Sotsiaalministri {regDateTime} käskkiri nr {regNumber} „VIPS toetuse taotlusvooru väljakuulutamine ja hindamiskomisjoni moodustamine“ Lisa 1 Taotlusvorm Taotleja andmed Asutuse/ettevõtte nimetus: Heaolu ja Taastumise Kool MTÜ Registrikood: 80379479 Postiaadress: Munga 10-7, Tartu 51007 Arvelduskonto (IBAN): EE827700771006354322 Esindaja nimi ja ametikoht: Anna Toots, juhatuse liige Kontaktisiku andmed (nimi, e-post, telefon): Aster Tooma,
[email protected] , 5036277 Taotletav toetuse kogusumma (käibemaksuta): 41 109 eur Projekti elluviimise periood : 1.08.2026 - 31.12.2026 Kui taotlus sisaldab mitut VIPS-sekkumist, esitatakse allolev info iga sekkumise kohta eraldi (vajaduse korral dubleerides vastavad väljad). VIPS-i kirjeldus Nimetus: Minu heaolu teekond Lühikirjeldus (sh metoodiline alus ): “Minu heaolu teekond” on 8-nädalane väheintensiivne psühholoogiline sekkumine, mille eesmärk on toetada kergemate ja mõõdukate vaimse tervise raskustega noorte ja täiskasvanute emotsionaalset heaolu, toimetulekuoskusi ja taastumisprotsessi. Programm põhineb CARe metoodika põhimõtetel ning integreerib kunstiteraapia elemente. Eelhindamise käigus selgitatakse koos liituda soovijatega välja sobiv VIPSi formaat. VIPS 1 - grupiprogramm: Osalejatele pakutakse turvalist grupiruumi , kus arendatakse eneseteadlikkust, tugevdatakse isiklikke ressursse ning õpitakse praktilisi toimetulekuoskusi. Üle Eesti saab liituda veebiprogrammi (2 kursust, à 6-8 osalejat) või osaleda kontaktkohtumistel Tartus (2 kursust, à 6-8 osalejat). VIPS 2 - individuaalne programm, 3 - 10 kohtumise käigus on osalejal võimalus sobivas tempos läbida grupiprogrammiga samad heaolu parandavad teemad. VIPSi lõpus hindab meeskond koos osalejaga heaolus ja emotsionaalses toimetulekus toimunud muutusi ning annab edasised soovitused positiivsete muutuste hoidmiseks. Sihtrühm (vanuserühm jne): - noored vanuses 15-18 aastat (loome eraldi vanusepõhise grupi), - täiskasvanud 18+, - inimesel on kerged–mõõdukad ärevuse, stressi või meeleoluraskused. Piirkond : Tartu ja Tartumaa. L iituda saab kaugemalt veebikohtumistele ja/ või tulles Tartusse füüsilistele kohtumistele. Formaat (individuaal, grupi, kombineeritud): VIPS 1 on kombineeritud formaadis: 1) üks individuaal kohtumine enne gruppi ootuste ja algtaseme hindamiseks 2) 8 grupikohtumist veebis või kontaktkohtumisena 3) vajadusel toimub programmi jooksul vajaduspõhine motivatsiooni tõstmisele ja hoidmisele suunatud kohtumine koordinaatoriga 4) kokkuvõttev individuaalne kohtumine pärast grupi programmi tulemuste hindamiseks. VIPS 2 on individuaalne, 3-10 kohtumist. Struktuur (seansside arv, ühe seansi kestus minutites, grupisekkumiste korral inimeste arv grupis): Struktuuri kirjeldav kliendi teekond on alljärgnev: Esmane kontakt, suunamine - klient pöördub ise või suunatakse koostööpartneri kaudu, I Eelhindamine (individuaalne kohtumine) - vajaduste ja sobivuse hindamine, eesmärkide sõnastamine, sobiva teenuse valik (grupp või individuaalne). II Teenusel osalemine VIPS 1 grupiprogramm : 8 kohtumist kinnises grupis (kindlad osalejad algusest lõpuni), 6-8 inimest grupis, üks kord nädalas à 90 min. Vajadusel on võimalik liikumine grupist individuaalsetele kohtumistele. Programm käsitleb järgmisi teemasid: 1. taastumise ja heaolu mõtestamine, 2. tugevuste ja ressursside kaardistamine, 3. emotsioonide teadvustamine ja reguleerimine, 4. mõtete ja sisekõne mõju, 5. praktilised toimetulekuoskused, 6. ohumärkide märkamine ja ennetus, 7. suhted ja tugivõrgustik, 8. isiklik heaolu plaan. Vajadusel toimub motivatsiooni hoidev individuaalne kohtumine koordinaatori poolt grupis jätkamiseks. Iga grupiprotsessi jooksul liitub vähemalt ühel korral kogemusnõustaja, et oma kogemuste varal olla eeskujuks ja motiveerida taastumise teekonnal järgmiseid samme astuma. VIPS 2 individuaalne tugi : 3–10 kohtumist, à 60 min. III Tulemuste hindamine ja kokkuvõte (individuaalne kohtumine nii grupis kui individuaaltöös osalejatele) - muutuste hindamine, edasised soovitused ning vajadusel jätkusuunamine teistele teenustele, nt psühholoogiline abi, sotsiaalteenused. Metoodiliselt on iga kohtumine sarnaselt üles ehitatud: - sissejuhatus - teemakäsitlus - praktiline harjutus, sh CARe tööleht, loovteraapia elemendid alternatiivseks eneseväljenduseks ja eneseregulatsiooni oskuste mitmekesistamiseks - refleksioon - kodune ülesanne. Vorm (kohapeal, veebis jne): kohapeal (individuaalne ja 2 gruppi) või veebis (2 gruppi). Tõenduspõhisus (viidata uuringutele, rahvusvahelisele kasutusele; lisada viited või allikad): CARe m udel on tõenduspõhine metoodika, mida kasutatakse Eestis üle 15 aasta psühhosotsiaalsete teenuste osutamisel toetamaks haavatavas situatsioonis olevate inimeste vaimset tervist ja elukvaliteeti ning mis toetus personaalse taastumise põhimõtetele. CARe Network koduleht Hollander, D., Wilken, J.P. (2017) Kuidas klientidest saavad kodanikud. Taastumise ja kaasatuse toetamine CARe metoodika abil. Leamy, M., Bird, V., Le Boutillier, C., Williams, J., Slade, M. (2011). Conceptual framework for personal recovery in mental health: systematic review and narrative synthesis. British Journal of Psychiatry , 199, 445–452. Narusson, D . (2019). Personaalset taastumist ja agentsust toetav klienditöö vaimse tervise ja sotsiaalse rehabilitatsiooni valdkonnas: vaimse tervise raskustega inimeste ja spetsialistide perspektiivid. https://dspace.ut.ee/handle/10062/65258 (04.05.2026). Individuaal ja grupitöös kasutavad spetsialistid lähtuvalt oma eriala kompententsist loovteraapia elemente. Alljärgnevalt on toodud loovteraapia ühingu koduleht ja viited teadusuuringutele, mis toovad välja nii visuaalkunstiteraapia kui tantsu- ja liikumisteraapia tõenduspõhisuse depressiooni ja ärevusega toimetuleku toetamisel. Loovteraapia koduleht Hyvönen, K., Pylvänäinen, P., Muotka, J., & Lappalainen, R. (2020). The effects of dance movement therapy in the treatment of depression: A multicenter, randomized controlled trial in Finland. Frontiers in Psychology , 11, article 1687. https://doi.org/https://doi.org/10.3389/fpsyg.2020.01687 Karkou, V., Aithal, S., Zubala, A., & Meekums, B. (2019). Effectiveness of dance movement therapy in the treatment of adults with depression: A systematic review with meta-analyses. Frontiers in Psychology, 10 . https://doi.org/10.3389/fpsyg.2019.00936 Omylinska-Thurston, J., Karkou, V., Parson, A., Nair, K., Dubrow-Marshall, L., Starkey, S., |Thurston, S., Dudley-Swarbrick, I., & Sharma, S. (2020). Arts for the Blues: The development of a new evidence-based creative group psychotherapy for depression. The effectiveness of counselling and psychotherapy for depressioon, 21 (3), 597–607. Tooma, A. (2024) magistritöö Hindamisel kasutatav: Emotsionaalse enesetunde küsimustik (EEK-2). Autorid: A. Aluoja, J. Shlik, V. Vasar, K. Luuk, M. Leinsalu (1999). Kinnitus sekkumise juhendi olemasolu kohta (lisada näidis või kirjeldus): CARe metoodika on praktiliselt rakendatav koolituse ja käsiraamatu alusel: Hollander, D., Wilken, J.P. (2017) Kuidas klientidest saavad kodanikud. Taastumise ja kaasatuse toetamine CARe metoodika abil. A. Tooma magistritöös sisaldub mudel kehapõhiste pingete ja stressimaandamise tehnikate kasutamise kohta: Tooma, A. (2024) magistritöö Varasem rakendamine (rakendamise kirjeldus, maht ja kestus): Heaolu ja Taastumise Kool on loodud 2015. aastal ja meeskond rakendab sellest ajast CARe metoodikat inimeste heaolu ja taastumise toetamise eesmärgil. Toetust pakutakse individuaalselt ja grupis. Käesolevat programmi “Minu heaolu teekond” oleme rakendanud taastumise koolis kursusena perioodil 2021- 2026 ning samad teemad on käsitletud individuaaltöös. Projekti esitaja, Heaolu ja Taastumise Kooli Tartu üksuse poolt on nimetatud perioodil neil teemadel toetatud aastas 30 - 75 klienti. Loovteraapia (visuaalkunsti ning tantsu-ja liikumisteraapia) tehnikad on olnud taastumise koolis kasutusel üle 2 aasta võimaldamaks alternatiivset eneseväljendust ja toetamaks toimetulekut vaimse tervise raskustega, sh ärevus, depressioon. Tagasiside kogumise viis: Kõik osalejad täidavad enne (eelhindamine) ja pärast (tulemuste hindamine) teenust Eesti emotsionaalse enesetunde küsimustiku (EEK-2). Test uurib depressiooni, ärevushäirete, unehäirete ja vaimse kurnatuse tunnuste olemasolu. Koos vaimse tervise spetsialistiga vaadatakse tulemusi ja mõtestatakse inimese jaoks sobivad vaimset tervist toetavad sammud. Igal kohtumisel kogutakse osalejate enesehinnangulist tagasisidet. K asutatakse enesetunde skaalat 1-10. Küsime iga kohtumise lõpul rahulolu ja tagasisidet teema ja läbiviimise kohta kasutades mentimeter rakendust, mille tulemused salvestame ja tähelepanekutest lähtuvalt parendame järgmisi kohtumisi. Teenuse tulemusena paraneb osalejate emotsionaalne enesetunne, eneseteadlikkus ning toimetuleku oskused igapäevaelus. Oodatakse, et vähemalt 70% osalejatest hindab muutust positiivseks ning vähemalt 75% alustanutest lõpetab programmi . Kavandatud maht Seansside koguarv toetusperioodil: - toimub vähemalt 55 individuaalset eelhindamist , mille põhjal selguvad 50 osalejat ja nende jaoks sobiv VIPS formaat (grupp või individuaalne). Viiakse ellu kaks struktureeritud väheintensiivset psühholoogilist sekkumist: VIPS 1 grupiprogramm ja VIPS 2 individuaalne nõustamine. - VIPS 1: toimub 32 grupikohtumist 4-le grupile (1 grupp 8 kohtumist), sh 2 gruppi (2x8 korda) veebis ja 2 gruppi (2x8 korda) kontaktkohtumistena - VIPS 2: toimub kuni 144 individuaalkohtumist (18 osalejat x 8 teemat) - toimub kuni 50 tulemuste hindamist (tulenevalt lõpetajate arvust). Teenusesaajate arv: - projektist võtab osa 50 kerge–mõõduka ärevuse, stressi või meeleoluraskusega inimest - 12 - 16 inimest (2 gruppi, à 6 - 8 osalejat) osaleb grupiprogrammis kontaktkohtumistel (VIPS 1) - 12 - 16 inimest (2 gruppi, à 6 - 8 osalejat) osaleb grupiprogrammis üle veebi (VIPS 1) - kokku toimub 32 grupikohtumist (4-le grupile) - 18 inimest osaleb individuaalkohtumistel (VIPS 2) Keskmine seansside arv ühe teenusesaaja kohta: 10, so eelhindamine, 8 teemakohtumist , lõpphindamine. Kokkuleppel saab teemasid osaliselt läbida. Maht maakondade kaupa: K õik kontaktkohtumised toimuvad Tartu maal Veebigruppidesse saab liituda üle Eesti. Sihtrühmani jõudmise ja suunamise kanalid: Otsekontaktid ja kutsete edastamine piirkonna asutustesse, kus osalejad potentsiaalsed liiguvad: - kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakond (olemasolev koostöö), - perearstikeskused, - Töötukassa büroo, - kõrgkoolid, kutseõppeasutused, täiskasvanute gümnaasium, - noortekeskused, - piirkonna teised teenuse osutajad (varasem koostöö kogemus sarnaste projektide elluviimisel ja sihtgrupi kaasamisel), - kutseliste aitajate võrgustik, kes on teada taastumise kooli tegutsemise ja CARe koolitajate võrgustiku ja CARe rakendaja koolituste läbiviimise kaudu. Veebikanalid: - taastumise kooli koduleht, - taastumise kooli sotsiaalmeedia kanalis Facebookis arutelu tekitamine, - Vaimse tervise ja heaolu koalitsiooni uudiskiri Infotunnid taastumise koolis. Avalik teavitus (vajadusel), nt info raamatukogu teadetahvlile. Meeskond ja rakendusvõimekus Spetsialistide koguarv (vähemalt 5, lisada viie inimese info allolevasse tabelisse): Ees- ja perekonnanimi Haridus (eriala, kraad) Lepingu (nt töö-, töövõtu- või käsundusleping) sõlmimise kuupäev Teele Ööbik Tallinna Ülikool, psühholoogia, magistrikraadiga võrdsustatud BSc, Gestalt Institute of Scandinavia, kliiniline gestaltpsühhoterapeut. käsundusleping, alates 06.07.2016 Aster Tooma Tallinna Ülikool, MSc, kunstiteraapia, tantsu-ja liikumisterapeut, CARe metoodika rahvusvaheline koolitaja, superviisor, Tartu Ülikool, eripedagoogika, magistrikraadiga võrdsustatud BSc, Malmo Ülikooli projekt, Bostoni psühhiaatrilise rehabilitatsiooni spetsialisti väljaõpe. tööleping, alates 01.10.2025 Silvia Pütsep Tartu Ülikool, psühholoogia, BA, Tallinna Ülikool, kunstiteraapia, visaalkustiteraapia, magistritöö lõpetamisel. käsundusleping, alates 01.01.2023 Olvi Raie Tartu Ülikool, religiooniuuringud, MA Tallinna Ülikool, mikrokraad visuaalkustiteraapia alused Tallinna Ülikool, kunstiteraapia magistritöö kaitsmisel 2026 käsundusleping sõlmitakse positiivse rahastusotsuse korral Anita Kurvits Tartu Ülikool, eesti keel ja kirjandus, MA käsundusleping, alates 06.07.2016 Anna Toots Tartu Ülikool, Pärnu Kolledž, teenuse disain ja juhtimine, MA Tallinna Ülikool, sotsioloogia BA CARe metoodika rahvusvaheline koolitaja. tööleping, alates 15.10.2018 Spetsialistide kvalifikatsioon: Teele Ööbik on projektis superviisori ja nõustaja rollis. Teele on pikaaegse psühholoogi töö kogemusega nii avalikus sektoris kui erapraksistes, olles töötanud väga erinevate inimestega. Teele on end lisaks Tallinna Ülikooli magistrikraadile täiendanud erinevatel valdkondlikel koolitustel, ta on kliiniline gestaltpsühhoterapeut, läbinud pereteraapia sissejuhatava, lahenduskeskne lühiteraapia, konflikti vahendamise, CARe rakendaja, psühhodraama rakendaja koolitused. Teele tugevuseks on mitmekülgne kogemus erinevate sihtrühmadega, meeskondade superviseerimine ja pidev erialane enesetäiendamine. Aster Tooma on projektis nõustaja rollis. Aster on pikaaegse valdkondliku arendustöö kogemusega, samas tugev praktik, kes värskendab taastumise kooli olemasolevad materjalid VIPS formaadile vastavaks, kombineerides nii CARe kui loovteraapia teadmisi. Astril on põhjalikud teadmised CARe metoodikast, olles teadmisi koolitustel edasi andnud rahvusvahelisel tasemel. Ta on CARe metoodika rahvusvahelise koolitaja koolituse lõpetanud ning rahvusvahelise CARe Networki CARe mudeli koolitaja alates 2021. aastast. Silvia Pütsep on projektis nõustaja rollis. Silvia kombineerib oma erialases töös oskuslikult ja vastavalt sihtrühmale psühholoogi kutse ning kogemusteadmise ning rakendab seda mitmes rehabilitatsioonimeeskonnas. Silvia on läbinud CARe rakendaja koolituse. Käesoleval ajal õpib Silvia Tallinna Ülikoolis visuaalkunstiteraapia magistrantuuris, kirjutades lõputööd. Olvi Raie on projektis nõustaja rollis. Olvi tugevus on lai valdkondlik silmaring ja kogemused ning järjepidev enesetäiendamine. Muuhulgas on tal väga head kogemused noorte sihtrühmaga, olles olnud õpilasnõustaja ja valikkursuse juhendaja. Lisaks erialasele tööle on Olvil kogemused peaasi.ee ja ohvriabi vabatahtlikuna. Tema kunstiteraapia magistritöö on kaitsmisel 2026. aastal. Anita Kurvits on projektis nõustaja rollis. Anita on Eesti üks esimesi kogemusnõustajaid ja kogemusteadmise avalikke eestkõnelejaid. Ta läbis Tervise Arengu Istituudi kogemusnõustaja koolituse 2012. aastal. Lisaks oskab Anita tugevdada vaimse tervise raskusest taastujate igapäevaelu oskusi. Anita on Tervise Arengu Instituudis õppinud tegevusjuhendajaks. Anita on pikaaegne CARe kogemuskoolitaja, alates 2016. aastast. Anna Toots on projektis koordinaatori ja nõustaja rollis. Anna tugevuseks on CARe põhiselt töötava meeskonna igapäevane koordineerimine, nii kodumaiste kui välisrahastusega projektide elluviimine ning vaimse tervise ja sotsiaalvaldkonna organisatsioonide koostöövõrgustiku tundmine, sh sihtgrupi kaasamiseks. Anna omab CARe koolitaja tunnistust. Superviisorite arv ja kvalifikatsioon: Superviisor on Teele Ööbik, kes on omandanud Moreno keskuses superviisori ja coac hi kutse 2023 . aastal. Peale seda on Teele olnud järjepidevalt nii meeskondade kui indiviidide superviisor. Supervisiooni sagedus ja korraldus: Meeskonna supervisioonid toimuvad sagedusega 2 korda kuus 5 kuu jooksul, kokku 10 korda. Täiendavalt toimuvad meeskonna arutelud, mille tarbeks CARe koolitajad valdavad CARe põhise kovisiooni tehnikat. Riskijuhtimise plaan: Võimalikud riski d: 1. Madal osalus või huvi puudumine . Võimalik, et sihtrühm ei jõua teenuseni või ei teadvusta oma vajadust. Maandamine: - koostöö kohalike omavalitsuste sotsiaalosakondadega - koostöö perearstikeskustega - sihitud teavitustöö (selge ja mitte stigmatiseeriv sõnum) - juba olemasoleva koostöövõrgustiku kasutamine - erinevate teavituskanalite samaaegne kasutamine - individuaalse teenuse pakkumine alternatiivina grupile. 2. Osalejate katkestamine (eriti grupis). Ärevuse, motivatsioonilanguse või elukorralduse tõttu võib osaleja katkestada. Maandamine: - eelkohtumine (sobivuse hindamine ja ootuste selgitamine) - individuaalne tugi enne ja grupi ajal motivatsiooni hoidmiseks - selged kokkulepped osalemise osas - turvalise grupikeskkonna loomine - võimalus osaleda veebis või kohap eal. 3. Sobimatus grup pi. Kõik osalejad ei ole valmis grupis osalema. Maandamine: - võimalus alustada individuaalse teenusega, paindlikuma ajak ava alusel - paindlik liikumine grupiteenuselt individuaalsele nõustamisele - võimalus läbida teemasid vajaduspõhiselt. 4. Teenuse kvaliteedi varieeruvus erinevate spetsialistide vahel Maandamine: - ühtne CARe metoodika ning loovteraapia tööraamistik - struktureeritud programm - regulaarne supervisioon - regulaarsed meeskonna kohtumised ja klienditöö arutelud 5. Emotsionaalselt keerulised juhtumid (vajadus kõrgema taseme abiks) Maandamine: - selged kaasamise ja välistamise kriteeriumid - koostöö perearstide ja vaimse tervise spetsialistidega - vajadusel suunamine edasi sobivale teenusele . Kinnitus metoodika kasutusõiguse kohta: Aster Tooma, Anna Toots omavad rahvusvahelist CARe metoodika koolitaja väljaõpet, teised meeskonna liikmed on läbinud CARe metoodika rakendaja koolituse ning rakendavad seda oma igapäevatöös. Individuaaltöös kasutavad Eestis loovteraapeudid lahenduskeskset lühiterpaaia vormi ja erialaseid tehnikaid, mille nad on omandatud Tallinna Ülikoolis magistrantuuris. Ühe seansi maksumuse ja kulude põhjendus Ühe seansi maksumus (koos seansi formaadiga, kui sama taotlus/VIPS sisaldab erinevaid formaate): Teenuse arvestus toimub kohtumiste põhiselt. Ühe kohtumise hind sisaldab spetsialisti tööaega, ettevalmistust ja dokumenteerimist, samuti meeskonnatöös osalemist. VIPS 1 - 1 grupikord 235 eur (kokku 8 osalejat, alustame grupiga kui täitub vähemalt 6 osalejat, mis hoiab grupikorra maksumuse võimalikult optimaalse) VIPS 2 - individuaalnõustamine 100 eur. Keskmine kulu ühe teenusesaaja kohta: VIPS 1 - individuaalne eelkohtumine, 8 grupikorda, individuaalne tulemuste hindamine: 444 eur VIPS 2 - 10 individuaalset kohtumist: 1000 eur Seansi maksumuse struktuur – esitada kulude jaotus, sh tööjõukulud, supervisioon, koolitus, koordineerimine, litsentsi- ja platvormikulud ning kaudsed kulud (kuni 7% taotletava toetuse üldmahust): Kuigi tegelik kohtumiste arv võib varieeruda vastavalt osalejate vajadustele, on teenuse kogumaht planeeritakse maksimaalse võimaliku mahuna. Kui osaleja vajab lühemalt nõustamist, saab tema asemel liituda uus inimene (enamasti individuaalnõustamisele või kui uus grupp on veel alustamas). Kogueelarvest moodustab: nõustamise tööjõukulu - 79.59% koordineerimine - 8.15% supervisioon - 5.72% kaudsed kulud - 6.54% Koolituse ja litsentsi- ja platvormikulud puuduvad. Kululiik Ühik Ühiku arv Maksumus Kokku 1 Koordinaatori tööjõukulu kuu 5 670 3 350 2 Eelkohtumine, ind, tööjõukulu isik 55 100 5 500 3 Grupikorra läbiviimine, tööjõukulu grupikord, 90 min, 2 kohapeal, 2 veebis 32 235 7 520 Kogemuseksperdi kaasamine, tööjõukulu üks kord grupiperioodil 4 75 300 4 Individuaalnõustamine, tööjõukulu 18 isik*8 korda 144 100 14 400 5 Tulemuste hindamine, ind, tööjõukulu isik 50 100 5 000 6 Supervisioon, CARe põhine coaching meeskonnale, 1 kord kuus kord 10 235 2 350 7 Kaudsed kulud, kuni 7% 2 689 Kokku 41 109 Koolitustegevused (vajaduse korral) Koolituste kirjeldus ja maht (tundides): ei ole osa projektist Koolitatavate spetsialistide arv: Koolitatavate superviisorite arv: Seos kavandatud rakendamisega ja proportsionaalsuse põhjendus: Koolituskulude kogusumma (eurodes) ja osakaal toetuse eelarvest (%): Selgitus, kuidas kavandatav tegevus aitab tervikuna suurendada VIPS-i rakendamise võimekust Eestis (nt spetsialistide ettevalmistus, sekkumise kättesaadavus, rakendamise maht või organisatsiooniline suutlikkus). Laiem rakendamine on toetatud mitmel tasandil. Vaimse tervise teenuste kättesaadavus paraneb, sest madala sisenemislävega abi jõuab laiemalt sihtrühmani. Kavandatud väheintensiivne psühholoogiline sekkumine “Minu heaolu teekond” lisab selgelt kirjeldatud VIPSide hulka ühe, mis kombineerib CARe metoodika põhimõtteid ning integreerib kunstiteraapia elemente eesmärgiga toetada kergemate ja mõõdukate vaimse tervise raskustega täiskasvanute emotsionaalset heaolu, toimetulekuoskusi ja taastumisprotsessi. Tänu grupi- ja individuaalse programmi olemasolule ning võimalusele osaleda üle Eesti veebikohtumsitel paraneb sekkumiste kättesaadavus paindlikult inimese vajadustele vastavalt. Spetsialistide ressursikasutus on mõistlikult kasutatud, esiteks süsteemsel tasandil - hetkel eriarstiabi mitte vajavad kliendid on suunatud madalama intensiivsusega programmi ning tervishoiuteenuste koormus tasakaalustub sellega; teiseks on grupisekkumise maksumus osaleja kohta madalam kui individuaalne töö. Samuti toetab programm teenuste standardiseerimist, mida eeldab soov VIPSid kvaliteetselt üle Eesti kasutusele võtta. Esialgu Tartumaal kontaktkohtumistena rakendatav programm on põhimõtteliselt rakendatav üle Eesti. Poliitikakujundamise vaatest toetab käesoleva VIPSI rakendamine tõenduspõhiste (CARe, loovteraapia) praktikate levikut ning loob aluse ühtsele teenusmudelile Eestis. Kinnitused Kinnitan, et esitatud andmed on õiged ning vastan määruses sätestatud nõuetele. Kinnitan, et taotluses esitatud kulude katteks ei ole saadud ega taotleta toetust Euroopa Liidu fondidest, riigieelarvest ega muudest avaliku sektori vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Toots
Saatja: "Anna Toots" <
[email protected]>
Saaja: "Info - SOM" <
[email protected]>
Teema: VIPS taotlus
Kuupäev: 2026-05-04 20:39
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere!
Saadan taotluse.
Heade soovidega,
Anna Toots
Heaolu ja Taastumise Kool MTÜ, Tartu Taastumise Kooli eestvedaja
E-post:
[email protected]
Telefon: 5053907
www.heakool.ee
www.tartutaastumisekool.ee