Sisendi edastamine

Saatja: "Piret Veerus" <[email protected]> Saaja: "Katrin Kivisild - SOM" <[email protected]> Teema: Eesti Naistearstide Seltsi sisend eriala arengukava ja tööjõuvajaduse kaardistamisel Kuupäev: 2026-05-15 15:48 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Austatud pr Katrin Kivisild Eesti Naistearstide Selts tänab võimaluse eest olla kaasatud eriala arengukava ja tööjõuvajaduse kaardistamisel. Vastame teie poolt erialaseltsidele saadetud küsimustele manuses olevas dokumendis, kahjuks oli tagasiside esitamise aeg väga napp. Palume võimalust jätkuvalt muudatusprotsessides osaleda. ENS juhatus. <https://www.ens.ee/images/headers/logo_304x80.png> Eesti Naistearstide Seltsi arengukava sisend (2026–2029) 1. Eriala arenguvaade (5 aasta perspektiiv) 1.1. Eriala areng haiglaliikide lõikes Piirkondlikud haiglad • Kõrge riskiastme raseduste ja sünnituste käsitlus, vastsündinute III astme intensiivravi, haiglas on olemas III astme intensiivravi täiskasvanutele, täismahus labori- ja radioloogiateenus • ööpäevaringne valmisolek ja võimekus patsientide multidistsiplinaarseks käsitluseks ja raviks koostöös vajalike siduserialadega • Reproduktiivmeditsiini ja viljatusravi kompetentsikeskused • Kõrgema raskusastme süvaendometrioosi, urogünekoloogia jms operatsioonid • Kõik piirkondlikud haiglad tegelevad kirurgilise onkoloogilise günekoloogiaga (sh robotkirurgia) • Õppe- ja teadusarenduse keskused Keskhaiglad ( IVKH, Pärnu haigla): • Madalriski raseduste ja sünnituste käsitlus ning vähemkeerulised günekoloogilised operatsioonid • Erakorralise operatiivse sünnitusabi ja günekoloogia võimekus • Päevaravi ja minimaalselt invasiivse kirurgia kasv • Ambulatoorse günekoloogia tugevdamine, sh ambulatoorse kirurgia kasv • Sõeluuringute (nt emakakaelavähk) lisauuringud, vähieelsete seisundite jälgimine ja ravi Üld- ja kohalikud haiglad: • Madalriski raseduse jälgimine ja sünnitus (valikuliselt) • Võimalusel erakorralise operatiivse sünnitusabi ja günekoloogia võimekus (eelduseks siduserialade nt anestesioloogia, kirurgia, transfusioonravi võimekus) • Günekoloogiline esmatasandi eriarstiabi • Sünnituste arvu vähenemise tõttu on vajalik teenuste konsolideerimine • Suurem roll koostöös ämmaemandate ja perearstidega 1.2. Teenuste arengusuunad Ambulatoorne ravi • Mahu tõus (kasvuprognoos + 10% seoses eluea kasvu ja elanikkonna vananemisega). • Telemeditsiini kasutuselevõtt (raseduse jälgimine, järelkontrollid) • Geneetilise riski põhiste tervishoiuteenuste areng (rinnavähk, munasarja vähk, endomeetriumi vähk) • Ambulatoorse kirurgia kasv jääb samaks Statsionaarne ravi • Vähenemine (−10%), eriti madala keerukusega juhtumite osas. Päevaravi • Oluline kasv (+30%). • Suur osa günekoloogilisi protseduure ja operatsioone liigub päevakirurgiasse. Kodu- ja kogukonnapõhised teenused • Vajalik suurem integratsioon esmatasandiga, nt preeklampsia ja rasedusaegse hüpertensiooni ja diabeedi järgne jälgimine, polüendokriinhaigusega patsiendid, jms • Rasedate kaugjälgimine (nt vererõhk, veresuhkrutase). • Sünnitusjärgne kodune ämmaemandusabi. 1.3. Hinnangulised mahud (suunad) • Sünnituste arv: jätkuv langus (~5–10% järgmise 5 aasta jooksul). • Ambulatoorsed visiidid: kasv ~10%. • Päevaravi protseduurid: kasv ~30%. • Statsionaarsed ravijuhud: vähenemine ~15%. 1.4. Erinevused haiglate sees • Regionaalsetes haiglates: kõigis regionaalsetes haiglates osutatakse onkogünekoloogilist ravi • Väiksemates haiglates: laiapõhjalisem roll, kuid piiratud teenuste valik.  • Erakorralise operatiivse sünnitusabi ja günekoloogia võimekus peab keskhaiglates säilima lisaks piirkondlikele haiglatele, kuhu koonduvad riskirasedad ja riskisünnitajad • Personalipuudus mõjutab kõiki teenusepakkujaid, väiksemaid haiglaid oluliselt rohkem. 1.5. Töökorraldus ja personalivajadus Prognoos (5 aastat) • Naistearstide puudus süveneb maakonnahaiglates • Anestesioloogide, neonatoloogide ja lastearstide puudus on kriitiline • Vajadus ämmaemandate ja eriõdede rolli suurendamiseks. • Vajadus uute rollide järele: kliinilised assistendid, koordinaatorid. Tööjaotus (tulevikumudel) Roll Peamised ülesanded Ööpäevaringne erakorralise operatiivse sünnitusabi, günekoloogia ja neonataalabi võimekuse tagamine Arst Onkogünekoloogiliste haiguste diagnostika ja operatiivse ravi pidev arendamine. Suguhaiguste testimine, kontratseptsiooni ja hormoonasendusravi nõustamine, raseduse jälgimine, skriining (suguhaigused, , Ämmaemand emakakaelavähi eelsed seisundid, ), triaaž (EMO, rinnahaigused, kunstlik viljastamine, munasarjavähk) Krooniliste patsientide jälgimine, vaagnapõhja seisundi hindamine, Eriõde menopausikabinet jne Kliiniline Dokumentatsioon, logistika assistent Vajalik koostöö mitmesuguste erialaspetsialistidega (kriisinõustaja, psühholoog, sotisaaltöötaja, füsioterapeut, toitumisnõustaja jne) 1.6. Töökoormuse optimeerimine • Mittemeditsiinilise töö vähendamine (digitaliseerimine).  • Standardiseeritud raviteekonnad. • Tehisintellekti eri võimaluste kasutamine pärast selle riskide ja hüvede hindamist pilootuuringutes • Parem integratsioon esmatasandi ja ämmaemandusteenusega . 1.7. Kodu- ja kogukonnapõhiste teenuste roll • Märkimisväärne kasv (eriti ennetus, nõustamine, rasedus ja sünnitusjärgne periood). • Koostöö perearstidega tugevneb. • Digilahendused võimaldavad kaugjälgimist. 1.8. Kitsaskohad ja lahendused Peamised kitsaskohad • Tervishoiu ebapiisav rahastus • Tööjõupuudus (eriti väljaspool suuri keskusi). • Teenuste killustatus. • Tugiteenuste (anestesioloogia, radioloogia) piiratus. • IT-lahenduste suur kulu ja erinevad IT-lahendused Lahendused • Tervishoiu lisarahastamine riigieelarvest • Teenuste tsentraliseerimine, • Riiklikult rahastatud patsiendi majutusteenus puuduva sünnitusabi teenusega piirkonna patsientidele. • Regionaalsed kompetentsikeskused. • Ühtne digiplatvorm. • Riiklikult rahastatud, kontrollitud, rahvusvahelise tõenduspõhise digitaalse otsustustoe võimaldamine kõigile tervishoiuteenuse osutajatele 1.9. Rahastuse hinnang • Praegune mudel ei toeta tervishoiu arengut ja vajaduspõhist residentuurikorraldust, koolitusi, investeeringute vajadust ja palgaootusi. • Kindlasti on vajalik solidaarse ravikindlustuse jätkamine ja resoluutne vastuseis erakindlustusele (riskikindlustuse negatiivse näite valguses) 1.10. Arstkonna vananemine ja järelkasvu risk Eesti naistearstide vanuseline struktuur viitab selgele trendile: • Märkimisväärne osa eriala arstidest on vanuses 55+. • Järgmise 5–10 aasta jooksul suureneb arstide osakaal, kes saavad pensioniealisteks • Noorte spetsialistide pealekasv ei kata täielikult lahkujate arvu (vähene pealekasv ja arengukava haiglate võimetus maksta konkurentsivõimelist palka) • Noored ei soovi täiskoormusega töötada • Kõrge risk spetsialistide läbipõlemiseks. Lahendusmeetmed vananemise mõju leevendamiseks 1. Järelkasvu suurendamine • Residentuurikohtade arvu suurendamine (arvestada kogemust, et ca 1/3 lõpetajatest lahkub erialast või töötab osakoormusega). • Aktiivne eriala populariseerimine arstiteaduskonna tudengite seas. • Paindlikumad töötingimused, motiveeriv töötasu, enesearengu toetamine ja inimlikuma töökeskkonna loomine 2. Vanemate arstide hoidmine süsteemis • Suurem tunnitasu • Paindlik töökorraldus: o osaline tööaeg  o konsultatiivsed rollid • Vähem valvekoormust. • Võimalus keskenduda ambulatoorsele tööle ja õpetava arsti rollile 3. Teadmussiirde tagamine • Struktureeritud mentorlusprogrammid. • Noorte arstide juhendamise eest tasustamine, toetamine • Kliiniliste kompetentside dokumenteerimine. 4. Tööjaotuse muutmine • Suurem roll ämmaemandatel ja eriõdedel. • Standardiseeritud raviteekonnad. • Digilahendused (otsustustugi, dokumentatsioon). • Bürokraatia vähendamine, näiteks ohujuhtumite süsteemi korrastamine sünnitusabi valdkonnas. Kokkuvõte Naistearsti eriala areng järgmise 5 aasta jooksul liigub selgelt: • ambulatoorse ja päevaravi suunas, • teenuste tsentraliseerimise suunas, • meeskonnapõhise töö ja rollide ümberjaotuse suunas, • digilahenduste ja kaugteenuste laienemise suunas. Arstkonna vananemine, tervishoiu arengu puudulik juhtimine ja ebapiisav rahastus on kriitilised tegurid, mis mõjutavad naistearstide eriala arengut Eestis. Ilma sihipäraste meetmeteta võib see viia: • teenuste kättesaadavuse halvenemiseni, • regionaalse ebavõrdsuse süvenemiseni, • töökoormuse kasvuni ja läbipõlemiseni • Eesti perinataalabi näitajate halvenemiseni 2. Sisend tööjõupoliitika tegevuskavasse Tööjõu küsimused – sh järelkasv, värbamine, hoidmine, pädevused, töökoormus ja tööheaolu – on otseselt seotud igapäevase töökorralduse, teenuste kättesaadavuse ning kvaliteediga. Seetõttu ei ole võimalik tegevuskava sisuliselt kujundada ilma erialaliitude praktilise kogemuse ja sisendita. Tegevuskava põhineb kolmel põhisuunal: 1. Tõenduspõhine tervishoiutööjõu planeerimine Eesmärk on tagada, et tööjõuvajadus, koolitustellimus ja regionaalne jaotus põhineksid andmetel ja prognoosidel ning oleksid seotud teenusevajaduse ja tervishoiukorralduse muutustega. Peamine probleem on tööjõu planeerimise ebapiisav seotus demograafiliste muutuste ja teenusevajadusega. Arstkonna vananemist ei arvestata piisava täpsusega ning regionaalne jaotus ei vasta tegelikule vajadusele. Ettepanekud: • luua regulaarne vanusstruktuuril ja teenusevajadusel põhinev tööjõuprognoos, • kohandada residentuuri koolitustellimus vastavalt prognoosidele, • siduda tööjõu planeerimine tervishoiuteenuste tsentraliseerimise strateegiaga. Oodatav tulemus: parem tasakaal tööjõuvajaduse ja -pakkumise vahel ning regionaalse ebavõrdsuse vähenemine 2. Tervishoiutöötajate värbamine ja hoidmine Eesmärk on suurendada süsteemi võimekust töötajaid ligi meelitada ja hoida, vähendada tööjõupuudust ja personali voolavust ning parandada töötingimusi ja tööheaolu. Suurimad probleemid on tööjõupuudus, personali voolavus ning kasvav läbipõlemise risk. Ettepanekud: • rakendada paindlikke töövorme (osalise koormusega töö, paindlikud graafikud), • vähendada administratiivkoormust tugitöötajate abil, • luua regionaalsed motivatsioonipaketid (nt eluasemetoetus, lastehoid, kõrgem töötasu, regulaarne stažeerimine keskustes), • võimaldada vanemaealistel arstidel jätkata tööd vähendatud koormusega ja konsultatiivses rollis.  Oodatav tulemus: parem tööheaolu, väiksem personali voolavus ja pikem tööelus püsimine. 3. Tervishoiutöötajate väljaõpe, täiendusõpe, ümberõpe ja elukestev kompetentsi kasv Eesmärk on tagada töötajate pädevuste vastavus muutuvatele vajadustele ning toetada professionaalset arengut kogu karjääri vältel. Probleemiks on järelkasvu ebapiisavus ning vajadus uute kompetentside järele. Ettepanekud: • suurendada naistearstide residentuurikohtade arvu, • suurendada neonatoloogide residentuurikohtade arvu, • suurendada anestesioloogide residentuurikohtade arvu, • arendada ämmaemandate ja eriõdede laiendatud pädevusi, • luua struktureeritud mentorlusprogrammid teadmussiirde tagamiseks, • toetada elukestvat õpet ja digipädevuste arengut. Oodatav tulemus: jätkusuutlik järelkasv, parem tööjaotus ning kvaliteetsem raviteenus. Tegevuskava sisendtabel 1. Tõenduspõhine tööjõu planeerimine Probleem Meede Eesmärk Tulemus Kommentaar Ebapiisav Andmepõhine Täpsem Optimaalne Vajab riiklikku regionaalne mudel (sünnid, tööjõuvajadus jaotus andmeintegratsiooni planeerimine haiguskoormus) Residentuuri Arvestada Koolitustellimuse Piisav Vähenenud kohtade regionaalseid ebakõla järelkasv puudus kohandamine vajadusi Arstkonna Vanusstruktuuri Täpne Ennetav Vajab regulaarset vananemine ja põhine tööjõuvajadus planeerimine uuendamist pensioneerumine prognoosimudel 2. Värbamine ja hoidmine Probleem Meede Eesmärk Tulemus Kommentaar Vajab Paindlik Tööheaolu Väiksem Läbipõlemine juhtimiskultuuri töökorraldus parandamine voolavus muutust Toetusmeetmed Parem Regionaalne Töökohtade (nt eluaseme- ja regionaalne ebavõrdsus täitmine lisatasud) katvus Tugitöötajate Arstide aja Efektiivsem Administratiivkoormus lisamine vabastamine töö Nooremate Paindlik tööaeg Jätkusuutlik Tööjõuressursi generatsioonide isiklik erialase abi nappuse huvidega ei arvestata karjäärimudel tagamine vähendamine 3. Väljaõpe ja kompetentsid Probleem Meede Eesmärk Tulemus Kommentaar Pädevuste Standardiseeritud Parem Ühtlane kvaliteet ebaühtlus elukestev koolitus ravitulemus Eriõdede ja Arstide Korrastamata Tööjaotuse ämmaemandate koormuse rollijaotus optimeerimine laiendatud pädevus vähenemine Elukestev õpe, koolitussummade Innovatsiooni Kaasaegne Jätkuv eriala suurendamine, tagamine tervishoiuteenus areng interdistsiplinaarne integratsioon Kokkuvõte Naistearsti eriala jätkusuutlikkus sõltub otseselt erialase ja siduserialade tööjõu kättesaadavusest, paindlikust töökorraldusest ning teenuste ümberkujundamisest. Arstkonna vananemine, demograafilised muutused, ööpäevaringse operatiivse günekoloogia ja sünnitusabi ning neonatoloogia abi valmisoleku tagamine ja kasvav nõudlus ambulatoorse ravi järele eeldavad süsteemseid ja andmepõhiseid otsuseid tervishoiusüsteemi korrastamisel. Nooremate generatsioonide ootused töö- ja isikliku elu tasakaalustamisel tuleb samuti arvesse võtta. Peamised prioriteedid tööjõupoliitikas on: • järelkasvu tagamine, • kogenud arstide hoidmine süsteemis, • meeskonnapõhise töö tugevdamine, • teenuste tsentraliseerimine ja digilahenduste arendamine. Nende meetmete rakendamine, tervishoiu rahastuse suurendamine riigieelarvest, solidaarne ravikindlustus ja tervishoiusüsteemi korrastamine võimaldavad tagada sünnitusabi ja günekoloogia teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse ka tulevikus.