Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna
fraktsioon
RIIGIKOGU
Pr. Kaja Kallas
Peaminister
ARUPARIMINE 24.01.2022
Tegevusplaanist Venemaa sOjalise kallaletungi
korral Ukrainale rupärimine
‘ :.?Z.Nr.!0
Austatud peaminister!
Maailma ebademokraatlikud suurvOimud totalitaarne Hiina ja autoritaarne Venemaa ei
— —
varja oma strateegilist peaeesmarki, milleks on havitada praegune USA-keskne
maailmakord, kus Laas on domineerival positsioonil.
Hiina soovib hoivata Taiwani ja laiendada oma mOjusf’dari Ida-Aasias. Venemaa tahab
taastada kunagist NOukogude aegset mOjusfaari. Pole kahtlust, et Venemaa ja Hiina teevad
nende eesmarkide saavutamise nimel koostood fling koordineerivad erinevaid tegevusi,
sealhulgas ka sOjalisi jöupingutusi, jättes omavahelised vastuolud tagaplaanile. Selleks
rakendavad molemad suurvOimud vastavalt Gerassimovi doktriinile kOiki vOimalikke
vahendeid. Selles vastasseisus vOidakse mis tahes eluvaldkond muuta survevahendiks vOi
relvaks, mida kasutakse meie liitlaste, partnerite ja meie endi vastu.
Venemaa poolse kubersOjaga puutusime esimest korda tosisemalt kokku juba 2007. aastal.
Infosoda on kainud lakkamatult kogu iseseisvuse taastamise jargse aja. Koos sojalise
kallaletungiga Ukrainale muutub kahtlemata intensiivsemaks ka Venemaa Laane vastane
info- ja kubersOda fling meie idanaaber suurendab diplomaatilisi jOupingutusi Lääne
lohestamiseks ja Ukraina isoleerimiseks.
2015. aastal survestas Venemaa illegaalse immigratsiooniga Norrat j a Soomet ning tema
liitlane Valgevene kasutas eelmisel aastal migrante relvana Leedu, Poola ja Läti fling
survevahendina kogu Euroopa Liidu vastu. Kallatungi korral Ukrainale vOib Venemaa
vallandada Laane vastu migratsioonisöja survestamise ja tahelepanu korvalejuhtimise
eesmargil, kusjuures humanitaarkriis ja pogenike vool Ukrainast Euroopasse kaasneksid
selle kallaletungiga mikumu.
Venemaa on vahendanud gaasitarneid Euroopasse, kasutades energiakandj aid
survevahendrna, toetamaks parasjagu kaimas olevat Laane diplomaatilist survestamist.
Kallaletungi korral Ukrainale voib Venemaa gaasi- j a naftatarneid piirata vOi hoopiski
lopetada, vallandades energiasOja Euroopa vastu.
Venemaa ei ole voimeline kokku kukutama praegust dollaripohist finantssUsteemi, kull aga
on see voimekus olemas Hiinal. SOjalise rtinnaku korral Taiwani vastu voib Hiina USA
RIIOIKOGU Lossi plats 12. T. +372 631 6331 rilgikogu.ee
15165, ThUhu P. +372 631 6334
Eesti Konservatiivse Rahvaeralconna fraktsioon 2
sekkumise ennetamiseks vOi tokestamiseks viia juaani kulla alusele, uritades paisata
sellega dollari, euro ja teised fiat-valuutad vabalangusesse, kaividades uhtlasi finantssOja
Laane vastu. Kuigi ka Hiina ise kannaks säärases finantssOjas väga suuri kahjusid, oleks
suurim kahjusaaja siiski Laas. Hiina ja Venemaa on viimase kumnendi jooksul oma
kullavarusid mitmekordselt suurendanud, mis viitab sellele, et nad tegutsevad
koordineeritult, valmistudes finantssOjaks Laane vastu.
Pärast seda, kui Venemaa alustab laiaulatuslikku kallaletungi Ukraina vastu, ei ole selle
kaiku, tulemusi ega tOenaolist eskaleerumist voimalik ette ennustada. Ukski soda ei ole
kulgenud ega loppenud nii, nagu selle alustaja(d) on soovinud vOi lootnud. Olukord
muutub ettearvamatuks.
Teine maailmasOda ei alanud Eestist, aga Eesti kisti sellesse kaasa. 1939. aasta septembris
ei tOstnud Eesti oma sOjalist valmisolekut isegi siis, kui sOjategevus oh juba puhicenud, mis
viis selleni, et sattusime esimesena Noukogude Liidu surve alla fling Eesti valitsus murdus.
Toonaseid vigu ei tohi korrata.
Eestis on suured venelaste ja ukrarnlaste kogukonnad. Venemaa eriteenistused on
kahtlemata vOimelised initsieerima erinevate kogukondade vahelisi konflikte ka meil fling
eskaleerima neid kuni siseriikhiku relvakonfliktini vaija, kui neile selleks kask antakse.
Kaimasolev julgeolekukriis on seega oma olemuselt väga kompleksne ja keerukas. Parim,
mida praegu teha saab, Ofi valmistuda halvimaks.
Sellest tulenevalt palume Teid vastavalt Riigikogu kodu- ja tookorra seaduse paragrahvile
139 vastata jargnevaile kusimustele:
1. Mida on valitsusel plaanis ette vOtta seismaks vastu Venemaa lOhestamispohiitikale?
2. Kas vahitsusel on kavas kaimasolevas infosOjas tiles näidata mingit initsiatiivi? Kui,
siis milhist?
3. MiHised vOiksid olla Venemaa infosoja uued Eesti-vastased narrati vid seoses meie
vankumatu toetuse ja sojalise abiga Ukrainale? Kuidas on valitsusel plaanis neile
vastata?
4. Mida vOib Venemaa ette vOtta Eesti vastu kubersOjas? Milliseid kaitse- ja
vastumeetmeid on vahitsusel plaanis?
5. Leeduja Lati on otsustanud piiritara valmis ehitada juba kaesoleval aastal. Kas Eesti
ei peaks voimahiku migratsioonisOja valtimiseks sama tegema? Mis on vahitsuse
plaan?
6. Kui suurt kriisireservi vajaks Politsei- ja Piirivalveamet vOimaliku migratsioonisOja
ja siseriikhiku relvakonffikti tokestamiseks? Milhises ajaraamistikus on kavas see
luua?
7. Milhiseid meetmeid ning millises ajaraamistikus on kavas rakendada
elanikkonnakaitse parandamiseks?
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 3
8. Milliseid kriisivarusid ning millises ajaraamistikus on hiljuti asutatud Varude
Keskusel kavas soetada?
9. Mida on kavas ette vOtta energiajulgeoleku tagamiseks juhul, kui gaasi- ja naftatarned
Venemaalt vahenevad vOi lakkavad sootuks?
10. Eesti kullavaru suurus 1939. aastal oh tile 12 tonni. Kui suur on see praegu? Kui paiju
fling millises ajaraamistikus on kavas seda suurendada?
11. Kas valitsusel on kavas Venemaa kahlaletungi korral Ukrainale kaitsevalmidust
kOrgendada? Mis on planeeritavate lisaOppekogunemiste orienteeruv maht ja
kestvus?
12. Valitsuse otsus investeerida lahiaastail 380 miljonit eurot riigikaitse tugevdamiseks
on samm Oiges suunas, aga see ei kata see vOimeltinkade täitmist ega sOjaaja kaitsevae
suurendamist. Millal kinnitab valitsus riigikaitse arengukava vastavasisuhised
taiendused fling mida need endas sisaldavad?
13. Mihial on valitsusel kavas esitada riigikogule julgeolekuinvesteeringuid ja
kriisilahendamist kasitlev hisaeeharve? Mis on seihe maht ja sisu?
14. Millal viiakse riigieelarve strateegiasse sisse lahiaastate julgeohekuinvesteeringuid
kasitlevad parandused? Mis on nende maht ja sisu? Kui pahju ja mihhises ajagraafikus
Ofi vahitsus valmis selleks vOtma riigikaitselaenu?
15. Milhiseid valdkondi veel vOiksid Venemaaja Hiina häLtneriikide, seahhuhgas ka Eesti
vastu survevahendi vOi relvana kasutada?
&—ALLE C (Z 7475. lc
?au)
kvr
L’ ai’cj,&a
1. 1
/ (Qj ‘t
-JtcC L
s&
Taimar Peterkop
Riigisekretär
.01.2022 nr 2-2/14-110
Arupärimise edastamine
Edastan Riigikogu liikmete Kalle Grünthali, Henn Põlluaasa, Leo Kunnase, Alar Lanemani,
Martin Helme, Mart Helme, Helle-Moonika Helme, Siim Pohlaku ja Anti Poolametsa esitatud
arupärimise peaminister Kaja Kallasele.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata
Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest.
Palun peaministril teatada kirjalikult DHX-i kaudu, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil
vastab.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Ratas
Lisa: arupärimine kolmel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu / 25.01.2022 / 2-2/14-110; Riigikantselei / 25.01.2022 / 7-12/22-00218
Resolutsiooni teema: Riigikogu liikmete arupärimine peaministrile (AP 110). Tegevusplaani
kohta Venemaa sõjalise kallaletungi korral Ukrainale
Adressaat: Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Rahandusministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium
Ülesanne: Palume ministeeriumitel koostöös valmistada peaministri vastuse projekt.
Välisministeerium küsimustele: 1, 2. Kaitseministeerium küsimustele: 2- 4, 7 - 8, 11 -15.
Siseministeerium küsimustele: 5-6. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium küsimusele: 9.
Rahandusministeerium küsimusele: 10.
Tähtaeg: 07.02.2022
Lisainfo: Palume märkida vastuse projektile AvTS § 35 lg 2 p 2
Kontroll: Kätlin Atonen
Kinnitaja: Maimu Mesi, Peaministri büroo assisent
Kinnitamise kuupäev: 27.01.2022
Resolutsiooni koostaja: Maimu Mesi
[email protected], 693 5703