Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 21930000270

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 28.12.2022, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Leelo Soomaa Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 21930000270 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 3891 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (isikukood XXX) Kriminaalasjas nr 21930000270 alustati menetlust 01.11.2021 karistusseadustiku (KarS) § 3891 lg 3 tunnustel. XXX esitati 09.06.2022 kahtlustus § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles ajavahemikul 19.07.2013–31.08.2020 äriühingu XXX juhatuse liige, jättis maksukohustuse vähendamise eesmärgil esitamata äriühingu käibedeklaratsioonide andmed maksustamisperioodide märts 2018, august– september 2018 ja juuni–november 2019 kohta, mille tulemusel varjati 20% määraga maksustatavat käivet kokku summas XXX eurot ja jäeti tasumata sellelt arvestatud käibemaksu kokku summas XXX eurot. Üksikelamute müügitehingud, millega seonduvaid andmeid ei deklareeritud ja millelt jäeti käibemaks tasumata, olid järgmised: 08.03.2018 koostati ja tõestati notari XXX juures notarileping XXX, mille kohaselt XXX müüs ostjatele XXX ja XXX kinnistu registriosa nr-ga XXX ja aadressiga XXX, XXX alevik, XXX vald, Harju maakond koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Ostuhinnaks lepiti kokku XXX eurot, millest XXX eurot kohustus ostja tasuma müüja soovil järgmiselt: XXX eurot XXX (registrikood XXX) kontole ning XXX eurot XXX kontole. Ostuhinnast XXX eurot oli enne lepingu sõlmimist hoiustatud notari kontole, mille osas lepiti kokku, et notar edastab hoiustatud summa XXX kontole. XXX pangakontolt nähtub, et 08.03.2018 laekus kontole ülekanne summas XXX eurot notarilt XXX ning 12.03.2018 ülekanne summas XXX eurot ostjalt XXX. 19.09.2018 koostati ja tõestati Tallinna notari XXX juures notarileping nr XXX mille kohaselt, et XXX müüs ostjatele XXX ja XXX kinnistu registriosa nr-ga XXX ja aadressiga XXX, XXX alevik, XXX vald, Harju maakond. Ostuhinnaks lepiti kokku XXX eurot, millest XXX eurot kohustus ostja tasuma müüja soovil järgnevalt: XXX eurot XXX kontole ja XXX eurot XXX kontole. Ostuhinnast XXX eurot oli enne lepingu sõlmimist hoiustatud notari kontole, mille osas lepiti kokku, et notar edastab hoiustatud raha XXX kontole. Ostuhinnast XXX eurot oli tasutud XXX kontole enne lepingu sõlmimist. XXX pangakontolt nähtub, et 06.08.2018 laekus kontole ülekanne summas XXX eurot ostjalt XXX, 19.09.2018 ülekanne summas XXX eurot notarilt XXX ja 21.09.2018 ülekanne summas XXX eurot ostjalt XXX. 28.06.2019 koostati ja tõestati Tallinna notari XXX juures notarileping nr XXX, mille kohaselt XXX müüs ostjale XXX kinnistu registriosa nr-ga XXX ja aadressiga XXX, XXX alevik, XXXvald, Harju maakond. Ostuhinnaks lepiti kokku XXX eurot, millest XXX eurot kohustus ostja tasuma müüja soovil järgmiselt: XXX eurot osaühingu XXX kontole ja XXX eurot XXX kontole. Ostuhinnast XXX eurot oli enne lepingu sõlmimist hoiustatud notari kontole, mille osas lepiti kokku, et notar edastab hoiustatud summa XXX kontole. XXX pangakontolt nähtub, et 01.07.2019 laekus kontole ülekanne summas XXX eurot notarilt XXX ja ülekanne summas XXX eurot ostjalt XXX. 09.08.2019 koostati ja tõestati Tallinna notari XXX juures notarileping nr XXX, mille kohaselt XXX müüs ostjatele XXX ja XXX kinnistu registriosa nr-ga XXX ja aadressiga XXX, XXX alevik, XXX vald, Harju maakond. Ostuhinnaks lepiti kokku XXX eurot, millest XXX eurot kohustus ostja tasuma müüja soovil osaühingu XXX kontole ja XXX eurot XXX kontole. XXX pangakontolt nähtub, et 12.08.2019 laekus kontole ülekanne summas XXX eurot ostjalt XXX . 01.11.2019 koostati ja tõestati Tallinna notari XXX juures notarileping nr XXX, mille kohaselt XXX müüs ostjatele XXX ja XXX kinnistu registriosa nr-ga XXX ja aadressiga XXX, XXX alevik, XXX vald, Harju maakond. Ostuhinnaks lepiti kokku XXX eurot, millest XXX eurot kohustus ostja tasuma XXX kontole. Ostuhinnast XXX eurot oli enne lepingu sõlmimist hoiustatud notari kontole, mille osas lepiti kokku, et notar edastab XXX eurot XXX kontole ja XXX eurot osaühingu XXX kontole. Ostuhinnast XXX eurot oli tasutud XXX kontole enne lepingu sõlmist. XXX pangakontolt nähtub, et 01.11.2019 laekus kontole ülekanne summas XXX eurot notarilt XXX, 04.11.2019 ülekanne summas XXX eurot ostjalt XXX ja 23.08.2019 ülekanne summas XXX eurot ostjalt XXX. Seejärel, kui Maksu- ja Tolliameti maksuauditi osakond oli 30.06.2020 alustanud teate alusel XXX ettevõtlusega tegelemise kontrolli Eestis, kutsuti 14.08.2020 XXX ainuosaniku XXX otsusega tagasi äriühingu juhatuse liige XXX ja nimetati uuteks juhatuse liikmeteks Vene Föderatsiooni kodanik XXX (sünd. XXX, elukoht Venemaa Föderatsioon) ja XXX (isikukood XXX). Kõik ülalloetletud tehingutega müüdud üksikelamud olid uusehitised, mis võõrandati enne nende esmast kasutuselevõttu. Seega kuulusid müügitehingud maksustamisele 20%-lise käibemaksumääraga. Sellest tulenevalt tekkis XXX OÜ-l käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustus 08.03.2018 seoses aadressil XXX, XXX alevik, XXX vald, Harju maakond asuva üksikelamu müügiga summas XXX eurot ja aadressil XXX XXX alevik, XXX vald, Harju maakond asuva üksikelamu müügiga summas XXX eurot, kuivõrd esimese kahe kinnistu müügiga täitus KMS § 19 lg-st 1 tulenev maksukohustuslaseks registreerimise piirmäär XXX eurot. Seega on XXX OÜ jätnud deklareerimata käivet ja tasumisele kuuluvat käibemaksu alljärgnevalt: - 2018. aasta märtsis deklareerimata käivet summas XXX eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu summas XXX eurot; - 2018. aasta septembris deklareerimata käivet summas XXX eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu summas XXX eurot; - 2019. aasta juunis deklareerimata käivet summas XXX eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu summas XXX eurot; - 2019. aasta augustis deklareerimata käivet summas XXX eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu summas XXX eurot; - 2019. aasta novembris deklareerimata käivet summas XXX eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu summas XXX eurot. Seega jättis XXX maksukohustuse vähendamise eesmärgil esitamata XXX käibedeklaratsioonide andmed maksustamisperioode märts 2018, august–september 2018 ja juuni–november 2019 kohta, mille tulemusel varjati 20%-lise määraga maksustatavat käivet kokku summas XXX eurot ja sellelt arvestatud käibemaksu kokku summas XXX eurot. Samuti kahtlustatakse XXX selles, et tema poolt 20.11.2019 loodud äriühing XXX, mille registrijärgseks tegevusalaks oli elamute ja mitteeluhoonete ehitus, soetas kinnistu, taotles kinnistule ehitusluba, esitas ehitamise teatise, ehitas kinnistule uue elamu, taotles kinnistule kasutamisluba ja võõrandas kinnistu füüsilistest isikutest ostjatele, kuid ei lisanud müügihinnale käibemaksu. Kuivõrd võõrandatud üksikelamu oli uusehitis, mida müüdi enne tema esmast kasutuselevõttu, rikuti seega KMS § 16 lg 2 p-i 3, mille kohaselt maksuvabastust ei kohaldata kinnisasjale, mille oluline osa on ehitis ehitusseadustiku tähenduses või ehitise osa ja mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa esmast kasutuselevõttu. 01.11.2021 koostati ja tõestati Tallinna notari XXX juures notarileping nr XXX, mille kohaselt XXX müüs ostjatele XXX ja XXX kinnistu registriosa nr-ga XXX ja aadressiga XXX , XXX küla, XXX vald, Harju maakond koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Ostuhinnaks lepiti kokku XXX eurot. XXX pangakontolt nähtub, et 02.11.2021 laekus kontole ülekanne summas XXX eurot notarilt XXX ja ülekanne summas XXX eurot ostjalt XXX. XXX OÜ pangakontolt nähtub, et kinnistu müügist saadud rahalised vahendid kanti 01.11.2021 edasi äriühingute XXX (registrikood XXX; juhatuse liige XXX) ja XXX (registrikood XXX; juhatuse liige XXX) pangakontodele ning lisaks võeti rahajäägid sularahas välja. Müüdud üksikelamu oli uusehitis, mis võõrandati enne nende esmast kasutuselevõttu. Seega kuulus müügitehingu maksustamisele 20%-lise käibemaksumääraga. Sellest tulenevalt tekkis XXX käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustus 01.11.2021 seoses aadressil XXX, XXX küla, XXX vald, Harju maakond asuva üksikelamu müügiga summas XXX eurot, kuivõrd kinnistu müügiga täitus KMS § 19 lg-st 1 tulenev maksukohustuslaseks registreerimise piirmäär XXX eurot. Seega on XXX jätnud maksustamisperioodi november 2021 kohta deklareerimata käivet summas XXX eurot ja sellelt tasumisele kuuluvat käibemaksu XXX eurot (müügihind XXX eurot koos arvestusliku käibemaksuga). Eeltoodud üksikelamu müügitehingu järgselt kutsuti XXX 05.11.2021 ainuosaniku XXX otsusega (digiallkirjastatud 30.11.2021) tagasi äriühingu juhatuse liige XXX ja määrati uuteks juhatuse liikmeteks XXX (isikukood XXX) ja Vene Föderatsiooni kodanik XXX (sünd. XXX, elukoht Venemaa Föderatsioon). XXX, andes XXX ainuosanikule XXX korralduse ennast äriühingu juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuda ja äriühingu juhatusse uued liikmed nimetada, tegutses teadliku eesmärgiga distantseerida ennast äriühingust enne äriühingu käibemaksukohustuslaseks registreerimise avalduse esitamise kohustuse tekkimist 04.11.2021 ja maksustamisperioodi november 2021 käibedeklaratsiooni esitamise kohustuse tekkimist 20.12.2021, viies seega näilikult eelnimetatud registreerimis- ja esitamiskohustused üle äriühingu uutele juhatuse liikmetele XXX ja XXX. XXX pidi äriühingu juhatuse liikme vahetust korraldades teadma, et äriühingu majanduslik olukord ei võimalda maksukohustust täita. Seega oli XXX eesmärgiks vabaneda vastutusest seoses XXX maksukohustuse mittetäitmisega. Seega jättis XXX maksukohustuse vähendamise eesmärgil esitamata XXX käibedeklaratsiooni andmed maksustamisperioodi november 2021 osas, mille tulemusel varjati 20%-lise määraga maksustatavat käivet kokku summas XXX eurot ja sellelt arvestatud käibemaksu kokku summas XXX eurot. Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et XXX esitatud kahtlustus on põhjendatud. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse esitada isikule süüdistuse KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Samas näeb kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg 1 ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutlustel lõpetaks. KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib nimetatud paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada prokuratuur. Eeltoodu tähendab, et seadusandja on jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka oportuniteediprintsiipi, mis võimaldab isiku suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine ei ole tingimata vajalik. Oportuniteediprintsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt kasutada menetluslikke ressursse võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede võimalikult ulatuslik kaitse. Käesoleval juhul leiab prokurör, et kriminaalasja asjaolusid arvestades esinevad kahtlustatava puhul eeldused kriminaalasja lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. Oma seisukohta põhjendab prokurör järgnevalt. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on nimetatud seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Käesolevas kriminaalasjas on kahtlustatavale etteheidetav tegu kvalifitseeritav KarS § 3891 lg 1 järgi, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastase vangistus. Seega on tegu teise astme kuriteoga, mille toimepanemise eest ei ole nähtud ette vangistuse alammäära. Kriminaalmenetluse lõpetamise eeldusena tuleb hinnata kahtlustatava süü suurust. Isiku süü suuruse hindamisel võetakse aluseks KarS-is toodud põhimõtted, eelkõige §-s 57 sätestatu. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja sätestatud karistusraame. Seadusandja on antud kuriteo eest ette näinud ka rahalise karistuse. Sellest tulenevalt on seadusandja hinnangul tegemist kuriteoga, mille toimepannuna ei peeta isiku süüd suureks, kuna seadusandja poolt ettenähtud karistuse väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. Prokuröri hinnangul mõistab isik enda käitumise tõsidust ning kahetseb teo toimepanemist. Samuti ei ole kriminaalasja kohtueelse uurimise käigus tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Eeltoodut arvestades on prokurör seisukohal, et kahtlustatava süüd võib hinnata keskmiseks, mitte suureks. Kriminaalmenetluse lõpetamiseks on KrMS § 202 alusel vajalik tuvastada avaliku menetlushuvi puudumine. Praktikast lähtuvalt hinnatakse nimetatud kriteeriumi täidetust läbi eri- ja üldpreventiivsete kaalutluste. Eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine üldjuhul vajalik juhul, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või tema suhtes menetlus on otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Käesoleval juhul on kahtlustatava näol tegu isikuga, keda ei ole varem kriminaalkorras korras karistatud ja kellel puuduvad kehtivad väärteokaristused. Samuti ei ole isiku osas varem oportuniteediprintsiipi kohaldades kriminaalmenetlusi lõpetatud ning tema suhtes ei menetleta praegusel ajal muid kriminaalasju. Lisaks on käesoleva kriminaalasja esemeks oleva kuriteo viimasest osateost praeguseks möödas rohkem kui aasta ning prokurörile teadaolevalt on isik vahepealsel ajal käitunud seaduskuulekalt. Seega ei ole prokuröri hinnangul alust arvata, et karistamisest loobumine võiks tingida kuritegude toimepanemise jätkamise. Üldpreventiivsest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine üldjuhul vajalik juhul, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Käesoleval juhul ei ole kahtlustatava näol tegemist ametilt erilist usaldusväärsust eeldava isikuga. Kuigi majandusalaste kuritegude puhul on avaliku menetlushuvi seisukohast oluline võtta arvesse riigi peaprokuröri 15.03.2022 juhise nr RP-1-2/22/1 p-s 3.3.11 sätestatut, mille kohaselt eeldatakse avalikku menetlushuvi juhul, kui laekumata maksusumma ületab 150 000 eurot, on prokuröri hinnangul käesoleval juhul siiski kaalukama tähtsusega fakt, et kriminaalasjas ei ole esitatud avalik-õiguslikku nõudeavaldust. See tähendab, et kannatanu Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu ei ole pidanud tasumata jäetud maksusumma väljamõistmiseks vajalikuks isiku karistamist kriminaalmenetluses, vaid peab piisavalt tõhusaks meetmeks asja lahendamist haldusaktiga. Samuti lisab prokurör, et ainuüksi kriminaalmenetlusele allutamise fakt, sellest tingitud vajadus osaleda kahtlustatavana menetlustoimingutel ning samuti kriminaalmenetluse lõpetamisel isikule pandav märkimisväärne rahaline kohustus, annavad avalikkusele selge signaali, et maksualastele rikkumistele järgneb riigi reaktsioon isikute põhivabadusi enim piiravate vahendite ehk kriminaalmenetluse näol. Prokuröri hinnangul on see käesolevas asjas üldpreventsiooni eesmärkide saavutamiseks piisav. Kõiki ülaltoodud asjaolusid kogumis hinnates on prokurör seisukohal, et käesolevas asjas on kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks vajalik avalik menetlushuvi ära langenud ning esinevad KrMS §-s 202 sätestatud alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21930000270 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel määrata XXX kohustus tasuda riigituludesse XXX (28.12.2022 seisuga on XXX tasutud XXX eurot ning seega on kohustus täitmata veel XXX euro ulatuses). Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 28.03.2023a. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: - 09.06.2022 läbiotsimisel XXX elukohast aadressil XXX, Tallinn leitud ja ära võetud XXX ja XXX spiraalköites, mis pakendati turvakotti nr 5017796 - hoida Maksu- ja Tolliametis, kuni käesolevas kriminaalasjas kriminaalmenetluse uuendamise võimaluste ammendumiseni (KrMS § 202 lg 6 ja lg 7), seejärel tagastada; - Sülearvutist XXX seerianumbriga XXX ja mobiiltelefonist XXX IMEI-koodiga XXX ja XXX; SIM-kaardiga XXX loodud andmekandjate koopiad ja konteinerfail säilitada menetleja (Maksu- ja Tolliamet) andmehoidlas, kuni käesolevas kriminaalasjas kriminaalmenetluse uuendamise võimaluste ammendumiseni (KrMS § 202 lg 6 ja lg 7), seejärel hävitada; - Sülearvuti XXX seerianumbriga XXX, mobiiltelefon XXX IMEI-koodiga XXX SIM- kaardiga nr XXX, mobiiltelefon XXX IMEI-koodiga XXX SIM-kaardiga nr XXX ja mobiiltelefonist XXX IMEI-koodiga XXX SD-kaardiga nr XXX loodud andmekandjate koopiad ja konteinerfail säilitada menetleja (Maksu- ja Tolliamet) andmehoidlas, kuni käesolevas kriminaalasjas kriminaalmenetluse uuendamise võimaluste ammendumiseni (KrMS § 202 lg 6 ja lg 7), seejärel hävitada; 5. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 6. Vastavalt KrMS § 206 lg-le 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata kahtlustatavale XXX (XXX) ja tema kaitsjale XXX (XXX) ning kannatanule, Maksu- ja Tolliamet (registrikood 70000349, aadress Lõõtsa 8a, Tallinn). 7. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lg-le 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, 10115 Tallinn. 8. KrMS § 207 lg-te 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile aadressil Wismari 7, 15188 Tallinn. 9. Kriminaaltoimik jätta hoiule Põhja Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni. Leelo Soomaa ringkonnaprokurör /allkirjastatud digitaalselt/ XXX kinnitusel on ta kriminaalmenetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus ning on määruse kätte saanud. XXX on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustust ettenähtud tähtaja jooksul, uuendab prokuratuur KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse. XXX XXX