Andrus Umboja Teie 15.04.2026 nr 6-2/2079
Jõelähtme Vallavalitsus
Meie 14.05.2026 nr 1-17/26/1506-3
Vastus selgitustaotlusele
Austatud Andrus Umboja
Pöördusite Kliimaministeeriumi poole, et saada selgitust veeseaduse kohase joogivee käitleja
määratluse kohta ning joogivee käitleja poolt tarbijatele kättesaadavaks tehtava joogivee
hinnakujunduse põhimõtete ja seda reguleerivate õigusaktide kohta. Alljärgnevalt vastame
koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Terviseametiga Teie esitatud küsimustele.
Soovite esiteks teada, kas selline eraisik, kes võtab talle kuuluvast individuaalsest veevõtukohast
vett vähem kui 10 m3 ööpäevas ja kes teeb selle joogiveena tasu eest kättesaadavaks vähem kui
50-le inimesele asukohas, mis ei ole ühisveevärgi -ja kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS)
kohane ühisveevärgiga kaetav ala ja kellele ei kohaldu ÜVVKSi kohase vee-ettevõtja õigused ega
kohustused ja milline tegevus ei toimu avalik-õigusliku tegevuse raames, tuleb lugeda veeseaduse
(§ 87 lõike 1) kohaseks joogivee käitlejaks.
Selgitame, et veeseaduse § 87 lõike 1 järgi on joogivee käitleja ettevõtja, kelle tegevus on joogivee
tootmine, varumine, töötlemine, pakendamine või muud toimingud, mille tulemusel on joogivesi
kättesaadav tarbijale või teisele isikule tasu eest või tasuta. Sama lõike teine lause sätestab erandi:
individuaalsest veevõtukohast vee võtjat ei peeta joogivee käitlejaks, kui ta võtab vett keskmiselt
alla 10 m³ ööpäevas või vähem kui 50 inimese tarbeks, välja arvatud juhul, kui joogiveega
varustamine on osa majandustegevusest või avalik- õiguslikust tegevusest. Sama loogika kordub
ka sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja
analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded “ kohaldamisalas.
Seega ei sõltu küsimus üksnes veekogusest või tarbijate arvust, vaid ka sellest, kas vee
kättesaadavaks tegemine toimub majandustegevuse raames. Äriseadustiku § 1 järgi on ettevõtja
mh füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning see on talle püsiv
tegevus. Sellest tulenevalt on põhjendatud järeldus, et kui eraisik teeb talle kuuluvast
individuaalsest veevõtukohast vett tasu eest kättesaadavaks püsivalt või korraldatud teenusena, siis
võib selline tegevus olla käsitatav majandustegevusena ning isik kvalifitseerub veeseaduse § 87
lõike 1 tähenduses joogivee käitlejaks ka siis, kui vett antakse alla 10 m³ ööpäevas või vähem kui
50 inimesele. Kui aga tegemist ei ole majandustegevuse ega avalik-õigusliku tegevusega,
kohaldub erand ja isikut joogivee käitlejaks ei loeta.
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/
[email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Soovite ka teada, millised on veeseaduse kohase joogivee käitleja, kes ei ole vee-ettevõtja ega isik,
kellele kohalduksid ÜVVKSi kohased vee-ettevõtja kohutused, tarbijatele tasu eest kättesaadavaks
tehtava joogivee hinnakujunduse võimalikud põhimõtted ja selleks õiguslik alus. Sealjuures
soovite teada: 1. millised joogivee käitleja poolt tehtud kulud ja kulukomponendid võivad olla
joogivee kättesaadavaks tegemise eest võetava tasu suuruse kujundamise aluseks; 2. kas ja kuidas
on võimalik tagada õigus saada joogivee käitlejalt teavet tema poolt tarbijatele kättesaadavaks
tehtud joogivee eest küsitava tasu kujunemise ja selle põhjendatuse kohta ning 3. kes on need
pädevad asutused (ja milliste õigusaktide alusel), kellel on võimalik joogivee käitleja poolt
tarbijatele tarnitava joogivee eest võetava tasu põhjendatuse üle teha järelevalvet.
Selgitame, et kui joogivee käitleja ei ole ÜVVKSi § 24 alusel määratud vee-ettevõtja ega ole ka
ÜVVKSi § 28 alusel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutaja ilma vee-ettevõtjaks
määramiseta, siis ei kohaldu sellisele joogivee käitlejale ÜVVKSis sätestatud veeteenuse hinna
kujundamise põhimõtted ning Konkurentsiamet ei tee sellises olukorras järelevalvet
hinnaregulatsiooni üle. Kehtivates õigusaktides ei ole sätestatud nõudeid ega kohustusi sellise
veeteenuse hinna kujundamisele, põhjendatusele ega selle üle järelevalve teostamisele, mis ei
vasta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse tunnustele. Sellisel juhul lepitakse teenuse
osutamise tingimused, sealhulgas tasu suurus, kokku poolte vahelises võlaõiguslikus lepingus ning
tasu kujuneb poolte kokkuleppel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristjan Truu
merenduse ja veekeskkonna asekantsler
Koopia: Sotsiaalministeerium, Terviseamet
Anni Mandel, 605 1257
[email protected]