Riigikogu liikmete arupärimine peaministrile (AP 109). Personalikaost riigikaitse valdkonnas

Eesti Konservatiivse Rahvaeralconna fralctsioon RIIGIKOGU Pr. Kaja Kallas Peaininister ARUPARIMINE 18.01.2022 Personalikaost riigikaitse valdkonnas Austatud peaminister! Eelmise aasta uheteistkumne kuu jooksul, 1. jaanuarist kuni 1 detsembrini vabastati kaitsevaeteenistusest 412 tegevvaelast (101 ohvitseri, 232 allohvitseri ja 79 sodurit), samuti lahkus toolt 184 riigikaitsevaldkonna tsiviilisikut. Seega hOlmas 2021 aasta uheteistkumne kuu valdkonna personalikadu kokku 596 inimest. Saarases ulatuses personalikadu on taasiseseisvunud Eesti riigikaitse ajaloos pretsedenditu. 412 teenistusest lahkunud tegevvaelast moodustab koguni 11,6% Riigikaitse arengukavas 2017-2026 planeeritud 2021 aasta tegevvaelaste arvu sihtnumbrist, mis oh 3560 inimest aasta lOpuks. Kui tegevteenistusse vOetakse ka uusi tegevväelasi, on paratarnatult tegu noorte, teenistus- ja ammugi sojakogemusteta inimestega, kes ei suuda Iahkunuid niipea samavaarselt asendada. Tegevteenistusse ei ole voimalik vOtta inimesi, kehlel puudub vastav ettevalmistus. 57 tegevvaelast (20 ohvitseri, 34 allohvitseri ja 3 sOdurit) koondati, samuti 17 tsiviilisikut, seega kokku 74 inimest. Tahtajahist tegevteenistuslepingut ei pikendatud 69 tegevvaelasel (10 ohvitseril, 41 allohvitseril ja 18 soduril) ja I tsiviilisikul. Tahtajalise tegevteenistuslepingu pikendamata jätmise naol on tegu de facto koondamisega, sest loobutakse ju kvalifitseeritud inimese edasisest rakendamisest. Koondamised ja tegevteenistuslepingu pikendamata jatmised on kahtlemata Vabariigi valitsuse kevadel tehtud kOigi ministeeriumide proportsionaalse eelarvekarpe tagajärg. Uhegi varasema majandus- vOi muu kriisi ajal ei ole lepingulisest tegevteenistusest kaitsevaelasi vallandatud. Kuigi kaitseministeeriumi vahitsemisalas jäeti karbe ära fling kaitsekulud suurenevad kaesoleval aastal 746,6 miljoni euroni, ci muuda see enam kaitsevae personalivaldkonna olukorda, sest kahju on juba sUndinud. Koroonaviiruse vastu vaktsineerimata tegevvaelasi vahlandati 46 (11 ohvitseri, 31 ahlohvitseri ja 4 sodurit) ning tsiviilisikuid 17, seega kokku 63 inimest. Teadmata arv inimesi lahkus samal pOhjusel ka ise kaitsevaest, jAämata ootama vallandamist. Vahlandatute seas on ka 12 veterani fling koguni Uks sOjainvaliid. Veel 15. septembri infotunnis kinnitasite Te Riigikogu suure saahi ees, et kaitsevaes on noored terved mehed, kelle vahlandamist Te kuidagi Oigeks ei pea. Hiljem, kui see oh juba RIIGIKOGU Lossiplats Ia, T.+372631 6331 riigikogu.ee oi2..ao2 15165, Tauiun P. 4-372 631 6334 Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 2 aset leidnud, Oigustasite Ta toimunut, väites, et vaktsineerimata kaitsevaelaste vallandamine tugineb kaitsevae riskianalutisile. Selle analuusi kootamise ajal olid teada jargmised faktid: kuna kaitsevaelased ei kuulu uhtegi koroonaviiruse riskigruppi, oh selle viirusega nakatanud kaitsevaelastest haiglasse sattunud vaid uks inimene, ja seegi suhteliselt kergeloomuliselt; vaktsineeritus koroonaviiruse vastu vôi selle puudumine ei mOjutanud kuidagiviisi Teise Karabahhia sOja ega Afganistani sOja lOppfaasi tulemust, mis molemad leidsid aset koroonapandeemia tingimustes ning Oppekogunemistele kutsuda vOi sOja korral mobihiseerida tuleb paratamatult ka koroonaviiruse vastu vaktsineerimata reservvaelasi ja kaitseliitlasi. Kaitsevae riskianaluUs ei arvestanud nende ilmselgete asjaoludega. Praegustes omikrontuve uuikiire leviku tingimustes, mu WHO on ennustanud, et Iahikuudel nakatub koigist ettevoetud j Oupingutustest hoohimata koroonaviirusesse umbes pool Euroopa elanikkonnast, on see kaotanud igasuguse adekvaatsuse. Paraku on kahju taaskord juba sUndinud. Kaitsevagi on alati lahtunud pOhimOttest, et mitte kedagi ei jtieta maha. Iga okas loeb. Eelmisel aastal tegi Vabarligi valitsus mitu otsust, mis tOi kaasa nende väga oluhiste pohimOtete revideerimise. Sojas kaalub moraalne faktor alati tiles materiaalse. Praeguses julgeolekuolukorras, mis on halvim pärast Vene vagede lahkumist Eestist 1994. aastal, ci tohiks me saaraseid otsuseid teha. Sellest tulenevalt palume Teid vastavalt Riigikogu kodu- ja tookorra seaduse paragrahvile 139 vastata jargnevaile kusimustele: 1. Kui paiju ohvitsere, allohvitsere ja sOdureid oh kaitsevaes ja Kaitseliidus lepingulises tegevteenistuses 31. detsembril 2021? 2. Kas Riigikaitse arengukavas 2017-2026 maaratletud tegevvaelaste sihtarv 3560 on saavutatud? Kui suur on puudujaak? 3. Millist mOju avaldab Teie arvates kaitsevae vOitlusvOimele 2021. aasta uheteistkumne kuu jooksul aset leidnud 410 lepingulises tegevteenistuses olnud ohvitseri, allohvitseri ja soduri teenistusest lahkumine vOi vallandamine? 4. Kas teiste ministeeriumitega proportsionaalse karpe-eesmargi seadmine kaitseministeeriumi vahitsemisalale oh kuj unenud julgeolekuolukorras adekvaatne otsus? 5. Mis kaalutlustest see otsus lahtus? 6. Mis tingis sehle otsuse hihisema muutmise ja karpe-eesmargist loobumise? 7. Milhist kahju joudis see otsus teise arvates teha? 8. Kas kaitsevae juhataja vaijus koroonaviiruse vastu vaktsineerimata kaitsevaelasi vahlandades Teie poolt teostava tsiviilkontrolhi alt, tegutsedes Teie tahte, mida Te Riigikogu suure saahi ees selgelt vahjendasite, vastaselt?  Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ftaktsioon 3 9. Miks muutsite oma seisukohta koroonaviiruse vastu vaktsineerimata kaitsevaelaste lepingulisest tegevteenistusest vabastamise kohta? 10. Kas Teie arvates saab tegevväelaste tegevteenistuslepinguid tagasiulatuvalt muuta? 11. Kuidas mojub Teie arvates koroonaviiruse vastu vaktsineerimata sOjaveteranide ja isegi sOjainvaliidi teenistusest vallandamine kaitsevae moraalile? 12. Kas vaktsineerimata kaitsevaelaste teenistusest vabastamine on Teie arvates proportsionaalne teiste valitsuse koroonaviiruse tOrje meetmetega (naiteks vaktsineerimata hooldekodude tOOtaj aid pole tOOlt vallandanud, kuigi nende poolt edasi antud nakkuse tOttu on kumneid hoolealuseid haigestunud ja surnud, riiki sisenevatel isikutel ei kontrollita koroonatoendit ega nOuta negatiivset testitulemust j ms)? 13. Kas Teie valitsuse kaitsevae personalipoliitikat puudutavad otsused kahandavad kaitsevOimet ja -tahet vOi on selle pOhjuseks hoopiski opositsiooni kriitika, mis valjendub naiteks ka selles konkreetses aruparimises? 14. Kas Te tumilstate tehtud vigu? Kas j a kuidas on Teil kavas neid parandada? Lugupidamisega Riigikogu R,jLL& c½4’mA)- ‘JAA I( &o ii kaL& 4/ e I 7/ / VtL _Q1v VUh @ MS 4’—  Hr Taimar Peterkop .01.2022 nr 2-2/14-109 Riigisekretär Arupärimise edastamine Edastan 18 Riigikogu liikme esitatud arupärimise peaminister Kaja Kallasele. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest. Palun ministril teatada kirjalikult DHX-i kaudu, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil vastab. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Lisa: arupärimine kolmel lehel Anita Möldre 631 6338, [email protected] Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu / 20.01.2022 / 2-2/14-109 ; Riigikantselei / 20.01.2022 / 7-12/22-00188 Resolutsiooni teema: Riigikogu liikmete arupärimine peaministrile (AP 109). Personalikaost riigikaitse valdkonnas Adressaat: Kaitseministeerium Ülesanne: Palume koostada peaministri vastuse projekt. Tähtaeg: 04.02.2022 Lisainfo: Palume märkida vastuse projektile AvTS § 35 lg 2 p 2 Kontroll: Kätlin Atonen Kinnitaja: Maimu Mesi, Peaministri büroo assisent Kinnitamise kuupäev: 21.01.2022 Resolutsiooni koostaja: Maimu Mesi [email protected], 693 5703