Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 21730000148

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 03.01.2023, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Ametiasutuse nimi: abiprokurör Piia Enno Kriminaalasja number: 21730000148 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 3313 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (XXX) Kuriteo toimepanemise aeg: 28.10.2019 Käeolevas kriminaalasjas alustati menetlust 20.04.2021 KarS § 3313 lg 1 tunnustel selle kohta, et XXX seadis täiteasjas nr XXX kinnistamisavalduse alusel XXX euro suuruse nõude tagamiseks keelumärke XXX (XXX) kinnisasjale nr XXX väärtusega XXX eurot, kinnisasjale nr XXX väärtusega XXX eurot ja sõidukile väärtusega XXX eurot. I Menetluse käik 1. 23.02.2021 esitas XXX esindaja advokaat XXX Põhja Ringkonnaprokuratuurile kuriteokaebuse koos lisadega XXX suhtes KarS § 3313 lg 1 (XXX) tunnustel kriminaalmenetluse alustamiseks. Kuriteokaebuse kohaselt tegi Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) XXX kiirmenetluse korras otsuse XXX karistamise kohta LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo eest XXX euro suuruse rahatrahviga, mille pidi XXX tasuma 15 päeva jooksul. Kuna XXX rahatrahvi etteantud ajavahemiku jooksul ei tasunud, siis edastas PPA trahvinõude täitmise korraldamise XXX. XXX täitedokumenti ei saadetud. XXX esitas XXX XXX kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, millega mõistis viimaselt välja täitemenetluse alustamise tasu, elektroonilise arestimise tasu ja kohtutäituri põhitasu kokku summas XXX eurot. Kuivõrd XXX kohtutäituri tasu ära ei maksnud, esitas kohtutäitur XXX kinnistamisavalduse XXX kuuluvatele XXX linnas aadressiga XXX asuvale korteriomandile ja XXX aadressiga XXX asuvale korteriomandile keelumärke seadmiseks. Samaaegselt saatis XXX XXX ka teate keelumärke seadmise kohta, milles selgitas, et täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist, mistõttu võib ta lasta keelumärke registrisse kanda ka enne täitmisteate saatmist. Sellele eelnevalt oli kohtutäitur ka arestinud XXX arvelduskontod. XXX kanti eelnimetatud kinnistutele keelumärked ka kinnistusraamatusse. Keelumärkeid ei olnud kuriteokaebuse esitamise hetkel kustutatud. Kuriteokaebuses märgiti, et eeltooduga oli XXX XXX täitedokumenti kohale toimetamata arestinud XXX euro suuruse võlanõude täitmise tagamiseks kaks XXX kuuluvat korteriomandit. Eeltooduga oli kohtutäitur toime pannud XXX kuuluva vara teadvalt ebaseadusliku aresti, sest ta pidi teadma, et mõlema või vähemalt ühe korteromandi arestimine on vastuolus Täitemenetluse seaduses (edaspidi TMS) sedastatud põhimõtetega. Kuriteokaebuses selgitati, et TMS § 142 lg 1 kohaselt arestitakse kinnisvara kinnistusraamatusse keelumärke seadmisega. Seega arestis XXX keelumärke seadmisega XXX vara. Selle tegevuse ebaseaduslikkuse osas märgiti, et õiguskirjanduse kohaselt seisneb vara arestimise ebaseaduslikkus tühises arestimises kui ka vara liialt suures ulatuses arestimises. Kuriteokaebuses leiti, et XXX poolt oli XXX vara arestimine ebaseaduslik seetõttu, et see oli tühine kui ka põhjusel, et vara arestiti liialt suures ulatuses. XXX vara arestimine oli kuriteokaebuse kohaselt ebaseaduslik ka põhjusel, et seda arestiti võlanõuet arvestades liialt suures ulatuses. Selles märgiti, et isegi juhul, kui lugeda XXX poolt XXX vara arestimist TMS § 145 lg 4 alusel seaduslikuks, oli see ebaseaduslik TMS § 53 lg 1 alusel. TMS § 53 lg 1 järgi ei või arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks. Sama sätte alusel ei kehti eeltoodu juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine ei ole muul viisil võimalik. Nagu eelnevalt mainitud, oli nõude ja täitekulude summaks XXX eurot. Kuriteokaebuses märgiti, et XXX kuuluvate kinnisasjade väärtust võis olla suurusjärkudes XXX eurot (XXX korteriomand) ja XXX eurot (XXX korteriomand). XXX aga taotles kahele XXX kinnisasjale keelumärke seadmist, kuigi ka ühest XXX korteromandi müügist saadavast rahast saanuks rahuldada XXX euro suurust võlgnevust. Kuna kohtutäitur pidas vajalikuks arestida mitte ühe, vaid kaks XXX kinnistut, siis pani ta toime TMS § 53 lg 1 mõttes ülearestimise. Kuriteokaebuses leiti, et kohtutäitur ei saanud sellise tegevuse juures tugineda TMS § 53 lg 1 teisest poolest nähtuvale õigusele, mille kohaselt võib võlgniku vara arestida suuremal määral, kui muul viisil nõude rahuldamine pole võimalik. Kuriteokaebuses märgiti, et rääkimata sellest, kas nõude rahuldamine oli võimalik ilma kummagi kinnistu arestimiseta, oli nõude rahuldamine ilmselgelt võimalik arestides vaid ühe kinnistu. Seega oli mõlemad kinnistu arestimine ilmselgelt ebavajalik, mistõttu oli selline tegevus TMS § 53 lg 1 mõttes ebaseaduslik. Kuriteokaebusest leiti, et kohtutäitur arestis XXX vara ebaseaduslikult otsese tahtlusega. Ta teadis, et vara arestimiseks puudus alus ja arestitud sai vara rohkem, kui vaja. 2. XXX koostas Põhja Ringkonnaprokuratuur XXX esindaja advokaat XXX kuriteokaebuse alusel kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise nr XXX selles kirjeldatud asjaoludes kuriteotunnuste puudumise tõttu. 3. XXX esitas XXX esindaja advokaat XXX Riigiprokuratuurile kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise nr XXX peale. Kaebaja taotles teatise tühistamist ja kohtutäitur XXX suhtes KarS § 3313 lg 1 tunnustel kriminaalmenetluse alustamist. 4. XXX rahuldas Riigiprokuratuur XXX esindaja kaebuse ning alustas käesoleva kriminaalmenetluse. Riigiprokurör leidis, et kuriteokaebuses kirjeldatud kohtutäitur XXX tegevuses täiteasjas XXX XX XXX kuuluvatele kahele korteriomandile aadressidel XXX ja XXX, Harjumaa kinnistusraamatus keelumärgete seadmisega võlanõude summas XXX eurot sissenõudmiseks esinevad kohtutäituri poolt XXX vara teadvalt ebaseadusliku arestimise (KarS § 3313 lg 1) tunnused. 5. Kannatanu XXX, kuulati kannatanuna üle ning tema kirjalikult antud ütlused oli kokkuvõtvalt järgmised: XXX määrati talle Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poolt kiiruse ületamise eest rahatrahv summas XXX eurotXXX palus PPA-lt määratud maksetähtaega pikendata, mida ka tehti, kuid enda sõnul unustas trahvi tasuda. XXX aasta oktoobris (kannatanu kirjalike ütluste protokollis on ilmselt ekslikult kirjutatud XXX oktoobris) sai XXX e-kirja teel XXX täitedokumendid ning muud täitemenetlusega seotud dokumendid sh kohtutäituri tasu dokumendid. XXX pidas kohtutäituri tasu põhjendamatult kõrgeks, ei olnud nõus kohtutäituri tegevusega ning pidas tema vara arestimist ebaseaduslikuks. Avalduse keelumärgete seadmiseks tema varale, mis on esitatud XXX kinnistusosakonnale, on XXX allkirjastanud XXX, kandemääruse on kohtunikuabi teinud XXX. Täitmisteade saadeti talle kohtutäituri büroo töötaja poolt XXX e-posti teel. Hiljem selgus, et täitmisteade saadeti ka XXXe-kirja teel, mis jäi XXX poolt tähelepanuta, kuivõrd e-kirja pealkiri viitas hoopis konto arestimise aktile. XXX varast arestiti sõiduk XXX, reg nr XXX, korteriomand aadressil XXX, Harju maakond, korteriomand aadressil XXX. Samuti kõik XXX pangakontod. Pretensiooni ja vastuväite kohtutäituri tegevuse peale esitas XXX mh XXX, milles vaidlustas tema hinnangul ebaseaduslike keelumärgete seadmise. XXX ütluste kohaselt on talle XXX tegevuse tagajärjel talle tekkinud pigem mittevaraline kahju seoses õigusvastase kannetega kinnistusraamatusse. Sellised kanded kahjustavad mainet ja tõenäoliselt ei saa ta kunagi teada, kui suur on selle tagajärjel saamata jäänud tulu ning tal ei olnud võimalik käsutada oma isiklikku vara hüpoteegi seadmiseks, et kaasata käibevahendeid oma ettevõttele, kellel oli täiendavaid rahalisi vahendeid vaja oma kohustuste õigeaegseks täitmiseks. Et vahendeid ei olnud tagatise puudumise tõttu võimalik õigeaegselt kaasata, tekkisid ettevõtte, XXX, mille tegelik kasusaaja XXX on, vastu viiviste ja kahjuhüvitiste nõuded. Lisaks on kohtutäitur XXX hinnangul nõudnud antud täitemenetluses täituritasu suuremas ulatuses kui kõiki asjaolusid arvestades on põhjendatud, eelkõige dokumentide kättetoimetamise vastuolulise menetluspraktika tagajärjel tekkinud viivituse tõttu. 5.1 XXX tasus XXX XXX eurot otse sissenõudjale. XXX oktoobris tasus XXX kohtutäituri tasu XXX eurot. XXX varale seatud keelumärked kustutati ja täitemenetlus lõpetati XXX. 6.1 XXX kriminaalasja raames tsiviilhagi ei esitanud. 6. XXX on XXX KarS § 3313 lg 1 järgi s.o kohtutäituri poolt olulises ulatuses vara teadvalt ebaseadusliku arestimise, esitatud kahtlustus selles, et XXX seadis XXX täiteasjas nr XXX kinnistamisavalduse alusel keelumärke XXX kinnisasjale nr XXX väärtusega XXX eurot ja kinnisasjale nr XXX väärtusega XXX eurot. XXX seadis XXX keelumärke seadmise avaldusega keelumärke XXX sõidukile riikliku registreerimismärgiga nr XXX väärtusega XXX eurot. Täiteasja nr XXX nõude suuruseks oli XXX eurot. Täiteasja nr XXX nõude tagamiseks oleks piisanud keelumärke seadmisest vaid ühele XXX kinnisasjale või sõidukile. Seades keelumärke kahele XXX kinnisasjale ning ka sõidukile rikkus XXX Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 53 lg 1, mille alusel arestida ei või rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. 7. XXX XXX kahtlustatavana ütlusi ei andnud, kuid soovis seda teha hiljem. XXX toimunud kahtlustavavana ülekuulamisel XXX ennast talle esitatud kahtlustuses süüdi ei tunnistanud. Kokkuvõtvalt selgitab XXX enda ütlustes järgmist: ta on XXX kohtutäiturina tegutsenud alates XXX ning alates XXX. septembrist täitis ta oma ametikohustusi täiteasjas XXX läbiviidavas menetluses võlgniku XXX suhtes. Sissenõudjaks oli Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu. Nõudeks oli tasumata rahatrahv väärteoasjas summas XXX eurot ja täitekulud kohtutäituri kasuks summas XXX eurot. Kokku XXX eurot. Täitemenetluse algatamisel toimetas ta XXX kätte täitmisteate algatatud menetluse kohta, teavitas võlgnikku tasumisele kuuluvatest summadest, vabatahtliku täitmise tähtaja pikkusest ja tegi ettepaneku tasuda nõue enne tähtaja lõppemist. Täitmisteade oli võlgnikule kätte toimetatud XXX. a, 10-päevane vabatahtliku täitmise tähtaeg lõppes XXX. XXX nõuet määratud tähtajaks ei tasunud. Samuti ei võtnud võlgnik XXX ühendust, et saavutada täitemenetluses kokkulepe võla osade kaupa tasumiseks. Peale tähtaja saabumist edastas XXX esmalt krediidiasutusele elektrooniliselt vara arestimise akti kontode arestimiseks vähendatud kohtutäituri tasu määraga (põhitasu summaga 50%)ja ootas kolm tööpäeva aresti tulemust konto arestiga nagu kohtutäituri seaduse § 411 ette näeb. Täiteasjas tuvastas XXX, et XXX puudus sissetulek, elektroonne arest arveldusarvetele nõude rahuldamiseni ei viinud. Seega oli tal seadusest tulenev õigus alustada muude täitetoimingutega - õigus seada keelumärked registritesse, arestida ja vajadusel müüa võlgniku vara. XXX seati XXX avalduse alusel võlgniku sõidukile XXX käsutamise keelumärge Transpordiameti sõidukite registris. Lisaks sõiduki keelumärkele seati XXX XXX avalduse alusel keelumärge ka võlgniku järgmistele kinnistutele kinnistusregistris: - korteriomand, XXX; - korteriomand aadressil XXX. XXX ütluste kohaselt ainult keelumärke seadmisest ei piisa, et saaks väita, et sõiduki väärtus on kindlaks tehtud. Arestimine eeldab asjade üleskirjutamist ja hindamist. Täitemenetluse seadustiku § 74 lg 1 kohaselt hinnatakse asi arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti. Akti koostamist eeldab ka täitemenetluse seadustiku § 75 lg 1. Alghind on ka enampakkumise korraldamisel kohustuslik element enampakkumise kuulutuses tulenevalt täitemenetluse seadustiku § 84 lg 1 punktist 3 - asja alghind enampakkumisel on hindamise tulemusena saadud ja arestimisakti märgitud hind (TMS § 82 lg 1). Keelumärke seadmisel vara ei hinnata, kuna selle abinõu põhieesmärk on vara säilitamine sissenõudja nõude rahuldamise huvides. XXX ütluste kohaselt ei kohaldatud sõiduki suhtes arestimist, kuna on suur tõenäosus, et võlgnik annaks ise vabatahtlikult oma sõiduki üle. Täitemenetluse seadustiku eelnõu seletuskirjas on keelumärke seadmisel n-ö distsiplineeriv või võlgnikku mõjutav iseloom, mis sunniks nõuet täitma. Keelumärke seadmisega ei kaota võlgnik omandiõigust veel täielikult, tal säilib võimalus nõuet siiski muudest vahenditest täita ning käsutusõigus tagasi saada. Kui võlgnik kaotab üksnes asja käsutamise õiguse, kuid jääb asja endiselt valdama ja kasutama, on riive minimaalne ja seega õigustatud. Silmas tuleb pidada ka sissenõudja huve ja ootust nõude kiirele rahuldamisele, mis on täitemenetluse põhieesmärk. Keelumärgete seadmisel tuvastas XXX, et kõik võlgniku korteriomandid on koormatud hüpoteekidega. Korteriomand reg osa nr XXX aadressil XXX oli enne keelumärke seadmist koormatud I ja II järjekoha hüpoteegiga kokku summas XXX eurot XXX kasuks. Korteriomand nr XXX aadressil XXX oli koormatud kohtuliku hüpoteegiga XXX eurot XXX kasuks. Veel kaks teist XXX kuuluvat korteriomandit olid lisaks koormatud Tallinna kohtutäitur XXX käsutamise keelumärgetega. Keelumärke avalduse alusel kinnisasjale keelu seadmine ei ole ebaseaduslik ja teenib üheselt vara säilimise eesmärki – lukustada kinnistusraamat võimalike võlgniku tehingute vältimiseks ja välistades võimaluse, et sissenõudja peab täitemenetluses tegelema vara tagasivõitmise hagi esitamisega täitemenetluses võõrandatud vara võlgniku omandisse tagasi saamiseks. Täitemenetluse põhieesmärk on sissenõudja nõude rahuldamine ja on igati mõistlik selle tagamiseks teha kõik, et vältida sissenõudjale lisakulutuste riski ja samuti mitte põhjustada võlgnikule tarbetuid täitekulusid. 8. Kriminaalmenetluse käigus tuvastati kohtutäitur XXX poolt täitemenetluses arestitud XXX vara keskmine turuväärtus ajavahemikul XXX. Sõiduki XXX, reg nr XXX väärtuseks hinnati XXX eurot, aadressil XXX asuva korteri hinnaks XXX eurot ja aadressil XXX, Tartu maakond asuva korteri hinnaks XXX eurot. 9. XXX on kriminaalkorras karistamata, kehtivad väärteokaristused puuduvad. II Lõpetamise põhistused KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi KrMS § 202 kohaldamine eeldab, et eelnenud kriminaalmenetluse käigus on kahtlustatava või süüdistatava käitumises tuvastatud KarS § 2 lg-s 2 sätestatud teo karistatavuse üldised eeldused - süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü (RKKKo 3-1-1-19-10, p 8.3). Kriminaalasja menetlemise käigus on tuvastamist leidnud, et kohtutäitur XXX arestis täitemenetluse raames XXXeuro suuruse nõude tagamiseks kaks võlgnikust XXX kinnistut ja sõiduki, seades varale keelumärked. TMS § 64 lg 1 kohaselt kirjutab kohtutäitur võlgniku valduses olevate asjade arestimiseks asjad üles ja keelab nende käsutamise. Vara arestimiseks loetakse ka kohtutäituri avalduse alusel registripidaja poolt registrisse asja käsutamise keelumärke tegemist, kui see toimub enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist. TMS § 54 lg 1 kohaselt on võlgnikul alates arestimisest keelatud arestitud vara käsutada. Kui kinnisasja arestimisel ulatub arest ka vallasasjadele, võib vallasasju käsutada korrapärase majandamise piires. Võlgnik saab küll arestid kinnisvara kasutada, kuid mitte käsutada. Seega ei ole kohtutäituri poolt keelumärke seadmine käsitletav mitte üksnes vara säilimise abinõuna, vaid vara arestimisena. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 389 lg 1 järgi ei või arestitud vara käsutada. Seega tähendab vara arestimine varale käsutuskeelu (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 88) kehtestamist. (RKKKo 1-17-4309, p 26). Käesoleval juhul arestiti enne kinnisvara ja sõiduki arestimist ka võlgniku arvelduskontod, mille tulemusel sissenõudja nõuet polnud vahendite puudumise tõttu võimlik rahuldada. Seega oli igati õigustatud kohtutäituri poolt järgmise sammuna võlgniku vara arestimine. Vara arestimine piirab isiku põhiseaduse (PS) §-s 32 sätestatud omandipõhiõigust, mistõttu see peab olema seaduslik ja põhjendatud, samuti peab sellel olema mõistlik põhjus. Seega ei saa keelumärke seadmise eesmärk olla üksnes võlgnikku distsiplineeriv, vaid see peab olema eesmärgipärane üksnes sissenõudja nõude rahuldamiseks. Tõenäoliselt kaasneb vara arestimisega ka võlgnikku distsiplineeriv mõju, kuid see ei saa olla vara arestimise ainueesmärk. TMS § 53 lg 1 kohaselt ei või arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Arestitud vara väärtus kokku oli hinnanguliselt XXX eurot millest väärtus XXX eurot, ning korterite hinnaks, millest üks asus XXX ja teine XXX, vastavalt XXX eurot ja XXX eurot. Seega oleks tõenäoliselt piisanud võlanõude rahuldamiseks üksnes sõiduki arestist ja vajadusel müügis, isegi juhul, kui sõiduki hindamise tõttu oleks suurenenud täitekulud. Isegi juhul, kui kohtutäituri poolt vara üleskirjutamisel oleks selgunud, et sõiduki väärtus on selle seisukorra tõttu oluliselt madalam ning sellest poleks piisanud olemasoleva nõude ning kohtutäituri tasu katmiseks, siis oleks niivõrd väikse nõude puhul ilmselgelt piisanud ainult ühe kinnistu arestimises ja vajadusel müügist ning seda ka olukorras, kus mõlemad kõnealused kinnisasjad olid koormatud eelnevate hüpoteekidega sh XXX asuv korter XXX euro suuruse hüpoteegiga, mis moodustas arestimise ajal ca 10 % selle väärtuses. Seega ei olnud vajalik XXX eurose nõude puhul lisaks sõidukile veel arestida mõlemad XXX kinnistud, vaid oleks piisanud üksnes XXX asuva kinnistu arestimisest ja vajadusel selle müügist. Kohtutäitur XXX arestis siiski nii sõiduki kui ka kaks korterit, olles teadlik TMS § 53lg 1 nõuetest ning pidas muuhulgas XXX kinnistustele seatud keelumärkeid üksnes kergeks riiveks ja mõjutusvahendiks mõjutamaks võlgnikku tasuma oma võlga ja täitemenetluses tekkinud kulusid. Kannatanu esindaja enda avalduses viidanud ka sellele, et kohtutäitur XXX poolt XXX vara arestimine on tühine TMS § 55 p-de 1 ja 2 alusel st vara arest on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige, kui vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita või võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet. Kriminaalasja menetluse käigus leidis tuvastamist, et kohtutäitur XXX ei saa ette heita arestimist ilma kehtiva täitedokumendita ega võlgnikule täitmisteate kättetoimetamata jätmist. Kehtivaks täitetoiminguks oli PPA poolt XXX koostatud väärteootsus, millega määrati talle karistusena XXX euro suurune trahv. Täitmisteade saadeti küll XXX peale keelumärgete kandmist, kuid RKTKo 3-2-1-14-10 p 5 kohaselt võib kohtutäitur TMS § 145 lg 4 järgi võlgniku kinnisasja arestida või lasta keelumärke registrisse kanda ka enne täitmisteate saatmist, kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist. Nimetatud norm kaitseb sissenõudjat. Kas esinev oht on küllaldane täitetoimingu tegemiseks enne täitmisteate kättetoimetamist, on kohtutäituri diskretsiooniotsus, mida tuleb siiski põhjendada. TMS 64 lg 2 kohaselt kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist, võib kohtutäitur võlgniku vara arestida või lasta registrisse kanda keelumärke ka enne täitmisteate saatmist. Seega on alust XXX kahtlustada KarS § 3313 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteos s.o kohtutäituri poolt vara teadvalt ebaseaduslik arest, mis seisnes võlgniku arestitakse vara arestimises suuremas ulatuses, kui on vajalik nõude rahuldamiseks ja täitemenetluse kulude katteks (TMS § 53 lg 1) Kohtutäitur XXX puhul on tegemist aga isikuga, kes on varasemalt kriminaalkorras karistamata, ta on pikaajalise staažiga kohtutäitur (alates XXX). Rääkida ei saa sellest, et XXX oma tegevusega realiseeris KarS § 3313 lg 1 koosseisu raskeimal viisil (erinevalt nt teadvalt arestitud vara müük kohtutäituri poolt) või et tema tegevus oleks tekitanud mõõdetavat või pöördumatut kahju kannatanule, mistõttu ei ole praeguses asjas XXX süü suur. XXX süü suuruse juures ei saa mööda vaadata ka võlgniku XXX enda käitumisest. Kogu täitemenetlus oli ajendatud siiski sellest, et võlgnik XXX ei tasunud oma sissenõutavaks muutnud kohustusi vabatahtlikult ning ka osad XXX poolt täitemenetluses teostatud täitetoimingud (nt arvelduskontode arest) ei andnud soovitud tulemust ja ei võimaldanud täitmisel olevat nõuet täita, mistõttu tuli XXX otsida erinevaid võimalusi, kuidas saaks sissenõudja nõue rahuldatud. Kohtutäitur ei ole riigiametnik ega ettevõtja, vaid vaba elukutse esindaja, kes peab ametit oma nimel ja vastutusel. Seega puudub menetluse jätkamiseks ka avalik menetlushuvi ning on põhjendatud lõpetada käesolev menetlus otstarbekuse kaalutlusel. Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21730000148 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: 2.1 kohustada XXX KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel maksma riigituludesse XXX. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata XXX 2.2 kohustada XXX KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kandma annetusena XXX XXX arvelduskontole (valida alltoodutest endale sobiv): Swedbank: XXX SEB pank: XXX LHV pank: XXX Luminor: XXX Coop Pank: XXX Kohustuse täitmise tähtajaks määrata XXX 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: Tõkendit ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta CD-plaat sinna salvestatud failidega kriminaalasja juurde. 5. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsja kulud jäävad XXX kanda. 6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kannatanule ja tema esindajale. 7. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Tallinn, Lubja 4. 8. Kannatanul on õigus esitada kümne päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale taotlus põhistatud määruse saamiseks. Viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest koostab menetleja põhistatud määruse. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Enno Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse. Olen määrusega nõus: XXX (allkirjastatud digitaalselt) Vandeadvokaat XXX (allkirjastatud digitaalselt)