dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kaitseministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Riigikogu liikmete arupärimine peaminister Kaja Kallasele (AP 105). Sõjalisest abist Ukrainale.

Kaitseministeerium · 14. jaanuar 2022
Viit
1.1-18/22/170
Registreeritud
14. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DHX
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎22-00112-2.pdf1 KB
  • 📎Sõjalise_abi_kohta_Ukrainale.asice212 KB

Sisu (failidest)

Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu / 13.01.2022 / 2-2/14-105 ; Riigikantselei / 13.01.2022 / 7-12/22-00112 Resolutsiooni teema: Riigikogu liikmete arupärimine peaminister Kaja Kallasele (AP 105). Sõjalisest abist Ukrainale. Adressaat: Kaitseministeerium Ülesanne: Palume koostada peaministri vastuse projekt. Tähtaeg: 31.01.2022 Lisainfo: Palume märkida vastuse projektile AvTS § 35 lg 2 p 2 Kontroll: Kätlin Atonen Kinnitaja: Maimu Mesi, Peaministri büroo konsultant Kinnitamise kuupäev: 14.01.2022 Resolutsiooni koostaja: Maimu Mesi [email protected], 693 5703 Lp hr Taimar Peterkop .01.2022 nr 2-2/14-105 Riigisekretär Arupärimise edastamine Edastan 15 Riigikogu liikme esitatud arupärimise peaminister Kaja Kallasele. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest. Palun ministril teatada Riigikogu juhatusele kirjalikult DHX kaudu, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil vastab. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Lisa: arupärimine kahel lehel Anita Möldre 631 6338, [email protected] Kaja Kallas Pearninister ARUPARIMINE 1001.2022 SOjalisest abist Ukrainale Austatud peaminister! Eelmise aasta 30. detsembril teavitas ERR kaitseministeeriumile viidates, et Eesti kavatseb anda Ukrainale sojalise abina tankitOrjeraketisusteemide ,,Javelin” raketteja 122 millimeetriseid haubitsaid koos laskemoonaga. Ukraina on regionaalne suurriik, üks viiest maailma riigist kes suudab täna toota relvastust,sOjavarustust ja laskemoona koigis selle kategooriates, vaija arvatud tuumarelvad. Parast Krimmi annekteerimist ja sOjategevuse algust lda-Ukrainas 2014. aastal on Ukraina kaitsekulutused olnud jarjekindalt paiju suuremad kui Eestil, naiteks 2020. aastal olid need 4,1% SKist. Ukraina suurtDkivAge, eriti tulejuhtimissusteemi on sojakogemustest lahtuvalt pobjalikult moderniseeritud. Ukrainal ei ole suurttikkidest puudust, suurtUkivae relvasusteeme (nii reaktiiv-, liikur- kui ka jarelveetavaid suurtukke) on kaugelt rohkem kui valjaOpetatud suurtukivaeuksusi. Eesti suurtukivae kriitiline miinimumvajadus on suurtukivaepataljonid molemas jalavaebrigaadis (kaks pataijoni vahemalt 18 aga soovitavalt 24 relvasusteemiga kummaski pataijonis) fling suurtukipatareid maakaitseringkondades (kokku 4 patareid vahemalt 9 relvasusteemiga igas patareis. SeetOttu ei ole Eestis praegu uleliigseid suurtUkivae relvasusteeme, mida saaksime teistele riikidele loovutada. Pärast 2. jalavaebrigaadi koosseisust valjaarvamist oleks 122 mm haubitsad, juurdekuuluv vamstus ja laskemoon mOistlik tile anda Kaitseliidule, et moodustada neist maakaitseringkondade suurtukivaepatareid, samal ajal moderniseerides tulejuhtimissUsteemi. Tankitorjeraketikompleksid ,,Javelin” on Ukraina saanud abi korras vol hankinud Ameerika Uhendriikidest nagu Eestigi. Kuna Uhe tankitOrjeraketi hind ulatub 75 000 kuni 130 000 euroni, on mOlemad riigid suutnud neid hankida paiju vahem, kui vajaksid. Kui mitme lahingupaeva laskemoon on Eestil olemas ei ole avalik info, aga on selge, et eesmark saavutada 14 lahingupaeva tase ei ole saavutatud, Ukrainal on praegu rohkem rakette uhe ,,Javelin” tankitOrjeraketikompleksi kohta kui Eestil. KOrge hinna tOttu on mOistlik rakette prast nominaalse kasutamistahtaja loppu nU varskendada ja nende kasutamisaega pikendada, mitte neid lihtsalt ära lasta vOi ära kinkida. Ukraina abistamise eesmark on Oilis, aga abi andmine peaks lahtuma kahest tingimusest: abi peaks olema abisaajale kriitiliselt vajalik fling selle andmine ci tohiks toimuda Eesti kaitsevOime arvel. 122 mm haubitsate puhul on täitmata molemad tingimused ning ,,Javelin” rakettide puhul teine neist. 122 nun haubitsate loovutamiseks vajalik ka Soome ja Saksamaa nousolek. Selle taotlemine tekitaks mOlemale riigile diplomaatilisi komplikatsioone: keeldumine tooks kaasa etteheite soovimatuses Ukrainat toetada, luba aga tahendaks omakorda Ukraina sojalist toetamist, mis ei pruugi olla mOlema riigi valispoliitilistes huvides. ‘9 Sellest tulenevalt palume Teid vastavalt Riigikogu kodu- ja tookorra seaduse paragrahvile 139 vastata j argnevaile kusimustele: 1. Kui paiju tankitOrjeraketististeemide ,,Javelin” rakette on kavas Ukrainale loovutada? 2. Mis on nende rakettide kogumaksumus? 3. Kui paiju aega on jaanud nende nominaalse kasutamistahtaja lOpuni? 4. Kui paiju laheks maksma nende no varskendamine ja kasutamistahtaja pikendamine koguse uute rakettide hankimine? versus sama 5. Kui paiju 122 mm haubitsaid, juurdekuuluvat varustust ja laskemoona on kavas Ukrainale loovutada? 6. Kas Ukraina-poolele on tehtud järeleparimine nende vajalikkuse osas? Milline on Ukraina vastus? 7. Kas Saksamaalt ja Soomelt on kusitud nOusolekut 122 mm haubitsate ja laskemoona loovutamiseks Ukrainale? Millised on Saksamaaja Soome vastused? 8. Mida on kavas ette vOtta maakaitseuksuste kaudtulevOime tugevdamiseks olukorras, kus 81 mm ja 120 mm miinipildujatest ilmselgelt ei piisa? 9. Kas ei oleks mOistlikum Ukrainale loovutamise asemel 122 mm haubitsad, varustus ja laskemoon anda tile Kaitseliidule, et Iuua nende baasil suurtUkivaepatarei igas maakaitseringkonnas? 10. Mis oleksid selle plaani altematiivid? 11. Mis need maksaksid? Lugupidamisega Riigikogu liikmed: :; “—4’. 0 Ii(ict tL47 ?& LLJM ScLtt4 f k _4’tz .tAAA — C -_- cCn ‘Cr L zzt •r’/ a- .7 / Jj cc-4y 1LLL . 7La-c/ cL(gJ7 ç
Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel