Tere!
Edastame Eesti Tegevusterapeutide Liidu tagasiside RTHS jt seaduste muutmise eelnõule
(rehabilitatsioonisüsteemi muudatused).
Täname võimaluse eest olla osa sellest protsessist.
Ettepanek/ tähelepanek 1.
Seletuskiri, lk 6: Tagasiside andjad rõhutasid, et oluline on rehabilitatsioonis ka edaspidi
tagada praegu tervishoius pakutavate teenuste kõrval toetavate teenustena jätkuvalt
teraapiate (nt loovteraapia, tegevusteraapia) kättesaadavus.
Juhime tähelepanu, et tegevusteraapia on alates 2006. aastast olnud ja on ka praegu
tervishoius pakutav teenus. Tegevusteraapia teenuste koodid tervishoius on 7053, 7054, 7061,
7068, 7069, 7078 ning 2025. aastal teostati 118 487 protseduuri (sh 76 136 neist taastusravis).
Ettepanek/ tähelepanek 2.
Rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seadus (rehabilitatsioonisüsteemi muudatused) juurde
Ettepanek võimaldada tegevusteraapia iseseisev teenuse osutamine. Tegevusteraapia on olnud
tervishoiuteenus alates 2006. aastast ning psühholoogia, logopeedia, füsioteraapia ja
tegevusteraapia peaksid toimima samadel alustel. Antud ettepanek suurendaks olemasolevate
rehabilitatsiooniasutuste võimalust osaleda teenuste osutajatena (uue seaduse järgi on ilma
taastusravi ja perearstiteenuse tegevusloata vaja kahte iseseisva teenuse osutamise luba:
psühholoogiline ravi, füsioteraapia, logopeediline ravi). Juhul kui asutus soovib
spetsialiseeruda näiteks vaimse tervise alasele rehabilitatsioonile siis nad peaksid hakkama
osutama ka logopeedia või füsioterapeudi iseseisvat teenust, mis ei pruugi antud sihtgrupi
puhul asjakohane olla. Vaimse tervise rehabilitatsioonimeeskonna põhikoosseis on: kliiniline
psühholoog või psühholoog-nõustaja, tegevusterapeut ja loovterapeut.
Ettepanek/ tähelepanek 3.
Rakendusaktide kavand: § 3. Rehabilitatsioonimeeskonna koosseis, teenuse liigid ja nende
sisu
Praegune sõnastus: (3) Rehabilitatsiooniteenust osutavad meeskonnad saavad spetsialiseeruda
lähtuvalt rehabilitatsiooniteenuse liikidest, tagades lisaks lõikes 1 nimetatud nõudele
vajadusel järgmised spetsialistid:
Selgitus: Meil on teadmine (ja seletuskirjast tuleb ka välja), et spetsialiseerumise puhul on
tegemist kohustuslike spetsialistidega ehk ilma kelleta ei ole võimalik spetsialiseerumise
valdkonnas rehabilitatsiooniteenust osutada. Rakendusakti sõnastusest jääb mulje, et asutus
ise otsustab kas peab vajalikuks loetletud spetsialistide rehabilitatsioonimeeskondadesse
kaasamise või mitte.
Ettepanek: Sõnastada lõik selgemalt, et oleks üheselt arusaadav, et spetsialiseerumisega
seotud valdkonnas teenuse osutamisel peab olema tagatud kohustuslik meeskonna koosseis
(ehk kõik spetsialistid, kes on spetsialiseerumise juures mainitud) ning valikuvõimalus on
jäetud ainult täiendavate spetsialistide kaasamise osas.
Ettepanek/ tähelepanek 4.
Praegune sõnastus: (4) Terviseseisundist lähtuva teenuse osutamisel peab teenuseosutaja
tagama vähemalt kolmeliikmelise meeskonna. Meeskond moodustatakse § 4 sätestatud
spetsialistide loetelust, kaasates muud spetsialistid vastavalt inimese terviseseisundile.
Selgitus: Hetkel jääb segaseks rehabilitatsiooni põhimeeskonna ja teenust osutava meeskonna
koosseis. §4 ei ole kirjeldatud õe ega eriarsti nõudeid, samas §3 järgi võivad nad olla
põhimeeskonnas. Kas antud lõigus on mõeldud muude spetsialistide all õde, eriarsti?
Ettepanek: Sõnastada lõik selgemalt, et oleks aru saada, mida see tähendab ja kuidas suhestub
teiste lõikudega (põhimeeskonna koosseis, spetsialiseerumised, kvalifikatsioon) jne.
Ettepanek/ tähelepanek 5.
Hetkel jääb ebaselgeks, et kuidas toimub tulevikus rehabilitatsioonimeeskonna liikmete ja
nende koosseisude üle arvestuse pidamine? Tähtis on, et erinevatel osapooltel jääks alles
võimalus kontrollida teenust osutavate inimeste andmeid (nt et klient/terviseteejuht saab
kontrollida enne teenusele suunamist, et kes seal olemas on või teenuse käigus, et kas teenust
osutab õige inimene). Avalik info on tähtis ka näiteks tegevusteraapia tudengitele
praktikakohtade otsimisel või valdkonnas otsuste tegemisel. Täna on väga keeruline
kontrollida MTRi registreeringu või tervishoiu tegevusloa järgi spetsialiste, kes teenust
osutavad (lausa nii keeruline, et abivahendite valdkonnas ei eeldata abivahendi firmadelt
kontrollimist, kas abivahendi tõendit väljastav tegevusterapeut või füsioterapeut on olemas
vaid piirdutakse tõendil märgitud rehabilitatsiooni või tervishoiuasutuse olemasolu
kontrolliga). Antud küsimus tuleks lahendada ära süsteemide üleselt, aga ka
rehabilitatsioonisüsteemi sees. Näiteks kui haigla on Tervisekassa lepingupartneriks, aga
hangib osa teenust ise sisse- kus siis hakkab olema spetsialistide info või kui asutusel on nt
ainult iseseisva füsioteraapia ja logopeedia tegevusluba, et kuhu siis kantakse teised
spetsialistid. Antud küsimus tuleb ära lahendada ka abivahendite ja meditsiiniseadmete
reformi vaatest, et milline tegevusterapeut, füsioterapeut saab tulevikus abivahenditele
tõendeid väljastada (täna saavad kõik, kes töötavad rehabilitatsioonis või tervishoius).
Määrusega tutvumise käigus tekkinud ülejäänud küsimused/ tähelepanekud:
1) Ebaselgeks jääb seos inimese tugimeeskonna ja rehabilitatsioonimeeskonna vahel.
2) Milline on planeeritav orienteeruv teenuse periood ning rahaline maksumus (lagi)
kliendi/patsiendi kohta aastas?
3) Kuidas on tagatud või millised on kontrollmehhanismid, et inimene saab teenust vastavalt
vajadusele (ehk kõik vajalikud spetsialistid on kaasatud) ja et ei lähtuta konkreetse
rehabilitatsioonimeeskonna koosseisust?
4) Soovime kaasa rääkida rehabilitatsiooniteenuste hindade kujundamisel, sh üle vaadata ka
olemasolevad tegevusteraapia teenused tervishoius (kui saime õieti aru siis
rehabilitatsiooni raames tuginetakse neile mitte ei hakata looma juurde täiendavaid
tegevusteraapia koode). Peame vajalikuks, et igapäevases keskkonnas olev teenus oleks
kättesaadav ja rakendatav ka piirkondades, kus vahemaad teenuse osutaja juurde
jõudmiseks on suuremad. Samuti tuleks üle vaadata ka teenuste ajalised kestused
(vajadusel luues nt 60 min kood).
Anne-Mari Viikman
Eesti Tegevusterapeutide Liit
juhatuse esimees
Saatja: "Eesti Tegevusterapeutide Liit" <
[email protected]>
Saaja: "Info - SOM" <
[email protected]>
Teema: Tagasiside: RTHS jt seaduste muutmise eelnõu (rehabilitatsioonisüsteemi muudatused)
Kuupäev: 2026-05-12 20:54
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere!
Edastame Eesti Tegevusterapeutide Liidu tagasiside eelnõule.
Kõike paremat soovides
Anne-Mari Viikman
Eesti Tegevusterapeutide Liit
juhatuse esimees