Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 21231502504 12.01.2023, Tallinn 1. Kriminaalmenetluse käik ja asjaolud Xxx Xxxx on esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2 alusel selles, et tema 30.10.2021, kella 01.00 ajal aadressil Xxx Xxxx asuva maja juures toimunud konflikti käigus tekitas oma abikaasale Xxxx Xxxx füüsilist valu ja kehavigastusi (ninal ja vasaku kõrva juures marrastused). Oma tegevusega pani Xxx Xxx toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo 09.12.2021 lõpetati Xxx Xxxx suhtes kriminaalasja nr 21231502386 menetlus KrMS § 202 lg 7 alusel ning määrati kohtustuseks, et Xxx Xxxx peab osalema vägivallast loobumise tugiliini nõustamisel vähemalt viiel korral ning järgima vägivallast loobumise tugiliini nõustaja poolt koostatud tegevusplaani. Kohustuste täitmise tähtaeg: 09.10.2022. Xxx Xxxx nõustus kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 lg 1, 2, 7 alusel ning andis oma nõusoleku kohta allkirja kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele. Tähtaegselt Xxx Xxxx kriminaalmenetluse lõpetamisel määratud kohustust ei täitnud. Järelevalveperioodil ei võtnud ta vägivallast loobumise nõustajaga ühendust ning telefoni teel ei õnnestunud prokuröril temaga enam ühendust saada, kutse peale ilmuda 28.11.2022 menetlustoimingutele prokuratuuri, kahtlustatav ei reageerinud. Kriminaalmenetluses teadaolev telefoni number xxxxxxxx ei vasta, aadressil Xxx xxxx Xxx Xxxx enam ei ela. Kannatanu Xxx Xxxx selgitas 21.11.2022, et nad ei ela kahtlustatavaga enam koos, oma lapse vastu kahtlustatav huvi ei tunne, telefonile ja e-kirjadele ei vasta, kannatanule teadaolevalt elab ta sõprade juures, täpselt teadmata kohas, Xxxx poolsaarel. 21.11.2022 uuendas prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalasja nr 21231502504 menetluse ning kuulutas Xxx Xxxxx tagaotsitavaks. 2. Määruse põhjendus KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). KarS 121 lg 2 p 2 ja 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Tegemist on teise astme kuriteoga (KarS § 4 lg 3). Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest vajadusest. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust. Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just selle järele on tungiv vajadus. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole Xxx Xxxxx varem lähisuhte vägivalla kuriteo eest karistatud, kahtlustuses esitatud kuriteosündmus toimus üle aasta tagasi. Kahtlustatav on kriminaalmenetluses selgitanud, et käesoleval ajal ei ela nad kannatanuga enam koos. 09.12.2021 kriminaalmenetluse lõpetamisel määratud kohustuse jättis Xxx Xxxx täitmata, kuna ta ei ela kannatanuga koos ning omavahel nad ei suhtle, siis unustas ta ka nõustamisel käimata. Kahtlustatav kahetseb juhtunut, ta on kannatanu ees vabandanud. Kõike eeltoodut arvestades leiab prokurör, et oportuniteediprintsiibi rakendamine Xxx Xxx suhtes käesolevas kriminaalasjas on tulemuslikum, kui tema karistamine kriminaalkorras. Käesoleval juhul puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks ning Xxx Xxxx suhtes ei ole eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata vajalik kriminaalmenetluse jätkamine. Prokuröri hinnangul on riik täitnud talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, kui isiku suhtes kohaldatakse KrMS § 202 lg 2 alusel määratud kohustusi. Xxx Xxxxx on selgitatud, et kui kahtlustatav ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2 ,7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21231502504 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: - Xxx Xxxx peab käituma kannatanu Xxx Xxxx viisakalt ja lugupidavalt, kasutamata vägivalda. - Xxx xxxx peab viibima kohtumistel Xxx Xxxx kainena. Kohustuste täitmise tähtaeg: 12.07.2023. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 2 CD plaati jätta kriminaalasja juurde. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmeid ei ole edastatud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: kulud puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kannatanule ja kahtlustatavale. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Tallinn, Lubja 4. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Kristel Pihlakas Olen määruse kätte saanud ja kohustustega nõus. Xxx Xxxx