Piiriülene keskkonnamõju

Vastavalt nimekirjale 19.05.2026 nr 6-3/26/1765-2 Soome detailplaneeringute piiriülene keskkonnamõju strateegiline hindamine Kuopio linnas Soome on piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (Espoo konventsiooni) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) protokolli alusel teavitanud Eestit seoses detailplaneeringutega Kuopio linnas (Sorsasalo ja Hepomäki alad). Sorsasalo detailplaneeringu eesmärk on kujundada Kuopio linna põhjaosas paiknevale tööstusalale mitmekesiste tööstusfunktsioonidega ala, sealhulgas võimaliku väikese moodulreaktoriga kaugküttejaama (SMR-jaam) ning taastuvkütuse tehase rajamiseks. Hepomäki detailplaneeringu eesmärk on uurida Kuopio lõunaossa ringmajandus- ja tööstusala rajamise võimalust ning samuti hinnata väikese moodulreaktoriga kaugküttejaama võimalikku paiknemist. Selles planeeringus käsitletakse kahte alternatiivset lahendust, mis erinevad peamiselt juurdepääsutee paiknemise ja Tervapuro oja ületamise lahenduste poolest. Planeerimisprotsessi osana hinnatakse mõju ehitatud keskkonnale, liiklusele, looduskeskkonnale, kliimale, lastele, ohutusele ja maakasutuse piirangutele, samuti käsitletakse sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku mõju. Kirjale on lisatud eestikeelsed detailplaneeringute ülevaatlikud materjalid. Mõlema detailplaneeringu ingliskeelsete eskiismaterjalidega on võimalik tutvuda veebilehel https://www.kuopio.fi/en/environment- and-housing/urban-planning/planning-of-a-district-heating-small-modular-reactor/. Lähtuvalt Soome määratud vastamistähtajast ootame 12. juuniks 2026 põhjendatud arvamusi selle kohta, kas Eesti peaks osalema Soome detailplaneeringute piiriüleses KSH menetluses (e -posti aadressil [email protected]). Juhul, kui peate vajalikuks Eesti osalemist, on oodatud ka põhjendatud arvamused Soome koostatud detailplaneeringute materjalidele ning selle kohta, milline oluline kahjulik piiriülene keskkonnamõju võib Eestile kaasneda, et sellega saaks arvestada planeeringu ja KSH protsessis. Lisaks viiakse arendaja Kuopion Energia Oy kavandatava Kuopio SMR-jaama projekti jaoks läbi eraldi keskkonnamõju hindamise (KMH) menetlus, millest Kliimaministeerium on varem teavitanud 1 . Eesti plaanib osaleda piiriüleses KMH protsessis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Antti Tooming elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler Lisad: Kuopio detailplaneeringute materjalid Ülle Luiks, 623 1220 [email protected] 1 28.04.2026 kirjaga nr 6-3/26/1456-2 Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  Osalemis- ja Nr 1 (4) hindamiskava (OAS) Töö nr 857 Kuopio linn 1276/2025 Linnakeskkond Detailplaneerimine 12.3.2026 HEPOMÄE TÖÖSTUSALA Detailplaneering ja detailplaneeringu muudatus Planeeringumuudatuse ala Ala aerofoto, ligikaudne piir on tähistatud punase planeeringumuudatuse ala ligikaudne piir joonega. on tähistatud punase joonega. Mis on osalemis- ja hindamiskava kaubanduskeskus ja Hiltulanlahti (OAS)? väikeelamupiirkond. Kuopio linna Kiviharju ja Hiltulanlahti Planeeringuala on peamiselt hoonestamata linnaosades koostatakse detailplaneering ja metsandusala. Planeeringuala piirneb detailplaneeringu muudatus. Käesolev põhjaosas Kaatopaikantiega ning alal asuvad osalemis- ja hindamiskava tutvustab maa-ainese kaevandusala, Uusiotie planeeringu koostamise lähtekohti, sisu ja ringmajandusala ja asfaldijaam. eesmärke, sisaldab plaani selle kohta, kuidas planeeringu koostamise käigus kaasatakse Planeeringuala lõunaosas läbib ala Savo maaomanikke, elanikke ja teisi osalisi, ning raudtee. Savo raudteest lõuna pool asuvad plaani selle kohta, milliseid planeeringu ka kaks ühepereelamut. mõjusid hakatakse hindama. Ala piire võidakse planeeringutöö käigus Käesolev osalemis- ja hindamiskava on täpsustada. Planeeringuala asukoht ja ühtlasi projekti kokkuvõtteks Espoo ligikaudne piir on esitatud joonistel 1 ja 2. konventsiooni kohase rahvusvahelise ärakuulamise jaoks. Mis on kavandamisel Osalemis- ja hindamiskava täiendatakse Detailplaneeringuga uuritakse uue vajaduse korral planeerimistöö käigus. ringmajandus- ja tööstusala rajamise võimalusi ning kaugkütte väiketuumajaama Planeeringuala paiknemise võimalikkust. Planeeringuala asub Kuopio keskse Kaugkütte väiketuumajaama paiknemist linnapiirkonna lõunaosas. Planeeringuala uuritakse samal ajal Kuopio keskse läänepoolsel küljel asub Kuopio linnapiirkonna põhjaossa jääva Sorsasalo jäätmekeskus ning kagus Matkuse detailplaneeringu koostamise raames. Väiketuumajaama kavandamine lähtub Üldplaneeringus on arvesse võetud piirkonna Kuopion Energia vajadusest leida asendus liiklusühendusi, määrates planeeringuala kaugkütte tootmisviisile Haapaniemi 2 läbiva tänavaühenduse Kaatopaikantie ja elektrijaamale, mille kasutusiga lõpeb 2035. Nuolimäenkatu vahel. Planeeringuala aastal. lõunaosas on samuti märgitud ühendusvajadus edela suunas Korsujärve Planeerimise lähtekohad poole. Üldplaneeringus on Savo raudtee näidatud raudteeliikluse alana. MAAKONNAPLANEERING Üldplaneeringus on samuti määratud Põhja-Savo maakonnaplaneeringus paikneb rohevõrgustik erinevate maa- ja planeeringuala viienda koridori, üheksanda metsandusala tähistustega ning näidatud koridori ja 23. koridori arendamisvööndis, looduse mitmekesisuse seisukohalt olulised Kuopio–Siilinjärvi–Tahko turismi arendamise alad. Planeeringu tähistustes on arvesse koridoris, looduslikul tuumalal, asustuse võetud ka muu hulgas arheoloogilise arendusalal, ringmajanduse arendusalal ja kultuuripärandi objektid, maa-ainese kaitsevööndis. kaevandamisalad, matkarajad jne. Maakonnaplaneeringus on punktmärgistustega näidatud looduskaitsealad ning tööstus- ja laokasutusega ala. Planeeringuala lõunaossa on kavandatud reserveering Savo raudteele: kiire liikluse kaherööpmeline põhiraudtee. Väljavõte kehtivast üldplaneeringust DETAILPLANEERING Planeeringuala on valdavalt detailplaneeringuta. Planeeringuala kagunurgas kehtib linnavolikogu 23.5.2016 kinnitatud detailplaneering. Detailplaneeringus on planeeringuala kaguossa määratud tänavaala. Väljavõte Kuopio piirkonna maakonnaplaneeringu koondist ÜLDPLANEERING Planeeringuala põhjaosas kehtib Hepomäe üldplaneering (kinnitatud 20.5.2019) ja lõunaosas Hiltulanlahti osaline üldplaneering (kinnitatud 17.8.2009). Osalistes üldplaneeringutes on planeeringuala määratud peamiselt tööstus- ja laoalaks (T). Savo raudtee ümbruses ja sellest lõuna pool, Hiltulanlahti väikeelamupiirkonnale lähemal, on Väljavõte kehtivast määratud keskkonnahäiringut mitte detailplaneeringust põhjustava tööstuse ala (TY) ja töökohtade ala (TP). Kehtivaid planeeringuid saab vaadata linna Linnapildilised hinnangud ja hinnangud kaarditeenuses https://kartta.kuopio.fi/ näiteks piirkonna elanike elutingimustele on võimalik teha hiljem planeerimistöö käigus Planeeringuprojekti mõjud ja võimaliku detailplaneeringu illustreeriva uuringud materjali alusel. Planeeringuprojekti käigus uuritakse uue Kuidas saab osaleda ringmajandus- ja tööstusala rajamise võimalusi ning kaugkütte väiketuumajaama Planeeringutöö on kajastatud 2025. aasta paiknemise võimalusi Hepomäe piirkonnas. planeerimisülevaates. Ala hoonestamine loob uusi võimalusi Planeeringutöö etapid on esitatud käesoleva ringmajandustegevuseks ja tööstuslikuks osalemis- ja hindamiskava viimasel lehel. tegevuseks. Ala hoonestamine suurendab Planeeringu algatamise ja eskiismaterjalide liiklust piirkonnas ja selle ümbruses. kohta saab esitada oma arvamuse ning ettepanekumaterjalide kohta saab esitada Piirkonnas on käimas kaugkütte vastuväiteid nende avaliku väljapaneku ajal. väiketuumajaama puudutav keskkonnamõju Planeeringu eskiis- ja ettepanekumaterjalide hindamise menetlus. Väiketuumajaama kohta korraldatakse samuti rahvusvaheline detailplaneeringu protsessi kooskõlastatakse ärakuulamine. Planeeringu avalikust KMH-protsessiga ning tehtavaid uuringuid ja väljapanekust teavitatakse ajalehes mõjuhinnanguid kasutatakse Viikkosavo ja kirja teel neid, kes on seda planeeringulahenduse koostamisel. taotlenud. Ettepaneku etapis esitatud vastuväidetele, mille esitajad on oma Detailplaneeringu koostamise käigus aadressi teatanud, edastatakse hinnatakse projekti mõjusid ja seoseid muu linnavalitsuse põhjendatud seisukoht pärast hulgas ehitatud keskkonna, kliima, looduse linnakeskkonna komisjoni arutelu. ja loodusliku keskkonna, inimeste, Planeeringuprojekti edenemist saab jälgida majanduse, ettevõtete ja linna strateegiaga. ka linna veebilehel Alale võimalikult rajatava kaugkütte www.kuopio.fi/asemakaavoitus. väiketuumajaama mõjude ulatust suunatakse planeeringus nii, et piirkonna Maakasutusleping ümbruses asuvatele puhke- ja püsielamute kinnistutele ei põhjustataks ebamõistlikku Detailplaneeringu koostamise käigus kahju. Planeeringu mõjusid hinnatakse sõlmitakse vajalikud maakasutuslepingud. planeeringu seletuskirjas. Osalised PLANEERINGUMUUDATUSE TAOTLEJA • Lubade ja järelvalveamet (Lupa- ja • Kuopio linn valvontavirasto) • Kuopion Energia Oy • Ida- Soome elujõu keskus (Itä-Suomen elinvoimakeskus) AMETIASUTUSED • Kultuurilooline muuseum  Kuopio linna erinevad ametiasutused ja • Ohutus- ja kemikaaliamet tegevusvaldkonnad • Kiirgusohutuskeskus • Kaitsevägi Võrgustiku ettevõtted • Kuopion Energia Oy MUUD OSALISED • Kuopion Sähköverkko Oy • Piirkonna elanikud, kinnistute omanikud, • Kuopion Vesi Oy piirkonnas tegutsevad ettevõtted • Jätekukko • Valla elanikud, kelle elamist, töötamist või muid • Tele- ja võrguoperaatorid olusid planeering võib mõjutada mõjutada Muud ametiasutused • Piirkonna elanike- ja külaseltsid • Põhja-Savo Liit Planeeringutöö etapid, osalemine ja eeldatav ajakava Kontaktandmed KUOPION KAUPUNKI ARVAMUSTE VASTUVÕTMINE Suokatu 42, (PL 1097), 70111 Kuopio kirjaamo(at)kuopio.fi Detailplaneerimine DETAILPLANEERIMINE PL 1097 Planeerimisarhitekt 70111 Kuopio Erja Soranta, 044 718 5431, erja.soranta(at)kuopio.fi E-kirja teemareale või ümbrikule tuleb märkida, millist planeeringuprojekti asi puudutab, ning Detailplaneeringu juht planeeringu asja number. Annika Korhonen, 044 718 5074, annika.korhonen(at)kuopio.fi  Osalemis- ja Nr 1 (4) hindamiskava (OAS) Töö nr 909 Kuopio linn 2119/2025 Linnakeskkond Detailplaneerimine 12.3.2026 SORSASALO TÖÖSTUSALA Detailplaneering ja detailplaneeringu muudatus Planeeringumuudatuse ala Ortofoto, planeeringumuudatuse ala ligikaudne piir on tähistatud sinise joonega. ligikaudne piir on tähistatud kollase joonega. Mis on osalemis- ja hindamiskava ja metsane ala. Alale on tehtud planeeringu (OAS)? reservatsioon eSAF-tehase projektile. Kuopio linna Sorsasalo linnaosale Planeeringuala lõunaosas kinnistul 297-22- koostatakse detailplaneering ja 21-14 asub NG Nordic Finland Oy detailplaneeringu muudatus. Käesolev tööstusjäätmete keskus. Lõunaosas kinnistul osalemis- ja hindamiskava tutvustab 297-430-1-97 asub Mondi Powerflute Oy planeeringu koostamise lähtekohti, sisu ja kartongitehas ja ranna-aladel paiknevad eesmärke, sisaldab plaani selle kohta, kuidas peamiselt 1940.–1950. aastatel ehitatud planeeringu koostamise käigus kaasatakse puhkemajad koos abihoonetega. maaomanikke, elanikke ja teisi osalisi, ning Lukkosalmentie lõpus asuvatel kinnistutel plaani selle kohta, milliseid planeeringu 297-430-1-98 ja 297-430-1-28 paikneb mõjusid hakatakse hindama. planeeringualal majandusmets. Käesolev osalemis- ja hindamiskava on Kinnistul 297-430-876-1 asub ühtlasi projekti kokkuvõtteks Espoo planeeringualal Selluntie kõrval väike tiik. konventsiooni kohase rahvusvahelise Planeeringumuudatuse alal on veeala ärakuulamise jaoks. (Kallavesi) ka kinnistutel 297-430-1-103 ja 297-430-1-103. Osalemis- ja hindamiskava täiendatakse vajaduse korral planeerimistöö käigus. Põhjas piirneb planeeringuala Sorsasalo tööstuskruntidega, Lukkosalmentie Planeeringuala kagupoolses otsas planeeringualasse mittekuuluvate kinnistute 297-430-1-28 ja Planeeringuala asub Kuopio keskse 297-430-1-98 osadega ning läänes linnapiirkonna põhjaosas ja hõlmab suurema maanteega 5. Muus osas ümbritseb osa Sorsasalo idaosast. Planeeringuala on planeeringuala Kallavesi. peamiselt tööstusala, sisaldades sellega seotud kaitsehaljastusalasid ja tänavaid. Ala piire võidakse planeeringutöö käigus täpsustada. Planeeringuala asukoht ja Planeeringuala loodenurgas paiknevad kahel ligikaudne piir on esitatud joonistel 1 ja 2. krundil (kinnistud 297-22-21-10 ja 297-22- 21-11) ühtse tervikuna rajatud tööstus- ja Mis on kavandamisel laohooned. Kõrvalasuval suurel kinnistul 297-22-21-12 on Lukkosalmentie ääres Detailplaneeringuga uuritakse hoonestamata ladustamiseks kasutatav ala tööstustegevuse paigutamise võimalusi Sorsasalo tööstusalale seni realiseerimata ÜLDPLANEERING Finnpulp tehaseprojekti asemel. Lisaks vaadeldakse detailplaneeringu muudatusega Planeeringualal kehtib Kuopio keskse kaugkütte väiketuumajaama rajamise linnapiirkonna üldplaneering (kinnitatud eeldusi alale. 11.12.2000). Kaugkütte väiketuumajaama paiknemist Planeeringuala on määratud peamiselt uuritakse samal ajal Kuopio keskse tööstus- ja laoaladena (T), millest kahele on linnapiirkonna lõunaossa jääva Hepomäe määratud alternatiivne kasutusotstarve: detailplaneeringu koostamise raames. eraettevõtluse ja halduse ala (PK). Väiketuumajaama kavandamine lähtub Üldplaneeringus on lisaks määratud üldisel Kuopion Energia vajadusest leida asendus tasandil ala liikluskorraldus, maa- ja kaugkütte tootmisviisile Haapaniemi 2 metsandusala (M) ning puhkealad. Samuti elektrijaamale, mille kasutusiga lõpeb 2035. on üldplaneeringus näidatud veeliikluse alad aastal. (LV) ja maavarade kaevandamisalad (eo). Planeerimise lähtekohad MAAKONNAPLANEERING Põhja-Savo maakonnaplaneeringus paikneb planeeringuala tööstus- ja laoalal (T). Kogu planeeringuala kuulub samuti nn viienda koridori, üheksanda koridori ja 23. koridori arendamisvööndisse (pruun ristjooneline märgistus) ning Kuopio–Siilinjärvi–Tahko turismi arendamise koridori (kollane joon). Maakonnaplaneeringus on punktmärgistustega näidatud tööstus- ja laokasutusega ala, kuhu võib rajada ohtlikke kemikaale tootva või ladustava ettevõtte, jäätmekäitluse ja ringmajanduse ala ning sadamaala. Väljavõte kehtivast üldplaneeringust DETAILPLANEERING Planeeringualal kehtivad detailplaneeringud 595 (kinnitatud 28.2.2000) ja 787 (kinnitatud 5.9.2016). Suurem osa planeeringualast on määratud tööstus- ja laohoonete kvartalialaks, kuhu võib rajada märkimisväärse ohtlikke kemikaale tootva või ladustava ettevõtte. Nimetatud ettevõte peab paiknema selleks eraldi määratud ehitusalal. (T/kem-2). Detailplaneeringus on samuti määratud Väljavõte Põhja-Savo Seveso direktiivi kohase ohtlikke kemikaale maakonnaplaneeringute tootva või ladustava ettevõtte soovituslikud mitteametlikust koondist. ehitusalad nii planeeringuala keskosas Planeeringuala asukoht on paiknevale hoonestamata tootmisalale kui tähistatud kollase ovaaliga. ka lõunaosas Mondi Powerflute Oy tootmisalale. Planeeringuala keskossa on samuti kavandatud tööstusjäätmete käitlemise ja ringluskeskus koos lõpphoiualaga ning muud tegevuseks vajalikud platsid, seadmed, rajatised ja hooned. Ehitusõigus T/kem-2 kvartalialal on määratud tõhususe näitajaga Piirkonnas on käimas keskkonnamõju e=0,20, mis vastab brutopinnale 488 993 hindamise (KMH) protsessid seoses eSAF- m². tehase projektiga ja kaugkütte väiketuumajaamaga. Väiketuumajaama Planeeringuala loodeossa on määratud detailplaneeringu protsessi kooskõlastatakse mitmekesise ettevõtluse ala, mis võimaldab KMH-protsessiga ning tehtavaid uuringuid ja tööstus-, lao-, äri- ja büroohoonete rajamist. mõjuhinnanguid kasutatakse Tööstusala äärevööndisse on samuti planeeringulahenduse koostamisel. kavandatud kaitsehaljastusalad. Detailplaneeringu koostamise käigus Detailplaneeringus on antud ka täpsemad hinnatakse projekti mõjusid ja seoseid muu nõuded eri alade kasutuse iseloomu kohta ja hulgas ehitatud keskkonna, kliima, looduse võimaldatud näiteks tööstusraudteede ja loodusliku keskkonna, inimeste, rajamine. majanduse, ettevõtete ja linna strateegiaga. Võimaliku kaugkütte väiketuumajaama mõjusid alale suunatakse planeeringuga nii, et need ei põhjustaks ülemäärast kahju piirkonna puhke- ega püsielamute kinnistutele. Planeeringu mõjusid hinnatakse planeeringu seletuskirjas. Linnapildilised hinnangud ja hinnangud näiteks naaberkinnistute tingimustele on võimalik teha hiljem planeerimisprotsessi käigus detailplaneeringu illustreeriva materjali alusel. Kuidas saab osaleda Planeeringutöö on kajastatud 2025. ja 2026. aasta planeerimisülevaadetes. Planeeringutöö etapid on esitatud käesoleva Väljavõte kehtivast osalemis- ja hindamiskava viimasel lehel. detailplaneeringust Planeeringu algatamise ja eskiismaterjalide kohta saab esitada oma arvamuse ja Kehtivaid planeeringuid saab vaadata linna ettepanekumaterjalide kohta esitada kaarditeenuses https://kartta.kuopio.fi/ vastuväiteid nende avaliku väljapaneku ajal. Planeeringu eskiis- ja ettepanekumaterjalide Planeeringuprojekti mõjud ja kohta korraldatakse ka rahvusvaheline uuringud ärakuulamine. Planeeringu avalikust väljapanekust teavitatakse ajalehes Planeeringuprojekti käigus uuritakse Viikkosavo ja kirja teel neid, kes on seda kaugkütte väiketuumajaama ja taotlenud. Ettepaneku etapis esitatud tööstustegevuse paiknemise võimalusi alal. vastuväidetele, mille esitajad on oma Lisaks püütakse planeeringus arvesse võtta aadressi teatanud, edastatakse piirkonnas juba tegutsevate ettevõtete linnavalitsuse põhjendatud seisukoht pärast võimalikke detailplaneeringulisi linnakeskkonna komisjoni arutelu. muudatusvajadusi. Vajalikud uuringud Planeeringuprojekti edenemist saab jälgida koostatakse planeerimistöö käigus. ka linna veebilehel www.kuopio.fi/asemakaavoitus. Uusehitus täiendab piirkonnas juba kujunenud tööstuslikku hoonestatud Maakasutusleping keskkonda ja kasutab osaliselt olemasolevat taristut. Uusehitus suurendab liiklust nii Detailplaneeringu koostamise käigus piirkonnas kui ka selle ümbruses. sõlmitakse vajalikud maakasutuslepingud. Osalised • Ida- Soome elujõu keskus (Itä-Suomen PLANEERINGUMUUDATUSE TAOTLEJA elinvoimakeskus) • Kuopio linn • Kultuurilooline muuseum • Kuopion Energia Oy • Ohutus- ja kemikaaliamet • Kiirgusohutuskeskus AMETIASUTUSED • Siilinjärvi vald  Kuopio linna erinevad ametiasutused ja • Kaitsevägi tegevusvaldkonnad MUUD OSALISED Võrgustiku ettevõtted • Piirkonna elanikud, kinnistute omanikud, • Kuopion Energia Oy piirkonnas tegutsevad ettevõtted • Savon Voima Oyj • Valla elanikud, kelle elamist, töötamist või muid • Kuopion Vesi Oy olusid planeering võib mõjutada • Jätekukko mõjutada • Tele- ja võrguoperaatorid • Mondi Powerflute Oy • NG Nordic Finland Oy Muud ametiasutused • KIC InnoEnergy S.E • Põhja-Savo Liit • Lubade ja järelvalveamet (Lupa- ja valvontavirasto) Planeeringutöö etapid, osalemine ja eeldatav ajakava Kontaktandmed KUOPION KAUPUNKI ARVAMUSTE VASTUVÕTMINE Suokatu 42, (PL 1097), 70111 Kuopio kirjaamo(at)kuopio.fi Detailplaneerimine DETAILPLANEERIMINE PL 1097 Planeerimisinsener 70111 Kuopio Timo Könönen, 044 718 5415, timo.kononen(at)kuopio.fi E-kirja teemareale või ümbrikule tuleb märkida, millist planeeringuprojekti asi puudutab, ning Detailplaneeringu juht planeeringu asja number. Annika Korhonen, 044 718 5074, annika.korhonen(at)kuopio.fi  Kuopio linna väiketuumajaama projekt Kuopio linn uurib kaugkütte väiketuumajaama võimaldavat lahendust kahes piirkonnas, Sorsasalos ja Hepomäes. Objektide tausta on täpsemalt tutvustatud osalemis- ja hindamiskavades. Planeerimine toimub otse detailplaneeringu tasandil, sest projektid on kooskõlas kehtiva üldplaneeringu suunava mõjuga. Samal ajal on käimas ka Kuopion Energia Oy keskkonnamõju hindamise menetlus, mis on seotud kaugkütte väiketuumajaama uurimisega. Käesolevas dokumendis on kokku võetud maakasutuse planeerimisega seotud õiguslik raamistik Espoo konventsiooni kohase rahvusvahelise ärakuulamise jaoks. Maakasutuse planeerimine Soomes Maakasutuse planeerimise üldine juhtimine põhineb Soomes maakasutuse seadusel. Riiklikud maakasutuse Üleriigilised eesmärgid suunavad planeerimist maakondades ja maakasutuse eesmärgid omavalitsustes. Lisaks üleriigilistele eesmärkidele (Vabariigi Valitsus) kuuluvad maakasutuse planeerimissüsteemi maakonnaplaneering, üldplaneering ja detailplaneering. Maakonnaplaneering Maakonnaplaneeringuga lahendatakse maakasutuse küsimused maakonna, samas kui üldplaneeringus (Maakond) määratakse kindlaks omavalitsuse arengu põhisuunad ja planeeringualade kasutus. Detailplaneering on kõige Üldplaneering täpsem planeerimistasand: see koostatakse alade (Omavalitsus) kasutuse üksikasjalikuks korraldamiseks, ehitamiseks ja arendamiseks. Detailplaneeringus määratakse vastavalt Detailplaneering vajadusele planeeringu ja selle eri alade piirid, alade üldised või erakasutuse sihtotstarbed, ehitusmaht ning (Omavalitsus) hoonete paiknemise ja vajaduse korral ka ehitusviisi põhimõtted. Joonisel on esitatud maakasutuse Maakonnaplaneeringu kinnitab maakonnaliidu kõrgeim planeerimise hierarhia. Sulgudes organ, üld- ja detailplaneeringu kinnitab omavalitsuse on märgitud otsustav organ. volikogu. Maakonnaplaneering on aluseks üld- ja detailplaneeringu koostamisel ja muutmisel. Üldplaneering on aluseks detailplaneeringu koostamisel ja muutmisel. Omavalitsuste planeerimismenetlus Soomes Planeerimismenetlus jaguneb mitmeks etapiks, mille keskne osa on kaasamine. Lisaks peavad planeeringud põhinema piisavatel selgitustel. Kõigist etappidest teavitatakse seaduses sätestatud viisil. Piisavalt varases etapis planeeringu koostamisel koostatakse osalemis- ja hindamiskava, milles kirjeldatakse, kuidas korraldatakse planeeringu osalemis- ja kaasamismenetlused ning mõjude hindamine. Planeeringu ettevalmistusetapis koostatakse planeeringu eskiismaterjalid, mis pannakse välja arvamuste esitamiseks. Eskiisilahendusi võib olla mitu. Planeeringu ettepanek tuleb avalikult välja panna ja sellest tuleb teavitada planeeringu eesmärgi ja tähenduse seisukohalt sobival viisil. Omavalitsuse liikmetele ja osalistele tuleb anda võimalus esitada oma arvamus. Detailplaneeringu kinnitab omavalitsuse volikogu. Volikogu otsustusõigust võib põhimäärusega delegeerida omavalitsuse valitsusele või komisjonile. Olulised õigusaktid: Maakasutuse seadus (132/1999) Saadaval: https://www.finlex.fi/fi/lainsaadanto/1999/132 Maakasutuse ja ehituse määrus (895/1999) Saadaval: https://www.finlex.fi/fi/lainsaadanto/1999/895