Asutaja otsus

ASUTAJA OTSUS 04.05.2026 nr 55 Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla asutaja otsuse kinnitamine Eesti Vabariik, tegutsedes Sotsiaalministeeriumi kaudu, keda esindab riigivaraseaduse § 6 lõike 5 ja Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 16 alusel, otsustas kooskõlas RVS § 89 lõike 1 punktiga 3 ning Rahandusministeeriumi 04.12.2024 pöördumisega nr 12.5-1/5439-1 „Sihtasutuste tulemuslikkuse juhtimise parendamise rakenduskava ettepanek“ kinnitada asutaja ootused SA-le Põhja-Eesti Regionaalhaigla (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister  KINNITATUD sotsiaalministri 04.05.2026 käskkirjaga nr 55 Lisa Asutaja ootused haiglale SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Käesolevas dokumendis esitatakse asutaja ootused sihtasutuse tegevusele strateegiliste suundadena asutaja huvide stabiilseks ja pikaajaliseks kaitsmiseks ning riigi tervishoiupoliitika elluviimiseks. Asutaja ootused täiendavad seadustes ja põhikirjas sihtasutuse juhtimisele kohanduvat, täpsustades ja lisades riigi tervishoiupoliitikast tulenevaid ülesandeid. Kuna seadusest tulenevalt nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab sihtasutuse juhtimist ning teeb järelevalvet sihtasutuse ja tegevjuhtkonna üle, on alljärgnevad eesmärgid suunatud kõigile haigla nõukogu liikmetele juhtimise tagamiseks vastavalt asutaja ootustele. Sihtasutuse nõukogu tagab selleks haigla arengukava strateegiliste eesmärkide kooskõla asutaja ootustega ja riiklike arengusuundadega ning vastutab nende elluviimise eest juhatuse poolt, kinnitades juhatusele mõõdikud eesmärkide saavutamise hindamiseks ja jälgides nende täitmist. Strateegilised suunad haiglale Riigi kui asutaja üldised põhitegevusega seotud ja täiendavad ootused tuginevad riigi pikaajalisele arengustrateegiale "Eesti 2035", tervisevaldkonna peamisele strateegilisele arengukavale "Rahvastiku tervise arengukava 2030" ning strateegilistele dokumentidele “Haiglavõrgu arengusuunad aastaks 2040” ja “Kiirabi arengusuunad aastani 2035”. Riigi kui asutaja üldised ootused seoses põhitegevusega:  osutada kvaliteetset piirkondliku haigla tasemel eriarstiabi, viies haigla osutatavad teenused vastavusse teeninduspiirkonna vajadustega, arvestades rahvastiku paiknemist ja demograafiat;  arvestada teenuste arendamisel kõrgtehnoloogiliste/ressursimahukate tervishoiuteenuste tsentraliseerimise ning sagedamini vajatavate teenuste detsentraliseerimise põhimõtteid;  jätkata haiglate konsolideerimist ja võrgustumist, lähtudes asutaja täpsustatud suunistest;  juhtida strateegiliselt ja arendada tütarhaiglaid, edastades neile oma esindajate kaudu nõukogus asutaja ootused käesolevast dokumendist lähtudes;  suurendada piirkondlike haiglate vahelist sisulist koostööd teenuste arendamisel ja osutamisel, toetades arstlike erialade koostööd soodustavaid algatusi, arvestades ka ressursside optimaalset kasutust riigis;  teha kõrgema etapi haiglana meditsiinilist sisulist koostööd ning toetada ja nõustada keskhaiglaid, maakondliku vastutusega haiglaid ja esmatasandi tervishoidu, et saavutada patsientidele sujuv raviteekond ja parim tervisetulemus;  viia igapäevaselt ellu tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integratsiooni, korraldada selleks vajalikud protsessid ja ressursid organisatsioonis, et tagada patsiendi terviklik käsitlus ja abi koostöös piirkonna sotsiaalvaldkonna ning kogukonnaga;  tagada osutatavate teenuste kvaliteet ja patsiendiohutus kaasaegsete põhimõtete kohaselt, kasutades või luues selleks asjakohaseid meetmeid ja mõõdikuid;   viia kvaliteedi toetamiseks läbi regulaarselt kliinilisi auditeid koostöös teiste piirkondlike haiglatega ja kaasates väliseksperte;  väärtustada personali, sealhulgas hinnata regulaarselt rahulolu, investeerida tulemuste põhjal töökeskkonna ja -tingimuste parendamisse, toetada asjakohaste meetmetega töötajate elukestvat õpet ja regulaarseid pädevushindamisi;  kaasata sidusrühmi, sealhulgas patsientide esindajaid haigla arengu planeerimisse;  olla aktiivne osaleja riiklikes uuendusprojektides ning võtta juhtiv roll nende arendamises ja elluviimises;  panustada aktiivselt innovatiivsete lahenduste arendamisse eriarstiabis, sealhulgas tehisintellekti kasutuselevõttu teenuste osutamisel. Haiglapõhised täiendavad ootused:  tagada õpetava haiglana koostöös Tartu Ülikooliga, tervishoiukõrgkoolide ja teiste haiglavõrgu haiglatega arstidele ja muule meditsiinipersonalile kaasaegne kõrgetasemeline diplomieelne ja -järgne õpe (sh praktilise õppe ja residentuuri korraldamine) ning täiendkoolitused;  tagada haigla valmisolek riigikaitselisteks olukordadeks ja tsiviilkriisideks, sealhulgas tagada tegevusvaru elutähtsate teenuste järjepidevaks toimimiseks, ning arendada riigi tervishoiuvaru pidamise süsteemi koostöös Terviseametiga Põhja-Eesti varustuskindluse tagamiseks;  tagada ja arendada kriisijuhtimise võimekust, võttes arvesse oma kandvat rolli meditsiinilise tegevuse koordineerimises Põhja-Eesti piirkonnas;  järgida head juhtimistava ja vastutustundlikke juhtimispõhimõtteid, sh negatiivsete kliimamõjude vähendamiseks, integreerides selleks vajalikud meetmed haigla igapäevategevusse, juhtimisse ja strateegiatesse;  tagada Eesti infoturbestandardis esitatud nõuete täitmine haigla infoturbesüsteemides;  tagada reageerimise valmisolek Estonian Disaster Relief Team (EDRT) Eesti Päästemeeskonna välihaigla võimekuseks koostöös Terviseametiga. Strateegiliste suundade elluviimist ja tegevuse jätkusuutlikkust toetavad finantseesmärgid ning strateegilised mõõdikud:  finantsstabiilsus – läbipaistev ja kulutõhus majandustegevus, mis on kooskõlas riigihangete seaduse, korruptsioonivastase seaduse jt asjakohaste õigusaktide põhimõtetega, et tagada haigla jätkusuutlik toimimine piiratud ressursside oludes: o tagada tulude ja kulude tasakaalus hoidmine, efektiivne ja jätkusuutlik majandustegevus, sealhulgas käibekapitali vajaliku ressursi tagamine; o tagada haigla majandustegevuse positiivne tulem majandusaasta lõpu seisuga, võttes arvesse mahukate sihtfinantseerimiste mõju tulude ja kulude tasakaalule; o optimeerida selleks vajaduse korral majandustegevust piiratud ressursse arvestades;  investeerimispoliitika – o luua ja arendada kaasaegseid efektiivsemaid teenuse osutamise võimalusi ja mudeleid, võttes kasutusele uusi diagnostika- ja ravimetoodikaid; o hinnata põhjalikult investeerimisvajadusi, arvestades kontserni põhimõtet; o viia ellu riigi investeerimispoliitikat, arendades riiklikult olulist tervishoiutaristut;  riskijuhtimine – o lähtuda haigla juhtimisel optimaalsest riskitasemest ja finantsstabiilsusest, mis peab tagama pikaajaliste strateegiliste eesmärkide saavutamise ja tegevuste jätkusuutlikkuse; lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja – tagada üldine maksevõime vahemikus 1,1–1,3;  valdkondlikud strateegilised mõõdikud ja eesmärgid seireks o võtta kasutusele majandustegevuse tõhususe hindamine ning tagada tõhususe suurenemine aastate võrdluses, arvestades tegevuskulu töötaja kohta ja tegevuskulu ravijuhu kohta; o seirata regulaarselt patsientide/klientide rahulolu ning viia ellu vajalikud parendustegevused; o seirata tööpere rahulolu, korraldades töötajate rahulolu hindamise regulaarseid küsitlusi ning rakendades tulemuste põhjal parendusmeetmeid, et luua organisatsioonis erialaseks ja meeskonnatöö arenguks vajalik toetav kollegiaalne töökeskkond; o korraldada tervishoiu partnerite (teised haiglavõrgu haiglad, esmatasand) rahulolu hindamise regulaarne küsitlus koostöö hindamiseks ja viia ellu vajalikud parendustegevused.