seda lihtsat praktikat saad kasutada igapäevaselt – igal ajal ja igas kohas! Kui see praktika ei
ole su jaoks veel omane, lepi endaga kokku päevas üks kindel aeg selle harjutamiseks.
A. Stopp – peatu (stopp)hetkeks.
B. Teadlik hingetõmme – hinga mõned korrad teadlikult sügavalt sisse ja välja.
C. Vaatle – märka hinnangutevabalt oma tundeid, mõtteid ja kehalisi reaktsioone.
D. Pidurid Pealt – pöördu tagasi oma tegevuste juurde, aga nüüd juba täie tähelepanu ja
kohaloleku tundega.
94 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
TÖÖLEHT VII.3: Eneseregulatsiooni oskused, teadlik hingamine
Hingamisest teadlik olemine pole millegi “tegemine”. See on pehme, avatud olemine,
kohalolek e. hingamise jälgimine. Hetk hetke järel. Teadlikult hingates suunad ise oma
hingamist.
Võime mõelda ka nii, et see, kuidas me hingamisse suhtume, kirjeldab meie suhtumist ellu.
Oma hingamist jälgides saab nii mõndagi enda kohta teada. Mõnikord tuleb kuhugi jõudmiseks
pingutada ning mõnikord on parem lasta voolul end kanda. Vahel juhime meie hingamist ning
vahel juhib hingamine meid.
Harjutus 1
Üks lihtsam teadliku hingamise harjutus on hingata tempoga neli kuni kaheksa hingetõmmet
minutis, mida peetakse “terapeutiliseks vahemikuks”, kuna selline hingamine avaldab mitmel
moel tervendavat mõju.
Alustame hingamisega keskmiselt 6 korda minutus. See tähendab 5 sekundi pikkust sisse
hingamist ja 5 sekundi pikkust väljahingamist.
Keskendu hingamisele, lihtsalt jälgi oma hingamist, seejärel hakka seda tasapisi teadlikult
juhtima – 5 sekundit sisse ja 5 sekundit välja:
- sisse, 2, 3, 4, 5
- välja, 2, 3, 4, 5
- sisse, 2, 3, 4, 5
- välja, 2, 3, 4, 5
Mõne minuti pärast tunneta, kuidas sa end tunned. Kui nii aeglane hingamine on sulle keeruline,
loe alguses kahe, kolme või neljani. Või loe kiiremini!
Teadliku hingamise harjutusi on mitmeid, kuid selle harjutuse tegemise võiksid kujundada
igapäevaseks harjumuseks. Võiksid teha seda esimese asjana hommikul, lõunal ja taaskord
enne uinumist. Tee seda kui oled pinges või ärritunud või kui su mõtted on laiali.
Harjutus 2, kõhuhingamine
Istu sirge seljaga, hoia pea püsti ja õlad vabad. Alul võid teha harjutust selili lamades. Hinga
sügavalt nii, et kõht liigub kaasa. Sisse- ja väljahingamine on ühepikkused.
Märka, kas sel ajal, kui su kõht liigub sisse, hingad sa sisse või välja? Kui hingad sisse, siis oled
üks paljudest valestitoimijatest. See on harjumus, mis on pärit koolist kehalise kasvatuse
95 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
tunnist, kus kästi kõht sisse tõmmata ja rind ette lükata. Toimid õigesti, kui sissehingamisel
liigub kõht ette, väljahingamisel tagasi selgroo poole.
Nüüd pane üks käsi rinnale ja teine alakõhule. Hinga jälle sügavalt sisse. Kumb käsi liigub
rohkem? Kui liigub ülemine käsi, siis on hingamine pinnapealne. Nii täidame kopsust vaid 20%.
Alumine, kõhul paiknev käsi peab liikuma rohkem!
Hingamine rahuneb ning muutub sügavamaks ja efektiivsemaks. Närvisüsteem lõõgastub,
stress ja pinge kaovad.
Harjutus 3, ruut-hingamine
Ära muretse pähe kerkivate mõtete pärast, lihtsalt hinga kõhu kaudu ja loenda – see on kõik,
mida selle harjutuse ajal tegema pead. Oluline on harjutada järjepidevalt. Alusta näiteks 1-3
korda päevas. Kui lõpetad hingamistsükli, siis naerata ja tunneta seda sisemist naeratust:
- Hinga nina kaudu sisse, loendades 4 sekundit
- Hoia hinge kinni 4 sekundit
- Hinga nina kaudu välja 4 sekundit
- Hoia hinge kinni 4 sekundit
See teeb kokku ühe tsükli. Tee sarnaselt 15 tsüklit, see võtab aega umbes 4 minutit.
Kui 4-sekundilised plokid on liiast, tee alustuseks 3 sekundilisi plokke. Kui suudad, võid
proovida ka 5, 6 või 7- sekundilisi plokke.
Täiendavalt saab lugeda ja uurida järgmistelt lehekülgedelt:
Vaikuseminutid: https://vaikuseminutid.ee/vaikuseminutite-harjutused/
TOP tervis: https://toptervis.ee/meditatsioonikursus/
Samuti on võimalik leida äppe, mis aitavad väga lihtsalt mõne meditatsiooni või teadveloleku
praktika oma igapäevaeluga siduda, nt HeadSpace, Breathing Space, Stop, Breathe & Think,
Insight Timer, Aura, The Mindfulness App, Smiling Mind, jms.
96 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
VIITED, ALLIKAD, lisalugemist
American Psychiatric Association. (APA) (2013). Diagnostic and statistical manual of mental
disorders (5th ed.). Arlington, VA: American Psychiatric Publishing.
Auchincloss, E. L. & Samberg, E. (2012). Psychoanalytic Terms and Concepts, 4th Revised
edition. Yale University Press.
Banks, J., Andersson, C., Best, D., Edwards, M., Waters, J. (2018). Families Living with
Problem Gambling: Impacts, Coping Strategies and Help Seeking. London: Responsible
Gambling Trust.
Baum, A. (1990). Stress, Intrusive Imagery, and Chronic Distress, Health Psychology. 6, 653-
675.
Blaszczynski, A., Nower, L. (2002). A Pathways Model of Problem and Pathological
Gambling. Addiction (Abingdon, England), 97 (5), 487-499. doi: 10.1046/j.1360-
0443.2002.00015.x
Boon, S. (2019). Resolving impasses and working with “difficult” parts in patients with a
complex dissociative disorder. Workshop in Tallinn, Traumateraapia – ja koolituskeskus.
Bolton, R., Bolton, D. G. (1984). Social style management style. New York: American
Management Association.
Bowen, D., D. (1982). Toward a viable concept of assertiveness. Experiences in management
and organizational behavior / D.T. Hall, D.D. Bowen, R.J. Lewicki, F.S. Hall, (Eds.). 2nd ed.
N.Y.: John Wiley & Sons.
Browne, M., Bellringer, M., Greer, N., Kolandai‐Matchett, K., Rawat, V., Langham, E. (2017).
Measuring the burden of gambling harm in New Zealand. New Zealand Ministry of Health:
New Zealand.
Canady, B.E., Larzo, M. (2022). Overconfidence in Managing Health Concerns: The Dunning
Krueger Effect and Health Literacy. Journal of Clinical Psychology in Medical Settings:
https://link.springer.com/article/10.1007/s10880-022-09895-4
Carroll, A., Rodgers, B., Davidson, T., & Sims, S. (2013). Stigma and help-seeking for
gambling problems. Canberra: Australian National University.
Cattanach, L., Rodin, J. (1988). Psychosocial components of the stress process in
bulimia. International Journal of Eating Disorders, 7(1), 75–88. https://doi.org/10.1002/1098-
108X(198801)7:1<75::AID-EAT2260070108>3.0.CO;2-A
97 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
Corrigan, P. W., Larson, J. E., & Kuwabara, S. A. (2010). Social psychology of the stigma of
mental illness: Public and self-stigma models. In J. E. Maddux & J. P. Tangney (Eds.), Social
psychological foundations of clinical psychology (pp. 51–68). The Guilford Press.
Cunha, D., Sotero, L., & Relvas, A.P. (2015). The Pathological Gambler and his Spouse: How
do their Narratives Match? Journal of Gambling Issues, 31,112-141.
Dąbrowska, K., & Wieczorek, Ł. (2020). Perceived social stigmatisation of gambling disorders
and coping with stigma. Nordic Studies on Alcohol and Drugs, 37(3), 279–297.
Dickson-Swift, V., James, E. L., & Kippen, S. (2005). The experience of living with a problem
gambler: Spouses and partners speak out. Journal of Gambling Issues, 13, 1–22.
Dowling, N.A., Rodda, S.N., Lubman, D.I., et al., (2014a).The impacts of problem gambling
on concerned significant others accessing web-basedcounselling. Addictive Behaviors, 39,
1253–1257.
Dowling, N. (2014b). The impact of gambling problems on families. Australian Gambling
Research Centre Discuss Paper.
Dowling, N.A., Suomi, A., Jackson, A.C., Tavis, T. (2015). Problem Gambling Impacts:
Development of the Problem Cambling Family Impact Scale. Journal of Gambling Studies, 32,
935-955.
D'Zurilla, T. J., & Goldfried, M. R. (1971). Problem solving and behavior modification. Journal
of Abnormal Psychology, 78(1), 107–126. https://doi.org/10.1037/h0031360
EMOR (2014). Eesti elanike kokkupuuted hasartmängudega. Leviku-uuring:
http://www.15410.ee/pdf/Leviku-uuringu_2014.pdf Kasutatud 16.04.21
Freud, S. (1914). Papers on technique. Standard Edition, 12, 85-174.
Estevez, A., Jauregui, P., Lopez, N., Lopez-Gonzalez, H., Griffiths, M. (2020). Difficulties in
Emotion Regulation, Coping, and Dysfunctional Psychological Symptoms in Family Members
of People with Gambling Disorder. International Journal of Mental Health and Addiction 18,
1196–1208.
Evans, D. L., Foa, E. B., Gur, R. E., Hendin, H., O’Brien, C. P., Seligman, M. E. P., Walsh, B.
T. (2005). Treating and preventing adolescent mental health disorders. New York, NY: Oxford
University Press.
Evans, K., & Sullivan, J. M. (2001). Dual diagnosis: Counseling the mentally ill substance
abuser (2nd ed.). New York, NY: Guilford Press.
Goghari, V. M., Shakeel, M. K., Swan, J. L., Kim, H. S., Sharif-Razi, M., & Hodgins, D. C.
(2020). A Family Study of Trauma and Coping Strategies in Gambling Disorder. Journal of
Gambling Studies, 36(3), 767–782.
98 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
Goodwin, B. C., Browne, M., Rockloff, M., & Rose, J. (2017). A typical problem gambler
affects six others. International Gambling Studies, 17(2), 276–289.
Hing, N., Russell, A., Nuske, E., Gainsbury, S. (2015a). The stigma of problem gambling:
Causes, characteristics and consequences. Victoria, Australia: Victorian Responsible
Gambling Foundation.
Hing, N., Nuske, E., Gainsbury, S.M., & Russell, A.M.T. (2015b, online). Perceived stigma
and self-stigma of problem gambling: Perspectives of people with gambling problems.
International Gambling Studies. doi: 10.1080/14459795.2015.1092566
Holdsworth, L., Nuske, E, & Breen, H. (2013). All mixed up together: Women’s experiences
of problem gambling, comorbidity and co-occurring complex needs. International Journal of
Mental Health and Addiction, 11, 315-328.
Horch, J. D., Hodgins, D. C. (2015). Self-stigma coping and treatment-seeking in problem
gambling. International Gambling Studies, 15(3), 470–488.
Jakubowski, P., & Lange, A. (1976). Responsible assertive behavior: Cognitive. behavioral
procedures for trainers. Champaign, Illinois: Research Press.
Jiménez-Murcia, S., Tremblay, J., Stinchfield, R., Granero, R., Fernández-Aranda, F., Mestre-
Bach, G., Steward, T., Del Pino-Gutiérrez, A., Baño, M., Moragas, L., Aymamí, N., Gómez-
Peña, M., Tárrega, S., Valenciano-Mendoza, E., Giroux, I., Sancho, M., Sánchez, I., Mallorquí-
Bagué, N., González, V., Menchón, J. M. (2017). The Involvement of a Concerned Significant
Other in Gambling Disorder Treatment Outcome. Journal of Gambling Studies, 33(3), 937–
953.
Järvinen-Tassopoulos, J. (2020). The impact of problem gambling: are there enough services
available for families with children? Public Health, 184, 28–32.
https://doi.org/10.1016/j.puhe.2020.03.020
HNK, KANTAR (2021). Eesti elanike kokkupuuted hasartmängudega. Leviku-uuring:
https://15410.ee/wp-content/uploads/2022/02/Elanikkonna-kokkupuuted-
hasartma%CC%88ngudega-2021_aruanne_KantarEmor_lo%CC%83plik.pdf
Kessler, R.C., Hwang, I., LaBrie, R., Petukhova, M., Sampson, N.A, Winters, K.C., Shaffer,
H.J. (2008). DSM-IV pathological gambling in the National Comorbidity Survey Replication.
Psychological Medicine, 38, 1351-1360. doi:10.1017/S0033291708002900
Knapp, M. L., Hall, J. A. (2001). Nonverbal Communication in Human Interaction, 5th
Edition. Cengage Learning.
Lazarus, R. S., Folkman, S. (1984). Stress, Appraisal, and Coping. New York, NY:
Springer.
99 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
Ledgerwood, D. M. & Petry, N. M. (2005). Current trends and future directions in psychosocial
treatments for pathological gambling. Psychological Science, 14(2), 89-94.
Lee, B. K., Awosoga, O. (2015). Congruence Couple Therapy for Pathological Gambling: A
Pilot Randomized Controlled Trial. Journal of Gambling Studies, 31(3), 1047–1068.
Link, B. G., Yang, L. H., Phelan, J. C., Collins, P. Y. (2004). Measuring mental illness stigma.
Schizophrenia Bulletin, 30, 511–541.
Maghan, M. (2017). Problem Solving Style and Coping Strategies:
Effects of Perceived Stress. Creative Education 8, 2332-2351
Magnusson, K., Nilsson, A., Andersson, G., Hellner, C., & Carlbring, P. (2019). Internet-
delivered cognitive-behavioral therapy for significant others of treatment-refusing problem
gamblers: A randomized wait-list controlled trial. Journal of Consulting and Clinical
Psychology, 87(9), 802–814. https://doi.org/10.1037/ccp0000425
Mankowski, E. S., & Wyer, R. S. Jr. (1997). Cognitive causes and consequences of perceived
social support. In G. R. Pierce, B. Lakey, I. B. Sarason, & B. R. Sarason (Eds.), Sourcebook of
social support and personality (pp. 141–165). New York: Plenum.
Mann, K., Lemenager, T., Zois, E., Hoffmann, S., Nakovics, H., Beutel, M., Vogelgesang, M.,
Wölfling, K., Kiefer, F., & Fauth-Bühler, M. (2017). Comorbidity, family history and
personality traits in pathological gamblers compared with healthy controls. European
Psychiatry : The Journal of the Association of European Psychiatrists, 42, 120–128.
Matarazzo, O., Carpentieri, M., Greco, C., & Pizzini, B. (2019). The gambler’s fallacy in
problem and non-problem gamblers. Journal of Behavioral Addictions, 8(4), 754–769.
McKay, M., Davis, M., Fanning, P. (2000). Suhtlemisoskused. Väike Vanker.
McMurran, M., Nezu, A., Nezu, C.M. (2008). Problem Solving Therapy for People with Personality
Disorders: An Overview. Mental Health Review Journal 13(2), 35-39
Nezu, A. M., Greenfield, A. P., Nezu, C. M. (2016). Contemporary problem-solving therapy:
A transdiagnostic intervention. In C. M. Nezu & A. M. Nezu (Eds.), The Oxford handbook of
cognitive and behavioral therapies (pp. 160–171). Oxford University Press.
Nilsson, A., Magnusson, K., Carlbring, P., Andersson, G., & Gumpert, C. H. (2018). The
Development of an Internet-Based Treatment for Problem Gamblers and Concerned Significant
Others: A Pilot Randomized Controlled Trial. Journal of Gambling Studies, 34(2), 539–559.
https://doi.org/10.1007/s10899-017-9704-4
Pallanti, S., Bernardi, S., Quercioli, L., DeCaria, C., Hollander, E. (2006). Serotonin
dysfunction in pathological gamblers: increased prolactin response to oral m-CPP versus
placebo. CNS spectrums 11, 956–964.
100 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
Patford, J. (2009). For Worse, for Poorer and in Ill Health: How Women Experience,
Understand and Respond to a Partner’s Gambling Problems. International Journal of Mental
Health & Addiction, 7(1), 177–189. https://doi.org/10.1007/s11469-008-9173-1
Pfund, R. A., Peter, S. C., Whelan, J. P., Meyers, A. W., Ginley, M. K., & Relyea, G. (2020).
Is more better? A meta-analysis of dose and efficacy in face-to-face psychological treatments
for problem and disordered gambling. Psychology of Addictive Behaviors : Journal of the
Society of Psychologists in Addictive Behaviors, 34(5), 557–568.
Quilty, L. C., Wardell, J. D., Thiruchselvam, T., Keough, M. T., & Hendershot, C. S. (2019).
Brief interventions for problem gambling: A meta-analysis. PloS One, 14(4), e0214502.
Rees, C., S., Breen, L., J., Cusack, L., Hegney, D. (2015). Understanding individual resilience
in the workplace: the international collaboration of workforce resilience model. Frontiers in
Psychology, 6, 73. doi: 10.3389/fpsyg.2015.00073
Reichenberg, L.W., Seligman, L. (2014). Selecting Effective Treatments. A Comprehensive
Systematic Guide to Treating Mental Disorders, 4th Ed. John Wiley & Sons, Inc.
Riley, B. J., Lawn, S. J., Crisp, B. R., & Battersby, M. W. (2020). “When I’m not angry I am
anxious”: The lived experiences of individuals in a relationship with a non-help-seeking
problem gambler—A hermeneutic phenomenological study. Journal of Social & Personal
Relationships, 37(8/9), 2529–2550. https://doi.org/10.1177/0265407520928581
Rodda, S. N., Bagot, K. L., Cheetham, A., Hodgins, D. C., Hing, N., & Lubman, D. I. (2018).
Types of change strategies for limiting or reducing gambling behaviors and their perceived
helpfulness: A factor analysis. Psychology of Addictive Behaviors : Journal of the Society of
Psychologists in Addictive Behaviors, 32(6), 679–688. https://doi.org/10.1037/adb0000393
Rodda, S. N., Dowling, N. A., Thomas, A. C., Bagot, K. L., & Lubman, D. I. (2020). Treatment
for Family Members of People Experiencing Gambling Problems: Family Members Want Both
Gambler-Focused and Family-Focused Options. International Journal of Mental Health &
Addiction, 18(5), 1318–1334. https://doi.org/10.1007/s11469-019-00143-9
Salonen, A., Castrén, S., Alho, H., & Lahti, T. (2014). Concerned significant others of people
with gambling problems in Finland: a cross-sectional population study. BMC Public Health,
14(1), 1–9.
Sank, L.I., Shaffer, C.S. (1984). Cognitive Behavior Therapy in Groups. NY: Plenum Press.
Sarafino, E.P., Ewing, M. (1999). The Hassles Assessment Scale for students in college:
Measuring the frequency and unpleasantness of and dwelling on stressful events.
Journal of American College Health, 48, 75-83
Stasiewicz, P.R., Smith, K.E. (2002). Addictions in Special Populations: Treatment in Hersen,
M., & Sledge, W.H. (Eds.). (2002). Encyclopedia of psychotherapy. Academic Press, p. 9-14
101 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
Suurvali, H., Cordingley, J., Hodgins, D.C., Cunningham, J. (2009). Barriers to seeking help
for gambling problems: a review of the empirical literatuure. Journal of Gambling Studies,
25(3), 407-424
Zilberman, N., Yadid, G., Efrati, Y., Neumark, Y., & Rassovsky, Y. (2018). Personality profiles
of substance and behavioral addictions. Addictive Behaviors, 82, 174–181.
https://doi.org/10.1016/j.addbeh.2018.03.007
Tavares, H., Martins, S. S., Zilberman, M. L., & el-Guebaly, N. (2002). Gamblers seeking
treatment: Why haven't they come earlier? Addictive Disorders & Their Treatment, 1(2), 65–
69.
Thege, B., Colman, I., el-Guebaly, N., Hodgins, D. C., Patten, S. B., Schopflocher, D., Wild,
T. C. (2015). Social judgments of behavioral versus substance-related addictions: A population-
based study. Addictive Behaviors, 42, 24–31.
Thoits, P.A. (2011). Mechanisms Linking Social Ties and Support to Physical and Mental
Health. Journal of Health and Social Behavior, 52, 145-161.
https://doi.org/10.1177/0022146510395592
Tulloch, C., Browne, M., Hing, N., & Rockloff, M. (2021). The Relationship Between Family
Gambling Problems, Other Family Stressors, and Health Indicators in a Large Population-
Representative Sample of Australian Adults. Journal of Gambling Studies, Preprints, 1–24.
102 | t o e t u s g r u p p hasartmängija lähedasele
______________
Abistavad veebikeskkonnad projekti töös / mujal maailmas evitavad praktikad lähedastele
suunatud tugigruppide läbiviimisel:
https://www.betsafe.com.au/help_for_gamblers/help_for_family_members/
http://gaaustralia.org.au/gam-anon/
https://www.problemgambling.ie/problem-gambling-support-for-family--friends.html#
https://www.problemgambling.ca/gambling-help/support-for-families/
https://addictioneducationsociety.org/how-to-deal-with-a-drug-addicted-family/
http://www.personalityresearch.org/papers/sinha.html