Riigikogu liikmete arupärimine peaministrile (AP 107). Mali missiooni lõplikust läbikukkumisest.

Kaja Kallas Peaminister ARUPARIMINE 12.01.2022 Mali misslooni loplikust Iäbikukkumiscst Austatav peaminister! Kaitsevae osalemine Mali konfliktis on Eesti lhiajaloo uks koige kUsitavamaid sOjalisi missioone. Selles konfliktis osalemist ei saa mitte kuidagi vOtta Eesti kohustusena liitlaste ees ja sel puudub vahimgi seos NATO artikliga 5. Mali riiki terroriseerivad reiimid, kes pusivad vOimul muu hulgas meie sOdurite toel, on iga aastaga muutunud Uha grotesksemaks. Lisaks sellele, et sOdime uhel pool rindejoont tUranliku ja verejarnilise, rahvaste enesemauramisel tallava huntaga, on nuud selgunud ka vastuvaidlematud tOsiasjad Mali reiimi koostoost putinliku Venernaaja kurikuulsa palgasOdurite grupiga Wagner. Mali valitsuste verine poliitika piirkonna pOlisrahvaste allasurumiseks ulatub aastakumnete taha. Verised kättemaksuaktsioonid ja sOjakuriteod tuareegide, aga ka fulanide, dogonite ja teiste Saheli rahvaste vastu on olnud Mali sOjaväe tavapärane praktika. Nende rahvaste puudlused iseseisvuse vOi vahemalt autonoomia poole on jOhkralt maha surutud. See on toimunud endisest koloniaalriigist Prantsusmaa ja teiste valitsusvagede liitlaste vaikival teadmisel. Kuigi sonacles vOitlevad laaneriigid oma missioonidel demokraatia ja inimOiguste eest, ei austa Mali reiimid kumbagi. Kumne aasta jooksul on Malis toimunud kolm vagivaldset riigipooret, neist viiinane tOi vahem kui aasta tagasi riigis vOimule praeguse sOjavaelise hunta. Hunta vastaseid mOrvalakse ja kiusatakse taga, valimised on edasi lukatud teadmata tulevikku. Ulejaanud Laane-Aafrika silmis on Malist saanud paariariik, kellele on pandud sanktsioonid ja diplomaatilised suhted jaanud suure kusimargi alla. Selles olukorras on Malist kujunenud vAga viljakas pinnas Venemaa mojutustegevusele. Reiim on palju kuid pidanud Venernaaga poolavalikke labiraakimisi, kutsudes Venemaad ja Wagneri palgasodureid oma brutaalse sisepoliitika kindlustamiseks appi. NtiUd on saanud avalikuks, et Mali territooriumile on sealse reiimi soosingul saabunud juba sadu Wagneri voitlejaid, kes kontrollivad riigis mitmeid strateegilisi punkte. NATO riikide diplomaatiline surve ei ole huntale mingit möju avaldanud. Kuigi probleemid Mali missiooniga on järjest suvenenud ja sidunud Eesti Kaitsevage uha enam tarbetu taagaga, on Eesti valitsused seni igal aastal kiitnud heaks missioonide uuendamise. Kull aga on igati kohane, et viimaseks piisaks meie osaluse katkestamisel peaks saama Mali reiimi koostoo Venemaa ja Wagneriga. NH Utles ka kaitseminister Kalle Laanet eelmise aasta 22. septembril: ,,Juhul kui Wagneriga tehakse koostoolepe ja Wagneri eraannee asub Malis tegutsema, siis Eesti kontingent tuleb sealt ära.” TOe hetk, kas valitsuspoliitikud jaavad orna sOnade juurde, on nUud kaes. xuoanmlne I NriP KOigest sellest tulenevalt palume peaministril vastavalt Riigikogu kodu- ja tookorra seaduse paragrahvile 139 vastata jargnevaile kusimustele: 1. Millist teavet on Teile kui peaministrile jagatud Mali reiimi koostoost Venemaaga ja Wagneri grupiga fling Wagneri kaimasolevatest tegevustest Mali territooriumil? 2. Millist teavet on Teile kui peaministrile jagatud meiega sisuliselt liitlassuhtes oleva Mali sOjaväe sOj akuritegudest? 3. Kui suur hulk Eesti instruktorite poolt valja Opetatud Mali sOjavaelastest on nuUdseks tegemas otsest koostood Venemaa jalvOi Wagneriga? 4. Kehtiv valispoliitika arengukava kohustab Eestit seisma pOlisrahvaste Oiguste eest. Milliseid diplomaatilisi samme on Eesti astunud vOi astumas, et toetada tuareegide vOi teiste Mali territooriumil elavate pOlisrahvaste enesemaaramispUildlusi? 5. Jaanuaris kehtestasid ECOWASi riigid Mali ebademokraatlikule reiimile sanktsioonid ja viisid diplomaatilised suhted miinimumini. Kui Oigustatuks peab Eesti seda sammu ja kas meie suhtumine Mali reiimi on ECOWASiga sarnane vOi nendest erinev? 6. Millised Mali missiooniga voetud eesmargid on Eesti jaoks naudseks taidetud ja millised on seni täitmata? 7. Kas kaitseministri lubadus tuua vaed Malist valja, kui retim teeb koostood Wagneriga, vaijendas Vabariigi Valitsuse seisukohta? 8. Millal katkestab Eesti osalemise Mali missioonidel? Lugupidamisega Riigikogu liikmed: ‘6 n JIJN . F. I) 4/ o / ) C- kI4L/ b 6P01117#AL L vt\k1 A Q”& 4c c%-(: iUAZttY ‘4  Hr Taimar Peterkop .01.2022 nr 2-2/14-107 Riigisekretär Arupärimise edastamine Edastan 16 Riigikogu liikme esitatud arupärimise peaminister Kaja Kallasele. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest. Palun ministril teatada kirjalikult DHX-i kaudu, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil vastab. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Lisa: arupärimine kolmel lehel Anita Möldre 631 6338, [email protected] Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu / 13.01.2022 / 2-2/14-107 ; Riigikantselei / 13.01.2022 / 7-12/22-00114 Resolutsiooni teema: Riigikogu liikmete arupärimine peaministrile (AP 107). Mali missiooni lõplikust läbikukkumisest. Adressaat: Kaitseministeerium, Välisministeerium Ülesanne: Palume ministeeriumitel koostöös valmistada peaministri vastuse projekt Tähtaeg: 31.01.2022 Lisainfo: Palume märkida vastuse projektile AvTS § 35 lg 2 p 2 Kontroll: Kätlin Atonen Kinnitaja: Maimu Mesi, Peaministri büroo konsultant Kinnitamise kuupäev: 14.01.2022 Resolutsiooni koostaja: Maimu Mesi [email protected], 693 5703