Mustvee valla üldplaneeringu avaliku väljapaneku järgsed avalikud arutelud

MUSTVEE VALLAVALITSUS Vastavalt nimekirjale 07.01.2022 nr 7-1/22/100-1 Mustvee valla üldplaneeringu avaliku väljapaneku järgsed avalikud arutelud Täname, et esitasite avaliku väljapaneku perioodil 08.11.2021–12.12.2021 ettepanekuid Mustvee valla üldplaneeringule. Esitatud ettepanekutele on valla vastusseisukohad toodud käesoleva kirja lisa 1 koondtabelis. Samuti anname teada, et Mustvee valla üldplaneeringu avaliku väljapaneku järgsed avalikud arutelud toimuvad: -24.01.22 kell 14.00 Saare rahvamajas (Rahvamaja, Kääpa küla, Mustvee vald); -24.01.22 kell 16.00 Mustvee Kultuurikeskuses (Tartu tn 12, Mustvee linn, Mustvee vald); -25.01.22 kell 14.00 Lohusuu teenuskeskuses (Jõe tn 1, Lohusuu alevik, Mustvee vald). Avaliku arutelu eesmärgiks on selgitada planeeringulahendust ning arutada avaliku väljapaneku ajal tehtud ettepanekuid. Palume võimalusel osaleda oma piirkonna arutelul ning arvestada riigis kehtivate piirangutega, sh COVID-tõendi ja isikut tõendava dokumendi esitamise ning maskikandmise vajadusega. Täiendavat infot avaliku arutelu kohta saab Mustvee Vallavalitsusest: Reili Tooming ([email protected]; tel 51946525) või Pille Lapin ([email protected]; tel 5068432). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Terje Rudissaar vallavanem Lisa: Koondtabel: Mustvee valla üldplaneeringule tehtud ettepanekud ja vastusseisukohad. Reili Tooming, 5194 6525 [email protected] Tartu tn 28 / Mustvee linn / Mustvee vald / 49603 Jõgeva maakond / registrikood 77000364 / tel: +372 772 6161 / e-post [email protected] / mustveevald.kovtp.ee  Mustvee valla üldplaneeringu ja KSH aruande avaliku väljapaneku jooksul esitatud ettepanekute ja vastusseisukohtade koondtabel Jrk nr Ettepaneku esitaja/ Ettepaneku sisu Mustvee valla seisukoht kirja laekumise kuupäev ja nr 1. Eraisik Leo Kivitar Avaldab soovi, et Ulvi külas temale kuuluv maaüksus ei oleks Esitatud ettepanekuga ei saa 22.10.2021 määratletud kui väärtuslik põllumaa. arvestada, sest väärtuslik põllumajandusmaa tuleneb kehtestatud maakonnaplaneeringust ning eraldi uuringut üldplaneeringu menetluse raames ei koostatud. 2. Eraisik Lauri Annuk Palub vähendada Omedu külas temale kuuluval kinnistul Esitatud ettepanekuga ei ole 25.10.2021 Kullavere jõe 50m laiust ehituskeeluvööndit sauna võimalik arvestada, sest KSH ehitamiseks vastavalt avalduse juurde lisatud joonisele. alusel on ehituskeeluvööndi (edaspidi EKV) vähendamise ettepaneku ala üleujutusohuga ala ja hoone püstitamiseks tuleb maapinda tõsta. Tegemist ei ole põhjendatud vajadusega, kuna sauna saab praeguse EKV puhul ehitada kavandatust ca 15 m kaugemale, kuhu EKV ei laiene. 3. Muinsuskaitseamet Esitatud ettepanekud: 1. ÜP lähtekohaks on see, et 28.10.2021 nr 1.1-7/2304- 1. soovitame käsitleda ptk 6.1.3 eraldi kategooriana mitte erinevatele väärtustele 15 kaitse all olevat arheoloogiapärandit. Mitte kaitse all olev tingimuste seadmine eeldab ka arheoloogiapärand hõlmab nii teadaolevaid, kuid mitte kaitse andmeid, kus väärtustatud all olevaid objekte kui ka prognoositavaid alad/objektid asuvad. Palume arheoloogiatundlikke alasid; arheoloogiapärandi osas sisend 2. soovitame lisada lk 53 p 5 kultuuriväärtuslike objektide (ruumiandmed) esitada. kaitse- ja kasutamistingimuste juurde: 2. 2.1 KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (kogu valla 2.1 Juhime juhime tähelepanu, et territooriumil, ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati KMH puhul on uuringu vajadus eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise määratud õigusaktiga (vastavalt uuringu läbiviimise vajadus (muinsuskaitseseaduse § 31 lg 3); MuKSi § 31 lg 3). Üldplaneering 2.2 prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul ei dubleeri õigusaktides omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel kehtivaid nõudeid, mistõttu Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu ettepanekuga ei arvestata. läbiviimise vajaduse kohta, kui: 2.2. Tingimused lisatakse. - algatatakse detailplaneeringut; 2.3. Planeeringus on toodud - kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on tingimus: Arheoloogiapärandi enam kui 500 m². avastamisel tuleb lähtuda 2.3 tagada nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel muinsuskaitseseadusest. Leiame, aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel et antud käsitlus on piisav. arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette 2.4. Kultuurimälestised on nähtud tegevused (muinsuskaitseseaduse § 31). planeeringus kajastatud alade 2.4. lisada maakasutuse kaartidele kultuurimälestisena kaitse või punktleppemärkidena all olevad kalmistud; vastavalt registriandmetele. 3. soovitame lisada Jõgeva Maakonnaplaneeringust 2030+ Üldplaneeringu täpsusastmes ei tulenevalt kultuurilooliselt olulistele objektidele ja tõsteta objektitüüpe eraldi välja. väärtuslikele maastikele nende vaadeldavuse hoidmiseks Seetõttu mälestiseks olevaid vaatekoridorid ja tingimused nende vaadete säilimiseks; kalmistuid kaartidel ka eri 4. soovitame lisada ptk 6.1.3 lause: XX sajandi arhitektuuri eristata. nimekirja kuuluvate objektide lammutamise soovi korral teha 3. Üldplaneering määrab ilusa koostööd Muinsuskaitseametiga eesmärgiga anda ametile vaatega kohad tulenevalt võimalus kaaluda objekti mälestiseks tunnistamise menetluse maakonnaplaneeringust, lisaks algatamise vajadust või kaasata amet juba mälestiseks on täiendavaid vaatekohti tunnistamise ettepaneku saanud objekti edasisse saatusesse; määratud üldplaneeringuga. 5. soovitame lisada kultuuriväärtuslike objektide hulka: Vaatekohtadele on määratud - Avinurme kalmistu (Avinurme alevik, Ööbiku tn); üldplaneeringuga - Lohusuu kalmistu ehk Lohusuu Eestiküla kalmistu (Lohusuu kasutamistingimused. Otseselt alevikus KÜ 42001:001:050); vaatekohtade vaatekoridore - Lohusuu õigeusu kalmistu ehk Lohusuu Veneküla kalmistu üldplaneeringu täpsusastmes ei (Lohusuu alevikus KÜ 42001:001:0673); seata, kuna see eeldab täpsemat - Saare mõisa kalmistu Saarjärve külas (KÜ 71301:003:0855, maastikulist analüüsi. Vastava Luua metskond 20); analüüsi koostamine ei ole valla 6. soovitame käsitleda mälestistele avanevaid iseloomulikke ruumilise arengu vajadusi vaateid, märkida need põhijoonisele; arvestades olnud üldplaneeringu 7. soovitame kultuurimälestiste peatükis käsitleda raames vajalik. kinnismälestisi liikide kaupa nt mõisakompleksid, kirikud, 4. Esitatud ettepanekuga ei arheoloogia objektid, kuna see võimaldab tuua selgemalt esile arvestata. Vastavalt hoonete piirkonna kultuuriväärtuseid ning annab võimaluse analüüsida väärtusele on hooned juba nende seisundit, kasutusfunktsiooni, mälestisteks tunnistatud, samuti kavandatavaid tegevusi; teeb amet jooksvalt vastavalt 8. soovitame lisada ptk 6.1.3 juurde täpsustuse: kui oma ekspertteadmisele detailplaneeringu alale jääb mälestis või selle täiendavaid ettepanekuid kaitsevöönd, on vastavalt kultuuriministri määrusele nr 15 mälestiseks tunnistamiseks. vajalik detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste Palume vajadusel teha koostamine. Muinsuskaitseametiga kooskõlastatult ei pea ettepanekud XX sajandi eritingimusi koostama juhul, kui kavandatav tegevus ei muuda arhitektuuripärandi objektide oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda või mälestiseks tunnistamise kohta. muinsuskaitseala või kinnismälestise säilimist ja 5. Üldplaneeringu täpsusastmes vaadeldavust. puudub vajadus kalmistutele täiendavaid tingimusi seada, mistõttu ettepanekuga ei arvestata. 6. Vaadete analüüs igale üksikule mälestisele ei ole üldplaneeringu täpsusastmes lahendatav, kuna vajab täpsemat mälestiste ja maastiku analüüsi. Üldplaneering suunab vaadeldavuse säilimist üldise tingimusena, mida tuleb  arvestada mälestise lähialas täpsemate kavandatavate tegevuste puhul. Ettepanekuga seetõttu ei arvestata. 7. Üldplaneeringus grupeeritakse mälestised selle järgi, mis võimaldab üldplaneeringu täpsusastmes mälestistele tingimusi seada. Üldplaneeringu täpsusastmes ei analüüsita iga mälestiste seisundit, praegust kasutusfunktsiooni jms detaile. 8. Esitatud ettepanekuga ei arvestata, sest kehtivaid õigusakte üldplaneeringus ei dubleerita. 4. Transpordiamet Teavitavad ja tänavad asutuse seisukohtade arvestamise eest. Teadmiseks võetud 10.11.2021 5. Eraisik Zinaida Jungholz 1. Palub teavet miks vallavalitsus ei ole avalikustanud 1. Mustvee Vallavalitsus 12.11.2021 üldplaneeringu avalikul väljapanekul üldplaneeringu kohta avalikustas üldplaneeringu antud kooskõlastused ja arvamused. avalikul väljapanekul 2. Juhib tähelepanu, et PlanS § 87 lõikest 3 lähtuvalt üldplaneeringu kohta antud avalikustatakse koos üldplaneeringuga ka üldplaneeringu kooskõlastused ja arvamused kohta PlanS § 85 lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja koondtabelina. arvamused. 2. Viidatud planeerimisseaduse 3. Palub vallavalitsusel seaduse rikkumine lõpetada ja §-ga on üldplaneeringu avalikustada nimetatud planeeringu materjalid ning mitte menetluses arvestatud. tegeleda nende varjamisega. 3. Vallavalitsus ei ole varjanud üldplaneeringuga seotud materjale. Kooskõlastused ja arvamused on koondtatud  koondtabelisse ning vallavalitsuse dokumendiregistris on saadetud kirjad avalikult nähtavad. 6. Kaitseministeerium Palub korrigeerida Mustvee valla üldplaneeringu seletuskirja Selgitame, et tuginedes 22.11.2021 nr 12-3/21/342 peatüki 6.4.4 „Taastuvenergeetika“ sõnastust ja jätta sealt Majandus- ja välja tuuleparkide rajamise tingimused. Kommunikatsiooniministeeriumi kirjale 01.06.2021 nr 17- 7/2021/3487-1 ja selles toodud Joonisele 1 „Kompensatsioonimeetmete rakendamisel vabanev Mandri- Eesti ala (heleroheline) käsitleb kogu Eesti territooriumi, koosmõjus juba varem otsustatud Kirde-Eesti kompensatsioonimeetmetega“ jääb Mustvee valla põhjaosasse (endise Avinurme valla alale) väikeses ulatuses ala, kus kompensatsioonimeetmete rakendamisel saaks põhimõtteliselt kaaluda tuuleparkide rajamist. Selleks, et seletuskirjas oleks üheselt arusaadav, kus on valla territooriumil edaspidi võimalik kaaluda tuuleparkide rajamist, täiendatakse üldplaneeringu ptk 6.4.4 teksti järgmiselt:  Kaitseministeeriumi info kohaselt ei ole tuuleparkide kavandamine võimalik valdaval osal Mustvee valla territooriumist. Tuuleparkide kavandamist on võimalik kaaluda läbi eriplaneeringu vaid valla põhjaosas (endise Avinurme valla piirkonnas). Ala ulatus, kus on võimalik tuuleparke kaaluda, tuleb täpsustada koostöös Kaitseministeeriumiga. 7. Metsakülas asuva 1. Kinnistu omanik ei nõustu temale kuuluva kinnistul asuva Kinnistu omaniku põhimõttelise Valgumarja kinnistu tee avalikuks kasutamiseks määramisega ning palub veelkord nõusoleku reaalservituudi omanik kaaluda Valgumarja kinnistu väljaarvamist kinnistute seadmiseks alusel arvestame 26.11.2021 nimekirjast, kuhu soovitakse avalikku teed määrata. üldplaneeringu menetluse 2. Kinnistu omanik annab põhimõttelise nõusoleku servituudi raames esitatud vastuväitega seadmiseks teed kasutatavate kinnistute omanike kasuks. ning arvame Metsakülas 3. Kinnistu omanik palub rakendada isikute võrdse kohtlemise Valgumarja kinnistu välja printsiipi Valgumarja kinnistu osas. kinnistute nimekirjast, kuhu soovitakse avalikku teed määrata. 8. Keskkonnaamet Asutus teatas üldplaneeringu alusel ehituskeeluvööndi Teadmiseks võetud. 02.12.2021 nr 7- vähendamise menetlustähtaja pikendamisest. 13/21/23400-2 9. Voore külas asuva Tamme Kinnistu omanik ei nõustu tema kinnistut läbiva tee avalikuks Arvestame esitatud ettepanekuga kinnistu esindaja kasutamiseks määramisega. ning arvame üldplaneeringu 02.12.2021 menetluse raames Tamme kinnistut läbiva tee avalikult kasutatavate teede nimekirjast  välja. 10. Eraisik Liia Tannbaum 1. Juhib tähelepanu, et Avinurme alevikus Jaama tee ja Jaama 1. Avalikustatud materjalides on 03.12.2021 tänava piirkonnas on maakasutusplaanil puudused Jaama tn 2 juhtotstarbeks maakasutuse piiride ja juhtotstarvete osas. näidatud PV. Jaama tn 22 maa- - Jaama tn 2 (katastritunnus 48601:001:0617), alal täpsustatakse juhtotstarvet munitsipaalomand , PV (puhke- ja virgestusala), mis piirneb ja näidatakse EV otstarve. Jaama tn 22 (katastritunnus 48601:001:0444), eraomand, EV- 2. Esitatud ettepanekuga (väikeelamu maa-ala)-ga. arvestatakse, - Jaama tn 22 kinnistu piir puudub maakasutusplaanilt. maakasutusplaanile kantakse 2. Selguse huvides palub lisada maakasutusplaanile Jaama tee Jaama tee nimetus. nimetuse. 3. Esitatud ettepanekuga 3. Teeb ettepaneku, et asjakohane on Avinurme aleviku arvestatakse, üldplaneeringu maakasutusplaan veel üle vaadata ja korrastada. maakasutusplaan vaadatakse üleüldiselt üle, sh Avinurme aleviku osa. 11. Riigimetsa Majandamise Kirjaga tehakse järgmised ettepanekud: 1. Esitatud ettepanekuga Keskus 1. Väärtuslikud põllumaad. arvestatakse. 06.12.2021 nr 3-1.1/1958-3 RMK kirjas nr.3-1.1/1958-2 22.12.2020.a. toodud 2. Teadmiseks võetud, jäetakse parandusettepanekud on suures osas sisse viidud, aga sama leppemärk. planeeringusse on jäänud 5 ala, mis meie hinnangul ei vasta 3. Teadmiseks võetud. väärtusliku põllumaa nõuetele – täpsustus maatüki kohta 4. Teadmiseks võetud. lisatud: 5.1 Kriteeriume ÜP ei sea, - 16401:002:0209 ID nr.14430 2013.a. kuuse kultuur; sõltub maakasutusest (nt - 71302:001:0003 ID nr.51510 Kääpa jõe liigniiske luht; tootmishoonele omatarbeks - 81003:003:0118 ID nr.47115 liigniiske rohumaa Tellise kavandatavad päikesepaneelid looduskaitsealal; võivad olla suurema võimsusega - 81003:003:0118 ID nr.47114 sama eelnevaga; kui eramajal). Projekti eesmärgis peab olema kirjas, - 81003:003:0118 ID nr.198939 põhivõrgu elektriliin, mille tarbeks paneele Mustvee jõe lamm. kavandatakse. 2. Ettepanekuga viidatud RMK teede avalikuks kasutamiseks 5.2 Aedade kavandamisel tuleb määramisega oleme nõus tingimusel, et teed nimetatakse arvestada rohevõrgustiku „avalikult kasutatavaks metsateeks“, kuna näidatud lõigud läbivad RMK massiive ja teedel võib ette tulla metsa tingimustega: - 0,4 ha on majandamisest põhjustatud lühiajalisi liiklusseisakuid lubatud piiratava ala suurus. (metsaveoauto või metsaveotraktorite laadimistööd, teede Väljaspool rohevõrgustikku ei hooldustööd). Metsateede avalikuks otstarbeks kasutusse seata ÜP’ga piiranguid ala andmiseks on vaja valla ja RMK vahel sõlmida vastav leping. tarastamiseks. 3. Üldplaneeringu p.6.4.3. „Elektrivõrk. Side“ toodud 5.3 Maa sihtotstarbe muutmine põhivõrgu ülekandeliinide rekonstrueerimise on RMK oma ei ole nõutav. ÜP’sse lisatakse, maa osas kooskõlastanud. et maa sihtostarvet ei muudeta 4. Avijõe äärde kavandatav puhke- ja virgestusala – päikesepargi kavandamisega. detailplaneeringu algatamisel on vajalikud täiendavad 5.4 Alusdokumente tööstusliku läbirääkimised. päikesepargi ja omatarbeks 5. Tööstuslike päikeseparkide arendamisest metsamaadel: rajatava päikesepargi jaoks ei 5.1 Üldplaneeringu seletuskirjast ei selgu, kas ja kuidas ole koostatud. Tingimused on omavalitsus plaanib eristada tööstuslikuks tootmiseks ÜP-s seatud kaalutlusotsuse mõeldud päikeseparke ning omatarbeks mõeldud alusel. päikeseparke. Palume selgitada kas ning milliste kriteeriumide 5.5 Metsamaale päikesepargi alusel eristab kohalik omavalitsus tööstusliku päikeseparki rajamisel tuleb arvestada ning omatarbeks rajatavat päikeseparki. rohevõrgustiku toimimisega. 5.2 Üldplaneeringu seletuskirjast ei selgu tingimused Seletuskirjas täpsustatakse tööstusliku päikesepargi ümbritsemiseks piiretega. Tihti tingimust, et päikesepaneelide ümbritsetakse tööstuslikud päikesepargid aedadega. Palume kavandamisel tuleb arvestada täiendada üldplaneeringu seletuskirja selles osas kas ning rohevõrgustikus kehtivate milliseid nõuded esitab kohalik omavalitsus tööstuslikele tingimustega. päikeseparkidele aedade ehitamiseks. 5.6 Seletuskirja täpsustatakse, et 5.3 Üldplaneeringu seletuskirjast ei selgu, kas tööstusliku päikeseparkide rajamisel tuleb päikesepargi rajamiseks on nõutav maa sihtotstarbe muutmine arvestada maaparandussüsteemi tootmismaaks. Palume seletuskirjas täpsustada, kas rajatiste, sh drenaaži tööstusliku päikesepargi rajamiseks on nõutav maa toimimisega. sihtotstarbe muutmine tootmismaaks. 5.4 Üldplaneeringu seletuskirjast selgub, et tiheasutusalal päikeseparke üldiselt maapinnale rajade ei ole lubatud ning päikesepargi rajamisel väärtuslikule maastikule tuleb  vajadusel koostada detailplaneering. Lisaks tuleb uue tootmisala kavandamisel või olemasoleva laiendamisel kaaluda detailplaneeringu koostamise vajadust. Üldplaneeringu seletuskirjast ei selgu päikesepargi rajamiseks vajalikud alusdokumendid hajaasustuse alal ning millised on alusdokumendid tööstusliku päikesepargi ja omatarbeks rajatava päikesepargi jaoks. Palume seletuskirja täpsustada, millised on tööstusliku ja omatarbeks rajatava päikesepargi alusdokumendid. 5.5 Üldplaneeringu seletuskirjast selgub, et metsamaal võib päikeseparke rajada valla kaalutlusotsuse alusel. Palume üldplaneeringu seletuskirja täiendada, mis on kohaliku omavalitsuse nägemus ja seisukoht kui arendaja soovib päikeseparki rajada metsamaale. RMK maadel saaks päikeseparkide rajamine, muude sobivate tingimuste olemasolul, toimuda mittemetsamaadel. 5.6 Lisaks palume seletuskirja täiendada järgmiselt: RMK aladele päikeseparkide rajamisel arvestada maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alal maaparandussüsteemide toimimist ja terviklikkust tagavate meetmetega sh drenaažiga. Tagada, et kavandatav tegevus ei muuda veerežiimi ka süsteemi ümbritsevatel aladel. 12. Keskkonnaministeerium Juhivad tähelepanu järgmistele punktidele: 1. Arvestame esitatud 06.12.2021 nr 7- 1. 22.06.2021 kirjas nr 7-15/20/4885-8 tegime ettepaneku ettepanekuga ning Kükita külas 15/20/4885-11 määrata Kükita külas asuvale Serva (katastritunnus asuvale Serva maaüksusele 65701:001:0559) kinnisasjale kavandatav äri maa-ala (Ä) määratakse ärimaa juhtotstarve. juhtotstarve. Üldplaneeringu eelnõus olid maakasutuse 2. Arvestame esitatud juhtotstarbed jagatud olemasolevateks ja kavandatavateks. ettepanekuga ning Kükita külas Lisas 1 on märgitud nõustume esitatud ettepanekutega, Serva asuvatele Vinkli ja Niidu määratakse ärimaaks. Avalikul väljapanekul olevas maaüksustele määratakse üldplaneeringus ei ole ettepanekuga arvestatud. Maakasutuse elamumaa juhtotstarve. juhtotstarbed ei ole enam avalikul väljapanekul olevas 3. Arvestame esitatud üldplaneeringus jagatud olemasolevateks ja kavandatavateks. ettepanekuga ning Kükita külas Teeme ettepaneku Serva kinnisasjale määrata äri maa-ala (Ä) asuvale Timuti maaüksusele juhtotstarve. määratakse elamumaa 2. 22.06.2021 kirjas nr 7-15/20/4885-8 tegime ettepaneku juhtotstarve Uus tn 5 määrata Kükita külas asuvatele Vinkli (katastritunnus (katastritunnus 65701:001:0516) ja Niidu (katastritunnus 65701:001:0514) 65701:001:0020) kinnisasjast kinnisasjadele kavandatav väikeelamu maa-ala (EV) alates ja sellega samas laiuses juhtotstarve. Lisas 1 on märgitud ettepaneku kohta arvestame. kuni Uus tn 4 (katastritunnus Avalikul väljapanekul olevas üldplaneeringus ei ole 65701:001:0880) ja Uus tn 2 ettepanekuga arvestatud. Teeme ettepaneku Vinkli ja Niidu (katastritunnus kinnisasjale määrata väikeelamu maa-ala (EV) juhtotstarve. 65701:001:0137) kinnisasjade 3. 22.06.2021 kirjas nr 7-15/20/4885-8 tegime ettepaneku vahelise piiri mõttelise määrata Kükita külas asuvale Timuti (katastritunnus pikenduseni. 48601:001:0736) maaüksusele kavandatav väikeelamu maa- 4. Arvestame esitatud ala (EV) juhtotstarve Uus tn 5 (katastritunnus ettepanekuga ning Mustvee 65701:001:0020) kinnisasjast alates ja sellega samas laiuses linnas asuvale Jõe tn 31 kuni Uus tn 4 (katastritunnus 65701:001:0880) ja Uus tn 2 maaüksusele määratakse (katastritunnus 65701:001:0137) kinnisasjade vahelise piiri elamumaa juhtotstarve. mõttelise pikenduseni. Ettepaneku tegemisel lähtusime 5. Info munitsipaliseerimise osas eeldusest, et tegemist on MaaRS § 31 lõikes 2 nimetatud eemaldatakse. maaga. Lisas 1 on märgitud ettepaneku kohta arvestame. Avalikul väljapanekul olevas üldplaneeringus ei ole ettepanekuga arvestatud. Teeme Timuti (katastritunnus 48601:001:0736) maaüksuse kohta sama ettepaneku, mis 22.06.2021 kirjas nr 7-15/20/4885-8. 4. Kooskõlastamiseks esitatud üldplaneeringu eelnõus oli Mustvee linnas asuvale elamumaa sihtotstarbega Jõe tn 31 (katastritunnus 48501:007:0003) kinnisasjale määratud olemasolev väikeelamu maa-ala (EV) juhtotstarve. Avalikul väljapanekul olevas üldplaneeringus on Jõe tn 31 kinnisasjale määratud puhke- ja virgestuse maa-ala (PV) juhtotstarve. Teeme ettepaneku Jõe tn 31 kinnisasjale määrata väikeelamu  maa-ala (EV) juhtotstarve. 5. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 9. Üldplaneeringu elluviimine on märgitud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele, projekteerimistingimuste andmisele ja maa-alade munitsipaliseerimisele. Kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks on vajalik maade taotlemine munitsipaalomandisse. Taotletavad maa-alad on kantud maakasutuskaardile. Taotlusnimekiri ei ole siinkohal lõplik ning omavalitsus võib tulevikus tulenevalt vajadusest esitada täiendavaid taotlusi omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks. Üldplaneeringu joonisele Maakasutusplaan ei ole kantud sellist leppemärki, millest oleks võimalik aru saada, et tegemist on munitsipaalomandisse taotletava maa-alaga. Palume joonist täpsustada. Juhime tähelepanu, et maa munitsipaalomandisse taotlemine on iseseisev menetlustoiming ja palume arvestada, et üldplaneeringus maa munitsipaalomandisse taotletava maana märkimine ei tähenda seda, et tegemist on perspektiivse kohalikule omavalitsusele kuuluva maaga. 13. Eraisik Ants Rummel Edastab Avinurme alevikus asuvate tuletõrje Tuletõrje veevõtukohtade 07.12.2021 veehoidla/hüdrandi asukohad, mis ei toimi. Palub üle vaadata. kajastust kaardil täpsustatakse Päästeameti andmete põhjal. 14. Tammispää külas asuva Kinnistu omanik palub mitte määrata tema kinnistuga Esitatud ettepanekuga Kalda kinnistu omanik piirnevale alale avalikult kasutatavat slipikohta. arvestatakse. 09.12.2021 15. Omedu Grupp OÜ 1. Ettepanek planeerida Kaasiku külas juurdepääs Jõekääru 1. Üldplaneeringu raames 10.12.2021 kinnistule läbi olemasoleva tee Kase kinnistul ja sealt edasi planeeritakse perspektiivse tee piki jõge rajatud tee kaudu. Selline juurdepääs lahendab koridor, mis tagab juurdepääsu ühtlasi ka teiste naabruses olevate kinnistute juurdepääsu Jõekääru kinnistule. küsimus: Kaldasilla, Omedu, Jõetaguse, kokkuleppel Juurdepääsud ülejäänud omanikega ka Kaarjärve ja Kullerkupu kinnistutele. kinnistule tuleb lahendada 2. Palutakse arvestada Jõekääru kinnistut ühisveevärgiga maaomanike vaheliste  perspektiivseks liitumise piirkonnaks. kokkulepete alusel. 2. Esitatud ettepanekuga ei saa arvestada, sest taotletud piirkond asub väljaspool tiheasustusala. 16. Eraisik Hannes Maripuu 1. Ettepanek seadustada Ülejõe aleviku osa hajaasustusena, 1. Esitatud ettepanekuga ei saa 11.12.2021 sest ka nendel aleviku elanikel on õigustatud ootused arvestada, sest keskkonnasäästlikuks eluviisiks ja sellega seotud riigi üldplaneeringuga asustusüksuste toetusteks, mis on määratud hajaasustusega aladele. Kuna ÜP piire ei muudeta. üks olulistest eesmärkidest on elukvaliteedi tagamine siis on 2. Teadmiseks võetud. ettepanek igati asjakohane. 2. Juhib tähelepanu, et Maanteeameti 26.06.2019 kirja nr 15- 2/18/48149-5 punktis 11 on läbivalt tekstis Lohusuu kirjutatud ebakorrektselt – Lohusoo. 17. Avinurme piirkonna 1. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ välja toodud 1. Üldplaneeringu täpsusastmes kogukonnakogu Avinurme toimimise soodustamine piirkondliku keskusena on antud võimalused Avinurme 11.12.2021 või Avinurme määramine piirkonnakeskuseks peaks toimimiseks keskusena. Valla üldplaneeringu seletuskirjas olema jätkuvalt välja toodud. ühinemise järgselt on 2. Viia sisse parandus: Mustvee valla keskkonnaväärtused - arengusuunaks see, et Avinurme piirkonna kultuuriväärtuste nimekirjast eemaldada piirkondlikuks keskuseks jääb Elulaadikeskus, mida enam ei eksisteeri. Mustvee linn, Avinurme alevik 3. Lisada Avinurme piirkonna kultuuriväärtuste nimekirja A. jääb toimima tänase kohaliku Lillemaa mälestuskivi (Eesti mullateadlane, esimese keskusena. mullastikukaardi koostaja jne) ning Vadi koolimaja. 2. Esitatud ettepanekuga 4. Seletuskirja ruumilise arengu põhimõtete all on nimetatud, arvestatakse. et nii tööalaselt kui teenuste tarbimise osas on oluline tagada 3. Mälestuskivid mainitakse mugavad, kiired ja turvalised ühendusvõimalused suuremate väärtuste seas üldistatult, lisame linnadega: Tartu, Jõhvi ja Jõgevaga. Teevad ettepaneku lisada koolimaja. nimekirja ka Rakvere, mis on Tartu kõrval Avinurme 4. Esitatud ettepanekuga piirkonna jaoks eelistatuim valik. arvestatakse. 5. Lisada kohaliku ajaloolise tähtsusega väärtuslikuks 5. Sonda-Mustvee raudteetrassi maastikuks kogu Sonda–Mustvee raudteetrass. väärtustatakse objektina, 6. Lisada vallas asuvate ilusate vaatekohtade nimekirja puudub vajadus määrata ala alpinõlv Avinurme staadioni kaldal (Mustvee valla ja KOP väärtuslikuks maastikuks. toel rajatud alpipeenar on kujundatud maastikuala, mis loob 6. Ilusateks vaatekohtadeks on Ööbiku tänava poolsel sissesõidul puhkealale tulles kauni määratud silmapaistvad kohad miljööväärtusliku vaate). kogu valla territooriumi silmas 7. Palume üle vaadata parkimisplatside paigutus Avinurme pidades. Antud alpipeenart kalmistu juures (kaardil paiknevad asukohad ei vasta väärtustatakse määratud puhke- tegelikkusele). virgestusala raames. 8. Palume parandada seletuskirja Tabel 2 rida 11. Õiged 7. Esitatud ettepanekuga andmed on “Endine apteeker Vilde elamu” (on Vide) ning arvestatakse, parkla kohad ehitusajaks märkida vabariigiaegne. Märge vale nimekuju kaardil korrigeeritakse. kohta on saadetud ka registripidajale. 8. Esitatud ettepanekuga 9. Lisada maakasutuskaardile endise Avinurme valla arvestatakse. piirkonna traditsioonilised supluskohad Avijõe ääres: Pärniku 9. Esitatud ettepanekuga (Karuhaud), Avinurmes Ansipi (Tammiauk), Kõreotsahaud, arvestatakse osaliselt, sõltuvalt Pastorihaud, Meestehaud, Maetsma (Kadrihaud), Vadi avalikest juurdepääsudest. (Koolikolgas). Avijõe-äärsete supluskohtade väärtus 10. Veevõtukohad märgitakse puhkekohtadena on oluline. Leiame, et vähemalt osades neist kaardile Päästeameti info alusel, tuleb tagada minimaalsed ohutusnõuded ja arendus. kaardikiht kontrollitakse üle. 10. Üldplaneeringu maakasutuskaardile on kantud 11. Veevõtukohad tulenevad olemasolevad veevõtukohad. Olukord ei vasta endise Päästeameti andmetest, ÜP Avinurme valla piirkonnas tegelikkusele (kasutatakse ja lähtub antud andmestikust. hooldatakse teisi veevõtukohti). Valede veevõtukohtade 12. Valdav osa Kiissa teest märgistus kaardil vähendab päästeteenuse kvaliteeti ning kuulub RMK’le, see on annab valed lähtekohad ka teiste dokumentide koostamiseks käesoleval hetkel avalikult (muud planeeringud, projekteerimistingimused jms). Palume kasutatav. ühendust võtta Päästeametiga, kes peaks selgeks tegema ja kaardile kandma tegelikult kasutuses olevad veevõtukohad. 11. Võimalusel planeerida täiendav tuletõrje veevõtukoht katastri 16401:002:0460 Põllu tänava äärde liigniiskele alale. 12. Palutakse määrata avalikuks kasutamiseks Kiissa tee ( tee  nr 1640024). Hetkel on avalikuks kasutuseks määratud 526 m teest, kuid Kiissa küla asub riigiteest umbes 5,5 km kaugusel. 18. Separa külas asuva Ülejõe 1. Kinnistute omanikud paluvat võtta Ülejõe tee avalikuks 1. Esitatud ettepanekuga tänav L3 kinnistu ja kasutamiseks määramise ettepanek üldplaneeringust välja. arvestatakse, sest RMK poolt sellega piirnevate 2. Ettepanek mitte määrata Tuule detailplaneeringu ala rajatud Sarviku tee on avalikult kinnistute omanikud haljasala maa-alaks. kasutatav. 12.12.2021 2. Esitatud ettepanekuga ei saa arvestada, sest juhtotstarve tuleneb kehtestatud detailplaneeringust. 19. Galigo OÜ 1. Ettepanek määrata avalikult kasutatavaks teeks Kaasiku 1.-2. Üldplaneeringu raames 12.12.2021 külas Kase ja Jõe kinnistuid läbiv tee, et tagada juurdepääs planeeritakse perspektiivse tee Kaldasilla, Omedu, Lendorava, Jõetaguse, kokkuleppel koridor, mis tagab juurdepääsu omanikega ka Kaarjärve ja Kullerkupu kinnistutele. Jõekääru kinnistuni. 2. Ettepanek määrata ükskõik milline juurdepääs avalikult Juurdepääsud ülejäänud kasutatavaks, mis viib Omedu kinnistuni. kinnistutele tuleb lahendada 3. Juhib tähelepanu Kullavere Jõe kaldale matkaraja maaomanike vaheliste rajamisele, mida on varasemalt Kasepää üldplaneeringus kokkulepete alusel. käsitletud. Matkarada oli planeeritud rajada koostöös RMK- 3. Üldplaneering kajastab ga. olemasolevaid RMK matkaradasid. 20. OÜ Mif Laine ja MTÜ Ettepanek määrata avalikult kasutatavaks teeks Kaasiku külas Üldplaneeringu raames Dimari Kase ja Jõe kinnistuid läbiv tee, et tagada juurdepääs teiste planeeritakse perspektiivse tee 12.12.2021 naabruses olevatele kinnistutele. koridor, mis tagab juurdepääsu Jõekääru kinnistuni. Juurdepääsud ülejäänud kinnistutele tuleb lahendada maaomanike vaheliste kokkulepete alusel. 21. Eraisikud Anne Moggom Kirjast on välja toodud punktid, mis sisaldavad konkreetset 6. Järgnevalt on välja toodud ja Urmas Moggom ettepanekut ÜP’le. Nummerdus on vastavalt kirjas toodud vastusseisukohad esitaja 13.12.2021 ettepanekute numbritele põhjusel, et osa punkte on selgitavat ettepanekutele. laadi ning täiendavad ettepanekuid: Vastustes toodud seisukohtade 6. Ettepanek jätta ÜP kehtestamata, sest see on vastuolus põhjal ei kitsenda üldplaneering ettepaneku esitajate huvide ja planeerimisseadusega. maaomanikku Üldplaneeringu kehtestamine kavandatud kujul ei ole nende ebaproportsionaalselt, samuti kui haldussubjektide õigustatud huve arvestades põhjendatud puudub vastuolu ega proportsionaalne. planeerimisseadusega. Seetõttu 8. PlanS § 74 lg 3 kohaselt võib kinnisomandile seada puudub alus planeeringu kitsendusi ka üldplaneeringu alusel. PlanS § 75 lg 1 p-st 10 kehtestamata jätmiseks. tulenevalt on üldplaneeringu ülesandeks muu hulgas 8. Üldplaneeringu raames rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine määratakse rohevõrgustikule ning sellest tekkivate kitsenduste määramine. Sama sätte tingimused. Rohevõrgustikule ei alusel on kohalikul omavalitsusel õigus täpsustada rohelise määrata selliseid kitsendusi, mis võrgustiku piire (sellekohane kinnitus sisaldub ka ÜP oluliselt piiraks või muudaks seletuskirja p-s 6.2.1 ja Jõgeva maakonnaplaneering p-s võimatuks maa kasutamise 3.1.7). senisel sihtotstarbel, milleks on Kinnistu omanikud teevad ettepaneku Vaska, Trossi ja Väike- Vaska, Trossi ja Väike-Trossi Trossi kinnistud ÜP alusel rohekoridorist täies ulatuses välja kinnistute puhul arvata ja muuta vastavas ulatuses ka roheala piire. Juhul kui maatulundusmaa. ÜP-ga jäetakse eelnimetatud kinnistud rohevõrgustiku Maakonnaplaneering annab koosseisu, ei ole kinnistu omanikel võimalik enda kinnisasju võimaluse ÜP raames vastavalt senisele sihtotstarbele kasutada ja see riivab oluliselt rohevõrgustikku täpsustada. nende omandiõiguse teostamist. Rohevõrgustiku piire 14. PlanS § 57 lg 2 kohaselt kaasatakse maakonnaplaneeringu muudetakse ÜP-s juhul, kui koostamisse isikud, kes on avaldanud selleks soovi, samuti rohevõrgustikus paiknev isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi maakasutus rohevõrgustiku eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või toimimist ei toeta. Vaska, Trossi planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu. Seega ja Väike-Trossi kinnistute puhul oleks planeerimisalase tegevuse korraldaja pidanud kinnistu on tegemist aladega omanikke rohevõrgustikuga seonduvalt teavitama lähtuvalt (metsamaad), mis toetavad viidatud sättest. Kinnistu omanike hinnangul on rohevõrgustiku toimimist. Seega planeerimisalase tegevuse korraldaja teavitamiskohustust puudub põhjendatud alus, miks rikkunud, sest kinnistu omanikud said Vaska, Trossi ja Väike- kinnistute rohevõrguga kaetud Trossi kuuluvusest rohealasse teada alles ÜP eelnõust. osad arvata rohevõrgustikust Eelnimetatud põhjustel tehakse ettepanek arvata uue ÜP alusel välja. Vaska, Trossi ja Väike- Vaska, Trossi ja Väike-Trossi kinnistud rohevõrgustikust välja. Trossi kinnistuid on võimalik Klientide hinnangul puuduvad selleks igasugused objektiivsed edasi kasutada senisel takistused. maatulundusmaa otstarbel. 16. ÜP lisaks olevale joonisele „Kääpa küla“ on märgitud 14. Maakonnaplaneeringu käesoleval ajal veel Puhasti kinnistul (registriosa nr 329250) koostamise ajal ei teavitata iga asuvat väiksemat biotiiki ja Kääpa jõge ühendav kraav, mis maaomanikku eraldiseisvalt, kulgeb üle Vaska kinnisasja. Kinnistu omanikele teadaolevalt kuna rohevõrgustiku tingimuste ei täida kõnealune kraav reovee ärajuhtimise funktsiooni, sest seadmine ei ole kitsenduseks, selleks otstarbeks kasutatakse maa-alust mida on vaja kõikidele kanalisatsioonitorustikku, mille sissevool asub Puhasti maaomanikele eraldiseisva kinnistul ja väljalasketoru Sortsi kinnistul. Eeltoodust kirjaga teavitada. Juhime tulenevalt on Kliendid otsustanud kõnealuse kraavi sulgeda tähelepanu, et antud kinnistute ning sellest asjaolust on teadlikud nii Keskkonnaamet kui ka alal kehtib rohevõrgustik juba Mustvee vallavalitsus. Ettepanek likvideerida üldplaneeringu alates 2010 kehtestatud ÜP põhijooniselt kraavid või lisada kaardile sellekohane märkus. alusel. Maakonnaplaneeringu 21. Kinnistu omanikud ei nõustu kanalisatsiooni rajamisega ega ka praeguse ÜP’ga ei ole Vaska kinnistule. ÜP lisaks olevat joonist lähemalt antud kinnistute alal varasemat analüüsides on ilmnenud, et kohalik omavalitsus soovib RV ulatust muudetud. tulevikus rajada uue tehnovõrgu (kanalisatsiooni), mis 16. Kraav antud asukohas on hakkaks külgema mööda Vaska ja Siili kinnistute vahelist taustainfo, seda infot ei piirijoont. Nimetatud asjaolu on kinnistu omanikele üllatuslik, kehtestata. Kraavi saab sest eelnevalt pole kohalik omavalitsus Vaska kinnistu piirile likvideerida ÜP’le vaatamata. kanalisatsiooni ehitamise kavatsusest informeerinud ega ka ÜP taustainfo lähtub ametlikest mingit kooskõlastust saanud. ÜP-s kirjeldatud lahendusega ei andmebaasidest, kraavi nõustuta ning teatatakse, et ei anna selleks nõusolekuid (sh olemasolu kaartidel vastava reaalservituudi seadmiseks). Kanalisatsioonitrassi kontrollitakse üle. (AÕS § 151 lg 1 kohase piirirajatise) rajamine kahe kinnistu 21. Juhime tähelepanu, et ÜP piirile on põhjendamatu ja Klientide õigusi ja huve kaardil on kajastatud kaks intensiivselt kahjustav ning nendega mittearvestav. piirjoont, mis tähistavad alasid: 25. ÜP-s sisalduv ettepanek Tiidu kinnistut (katastritunnus - Reoveekogumisala – on 71301:001:0261) läbiva eratee avalikuks kasutamiseks määratud keskkonnaministri määramiseks ei ole põhjendatud. Kinnistu omanikud Tiidu käskkirjaga. ÜP mõistes on kinnistul asuva tee avalikuks kasutamiseks määramisega ei tegemist taustainfoga, mille nõustu. Paluvad teavet, miks ei ole kohalik omavalitsus algallikaks on riiklik register. kõnesoleva lahenduse välistamiseks kaalunud mingeid muid - Perspektiivne mõistlikke alternatiive ja maaomanike õigus vähem riivavaid ühiskanalisatsiooni ala – antud lahendust (uue tee rajamine, muude teede kasutamine jms). ala ei kavandata Vaska 32. ÜP kaartidel tuleb fikseerida vanad vundamendikohad kinnistule. Juhime tähelepanu, et Vaska ja Sulumetsa kinnistutel. antud piir tähistab kinnistuid, 33. Millistele andmetele on kohalik omavalitsus tuginenud mida soovitakse Vaska kinnistu piiride kindlaksmääramisel ÜP üldjoonisel ühiskanalisatsiooniga liita. (eeskätt kinnistu idapiiri ja loode-kagu suunalise piirjoone Üldplaneeringus toodud joon ei osas)? ÜP kaartidelt nähtuvad kinnistute vahelised piirid ei ole tähista kanalisatsioonitrassi kooskõlas kinnistu omanikele teadaolevate andmetega asukohta. Trassi asukoht piirijoone täpse kulgemise kohta ja seetõttu ei ole neil täpsustub edasisel võimalik ÜP lahendusega nõustuda. kavandamisel. 34. Kinnistu omanikud paluvad selgitada reostuskoormusest 25. Arvestame esitatud tekkivaid võimalikke negatiivseid mõjusid, mis kaasnevad ettepanekuga ning arvame reoveekogumisala moodustamisega osaliselt Vaska kinnistu üldplaneeringu menetluse ulatuses ning põhjendada, miks ei ole võimalik moodustada raames Tiidu kinnistut läbiva tee reoveekogumisala selliselt, et Vaska kinnistu jääks sellest avalikult kasutatavate teede alast tervikuna välja. Kinnistu omanik selgitab etteruttavalt, et nimekirjast välja. juhul, kui reoveekogumisalaga kaasnevad mõjutused ja/või 32. Esitatud ettepanekuga ei ole piirangud Vaska kinnistule, ei ole kinnistu omanikel võimalik võimalik arvestada, sest reoveekogumisala ulatusega vastavas osas nõustuda. üldplaneering lähtub ametlikest alusandmetest. Alusandmestikku ÜP raames ei täpsustata. 33. Katastriüksuste piiride (seisuga 11.03.2021) info on toodud Mustvee valla maakasutuskaardi legendis. Juhime tähelepanu, et katastriüksuse piirid võivad üldplaneeringu menetluse ajal muutuda. Katastripiirid ei ole Üp’ga kehtestatavaks infoks, vaid taustainfoks. ÜP käigus ei uuendata taustainfot igapäevaselt. 34. Reoveekogumisalad on määratud keskkonnaministri määrusega, seega ei ole ÜP mõistes tegemist kavandatava tegevuse, vaid ametlikust registrist tuleneva taustainformatsiooniga. Reoveekogumisala piiride muutmine on võimalik valla ettepanekul. Ettepaneku esitamise aluseks on üldplaneering. Muudame antud piirkonnas perspektiivse ühiskanalisatsiooni piire selliselt, et ÜP annaks aluse reoveekogumisala korrigeerimiseks antud piirkonnas Biotiigi kinnistu piiridele vastavalt.