Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avaliku väljapaneku tulemustest teavitamine

TORI VALLAVALITSUS Vastavalt nimekirjale 14.01.2021 nr 6-2.1/594 Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avaliku väljapaneku tulemustest teavitamine Tori valla põhjaosa eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avalik väljapanek toimus 18. oktoober kuni 16. detsember 2021. Täname, et esitasite oma arvamused ja ettepanekud nimetatud dokumendile. Käesolevaga edastame oma vastused esitatud ettepanekutele ja arvamustele koondtabelina, mis on käesoleva kirja lisa. Ühtlasi tuletame meelde, et nimetatud dokumendi avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimub 18.01.2022 kell 18 Suigu seltsimajas (Tootsi tee 6, Suigu küla). Koosolekuga on võimalik liituda ka veebi teel. Eriplaneeringuga seotud materjalid ja avaliku arutelu veebikoosoleku link on kättesaadavad https://www.torivald.ee/et/valla-pohjaosa-tuuleparkide-eriplaneering Lugupidamisega allkirjastatud digitaalselt Signe Rõngas Abivallavanem Lisa: esitatud ettepanekute ja vastuste tabel Sigrit Kasemets üldplaneeringu spetsialist tel 5349 3355, e-post [email protected] Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected] Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341 86705 PÄRNUMAA  Kirja saatja Nr Kirja sisu Arvestamine/vastus ja kuupäev Veebikaardil on korrektselt kujutatud maardlate, kehtivate ja taotletavate mäeeraldiste ning nende teenindusmaade piirid. 1. Tori valla põhjaosa eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse peatükis 2.4 Eriplaneeringu ala ülevaade on kirjeldatud eriplaneeringu kattumist maardlatega ja mäeeraldistega, kuid loetelust puuduvad Mannare kruusamaardla (registrikaart nr 799), Valistre dolokivimaardla (registrikaart nr 978), vahetult külgnev Kavasoo turbatootmisala (loa nr L.MK/323467; loa omaja AS Jiffy Products Estonia) teenindusmaa ning Keskkonnaametis menetluses olevad taotletavad mäeeraldised Are kruusakarjäär (taotleja OÜ Tambira) ja Valistre II dolokivikarjäär (taotleja EMG Karjäärid OÜ). Palume loetelu täpsustada ning maardla koodi asemel kasutada registrikaardi numbrit. 2. Tori valla põhjaosa eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse tabelis Tabel 1. Eriplaneeringu alal ja selle mõjuraadiuses paiknevad objektid, millega tuleb edasisel planeerimisel ja KSH aruande koostamisel arvestada on märgitud ka maardlad, kuid loetelust puuduvad Mannare kruusamaardla (registrikaart nr 799) ja Valistre dolokivimaardla (registrikaart nr 978). Palume loetelu täpsustada ning maardla koodi asemel kasutada registrikaardi numbrit. 1. Korrigeeritud vastavalt märkusele. 2. Loetelu täiendati. 3. Loetelu täiendati. 3. Tori valla põhjaosa eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse tabelis 6 on toodud kaasatavad osapooled ja koostöö tegijad. Palume lisada nimekirja ja teha koostööd ka kaevandamise keskkonnaloa omajate/taotlejate Metsatervenduse OÜ-ga, Eriku Grupp OÜ- ga, Eesti Killustik OÜ-ga, AS-ga Jiffy Products Estonia, Tambira OÜ-ga, EMG Karjäärid OÜ-ga. Selleks, et edaspidises planeerimisprotsessis oleks võimalik arvestada keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevate maardlatega ja mäeeraldistega, palume planeeringu jooniste koostamisel kasutada keskkonnaregistris arvel olevate maardlate ja mäeeraldiste piire. Keskkonnaregistri seaduse § 6 kohaselt peab planeeringute koostamisel kasutama üksnes keskkonnaregistrisse kantud keskkonnaandmeid. Maardlate ja mäeeraldiste piiride kujutamisel palume lähtuda Maa-ametist saadud maardlate, mäeeraldiste ja nende teenindusmaade ajakohastest piiridest. Ajakohaste andmete saamiseks on võimalus kasutada WFS-teenust aadressil https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&version=1.1.0&request=GetCapabilities või küsida andmete väljavõte GIS- failidena. Palume joonistele lisada kuupäev, mis seisuga on maardlate, mäeeraldiste ning nende teenindusmaade andmeid kasutatud. Maa-amet, 01.12.2021 1 nr 6- 3/21/2582-4 Tori valla põhjaosa eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse peatükis 2.5.10 Mõju maavaravarudele on kirjeldatud, et elektrituulikute parkidele sobivate alade määramise käigus arvestatakse, et maardlate aladele saab elektrituulikute parke ja seonduvaid kommunikatsioone rajada peale maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga Peatükki 2.5.10 täiendati vastavalt märkusele. kooskõlastust või luba. Täiendavalt lisame, et turbatootmisalaga vahetult külgnevalt saab tuulikuid planeerida juhul, kui tuulikute olemasolu ei mõjuta tegevusi mäeeraldisel ega selle teenindusmaal. Turbamaardlate aladele tuulikute kavandamisel palume arvestada MaaPS § 45 lõikes 1 sätestatuga, mille kohaselt turba kaevandamiseks on lubatud kaevandamisluba taotleda üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal või maardlal. Palume keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja Peatükki 2.5.10. täiendati vastavalt märkusele. mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ lisas 1 või 2 toodud nimekirja kuuluvatele aladele tuulikuid mitte planeerida. Tuulikuid on nimetatud aladele võimalik rajada vaid peale maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. Käesoleva kirjaga kõnealust luba ei ole antud.  Informeerime täiendavalt, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on algatanud ja esitanud 02.08.2021 kirjaga nr 2-2/21- 0400/4660 ministeeriumitele kooskõlastamiseks ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK). VTK punktis 9.1.6 on välja toodud ettepanek aladel, kus maavarad on MaaPS alusel arvele Võetakse teadmiseks. võetud, kuid maavarade kasutusse võtmist lähemas ajaperspektiivis kavandatud ei ole, vahekasutusena lubada ajutiste ehitiste tähtajaks kuni 50 aastat. Peale VTK-s märgitud ehitusseadustiku muudatuste kehtestamist ja MaaPS-us maapõue kaitse põhimõtete muutmist saab Maa-amet kaaluda ehitus- ja kasutusloa andmise lubamist kooskõlas uuendatud seaduste mõttega. Kehtivate ning taotletavate mäeeraldiste ja nende teenindusmaade aladel tuulikuparkide rajamiseks on vaja saada nõusolek Võetakse teadmiseks. keskkonnaloa omajalt/taotlejalt. Nõusoleku saamisel palume see lisada planeeringu dokumentide hulka. Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu menetlemisega. Palume esitada planeering enne vastuvõtmist kooskõlastamiseks Maa- Võetakse arvesse edasisel menetlusel. ametile. Informeerime, et Keskkonnaministeeriumil on töös „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“, mis valmib septembris 2022. Laiapõhjalisem teave maismaa linnustikust (peamised rändeteed, ööbimis-(puhke-) ja toitumisalad) koondatud analüüsina aitab paremini planeerida potentsiaalseid tuuleenergiaks sobivaid maismaa-alasid selliselt, et ei kahjustata loodusväärtusu ning ei minda vastuollu riiklike ja rahvusvaheliste kohustustega. Viidatud töös esitatakse ka soovitused tuuleparkide rajamiseks vajalike eeluuringute ja Viidatud uuringuga arvestatakse KSH I etapi aruande koostamisel juhul kui see Keskkonnami tuuleparkide rajamise järgselt vajalike järelseire meetodite kohta (esitatakse kirjeldatud metoodikad). Samuti valmib töö käigus juhis valmib ja muudetakse kättesaadavaks enne KSH I etapi aruande valmimist. nisteerium, tuulepargi eeluuringuks ja rajamise järgseks järelseireks koos miinimumnõuetega (nt 3D radaruuringute vajadus, uuringu kestus ja 2 09.12.2021 perioodid jt). Seetõttu peame vajalikuks, et materjalidesse lisatakse viide, et asukohavalikul arvestatakse ka tööga „Üle-eestiline nr 7- maismaalinnustiku analüüs“. 15/21/659-3 Kuna tuulepargi rajamisega metsamaale kaasneb metsa raadamine, juhime varakult tähelepanu, et KSH käigus tuleb selgitada välja Metsa raadamise täpset mahtu on võimalik hinnata detailse lahenduse KSH raadamise ulatus (trasside eeldatavad laiused, generaatorite (alajaamade) ehitusplatside suurused). Samuti tuleb käsitleda rajatavate käigus. Asukohavaliku KSH käigus on võimalik raadamise mahtu hinnata juurdepääsuteede, liinide ja generaatoriplatside rajamisel tekitatud tuulekoridoride mõju ümbritsevatele metsadele lähtuvalt ligikaudselt, sest tuulikute ja trasside paiknemine ei ole teada. metsatüüpidest ning valdavatest tuulesuundadest. Eriplaneeringu lähteseisukohti ja KSH väljatöötamiskavatsust käsitleva dokumendi jaotises 2.5.4 „Mõju veekvaliteedile ja veerežiimile“ on märgitud, et eriplaneeringus käsitletav ala on suures osas kaetud maaparandusehitiste maa-alaga ning et kuivendatud maa-aladele ehitamisel on oluline tagada maaparandussüsteemide jätkusuutlik funktsioneerimine, vältimaks üleujutuste teket. Samas jaotises on Teadmiseks võetud. kinnitatud, et antud teemat käsitletakse KSH aruandes eksperthinnangu vormis. Meie analüüside kohaselt on eriplaneeringu alad seotud maaparandussüsteemi maa-aladega kokku u 9600 hektari ulatuses. Jaotises 2.5.5 „Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale“ on märgitud, et kavandatava tegevusega kaasneb ehituse etapis pinnase eemaldamine ja ümberpaigutamine ehitusalustelt aladelt. Seega avaldatakse tuulepargi rajamisel pinnasele mõju. Tuulepargi rajamiseks vajalike pinnasetööde maht sõltub tuulepargi detailsest lahendusest (tuulikute arvust, montaažiplatside paiknemisest, Maaeluminis taristust jms), aga ka ala geoloogilistest tingimustest, eeskätt pinnakatte omadustest. KSH ekspertide hinnangul võib seda mõju pidada teerium, oluliseks eeskätt juhul, kui mõjutatakse väärtuslikku põllumajandusmaad. Tuuleparkide puhul on küll kasutusetapis võimalik üheskoos nii 3 09.12.2021 põllumajanduslik kasutus kui ka energia tootmine, kuid ehitusaluse pinna arvelt toimub potentsiaalselt väärtusliku põllumajandusmaa Teadmiseks võetud. nr 4.1- pindala vähenemine ning killustumine. Nimetatud jaotises on kinnitatud, et tuulepargi asukohavaliku etapi aruande koostamisel 5/1812-1 analüüsitakse eriplaneeringu ala ja väärtuslike põllumajandusmaade kattuvust ning eelvaliku tegemisel eelistatakse ala(sid), millel väärtuslike põllumajandusmaadega kattuvus puudub või on vähene. Lisame, et meie analüüside kohaselt on eriplaneeringu alal kokku u 3200 hektarit väärtuslikke põllumajandusmaid, millest u 1/3 paiknevad Murru ja Suigu külas.  Maaeluministeerium on jaotistes 2.5.4 ja 2.5.5 nimetatud käsitlustega ja toodud seisukohtadega nõus. Lisaks kiidame heaks jaotises 2.5.9 „Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale“ toodud põhimõtte, et edasiste menetlusetappide käigus käsitletakse ka võimalike kompensatsioonimehhanisme kohalikule kogukonnale ning hinnatakse tuulepargiga seotud mõjusid piirkonnas paiknevatele teenuseid Teadmiseks võetud pakkuvatele objektidele. Kinnitame, et Maaeluministeerium on valmis Tori Vallavalitsusega ja eriplaneeringu koostajatega igakülgseks koostööks, et saavutada tuulepargi asukohavalikul parim ja õigeim tulemus. Planeeringualale ja ümbrusesse jääb Eleringi poolt hallatavaid elektri- ja gaasipaigaldisi, millega tuleb planeeringu koostamisel arvestada. Kirja lisas on olemasoleva taristu Shape failid (Lisa 1). Elektripaigaldistest läbib planeeringuala L133B Vändra – Papiniidu 110 kV õhuliin Elering AS, (juhtmevahetus on planeeritud teostada aastal 2027) ning L347 Sindi – Sopi ja L346 Paide – Sopi 330 kV õhuliinid (mõlema liini Võetakse arvesse planeeringu edasisel koostamisel. 10.12.2021 rekonstrueerimine on planeeritud teostada aastatel 2027-2028). Gaasipaigaldistest jääb planeeringualale Vändra-Pärnu D-kategooria 4 nr 11- torustik ja Tori harukraanisõlm. 4/2021/130- 3 Planeeringus tuleb arvestada paigaldiste kaitsevööndiga, kus on piiratud tegutseda. Kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord on sätestatud ehitusseadustiku §70 lõike 8 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega 25.06.2015 nr 73. Detailsema Võetakse arvesse planeeringu edasisel koostamisel. info või eelprojekti tarbeks tehniliste tingimuste taotlemiseks palun pöörduda Eleringi poole. RMK, Oleme materjalidega tutvunud ning palume eriplaneeringu koostamise käigus selgitada välja ka metsamaa raadamise ulatus ning Metsa raadamise täpset mahtu on võimalik hinnata detailse lahenduse KSH 10.12.2021 5 sellekohane info eriplaneeringu seletuskirja sisse viia. Lisaks selgitame, et tuulikute jaoks sobivate asukohtade määramine ning käigus. Asukohavaliku KSH käigus on võimalik raadamise mahtu hinnata nr 3- metsamaa raadamine RMK haldusalas olevatel kinnistutel toimub koostöös RMK-ga. ligikaudselt, sest tuulikute ja liinide paiknemine ei ole teada. 1.1/2742 Tutvunud edastatud skeemidega, märgime järgmist. Põhja-Pärnumaa ja Tori valla ala 4 27601:005:0012, 14901:002:0275, 18803:001:0368, 14902:001:0013, 14902:001:0015, 14902:001:0047, 14902:001:0034, 14902:001:0033, 14901:002:0119, 14901:002:0298, 14901:002:0230, 14901:002:0102, 14901:002:0134, 14901:002:0191, 14901:002:0059, 14901:002:0311, 18803:002:0196, 14901:002:0060, 14901:002:0118, 14901:002:0299, 14901:002:0101, 14901:002:0121, 14901:001:0172, 14901:002:0221, 14901:002:0301, 14901:002:0306, 14901:002:0084, 14901:002:0305, 14901:002:0095, 14901:002:0315, 14901:002:0304, 14901:002:0192, 14901:002:0314, 14901:002:0303, 14901:002:0100, 14901:002:0195, 14901:003:0009, 14901:002:0174, 14901:002:0276, 14901:002:0277, 14901:002:0025, 18803:001:0073, 18803:001:0112, 18803:001:0346, 18803:001:0014, 18803:001:0335, 18803:001:0015, 14901:002:0405, 14901:002:0409, 14901:002:0173, Teadmiseks võetud. 14901:002:0127, 14901:001:0173, 14901:002:0300, 14901:002:0329, 14901:002:0107, 14902:002:0165, 14902:002:0123, 14902:002:0094, 14902:002:0093, 14902:002:0011, 14902:002:0010, 14902:001:0038, 14902:002:0230, 14901:002:0178, 14901:002:0133, 80801:002:0051, 80801:001:0451 – katastriüksustel ei asu maardlat. Katastriüksustele jääb üldgeoloogilise uurimistöö Üldgeoloogiline kaardistamine (loa nr Rapm-092; loa omaja Eesti Geoloogiateenistus; luba kehtib kuni 03.10.2022) teenindusala, kus on võimalik tuulikuid rajada, kuid peab võimaldama läbi viia üldgeoloogilisi uuringuid. 18803:001:0075 – katastriüksus asub 45% ulatuses Lavassaare turbamaardlal (registrikaart nr 197). Ala ei asu keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ lisas 1 või 2 toodud nimekirja kuuluval alal. Katastriüksustele jääb üldgeoloogilise uurimistöö Üldgeoloogiline kaardistamine (loa nr Rapm- 092; loa omaja Eesti Geoloogiateenistus; luba kehtib kuni 03.10.2022) teenindusala, kus on võimalik tuulikuid rajada, kuid peab võimaldama läbi viia üldgeoloogilisi uuringuid. Maa-amet,  Maa-amet, 12.11.2021 nr 9- Selleks, et edaspidises planeerimisprotsessis oleks võimalik arvestada keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevate maardlatega ja 2/21/16215- mäeeraldistega, palume planeeringu jooniste koostamisel kasutada keskkonnaregistris arvel olevate maardlate ja mäeeraldiste piire. 2 (mitmele Keskkonnaregistri seaduse § 6 kohaselt peab planeeringute koostamisel kasutama üksnes keskkonnaregistrisse kantud omavalitsuse keskkonnaandmeid. Maardlate piiride kujutamisel palume lähtuda Maa-ametist saadud maardlate, mäeeraldiste ja nende Võetakse arvesse planeeringu edasisel koostamisel. 6 le saadetud teenindusmaade ajakohastest piiridest. Ajakohaste andmete saamiseks on võimalus kasutada WFS-teenust aadressil kirjast on https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&version=1.1.0&request=GetCapabilities või küsida andmete väljavõte GIS- esitatud vaid failidena. Palume joonistele lisada kuupäev, mis seisuga on maardlate, mäeeraldiste ning nende teenindusmaade andmeid kasutatud. koostatava planeeringug a seonduv Tuulikutele sobivate alade määramise käigus palume arvestada, et maardlate aladele saab tuulikute parke ja seonduvaid Teadmiseks võetud. osa) kommunikatsioone rajada peale maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. Alade osas, kuhu oleme lubanud tuulikuid rajada ajutise iseloomuga ehitistena, informeerime täiendavalt, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on algatanud ja esitanud 02.08.2021 kirjaga nr 2-2/21-0400/4660 ministeeriumitele kooskõlastamiseks ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK). VTK punktis Teadmiseks võetud. 9.1.6 on välja toodud ettepanek aladel, kus maavarad on MaaPS alusel arvele võetud, kuid maavarade kasutusse võtmist lähemas ajaperspektiivis kavandatud ei ole, vahekasutusena lubada ajutiste ehitiste tähtajaks kuni 50 aastat. Peale VTK-s märgitud ehitusseadustiku muudatuste kehtestamist ja MaaPS-us maapõue kaitse põhimõtete muutmist saab Maa-amet Teadmiseks võetud. kaaluda ehitus- ja kasutusloa andmise lubamist kooskõlas uuendatud seaduste mõttega. Turbamaardlate aladele tuulikute kavandamisel palume arvestada MaaPS § 45 lõikes 1 sätestatuga, mille kohaselt turba kaevandamiseks on lubatud kaevandamisluba taotleda üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal või maardlal. Palume keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja Teadmiseks võetud. mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ lisas 1 või 2 toodud nimekirja kuuluvatele aladele tuulikuid mitte planeerida. Tuulikuid on nimetatud aladele võimalik rajada vaid peale maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. Kehtivate ning taotletavate mäeeraldiste ja nende teenindusmaade aladel tuulikuparkide rajamiseks on vaja saada nõusolek Teadmiseks võetud. keskkonnaloa omajalt/taotlejalt. Nõusoleku saamisel palume see lisada planeeringu dokumentide hulka. Tutvunud avalikul väljapanekul oleva Tori valla põhjaosa tuuleenergeetika eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK-ga esitab Keskkonnaamet alljärgnevad märkused: 1. Ptk 2.2 (Metoodika) - Keskkonnaamet on tuginedes teadusallikatele ja ekspertteadmisele töötanud välja omapoolsed soovitused maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse KSH koostaja on juhendmaterjaliga kursis ja sellele on viidatud ka VTK ptk 2.5.2. üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021)3. Soovitame eelnimetatud juhendit kasutada eriplaneeringus esialgsete puhvrite määramisel ning mõjude täpsustamisel eri liigirühmade ja kaitstavate loodusobjektide puhul. 2. Ptk-s 2.3 (KSH ruumiline ulatus) on öeldud: „Mõjuala ulatus sõltub väga palju mõju liigist ja mõju retseptorist. Näiteks eri linnuliikide osas võib tuuliku mõjuala olla 0 meetrist 20 kilomeetrini.“ Ilma pädevate ekspertide hinnanguta ei saa nõustuda, et mõnele linnuliigile Lause sõnastust parandati. tuulepargiga kaasnevat mõju üldse ei ole ning mõjualaks võiks lugeda 0 meetrit. 3. Ptk 2.4 (Eriplaneeringu ala ülevaade) tabelis 1 on välja toodud, et planeeringualale jääb mitmeid maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku alasid ja rohevõrgustiku koridoride asukohti. Ptk-s 2.5.1 öeldakse, et mõju ulatus ja olulisus sõltub konkreetse roheala väärtustest ning tuulepargi detailsest lahendusest. Mõju rohevõrgustikule täpsustatakse ja antakse suunised detailse lahenduse mõju Keskkonnaameti seisukoht võetakse teadmiseks. Mõju rohelisele võrgustikule hindamiseks KSH asukohavaliku etapi aruandes. Keskkonnaameti hinnangul tuleb tuuleparkide kavandamisel rohelise võrgustiku aladele hinnatakse KSH käigus. arvestada võrgustiku tasandiga. Vältida tuleb (asukohavalikul) tuulikuparkide kavandamist olulisematesse loodusmaastikesse (rohevõrgustiku riikliku tähtsusega ja maakondliku tähtsusega suurtesse tuumaladesse), kus tuulikupargid võivad lisaks ebasoodsale mõjule tuulepargi alal ning selle lähiümbruses kahjustada ka erinevate kaitstavate alade ja ohustatud liikide elupaikade sidusust4 . 4. Ptk-s 2.4, lk 17 on öeldud: „Planeeringuala jääb Pärnu jõe vesikonna alale. Planeeringuala läbib arvukalt vooluveekogusid ning alal paiknevad ulatuslikud maaparandussüsteemi alad.“ Tabelis 1 on välja toodud objektid, millega tuleb edasisel planeerimisel ja KSH Tabel 1 täiendati. aruande koostamisel arvestada. Tabelis on esitatud vaid seisuveekogud. Keskkonnaamet peab vajalikuks välja tuua kõik eriplaneeringu alal olevad veekogud (ka vooluveekogud). 5. Ptk-s 2.4 tabelis 1 on öeldud: “Otsene mõju väärtuslikule maastikule puudub, sest väärtuslike maastike esinemisala kattub elamualade Ettepanekut võetakse arvesse KSH I etapi aruande koostamisel. Kui 1 km puhveralaga. Kaudselt võivad muutuda väärtuslikult maastikult avanevad vaated (selgitatakse fotomontaažide koostamisega KSH nähtavusanalüüsist ilmneb, et väljatoodud Soomaa vaatepunktidest võivad jääda käigus). Eeskätt on oluline mõju selgitamine Soomaa väärtuslikule maastikule.“ Nõustume, et fotomontaažide koostamine on vajalik tuuleparg perspektiivsed alad nähtavaks, siis koostatakse vastavad tuuleparkide visuaalse mõju täpsustamiseks. Soomaa osas tuleks visuaalne nähtavusanalüüs esitada Soomaa rahvuspargi enam visualiseeringud. külastatavatest kohtadest (näiteks Soomaa jõed ja kaldaalad, RMK külastuskohad). 6. Ptk-s 2.5.1 (Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele) on viidatud Kaisel, M., Kohv, K. 2009. Metsakuivenduse keskkonnamõju ülevaatele ja toodud välja, et: „Kaudsemalt võib ehitustegevus avaldada mõju taimekooslustele Ptk 2.5.1 kuivendust puudutavat osa täiendati. Märgime, et tuuleparkide läbi veerežiimi või valgustingimuste muutumise. Kaudsete mõjude ulatus sõltub koosluse tüübist, kuid jääb tavaliselt 20-40 meetri rajamiseks ei ole üldjuhul vajalik ulatuslik kuivendustegevus. Pinnase veereziimi ulatusse otsese mõju alast“ Palume selgitada, kuidas on leitud, et kuivendava mõju ulatus on kuni 40 meetrit. Keskkonnaamet muutus võib kaasneda teataval määral ehitustegevusega (nt teede rajamine). nimetatud trükisest sellist väidet ei leidnud. Maaeluministri 06.05.2019 määruse nr 45 „Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid” Arvestama peab ka, et Maaeluministeeriumi andmetel on eriplaneeringu alaga lisas 1 lk 9 on toodud projekteeritavate kraavide vahekaugused arvestades metsakasvukohatüüpe. Lisa järgi on kuivendav mõju seotud maaparandussüsteemi maa-alasid kokku u 9600 hektari ulatuses ehk tegu mineraalmuldadel 75-100 meetrit (erandiks sinika kasvukohatüüp), ja tegemist on metsa juurdekasvu saavutamiseks avalduva on väga suures osas juba praegu kuivendustegevusest mõjutatud alaga. kuivendava mõjuga, mistõttu taimestikule avalduv mõju uute kraavide kaevamisel on veelgi ulatuslikum, rääkimata soomuldadest. 7. Ptk 2.5.1 - Keskkonnaamet peab väga oluliseks eriplaneeringu koostamisel kasutada ka üle ees lise maismaalinnus ku analüüsi tulemusi (koostaja: Eesti Ornitoloogiaühing), mis valmib 2022 aasta teises pooles. Analüüsis esitatakse laiapõhjalisem teave maismaa linnustikust (peamised rändeteed, ööbimis- (puhke-) ja toitumisalad), mis peaks aitama paremini planeerida potentsiaalseid Viidatud uuringuga arvestatakse KSH I etapi aruande koostamisel juhul kui see tuuleenergiaks sobivaid maismaa-alasid. Töös esitatakse ka soovitused tuuleparkide rajamiseks vajalike eeluuringute ja tuuleparkide valmib ja muudetakse kättesaadavaks enne KSH I etapi aruande valmimist. rajamise järgselt vajalike järelseire meetodite kohta (esitatakse kirjeldatud metoodikad). Samuti valmib juhis tuulepargi eeluuringuks ja rajamise järgseks järelseireks koos miinimumnõuetega (nt 3D radaruuringute vajadus, uuringu kestus ja perioodid jt). 8. Ptk-s 2.5.1 on öeldud: „Seega lisaks otsestele võimalikele negatiivsetele mõjudele esineb tuuleparkide puhul ka kaudsed positiivsed Lõigu juurde lisati viide teadusuuringule, mis käsitleb tuuleenergia võimekust mõjud linnustikule, kuna tuuleparkide rajamise eesmärgiks on pidurdada kliimamuutuste toimumist.“ Keskkonnaamet selle väitega ei kliimamuutusi pidurdada. Kliimamuutusi on võimalik pidurdada ainult läbi CO2 nõustu, kui ei esitata juurde teaduslikku kirjandust tõestamaks, et tuuleparkide rajamine reaalselt kliimamuutusi pidurdaks ja muutusi heitkoguste ulatusliku vähendamise. CO2 heitkoguse vähendamiseks on vaja tagasi pööraks. asendada fossilsetest kütustest energia tootmise lahendused.  Eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis ei valita asukohti tuulegeneraatoritele. Asukoha eelvaliku etapis tehakse tuulepargi asukoha eelvalik, eelvalitud ala sees on võimalik hakata leidma asukohti tuulegeneraatoritele detailse lahenduse koostamise etapis. Arvestades eriplaneeringu ala ulatust ei ole ala eelvaliku etapis asjakohane alale paigutada ultrahelide automaatsalvesteid. Arvestades selliste seadmete tööulatust oleks kogu ala katvate seadmete paigaldamine väga ressursimahukas. Sellest lähtuvalt asukoha eelvaliku etapis koondatakse ala 9. Ptk 2.5.1, ptk 2.2 - Vastavalt 2008 Agreement on the Conservation of Populations of European Bats (UNEP/EUROBATS) juhendile on kohta olemasolevad nahkhiirte vaatlusandmed, hinnatakse alal esinevate tuulegeneraatorite asukohtade valiku etapis vajalik läbi viia ka nahkhiirte uuring, et selgitada välja tuulikute asukoha olulisus erinevatele elupaikade sobivust lähtuvalt eksperdi teadmisest nahkhiirte elupaigaeelistuste Keskkonnaa nahkhiireliikidele. Selleks tuleks kasutada nahkhiirte ultrahelide automaatsalvestit, mis salvestaks nahkhiirte hääli kogu nahkhiirte osas ning viiakse läbi sobilikes elupaikades nahkhiirtele sobilikul ajal väliuuring met, aktiivsuse hooaja vältel. Lisaks tuleks kasutada ultrahelidetektoriga nahkhiirte kaardistamist nahkhiirtele eriti sobivatel öödel. salvestades nahkhiiri kasutades nahkhiirte automaatregistraatorit + ning auto 7 14.12.2021 katusele kinnitatud mikrofoni. Andmete alusel määratakse eriplaneeringu alal nr 6- nahkhiirte seisukohalt potentsiaalselt sobilikud ja selgelt ebasobilikud alad. 5/21/2926-3 Potentsiaalselt sobilikel aladel määratakse edasiste uuringute vajadus detailse lahenduse etappi, sh võib osutuda asjakohaseks detailse lahenduse etappi automaatsalvestite abil nahkhiirte uuringu läbiviimise kavandamine ning detektoruuringute kavandamine. 10. Ptk 2.5.2 (Mõju kaitsealadele) Antud planeeringuala puhul tuleb kindlasti arvestada, et teadusuuringute järgi omavad tuulikupargid olulist mõju ka metsakanaliste (eelkõige metsise) elupaigakasutusele. Planeeringuala on oluliseks elupaigaks metsisele (LKS II kaitsekategooria, ohustatuse hinnang 2019 - ohualdis). Metsise jaoks on ohuteguriks eelkõige intensiivne metsaraie, kuid oluline on samuti elupaikade killustumine, mis kaasneb metsamaade muul otstarbel kasutusele võtmisega (karjäärid, taristu jmt). Seega tuleb KSH Mõju metsisele hinnatakse KSH I etapis asukoha eelvalikuks vajaliku täpsusega käigus hinnata nii potentsiaalsete tuuleparkide mõju konkreetsetele metsise elupaikadele (lähtudes ka üha suurenevast rajatavate arvestades nii elupaikade paiknemist kui nende sidususe vajadust. tuulikute kõrgusest võib üldreeglina eeldada, et tuuleparkide poolt metsisele avalduv mõju võib ulatuda kuni 1 km kaugusele tuulepargist) kui hinnata potentsiaalse tuulepargi mõju elupaikade omavahelisele sidususele. Lähtudes olemasolevatest metsise telemeetria andmetest tuleks elupaikade sidususe hinnang anda kuni 10 km raadiuses potentsiaalselt mõjutatavatest mängualadest. Tori põhjaosa eriplaneeringu koostamisel on võetud lähtealuseks, et tuulepargi ala eelvaliku ala peab jääma eluhoonetest 1 km kaugusele. Elamualadest tuleneva puhvervööndi vajaduse tõttu saavad tuulepargi eelvaliku alad paikneda rohkem kui 800 m kaugusel Pärnu jõe loodusalast ja rohkem kui 1500 m 11. Ptk 2.5.3 (Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele (Natura eelhindamine)) tabel 4 - Pärnu jõe ja Navesti loodusaladele mõju kaugusele Navesti loodusalast. Sellistele kaugustele ehitustegevusega seonduva prognoosimisel on arvestatud on ainult tuulikute püstitamise kaugust loodusalast. Loodusalasid mõjutab enim settekoormuse veereziimi muutuse mõju ulatumine on välistatud. Keskkonnaamet peab ise oma suurenemine, kuid hinnatud ei ole võimalikku mõju loodusalale kuivendussüsteemide rajamisest või rekonstrueerimisest. juhendmaterjalis (Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti Keskkonnaameti hinnangul ei ole ebasoodne mõju Pärnu jõe loodusalale ja Navesti loodusalale välistatud. Natura asjakohasel soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes hindamisel tuleb kaasata ekspert, kes inventeerib ka mõjualasse jäävad Natura elupaigatüübid loodusaladel seal, kus andmestik on (seisuga 10.11.2021) puudulik või vanem kui 10 a. Samuti tuleb mõjude hindamisel arvestada võimalikke mõjusid elupaigatüüpidele läbi veerežiimi muutuse, ) asjakohaseks kaitseala (kaasa arvatud Natura 2000 alad), mille kaitse- mis võib tekkida ehitustegevuse käigus ja tagajärjel. eesmärgiks ei ole linnud, nahkhiired või lendorav, puhul puhvervööndit 100 m. Kuna loodusaladele ega nende lähedusse ei kavandata ehitustegevust, siis ei kavandata neile ega nende lähialale ka KSH eksperdile teadaoleva info alusel kuivendussüsteemide rajamist või rekonstrueerimist. Loodusaladele, mis jäävad vähemalt 800 m kaugusele perspektiivsetest tuulepargi eelvaliku aladest  12. Ptk-s 2.5.4 (Mõju veekvaliteedile ja veerežiimile) on toodud: „Eriplaneeringus käsitletavale alale jääb mitmeid vooluveekogusid (jõed, ojad, peakraav, kraavid).“ Eriplaneeringu alale jäävad ka mitmed seisuveekogud nagu tabelis 1 toodud, seega on vajalik sõnastust muuta nii, et käsitletakse kõiki veekogusid. Lisaks öeldakse: „Eriplaneeringuga ei kavandata käesoleval ajal olemasoleva teabe alusel ehituskeeluvööndite vähendamist. Seega ei ole tõenäoline ka veekogudele olulise mõju avaldumine.“ Välja on toodud ülamärge 1, kuid leheküljel 13 alamärke 1 juures viidatakse „Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamatule“, mis ei ole antud juhul asjakohane. Ptk 2.5.4. sõnastust korrigeeriti vastavalt märkusele. Lisaks ei saa eeldada veekogudele olulise mõju puudumist lähtuvalt ainult asjaolust, et ehituskeeluvööndite vähendamist eriplaneeringuga ei taotleta. Tori vallas asuvatest vooluveekogudest (näiteks Saki jõgi või Mõnuvere jõgi) on mitmed maaparandussüsteemide eesvoolud. Tabelis 2 on olulise mõjuvaldkonnana toodud ehitusetapis maaparandussüsteemide kahjustamisel veerežiimi mõjutamine. Lähtuvalt eelnevast võib oluline mõju veekogudele esineda, kuna mitmed vooluveekogud on maaparandussüsteemidega seotud, kuid nõustume, et piisab teema käsitlusest KSH aruandes eksperthinnangu vormis. 13. Ptk-s 2.5.4 on öeldud: „Tavatingimustes töötavad tuulepargid põhjaveele mõju ei avalda ja seega antud teemavaldkonda mõjuhindamisel täiendavalt ei käsitleta.“ Selgusetuks jääb, mida mõeldakse tavatingimuste all. Lisaks võivad tuulikute vundamendid Ptk 2.5.4. sõnastust korrigeeriti. mõjutada lokaalset veerežiimi tuuliku vahetus läheduses kogu tuuliku tööperioodi jooksul. 14. Ptk-s 2.5.15 (Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega) on nimetamata nahkhiired. Ptk 2.5.15 täiendati vastavalt ettepanekule. 15. Ptk 2.5.15 - Rohelise võrgustiku osas on öeldud, et arvestades määratud rohevõrgustiku ulatuslikkust võrrelduna tuulenergeetika perspektiivsete arenduspiirkondadega ning tuulikute mõju iseloomu looduslikele kooslustele, ei ole oodata olulist negatiivset mõju kumuleerumist rohevõrgule. Arvestades, et kõikides tuuleenergeetika eriplaneeringutes on tuuleenergeetika arenduspiirkonnad Teadmiseks võetud. planeeritud suures osas rohelise võrgustiku aladele, kaasneb Keskkonnaameti hinnangul oluline kumulatiivne mõju rohelisele võrgustikule. 16. Ptk 2.5.15 - Arvestades, et Rail Balticu ja Via Baltica trassid läbivad planeeringuala, on väga oluline hinnata kumulatiivset mõju kõnealuste projektidega. Nõustume, et tuulepargid ei tohi halvendada kavandatavate Rail Balticu ja Via Baltica loomaläbipääsude Teadmiseks võetud. toimimist, st ka rohelised koridorid loomapääsude ja tuumalade vahel peavad säilima sidusatena. 17. Ptk-s 2.5.15 on öeldud: „Maakonnaplaneeringu arenduspiirkonna P25 osas on arendushuvi olemas, kuid tuulepargi planeerimine on olnud takerdunud seoses arendusala kattumisega maardlaga. Seoses riigikohtu lahendiga (3-17-2013/31) on tõenäoline Ptk 2.5.15 täiendati vastavalt ettepanekule. planeerimisprotsessi edasi minek“. Palume lisada, et P25 tuulepargi planeerimise eelduseks on maardlaga kattuvalt alalt maavara ammendamine ning kokkulepete saavutamine kehtivate maavara keskkonnaloa omanikega. Eesti Raudtee, Käesolevaga teatame, et ASile Eesti Raudtee ei kuulu Tori vallas raudtee infrastruktuuri rajatisi ning sellest tulenevalt ei esita 8 Arvestatakse edasisel kaasamisel ja eemaldatakse kaastavate nimekirjast. 16.12.2021 planeeringu koostamiseks ettepanekuid, samuti ei pea AS Eesti Raudtee vajalikuks olla kaasatud kõnesoleva planeeringu koostamisel. nr 21-1/3800-  1. Peatükis 1.2 „Eriplaneeringu koostamise korraldus“ joonisel 2 on toodud omavalitsuse eriplaneeringu koostamise skeem. See on küll planeerimisseaduse alusel lihtsustatud kui samas korrektset infot mitte andev. Nt eriplaneeringu 1. etapis on jäetud ära pärast avalikku arutelu seisukohtade küsimine koostöötegijatelt ja kaasatavatelt (PlanS § 103 lõige 1). Eriplaneeringu 2. etapis on toodud vaid kooskõlastamised ja kooskõlastuste alusel planeeringu täiendamine, mainimata on aga arvamuste küsimine. Viidatud joonist täiendati. Ühtlasi teeme ettepaneku Rahandusministeeriumile Selgituseks, et koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusega täiendada planeerimine.ee leitavaid planeeringute menetluse skeeme ja lisada nr 133. Planeerimisseaduses sätestatud põhimõtte kohaselt annavad koostöötegijad eriplaneeringule kooskõlastuse, mis kohalikule ka eriplaneeringuid puudutavad skeemid. Sellisel juhul oleks võimalik viidata omavalitsusele on planeeringu koostamisel siduv. Kaasatavad isikud avaldavad planeeringulahenduse kohta arvamust. Seega menetluse kirjeldamiseks asjakohasele skeemile. planeerimisseaduse mõistes ei ole kooskõlastamine sama mis arvamuste andmine aga ka mitte vähem tähtsam. Peatükis 5 toodud tabelis 7 „Eriplaneeringu eelvaliku otsuse ja KSH asukohavaliku etapi ajakava“ on toodud korrektsed menetlusetapid. Palume õigusselguse huvides joonis 2 üle vaadata ja viia vastavusse planeerimisseadusega. 2. Peatükis 2.2 „Metoodika“ on selgitatud, et mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktide normidega kehtestatud loogikast. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Peatükis 1.2 „Eriplaneeringu koostamise korraldus“ on aga toodud, et tuuleparkide KSH protsessis käsitletakse keskkonda traditsiooniliselt mitte ainult looduskeskkonnana, vaid laiemalt – KSH protsessi käigus hinnatakse lisaks asjakohaseid sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid, sh ka mõju inimese tervisele vastavalt KSH väljatöötamise kavatsuses määratavale hindamisulatusele. KSH puhul kavandatakse ühildatud KeHJS § 40 lõike 4 kohaste ning PlanS § 4 lõike 2 kohaste mõjude hindamine. Metoodika peatükki täiendati. Eriplaneeringu ja selle KSH koostamisel lähtutakse Eelpooltoodust tulenevalt palume eriplaneeringu koostamisel ebasoodsa mõju hindamisel lähtuda ka keskkonnaseadustiku üldosa ka keskkonnaseadustiku üldosa seadusest. seaduses sätestatust. Nimetatud seaduse § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Planeerimisseaduse asjakohaste sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõjude hindamiseks ei ole õigusaktidega sätestatud menetlus- Rahandusmi ega sisunõudeid. Seega on seadusandja jätnud igakordselt otsustada, mida, millal ja kuidas hinnatakse. Palume metoodika osa täiendada nisteerium, nii, et oleks arusaadav, kuidas toimub nende mõjude hindamine, millel puuduvad õigusaktidest tulenevad normid. 9 16.12.2021 nr 15-4/6809- 2 3. Peatükis 2.5.9 „Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale“ on toodud, et majanduslike mõjude hindamine ja rahaliste kompensatsioonimehhanismide määramine ei ole otseselt KSH ülesanne. KSH asukohavaliku etapi aruandes käsitletakse siiski ülevaatlikult ka mõjude võimalikke kompensatsioonimehhanisme ehk kohaliku kasu võimalusi kohalikule kogukonnale. Kohaliku kasu käsitluse puhul arvestatakse, et Rahandusministeeriumi poolt on väljatöötamisel vastavad juhendmaterjalid, mida hindamisel võimalusel Märkuse alusel korrigeeriti sõnastust. (st nende valmimisel) arvestatakse. Palume parandada tsiteeritud lõiku, kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on väljatöötamisel kohaliku kasu õiguslik regulatsioon (ja mitte juhendmaterjal).  Ekspertgruppi täiendati. Töögruppi lisati visuaalse mõju hindamises osalev maastikuarhitekt. Tuuleenergeetika valdkonna eksperdi ja sotsiaalsete mõjude hindamise eksperdi eraldi isikuna kaasamist ei pea KSH juhtekspert KSH I etapi 4. Peatükis 3 tabelis 5 on välja toodud KSH ekspertrühm, sh on mainitud, et KSH läbiviimise käigus kaasatakse KSH protsessi vastavalt aruande puhul vajalikuks. Erinevalt mereala planeeringust on KOV eriplaneeringu vajadusele täiendavaid eksperte. Juhime tähelepanu, et tuulikute visuaalsete mõjude hindamisesse on meie hinnangul vajalik kaasata puhul olemas tuulepargi rajamisest huvitatud isikud, kes peavad andma maastikuarhitekt. Rahandusministeeriumi Eesti mereala planeeringu koostamise kogemuse, sh seal tuuleenergeetika arendusalade kavandatava tegevuse kohta asjakohast tehnilist informatsiooni (mida ja kuidas kavandamise kogemuse kohaselt on vajalik tuuleparkidega seotud mõjude hindamisesse kaasata ka vähemalt tuuleenergeetika soovitakse rajada). Sotsiaalsete mõjude hindamise osas näeb VTK ette I etapi valdkonna ekspert ja sotsiaalsete mõjude hindamise ekspert. aruandes kirjandusel põhinevaid hinnanguid, mis eraldiseisva eksperdi kasutamist ei eelda. Küll aga võib osutuda vajalikuks detailse lahenduse KSH puhul täpsema sotsiaal-majanduslikku hinnangu andmine, milleks võib olla vajalik kaasata eriala ekspert. 5. Kuna eriplaneeringu näol on tegemist olulise ruumilise mõjuga ehitiste planeerimisega, siis palume planeeringute koostamisel järgida Teadmiseks võetud. Rahandusministeeriumi soovitustega veebilehel https://planeerimine.ee/aktid-ja-kohtulahendid/orme-planeerimine/. Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talitust kursis eriplaneeringute ja KSH aruande menetlusega ning teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Eriplaneeringute asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruanne esitada Võetakse arvesse edasisel menetlusel. arvamuse avaldamiseks ning täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks. Oleme tutvunud Tori valla põhjaosa eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusega (AB Artes Terrae OÜ töö versioon 02.10.2021) ning palume punktis 1.3. kajastada muuhulgas Pärnu OÜ Rail Baltic maakonnaplaneeringut „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ (kehtestatud riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1- Estonia, 4/40; 13.02.2018). 10 18.11.2021 Võetakse arvesse edasisel menetlusel Tori valla põhjaosa eriplaneeringu elluviimisel tuleb aluseks võtta Rail Baltica projekt ning arvestada kõikide projektiga funktsionaalselt nr KV2021- seotud ja sidumata rajatistega. 243 Täname Teid Rail Baltic Estonia OÜ-d eriplaneeringu koostamise protsessi kaasamast ning palume ka edaspidi planeeringu koostamisel koostööd teha. Majandus- ja MKM palub eriplaneeringu ja KSH koostamisel arvestada OÜ Rail Baltic Estonia 3.03.2021. a kirjas nr KV2021-033 ja 18.11.2021. a kirjas Võetakse arvesse edasisel menetlusel Kommunikat nr KV2021-243 tehtud ettepanekutega. siooniministe erium, 11 20.12.2021 VTK dokumendi leheküljel 51 (2.5.16 Muud mõjud) on märgitud, et „Pärnu linna piiril Tori vallas, Eametsa külas asub lennundusrajatis nr 1.10- (Pärnu lennuväli (tsiviillennuväli)) ning et KSH aruande koostamisel hinnatakse neile avalduvat võimalikku mõju. Hindamisel lähtutakse Märkuse alusel korrigeeriti sõnastust. 17/2021/573 Lennuameti seisukohtadest“. Juhime tähelepanu, et alates 01.01.2021. a liideti Maanteeamet, Lennuamet ning Veeteede Amet üheks 5-2 asutuseks nimetusega Transpordiamet. Terviseamet, 22.10.2021 Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud esitatud Tori valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju 12 Teadmiseks võetud. nr 9.3- strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusega ning ei esita täiendavaid ettepanekuid. 4/20/7728-4 Kaitseministeerium tugineb oma seisukoha kujundamisel kaitseministri 26.06.2015 määrusele nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“, mille § 4 lg 2 kohaselt ei Teadmiseks võetud. tohi ehitise püstitamine vähendada radari töövõimet.  Kaitseministeeriumi hinnangul saab hetkel ilma riigikaitselistele ehitistele negatiivset mõju avaldamata püstitada eriplaneeringu alale Teadmiseks võetud. Kaitseministe 233 – 244 m absoluutkõrguses ehk kõrguses merepinnast elektrituulikuid. erium, 13 22.11.2021 Ministeerium selgitab, et Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt vabastatakse Mandri-Eesti osaliselt tuuleenergeetika arendustele ning nr 12- vastavad meetmed valideeritakse eeldatavalt aastal 2025. Tori valda eriplaneeringuga kavandatavate elektrituulikute kõrguspiirangutest Teadmiseks võetud. 1/21/544 on võimalik pärast Mandri-Eesti osaliselt tuuleenergeetika arendustele avavate meetmete valideerimist loobuda. Täiendavalt selgitame, et Kõik Mandri-Eesti kompensatsiooniala piirkonnas rajatavad elektrituulikud peavad jätkuvalt saama Kaitseministeeriumi kooskõlastuse, sealhulgas on Kaitseministeeriumil õigus kehtestada piiranguid tuulikute täpsete asukohtade suhtes Teadmiseks võetud. sõltuvalt riigikaitseliste rajatiste töövõime tagamisest. Võttes aluseks planeerimisseaduse § 103 lg 2, ehitusseadustiku ja Transpordiameti põhimääruse, esitab Transpordiamet Tori valla eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekud, millega planeeringu edasisel koostamisel tuleb arvestada. 1. Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha ja liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine 1.1. Planeeringu detailse lahenduse ülesandeks on muuhulgas liikluskorralduse põhimõtete määramine ning servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine. Asukoha eelvaliku tegemisel tuleb Teadmiseks võetud. Tõenäoliselt tullakse esitatud punktide juurde edasise analüüsida olemasoleva teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel, määrata planeeringualal perspektiivsete kohalike teede koostöö käigus, kui eelvalikualad hakkavad selguma, praegu pole üheselt selge, üldised asukohad ja nende ristumiskohad riigiteedega ning oluliselt ümberehitatavad riigitee lõigud või ristmikud (nende olemasolul). kas on ottstarbekas määrata nt perspektiivsed kohalikud teed. 1.2. Teeme ettepaneku määrata riigiteede liikluskorralduse ja ümberehituse vajadus seoses eriveostega ja ehitusaegsete veostega. 1.3. Palume arvestada, et Transpordiamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub. 2. Planeeringuala kruntide hoonestusala ja ehitusõiguse määramine Transpordia 2.1. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele sõltumata nende met, funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori 14 23.11.2021 e. tiiviku diameeter). Soovitus on kirjeldatud ptk 2.4. nr 7.1- Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja 2/21/3589-3 teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D). 3. Tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine 3.1. Palume arvestada, et üldjuhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse. See on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiametiga. Teadmiseks võetud. 3.2. Planeeringus vältida tehnovõrkude kavandamist riigitee alusele maale. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks ning nõusoleku seda maad kasutada saab Transpordiamet anda vaba ruumi olemasolul. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul ja menetleda seda kas läbi projekteerimistingimuste või detailplaneeringu.  4. Ettepanekud KSH väljatöötamise kavatsusele Teadmiseks võetud. Transpordiamet on seisukohal, et KSH väljatöötamise kavatsus on valdavalt asjakohane ja piisav. Palume kohalikul omavalitsusel planeeringuala asukoha valikul ettepanekutega arvestada ja teha planeeringu koostamise protsessis Teadmiseks võetud. sisulist koostööd Transpordiametiga. Ettepanekute mittearvestamist palume sisuliselt põhjendada. Eriplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda riikliku kaitse all olevatest kultuurimälestistest ja nende kaitsevöönditest. Mälestised näitavad piirkonna ning kultuurmaastiku ajaloolist mitmekihilisust, mistõttu tuleb planeerimisel lähtuda mälestisi säästvast põhimõttest ning arvestada avalike huvidega (muinsuskaitseseadus, edaspidi MuKS § 3 lg 7). Mälestisi ümbritseva kaitsevööndi mõte on tagada mälestise säilimine ajalooliselt väljakujunenud maastikustruktuuris ja mälestist vääristavas keskkonnas, vältida mälestist ja ümbritsevat keskkonda kahjustavaid tegevusi. Õuealadest väljapoole jäävate mälestiste puhul tuleb tagada igaühe vaba juurdepääs mälestisele päikesetõusust loojanguni (MuKS § 26 lg 2). Mälestistel ja nende kaitsevööndites tuleb tööde tegemisel järgida muinsuskaitseseaduse § 52 ja § 58 kohaseid nõudeid ning teha koostööd Muinsuskaitseametiga. Eriplaneeringuga kaetud Tori valla põhjaosas on riikliku kaitse all olev arheoloogiapärand kaitse all umbes 1998. aasta avastuste seisuga. Muinsuskaitseamet pani planeeringute koostajatele kokku juhendi, milles anname suuniseid ja teeme ettepanekuid, kuidas planeerimisel kultuuripärandit käsitleda ning selle erinevate osadega ruumi kasutamisel ja kujundamisel arvestada. Teadmiseks võetud Lisaks riigi kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele on maastikul palju juba avastatud või eeldatavat arheoloogiapärandit, mis pole riikliku kaitse all, kuid mida tuleb samuti ruumilisel planeerimisel silmas pidada, et kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisuse säilimine oleks tagatud ka edaspidi. Planeeringu koostamise käigus tuleb teadaolevate ja võimalike arheoloogiliselt väärtuslike alade määratlemiseks analüüsida arhiiviandmeid, leiuteateid ja muid ajalooallikaid (kohanimed, ajaloolised kaardid, geoloogiline andmestik Muinsukaitse jms). Analüüsi eesmärk on märgilistele muististele säilimistingimuste määratlemine ja alade piiritlemine, kus kaevetööde eel (nt taristu amet, rajamine) tuleb läbi viia arheoloogilised uuringud maastikul. Arheoloogiapärandi analüüsi koostab Muinsuskaitseamet, edastades 15 28.10.2021 seejuures planeeringus arvesse võtmiseks ka info ajalooliste looduslike pühapaikade kohta, mis selgitati välja 2019. aastal toimunud nr 5.1- inventuuri käigus. 17.5/2950-1 Tuginedes nii varasemalt teada olevale infole mitte kaitse alustest objektidest ning asjaolule, et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal juurde uut infot arheoloogiliste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla võtta, tuleb riigil ja kohalikul omavalitsusel arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks (MuKS § 76 lg 1). Eelnevast tulenevalt tuleb ennetavalt eriplaneeringusse kanda järgmised tingimused: Eriplaneeringuga ei saa seada kogu valla territooriumile tingimusi. Eriplaneering 1) KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (kogu valla territooriumil ja ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati eelnevalt koostatakse ainult eriplaneeringu ala kohta. Eriplaneeringule viiakse läbi kaks Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg 3); keskkonnamõju strateegilist hindamist (asukohavaliku KSH ja detailse lahenduse KSH) eraldi keskkonnamõju hindamist (KMH) nõudvaid tegevusi teadaolevalt ei 2) Prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui: Palume Muinsuskaitseametil edastada prognoositud arheoloogiatundlike alade - algatatakse detailplaneeringut; kaardikiht eriplaneeringu ala kohta. - kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m².  3) Tagada nii eriplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel arheoloogiapärandi Arvestatakse eriplaneeringu ja KSH edasisel koostamisel. Üldine põhimõte on, et kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused (vt § 31) kehtivaid õigusakte planeeringusse ei kirjutata. Teatame, et RMK on koostamas analüüsi sobivate alade leidmiseks RMK maadel taastuvenergeetika (tuul ja päike) arendamiseks Pärnu RMK, maakonnas Tori vallas ja Pärnu linnas. Analüüs peaks valmima selle aasta jooksul. 16 Teadmiseks võetud. 28.10.2021 Palun jagage infot ka planeeringu koostajale, et sellega oleks võimalik vajadusel arvestada nii eriplaneeringu kui ka üldplaneeringu koostamisel.