dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Muu lepingAvalik

Leping

Sotsiaalministeerium · 18. mai 2026
Viit
2-2.1/2846-1
Registreeritud
18. mai 2026
Dokumendi liik
Muu leping
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-2.1 Välisabi vahenditest rahastatavate projektide lepingud koos aktidega
Toimik
2-2.1
Vastutaja
Maarja Jõgioja (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎2-2_12846-1_18_05_2026_Muu_leping.asice439 KB

Sisu (failidest)

Šveitsi-Eesti koostööprogramm „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ Sotsiaalvaldkonna õppekavade uuendamiseks partneri(te) leidmine Taotlusvorm 1.Taotleja nimi ja registrikood Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, Registrikood: 74001073 2. Taotleja esindaja kontaktandmed (telefon ja e-posti aadress) Ringi 35, Pärnu, Pärnumaa 80012 3. Arvelduskonto number, viitenumber, pank Konto omanik: Tartu Ülikool, EE411010902000448006, SEB Pank 4. Õppekava uuendamiseks planeeritud eelarve (eurodes): 75 970 5. Õppekava(d), mida soovitakse arendada: Õppekava *Õppeliik Õppekava *Õppetöö nimetus maht tööandja asukoht Sotsiaaltöö ja 180 EAP rehabilitatsiooni korraldus *Õppetöö tööandja asukoht ja õppeliik täida töökohapõhise hooldustöötaja ja tegevusjuhendaja õppekavade korral. 6. Tegevuste kirjeldus koos ajakavaga aastate kaupa (vajadusel lisage fail) 2026. a tegevused: • Õppekavas arendatavate erialaste pädevuste väljaselgitamine ja rakendamine õppekavas. • Õppekava ülesehituse põhimõtete ülevaatamine ning ainete semestrilise jaotuse muutmine moodulipõhiseks. • Kohustuslike ainete mahtude ülevaatamine ning viimine vähemalt 6 EAP-le • Õppekava kohandamine muutunud maailma nõuetega – tulevikuoskused, digipädevused, sh tehisintellekt. • Õppereis partnerülikooli Belgias, Thomas More College, eesmärgiga tutvuda nende arendustega sotsiaaltöö õppekavas, tulevikuoskuste sidumine erialaste pädevustega, tehisintellekti kasutamine, praktikate arendamine. • Õpiväljundite vastavusse viimine uuenenud kõrgharidusstandardiga • Praktikate sisu vastavusse viimine moodulipõhise semestrijaotusega. 2027. a tegevused: • Õppekava sidususe tugevdamine nii moodulite sees kui moodulite vahel. • Moodulis olevate ainete õpiväljundite ja hindamismeetodite seostamine tehisintellekti kasutamisega. • Kõikide õppeainete ainekavade uuendamine. • Õppekavas tehtud muudatuste esitamine TÜ sotsiaalvaldkonna nõukogusse kinnitamiseks. 7. Mõõdetav tulemus, milleni õppekava uuendamisel jõutakse hiljemalt 30.04.2028. a • Õppekava on uuendatud ning kinnitatud TÜ sotsiaalvaldkonna nõukogus. • Uuendatud õppekavale on avatud üliõpilaste vastuvõtt. 8. Taotlusvormiga kinnitab taotleja vastavust järgmistele tingimustele: JAH EI Haridusasutus õpetab sotsiaaltöö ja nõustamise õppekavarühma jah õppekava Jah-vastuse korral lisa EHIS õppekava koodiga 2946 Haridusasutus viib läbi töökohapõhist hooldustöötaja ja ei tegevusjuhendaja õppekava alust õpet Jah-vastuse korral lisa EHIS õppekava koodiga Jõuab avada uuendatud õppekava vastuvõtuks hiljemalt 2028/2029. jah õppeaasta sügissemestriks. Taotleja on tutvunud õppekavade uuendamise tingimustes välja toodud jah kriteeriumitega (kõrghariduse õppekavade uuendamise tingimuste puhul kriteeriumid a, b, c, d ja kutsehariduse õppekavade uuendamise tingimuste puhul kriteeriumid a, b, c) ja lähtub õppekava(de) uuendamisel tingimustes toodud kriteeriumist. 9. Kas ja kuidas olete planeerinud nimetatud tegevuste jätkusuutlikkuse peale kirjeldatud elluviimise perioodi? Kirjeldage. Õppekava läbib igal aastal sisehindamise, kus antakse ülevaade õppekava arendustest, analüüsitakse õppekava toimimist ning antakse sellele hinnang ja seatakse järgneva aasta tegevuskava. Õppekava sisehindamisega saab igal aastal jälgida, kuidas õppekaval läheb, kas kavandatud arengud on ellu viidud ning vastavad ühiskonna ja õppija vajadustele. Üliõpilased annavad tagasisidet nii semestris läbitud ainetele kui ka õppekavale tervikuna. Igal kolmandal aastal kaasatakse sisehindamisse vilistlased, õppejõud, tööandjad, erialaliidud ja huvigruppide esindajad. 10. Eelarve prognoos Kululiigid taotletava summa 2026 2027 2028 Summa osas kokku Õppekava arendus /palgafond, 6 37 000 16 000 0 53 000 inimest/ Õppereis /lähetuskulu, 6 inimest/ 18 000 0 0 18 000 Kaudsed kulud, 7% 4 970 Taotletav summa kokku: 75 970 Taotleja esindaja nimi (allkirjastatud digitaalselt) Garri Raagmaa direktor TÜ Pärnu kolledž Koostaja: Monika Kumm teadustöö aluste lektor, PhD, programmijuht [email protected] 512 9959 KOOSTÖÖKOKKULEPE NR 2-2.1/2846-1 Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab kantsler Maarjo Mändmaa (edaspidi SoM) ja Tartu Ülikool, registrikood 74001073, asukoht Ülikooli 18, Tartu, 50090, mida esindab grandikeskuse juhataja Siret Rutiku (edaspidi partner) edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, LÄHTUDES sotsiaalministri 19. veebruari 2026 käskkirjast nr 18 „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamise ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamise tegevuskava perioodil 01.01.2026–31.12.2026“ (edaspidi TAT tegevuskava) ning poolte ühisest huvist viia ellu sotsiaalkaitseministri 24. märtsi 2025 käskkirjaga nr 31 „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamine“ kinnitatud tegevuste rakendamise tingimusi (edaspidi TAT), sõlmisid käesoleva koostöökokkuleppe (edaspidi “koostöölepe”) alljärgnevas: 1. Koostööleppe eesmärk ja objekt 1.1. Koostööleppe eesmärgiks on viia ellu Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ programmikomponent „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamine“ ja uuendada selle raames sotsiaalvaldkonna õppekava perioodil alates koostööleppe sõlmimisest kuni 30.04.2028. 1.2. Koostööleppe objektiks on partneri rakenduskõrgharidusõppekava Sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldus uuendamine vastavalt TAT tegevuskava punktis 1.3 sätestatud kriteeriumidele. Koostööleppe objekti täpsem kirjeldus koos tegevuste loetelu ning eelarvega on õppekavaosas toodud toetuse kasutamise taotluses, mis on koostööleppe lisa. 1.3. Õppekava loetakse uuendatuks, kui õppekavas või sellega seotud ainekavades või ainekaartides on tehtud sisulised muudatused ja need on kinnitatud kõrgkooli sisese otsustuskomisjoni (instituudi nõukogu või akadeemiline otsustuskogu) poolt. 2. Poolte õigused ja kohustused 2.1. SoM-i õigused ja kohustused lisaks TAT-is sätestatule: 2.1.1. jagab koostööleppe täitmiseks partnerile TAT-iga seotud vajalikku informatsiooni ja materjale (nt TAT-i dokumendid, aruandevormid), mis on eelduseks koostööleppes sätestatud ülesannete täitmiseks; 2.1.2. tasub partnerile kokku lepitud tegevuste elluviimiseks kulunud abikõlblikud tegelikud kulud 100% ulatuses kuni koostööleppe punktis 1.1 nimetatud perioodi lõpuni; 2.1.3. korraldab partneriga koostööleppe tulemusliku elluviimise eesmärgil vajalikke rakenduskoosolekuid ja kohtumisi. 2.2. Partneri õigused ja kohustused lisaks TAT-is (TAT punktis 9 nimetatud partneri ülesanded ning punktis 7 kirjeldatud kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted ja tingimused) sätestatule: 2.2.1. ei kasuta koostööleppe punktis 1.2 nimetatud tegevuste elluviimiseks eraldatud toetust otseselt ega kaudselt tulu saamiseks; 2.2.2. viib ellu tegevusi vastavalt koostööleppe lisas olevale tegevuskavale; 2.2.3. esitab SoM-ile iga poole aasta tagant enda tegevuste sisuaruande 10. jaanuariks ja 10. juuliks. Vajadusel annab SoM-ile lisainformatsiooni viimase poolt nõutavas vormis ja arvestab tema poolt tehtud põhjendatud ettepanekuid; 2.2.4. vastutab ainuisikuliselt koostööleppega teise koostööleppe poole ees võetud kohustuste täitmise eest juhul, kui partner hangib teenuseid, mis toetavad käesoleva koostööleppe elluviimist, või teeb selleks koostööd kolmandate osapooltega; 2.2.5. säilitab toetuse kasutamisega seotud dokumente kümme aastat Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ toetusmeetme lõpparuande kinnitamisest arvates, kuid mitte kauem kui 03.12.2039. 2.3. Juhul, kui koostööleppega tehtavate tegevuste raames töödeldakse isikuandmeid, kohustuvad pooled töötlema isikuandmeid vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele. 2.4. Koostööleppe pool kohustub teist poolt informeerima kõikidest olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada kokkuleppes sätestatud kohustuste täitmist, õiguste realiseerimist või eesmärkide saavutamist. 2.5. Partner, sh tema töötaja, kui temaga mistahes muus lepingulises suhtes olev koostööleppe täitmisel osalev isik teavitab SoM-i tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest e-posti aadressil [email protected]. SoM tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste rikkumisel kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatust. 2.6. Pooled ei tohi koostööleppest tulenevaid õigusi ega ka kohustusi üle anda kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 3. Kulude hüvitamine 3.1. SoM hüvitab partnerile koostööleppe tingimustele vastavad kulutused kooskõlas TAT punktiga 7 ja 8. Hüvitatavate kulutuste kogumaksumus ei tohi ületada 75 970 eurot. Tehtud kuluga seotud käibemaks ei ole abikõlblik juhul, kui see on võimalik sisendkäibemaksuna maha arvata või tagasi taotleda või kui käibemaks hüvitatakse muul moel. 3.2. Partner esitab SoM-ile kord kvartalis kuluaruande, mis hõlmab koostöökokkuleppe raames tehtud ja tasutud kulusid. Aruanne esitatakse kvartalile järgneva kuu kümnendaks (10) kuupäevaks või vastavalt SoM märguandele 5 (viis) tööpäeva enne TAT prognoosis märgitud SoM maksetaotluse esitamist Riigi Tugiteenuste Keskusele. Vajadusel annab partner SoM-ile lisainformatsiooni viimase poolt nõutavas vormis ja arvestab tema poolt tehtud põhjendatud ettepanekuid. 3.3. Partner esitab SoM-ile koos punktis 3.2. nimetatud aruandega kulude abikõlblikkust tõendavad kuludokumendid (sh arved, panga maksekorraldused, hankedokumendid, memod, osalejate nimekirjad, päevakavad, töötajate lepingud, raamatupidamise väljavõtted) ja vajadusel muud dokumendid, mis tõendavad vahendite sihipärast kasutamist. 3.4. Kui partneri kulud on tehtud välisvaluutas, arvestatakse need kulud eurodesse Euroopa Komisjoni igakuise raamatupidamise valuutakursi alusel selle kuu kohta, mil kulu tõendavad dokumendid esitati Riigi Tugiteenuste Keskusele heakskiitmiseks. 3.5. Partneril ei ole õigust peale koostööleppe lõppemist tekkinud kulude katmiseks. 3.6 Hüvitamisel kuuluva summa väljamakse aluseks on kuluaruanne. 3.7. SoM kannab hüvitamisele kuuluva summa partneri arveldusarvele 10 (kümne) tööpäeva jooksul alates kuluaruande kinnitamisest. 4. Poolte vastutus 4.1. Koostööleppest tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 4.2. Kui partner rikub koostööleppest tulenevat kohustust ning selle alusel teeb Riigi Tugiteenuste Keskus otsuse, mille tulemusel SoM ei saa toetust või tuleb toetus osaliselt või täielikult tagasi maksta, on SoMil õigus vastav summa partnerilt tagasi nõuda. Ühtlasi võib SoM partnerilt toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui ilmneb, et: 4.2.1. partner on toetust kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 4.2.2. partner ei ole kasutatud toetust ettenähtud korras ja tingimustel; 4.2.3. projekti eesmärgi saavutamiseks kavandatud tulemusi ei saavutata; 4.2.4. partner ei ole täitnud koostööleppes või TAT-is talle pandud kohustusi; 4.2.5. auditi käigus tuvastatakse, et partner on teinud mitteabikõlblikuks tunnistatud kulusid. 4.3. Juhul, kui SoM on esitanud koostööleppe täitmise kohta pretensiooni või andnud tähtaja aruannetes esinevate puuduste kõrvaldamiseks, kuid partner neid tähtaegselt ei kõrvalda, võib SoM koostööleppe ennetähtaegselt üles öelda ja hüvitatud kulutused täielikult või osaliselt tagasi nõua. 4.4. Pooled ei vastuta käesoleva koostööleppe täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest, kui see on tingitud tema tahtest sõltumatutest asjaoludest ehk vääramatu jõu asjaoludest. Asjaolud peavad olema tõendatavad ja pooled kohustuvad võtma tarvitusele vastavad abinõud tekkida võivate kahjude vähendamiseks. Pool, kelle tegevus koostööleppe järgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama teisele poolele. 5. Auditid ja kohakülastused 5.1. Pooled on teadlikud, et Sotsiaalministeeriumil, Rahandusministeeriumil, Riigi Tugiteenuste Keskusel ja Šveitsi-Eesti koostööprogrammi esindajatel on õigus viia läbi auditeid ning kohakülastusi koostööleppe elluviimisperioodil ning kümme aastat toetusmeetme lõppemisest arvates, kuid mitte kauem kui 03.12.2039. 5.2. Partner tagab, et sellistel juhtudel on audiitoritele tagatud ligipääs koostööleppe elluviimist puudutavale dokumentatsioonile, sh infosüsteemidele, andmebaasidele ja originaaldokumentidele. 5.3. Kui Šveitsi-Eesti koostööprogrammi rakendamisega seotud institutsioon või selleks volitatud isik viib läbi Sotsiaalministeeriumi hindamist, võimaldab partner hindamise läbiviijale ligipääsu hindamiseks vajalikele dokumentidele ja informatsioonile. 6. Koostööleppe kehtivus 6.1. Koostöölepe jõustub selle sõlmimisest ning see loetakse sõlmituks allakirjutamise kuupäevast ja kehtib kuni 30.04.2028, kuid mitte kauem kui koostöölepingu punktis 1 toodud eesmärgi saavutamiseni. 6.2. Koostöölepet võib muuta või lõpetada üksnes poolte kirjaliku kokkuleppe alusel. 6.3. Pool võib kokkuleppe ennetähtaegselt lõpetada kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema poole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks lepingu täitmist, teatades sellest teisele poolele ette vähemalt 60 kalendripäeva. 6.4. Koostööleppe tingimuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel on mõlemal poolel õigus kokkulepe lõpetada, sh järgmistel juhtudel: 6.4.1. kui SoM on jätnud enda kohustuse täitmata ja see mõjutab oluliselt partneri kohustuste täitmist; 6.4.2. kui partner on jätnud olulise kohustuse täitmata ning see mõjutab TAT tegevuse nõuetekohast elluviimist, sealhulgas rikub pool TAT nõudeid; 6.4.3. kui pool rikub andmekaitse ja -töötluse reegleid. 6.5. Koostööleppe ülesütlemisel punkti 6.4. alusel lõpeb leping ühe kuu möödudes ülesütlemise teatest. 6.6. Koostööleppe lõppemine ei vabasta partnerit koostööleppe punktis 2 sätestatud selliste kohustuse täitmisest, mis oma olemuselt kehtivad edasi ka peale lepingu lõppemist (nt dokumentide säilitamise kohustus jm). 7. Volitatud esindajad ja teadete edastamine 7.1. SoM volitatud esindajaks koostööleppe täitmisega seotud küsimustes on hoolekande osakonna projektijuht (sotsiaaltöötajate valdkonna tervikvaate loomine) Maarja Jõgioja tel 53016318, e-post: [email protected], või teda asendav isik. 7.2. SoM volitatud esindajaks koostööleppe finantsküsimustes on finantsnõunik (struktuurivahendid) Sirje Suviste, tel 5918 6862, e-post: [email protected], või teda asendav isik. 7.3. Partneri volitatud esindajaks koostööleppe täitmisega seotud küsimustes on Monika Kumm, tel 512 9959, [email protected], või teda asendav isik. 7.4. Poole volitatud esindajal on õigus esindada poolt kõikides koostööleppe täitmisega seotud küsimustes, v.a koostööleppe muutmine, koostööleppe erakorraline ühepoolne lõpetamine ning kahjude hüvitamise nõude esitamine. 7.5. Koostööleppega seotud teated peavad olema vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-post), välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatiivsed ning mille edastamisel teistele partneritele ei ole õiguslikke tagajärgi. Informatiivset teadet võib edastada telefoni teel. 8. Koostööleppe lisa Koostööleppele on allkirjastamise hetkel lisatud lisana toetuse taotlus. 9. Lõppsätted 9.1. Koostööleppe pooled kohustuvad käituma teineteise suhtes lähtuvalt mõistlikkuse ja hea usu põhimõtetest. Koostööleppe täitmisest, tõlgendamisest, muutmisest või lõpetamisest tulenevad erimeelsused ja vaidlused lahendavad pooled vastastikusel mõistmisel põhinevate läbirääkimiste teel, kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse erimeelsused Eesti Vabariigi seadustega ettenähtud korras. 9.2. Koostöölepe on allkirjastatud digitaalselt. Sotsiaalministeerium: Tartu Ülikool: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Ülikooli 18, Tartu, 50090 Tel: 626 9301 Tel: 445 0520 E-post: [email protected] E-post: [email protected] /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maarjo Mändmaa Siret Rutiku kantsler grandikeskuse juhataja
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel