Toropi detailplaneeringu täiendused vastavalt Rahandusministeeriumi arutelul 05.01.2020 kokkulepitule

LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS Vastavalt nimekirjale Kuupäev allkirjas nr 6.1/75-30 Toropi detailplaneeringu täiendused vastavalt Rahandusministeeriumi arutelul 05.01.2020 kokkulepitule Detailplaneeringu osapoolte ärakuulamisel Rahandusministeeriumis 05.01.2022 otsustati täiendada detailplaneeringu seletuskirja ja jooniseid. Seletuskirja p.7.6.1 on täiendatud hüdrogeoloogilise uuringu vajadusega puurkaevu projekteerimisel. Seletuskirja p. 7.9 on täiendatud juurdepääsu servituutide osas Vanaranna tee 1 kinnistule. Kontaktvööndi plaanile on lisatud juurdepääsuteede võimalikud asukohad piirkonna kinnistutele Põhijoonisel on märgitud Keila-Paldiski 330/110 kV trassikoridori detailplaneering ja sellest tuleneva mõju tõttu on jäetud krunt 8 maatulundusmaaks ja kruntidel 7 ja 9 on täpsustaud elu ja abihoonete rajamise võimalikku ala. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Ruben abivallavanem Lisa: Seletuskiri Kontaktvööndi plaan Põhijoonis Tehnovõrkude joonis Ado Pallase [email protected] Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 | [email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200  N S Leppemärgid: Planeeringuala piir Olemasolev katastriüksuse piir Planeeritud krundi piir Perspektiivsed pea- ja juurdepääsuteed kontaktvööndis tulevastele planeeringutele Kleemeti maaüksuse (29501:009:0233) detailplaneeringu ala piir5 Keila-Paldiski 330/110kV trassikoridori 6170 m2 detailplaneeringu ala piir6 Olemasolev tee kaitsevöönd 30 m Olemasoleva puurkaevu hooldusala orient. asukoht 28 081 m2 Kavandatav Keila-Paldiski 330/110kV õhuliin 0 R1 R1 0 Olemasoleva puurkaevu orient. asukoht 4299 m2 0 R1 R1 0 Olemasolev hoone 2702 m2 Katastriüksuste sihtotstarbed: 5513 m2 Elamumaa 7417 m2 Maatulundusmaa Tootmismaa 2 7425 m Transpordimaa 13048 m2 Märkused: 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud Geodeesia24 OÜ jaanuar 2021.a. Töö nr 4573-20. Koordinaadid 14456 m2 riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3. Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud. 4. Olemasolev hoonestus, katastriüksuse piirid, teed ja tehnovõrgud on kantud joonisele Maa-ameti kaardimaterjali alusel (andmed 11.02.2021). Alusplaan: Maa-amet 11.02.2021. 5. Kleemeti maaüksuse (29501:009:0233) detailplaneering on kehtestatud Keila Vallavalitsuse 20.07.2006 korraldusega nr 1041. 6. Keila-Paldiski 330/110 kV trassikoridori detailplaneering on algatatud Lääne-Harju Vallavolikogu 31.08.2020 otsusega nr 60. Paabor Projekt OÜ Töö nimetus Reg. nr: 14260182 Rääbise 4-16, Äksi alevik, Tartu vald Kersalu külas asuva Toropi maatulundusmaa kinnistu ja lähiala [email protected] www.paaborprojekt.com detailplaneering Koostas Joonise nimetus Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/ KONTAKTVÖÖNDI EHITUSLIKUD SEOSED Kontrollis Gerly Toomeoja Aadress Planeeringu koostamise korraldaja /allkirjastatud digitaalselt/ Toropi, Kersalu küla, Lääne-Harju vald Lääne-Harju Vallavalitsus Koostamise kuupäev Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr Huvitatud isik 17. jaanuar 2022 3 5 1:5000 DP-2-2021 MOTOGATE OÜ  TABEL 1. KRUNDI MÄÄRATUD EHITUSÕIGUSED Pos 1, 2, 3, 4, 6, 7, 9, 10, Krundi positsiooni nr Pos 13 ja 14 Pos 5 Pos 8 11, 12 Tee ja tänava Vee tootmise Muu looduslik N Üksikelamu maa (EP) ja jaotamise Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed maa (LT) maa (ML) 100% ehitise maa 100% 100% (OV) 100% Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim 3 - 1 - S lubatud arv või nende puudumine maa-alal Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim 400 m2 - 20 m2 - lubatud ehitisealune pind Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud elamul 9 m ja abihoonel - 6m - maksimaalne kõrgus 6m TABEL 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONETELE Krundi positsiooni nr POS 1, 2, 3, 4, 6, 7, 9, 10, 11, 12 POS 8,13,14 POS 5 kivi, puit, Hoonete lubatud välisviimistluse materjal kivi, krohv, klaas, puit - metall, krohv Lubatud katusekalded 15 - 45° - 0 - 30° kivi, plekk, Lubatud katusekatte materjal kivi, plekk, laast ja bituumen - laast ja POS8 // ML100% bituumen 4 - - - Lubatud piirete maksimaalne kõrgus 1,5 m - 1,5 m - 6912 puit, kivi, Soovituslik piirete materjal puit, kivi, metall, taimestik - metall, 8 4 taimestik TABEL. NÄITAJAD MAA-ALA KOHTA 4 Planeeritud maa-ala suurus 59 465 m2 Kavandatud kruntide arv 14 2 43 791 m - Elamumaa - 73,6% 4 7839 m2 - Transpordimaa - 13,2% Krunditud maa bilanss 6912 m2 - Maatulundusmaa - 11,6% 923 m2 - Tootmismaa - 1,6% POS9 // EP100% 4400 1 9m/ Kavandatud hoonestustihedus 59465 =14 => 0,135 = 13,5% 6m 400 3 (1/2) 2-1 3004 2-1/1 9 P-3 4 4 4 4 7 4 P-3 POS7 // EP100% 9m/ 400 POS10 // 6m 3 EP100% (1/2) 2-1 3301 2-1/1 9m/ 400 6m 3 (1/2) 2-1 3746 2-1/1 10 R200 4 P-3 4 4 4 4 4 4 6 P-3 4 POS5 // 11 POS6 // EP100% OV100% 9m/ 400 6m 20 6m 3 1 POS11 // EP100% (1/2) (1/0) 2-1 3675 1 923 2-1/1 9m/ 400 6m 3 12 (1/2) ,1 4 2-1 3852 4 2-1/1 P-3 5 4 4 20 4 4 4 4 4 4 4 POS3 // EP100% 9m/ 400 6m 3 (1/2) POS12 // EP100% 2-1 4496 2-1/1 12 4 9m/ 400 P-3 6m 3 2-1 (1/2) 3 4158 2-1/1 4 P-3 4 e te P-3 pi ro To 4 4 POS2 // EP100% 1 9m/ 400 POS4 // EP100% 6m 3 4 4 5 (1/2) 2-1 13 9m/ 400 4 2-1/1 4526 1 6m 3 2 (1/2) P-3 4 2-1 5846 POS13 // LT100% 2-1/1 X m P-3 e X 30 - - 13 te X nd vi X v öö Ki - 4 X tse 4 - 6289 X i X X ka e X X te igi X X X X X Ri X X X X X X X X P-3 X X X 13 X X X 5 X 4 X X 14 X X 1 POS1 // EP100% X X 9m/ X X 400 6m 3 X X X (1/2) 2-1 7180 X X X 2-1/1 X X X x X X POS14 // LT100% x X X X X Kruntide ehitusõiguse aken 4 30 - - X 21 X X - ,2 X Pos nr // Sihtotstarve % planeeringu liikides - 1550 X Kõrgus meetrites Ehitisealune maapinnast Hoonete pindala (m2) (elamu/abihoone) arv krundil (põhihoone/ Korruste arv +/- Krundi suurus abihoone) (elamu/abihoone) (m2) Leppemärgid: Planeeringuala piir Olemasolev hoone Märkused: Olemasolev katastriüksuse piir *illustreeriv asukoht. Konkreetne asukoht ja kuju täpsustatakse projekteerimise staadiumis. Planeeritud krundi piir Olemasolev tee Olemasolev elektriõhuliin (madalpingeliin) 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud Geodeesia24 OÜ jaanuar 2021.a. Töö nr 4573-20. Olemasolev elektriõhuliin (kõrgepingeliin) Säilitatava kõrghaljastuse põhimõtteline lahendus Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. Olemasolev teerada 2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. Planeeritud elamumaa hoonestusala 3. Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud. Planeeritud tuletõrjehüdrandi mõjuala r = 200 m 4. Olemasolev hoonestus, katastriüksuse piirid, teed ja tehnovõrgud on kantud joonisele Maa-ameti kaardimaterjali x Likvideeritav/teisaldatav objekt Planeeritud tootmismaa hoonestusala alusel (andmed 11.02.2021). P-3 Planeeritud parkimiskohtade arv Planeeritud sõidutee* 5. Piiranguga hoonestusalale on lubatud rajada vaid abihooneid. Juurdepääs kinnistule* Planeeritud isikliku kasutusõiguse seadmise ala jalakäijale Paabor Projekt OÜ Töö nimetus Olemasoleva puurkaevu orient. asukoht Planeeritud piiranguga hoonestusala(vt märkus 5) Reg. nr: 14260182 Rääbise 4-16, Äksi alevik, Tartu vald Kersalu külas asuva Toropi maatulundusmaa kinnistu ja lähiala Planeeritud puurkaev* [email protected] www.paaborprojekt.com detailplaneering Koostas Joonise nimetus Planeeritud tuletõrje kuivhüdrant mõjuraadiusega* Marlen Paabor Kavandatav Keila-Paldiski 330/110kV õhuliin PÕHIJOONIS Väga intensiivne elektromagnetvälja ala /allkirjastatud digitaalselt/ Planeeritud tuletõrje veevõtumahuti* Intensiivne elektromagnetvälja ala Kontrollis Gerly Toomeoja Aadress Planeeringu koostamise korraldaja Märgatav elektromagnetvälja ala /allkirjastatud digitaalselt/ Toropi, Kersalu küla, Lääne-Harju vald Lääne-Harju Vallavalitsus Planeeritud truup Kavandatav Keila-Paldiski 330/110kV Koostamise kuupäev Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr Huvitatud isik Sõidukite liikumissuunad trassikoridori kaitsevöönd 15. jaanuar 2022 4 5 1:1000 DP-2-2021 MOTOGATE OÜ  PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE ALA 13m lõige 1...1 5m 3,5 m 3,5 m 0,5 0,5 N rajatav tee PLAN. PLAN. tugipeenar tugipeenar KRUNT KRUNT S 4% 4% 3% 3% 4% 4% E V 1 1,5 4 8 4 4 4 9 P-3 4 4 4 VLP 4 7 4 ELP P-3 V ELP VLP V ELP V 10 R200 4 P-3 ELP 4 4 V 4 V 4 4 V 4 VLP V 6 V P-3 4 V 11 VLP V VLP V 0 R6 V 12 ,1 4 V 4 V P-3 0 V 5 R1 4 ELP V 4 20 4 R1 0 4 4 V ELP 4 4 ELP 4 4 V 0 R1 V ELP V VLP 0 12 R1 4 P-3 V V 3 V 4 VLP P-3 4 e V te P-3 pi 0 VLP R1 ro V To 4 ELP 4 V 1 V V 4 4 5 13 4 V 1 V 2 P-3 4 V V X m P-3 V X 30 ee nd V X 13 vit X öö Ki ev V 4 X 4 its Kersalu:(Harju-Risti) V X VLP X X ka V e mastalajaam X V ELP X X ite X X X Riig V X V X X X X X V V X X P-3 V X X X VLP X V V X 13 X X 5 X 4 V X XELP V 14 V X 1 X X V V X X X V X V X X X X V X X X X x X X x X X X X 4 30 X 21 X X ,2 X X Ristumine kinnisel meetodil Leppemärgid: Planeeringuala piir Olemasolev katastriüksuse piir Planeeritud krundi piir Olemasolev hoone Märkused: Olemasolev elektriõhuliin (madalpingeliin) Olemasolev tee *illustreeriv asukoht. Konkreetne asukoht ja kuju täpsustatakse projekteerimise staadiumis. Olemasolev elektriõhuliin (kõrgepingeliin) Planeeritud veetorustik 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud Geodeesia24 OÜ jaanuar 2021.a. Töö nr 4573-20. Planeeritud elamumaa hoonestusala Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. Planeeritud elektri madalpingekaabel Planeeritud tuletõrjehüdrandi mõjuala r = 200 m Planeeritud tootmismaa hoonestusala 2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3. Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud. Olemasoleva puurkaevu hooldusala orient. asukoht Planeeritud sõidutee* Orient. reovee immutamise keeluala 4. Olemasolev hoonestus, katastriüksuse piirid, teed ja tehnovõrgud on kantud joonisele Maa-ameti kaardimaterjali Planeeritud isikliku kasutusõiguse seadmise ala alusel (andmed 11.02.2021). Planeeritud puurkaevu hooldusala* r=10m jalakäijale Reovee immutamise keeluala* 5. Piiranguga hoonestusalale on lubatud rajada vaid abihooneid. (50 m puurkaevu hooldusalast) Servituudi/isikliku kasutusõiguse seadmise ala* Riigimaantee nähtavuskolmnurk Paabor Projekt OÜ Töö nimetus VLP Reg. nr: 14260182 Kersalu külas asuva Toropi maatulundusmaa kinnistu ja lähiala Planeeritud veeliitumispunkt (maakraan) (7x 320 m, seisund rahuldav ) Rääbise 4-16, Äksi alevik, Tartu vald ELP Planeeritud piiranguga hoonestusala(vt märkus 5) [email protected] www.paaborprojekt.com detailplaneering Planeeritud elektri liitumispunkt (liitumiskilp) Koostas Joonise nimetus Marlen Paabor Olemasoleva puurkaevu orienteeruv asukoht TEHNOVÕRKUDE JOONIS Planeeritud puurkaev* x Likvideeritav/teisaldatav objekt /allkirjastatud digitaalselt/ Aadress Planeeringu koostamise korraldaja Kontrollis Gerly Toomeoja Planeeritud elektriliitumiskilp Planeeritud truup Toropi, Kersalu küla, Lääne-Harju vald Lääne-Harju Vallavalitsus /allkirjastatud digitaalselt/ Planeeritud tuletõrje kuivhüdrant mõjuraadiusega* P-3 Planeeritud parkimiskohtade arv Koostamise kuupäev Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr Huvitatud isik Planeeritud tuletõrje veevõtumahuti* Juurdepääs kinnistule* 5. jaanuar 2022 5 5 1:1000 DP-2-2021 MOTOGATE OÜ  Paabor Projekt OÜ Reg nr: 14260182 Rääbise 4-16 Äksi alevik, Tartu vald Tel: +372 5358 6223 E-mail: [email protected] Detailplaneeringu nr: DP-2-2021 Detailplaneeringu ID: 90653 HARJU MAAKOND, LÄÄNE-HARJU VALD TOROPI (katastritunnus 29501:009:0448) MAATULUNDUSMAA KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Planeeringu algataja ja korraldaja: Lääne-Harju Vallavalitsus Detailplaneeringu koostas: Paabor Projekt OÜ Koostaja: Marlen Paabor (magistrikraad maastikuarhitektuuris) Kontrollis: Gerly Toomeoja (Volitatud maastikuarhitekt, tase 7) TARTU 2021 Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 2 SELETUSKIRI PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 3 SISUKORD SELETUSKIRI........................................................................................................................... 4 1. Detailplaneeringu koostamise alus ..................................................................................... 4 2. Planeeritava ala suurus ja andmed planeeringuala maa-ala kohta ...................................... 4 3. Planeeringu koostamise eesmärk ........................................................................................ 4 4. Lähtematerjalid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid ................................................... 5 5. Geodeetiline alusplaan ........................................................................................................ 5 6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ............................................................................. 5 6.1 Vastavus üldplaneeringule ............................................................................................ 6 6.2 Olemasolev olukord ...................................................................................................... 6 6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................. 8 6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ....................................................... 8 6.5 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ................................................................... 9 7. Planeeringulahendus ........................................................................................................ 10 7.1 Krundi ehitusõiguse määramine.................................................................................. 10 7.2 Krundi hoonestusala määramine ................................................................................. 11 7.3 Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused ........................................................... 12 7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus ...................................................................................... 12 7.5 Ehitistevahelised kujad ............................................................................................... 14 7.6 Tehnovõrkude lahendus .............................................................................................. 14 7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted .............................................................................. 17 7.8 Keskkonnatingimuste seadmine .................................................................................. 19 7.9 Servituutide vajaduse määramine ............................................................................... 19 7.10 Planeeringu rakendamise võimalused planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ................................................................................................................ 21 8. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE……………………….………...22 JOONISED • Joonis 1 – Situatsiooniskeem M 1:5000 • Joonis 2 – Tugiplaan M 1:2000 • Joonis 3 – Kontaktvööndi ehituslik analüüs M 1:2000 • Joonis 4 – Põhijoonis M 1:1000 • Joonis 5 – Tehnovõrkude ja kitsenduste joonis M 1:1000 PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 4 SELETUSKIRI 1. Detailplaneeringu koostamise alus • Motogate OÜ poolt esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus Lääne-Harju Vallavalitsusele (registreeritud 05.10.2020 nr 6-2/3093). • Lääne-Harju Vallavalitsuse 17.11.2020.a korraldus nr 1127 koos lisadega (lähteseisukohad) detailplaneeringu koostamise algatamise kohta. 2. Planeeritava ala suurus ja andmed planeeringuala maa-ala kohta Planeeritav ala asub Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Kersalu külas 11190 Põllküla- Madise tee vahetus naabruses. Planeeringuala hõlmab Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa katastriüksust ja lisaks on kaasatud 11199 Põllküla-Madise tee (katastritunnus 29501:009:0293) transpordimaa kinnistu ulatuses, mis on vajalik juurdepääsu kavandamiseks planeeringuala kruntidele. Planeeringuala suurus koos lähialaga on 5,95 ha. Olemasolev maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Täpsem asukoht on esitatud joonisel nr 1 „Situatsiooniskeem“. Skeem 1. Asukoha skeem. (Aluskaart: Maa-amet) PLANEERINGUALA 3. Planeeringu koostamise eesmärk Planeeringu koostamise eesmärk on kinnistu elamumaa kruntideks jagamine, ehitusõiguse ja -tingimuste määramine, liikluskorralduse ja tehnovõrkude lahendamine, keskkonnakaitseliste abinõude ning vajalike kitsenduste määramine. PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 5 4. Lähtematerjalid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid • Lääne-Harju Vallavalitsuse poolt 17. novembri 2020.a korralduse nr 1127 „Detailplaneeringu koostamise algatamine“ lisas 1 toodud lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks. • Keila Vallavolikogu 13. oktoober 2005. a otsus nr 259/1005 kehtestatud Keila valla üldplaneering. • Harju Maakonnaplaneering 2030+ • Lääne-Harju Vallavolikogu poolt 31. august 2020 otsuse nr 60 alusel algatatud Keila- Paldiski 330/110kV trassikoridori detailplaneering Lääne-Harju vallas ja keskkonnamõju strateegiline hindamine • Lääne-Harju Vallavolikogu 29.05.2018 määrus nr 11 „Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskiri“ • Eestis kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid (Planeerimisseadus; Veeseadus; Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; Siseministri määrus 18.02.2021 nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“; EVS 843:2016 „Linnatänavad“; EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“; EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“) • Maanteeameti 07.12.2020 kiri nr 15-2/20/49999-3 „Seisukohtade väljastamine Lääne- Harju vald Kersalu küla Toropi detailplaneeringu koostamiseks“ • Tehnovõrgu valdaja Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilised tingimused tehnovõrkudega liitumiseks. 5. Geodeetiline alusplaan Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud Geodeesia24 OÜ poolt jaanuar 2021. a, töö nr. 4573-20. Koordinaatsüsteem L-Est97, kõrgussüsteem EH2000. 6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs 6.1 Harju maakonnaplaneeringu 2030+ ülevaade Maakonnaplaneeringu peatükis 2.2 „Linnalise asustusega alad“ on märgitud, et väljaspool linnalise asustusega alasid paiknevad tiheasustusalad säilivad ja neid võib ka edaspidi tihendada ning laiendada. Tihendamisel ja laiendamisel tuleb silmas pidada, et juhul, kui väiksemad tiheasustusalad oluliselt laienevad ja omandavad linnalise asustusega alade omased tunnuseid, tuleb edaspidisel planeerimisel neid ka vastavalt käsitleda. Käesolevas detailplaneeringus maakonnaplaneeringus antud linnalisele asustusele omased tunnused puuduvad ning detailplaneering sobitub pigem maakonnaplaneeringu peatükis 2.3 „Maalised piirkonnad“ kirjeldatud alaga kuna vastab olemuselt valglinnastumisele iseloomulikele tunnustele. Eelpool nimetatud maakonnaplaneeringu peatükis on märgitud, et elamualasid ei planeerita üldjuhul maanteede lähedusse ja kaitseväe harjutusväljade ja lasketiirude piiranguvööndisse vältimaks negatiivseid keskkonnamõjusid (müra, tolm, ja heitgaasid). Juhul kui huvitatud isik soovib planeerida elamualasid maanteede ja raudteede lähedusse, peab ühtlasi rakendama negatiivset mõju leevendavaid meetmeid. PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 6 6.2 Vastavus üldplaneeringule Keila Vallavolikogu 13. oktoober 2005. a otsusega nr 259/1005 kehtestatud Keila valla üldplaneeringu järgi on tegemist väikeelamumaa reserveeritud alaga. Detailplaneeringu koostamise ettepanekus toodud tegevused ei ole vastuolus kehtiva üldplaneeringuga. Planeeritav ala asub Kersalu külas 11190 Põllküla-Madise tee vahetus naabruses Keila valla üldplaneeringu joonise 2A põhjal tiheasustuses väikeelamumaa juhtotstarbega alal. Üldplaneeringuga on ette nähtud Kersalu küla metsaalale elamumaal säilitatava kõrghaljastuse osatähtsuseks > 50 %. Skeem 2. Väljavõte Keila valla üldplaneeringust (2005) 6.3 Olemasolev olukord Planeeritav ala piirneb põhjas ja läänes Kroonipõllu (katastritunnus 29501:009:0450) maatulundusmaa, kirdes Vanaranna tee 10 (katastritunnus 29501:009:0189) maatulundusmaa, idas Vanaranna tee 5 (katastritunnus 29501:009:0382) maatulundusmaa ja Vanaranna tee 1 (katastritunnus 29501:009:0110 ) elamumaaga, kagus 11199 Põllküla-Madise tee (katastritunnus 29501:009:0293) transpordimaa ja edelas Põllu (katastritunnus 29501:009:0363) maatulundusmaaga. 6.3.1 Planeeringuala ülevaade ja sellel lasuvad kitsendused Toropi kinnistu kõlvikulise koosseisu moodustab 35767 m2 haritav maa, looduslik rohumaa 13819 m2 ja metsamaa 9433 m2. Haritava maa muld on õhukesekihiline paepealne klibumuld, mille keskmine boniteet on 22, seega tegemist on väheväärtusliku mullaga. Planeeringuala lõunaosas on säilinud Madise-Põlluküla vana maantee muldkeha. Lisaks paikneb katastriüksuse edela osas üle 1 m kõrgune kivi, mis säilitatakse. Katastriüksus on kaetud suures ulatuses heinamaaga ja lisaks esineb vähesel määral kõrghaljastust katastriüksuse PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 7 põhjaosas. Planeeringualal puudub hoonestus. Juurdepääs kinnistule on tagatud 11190 Põllküla-Madise teelt. Foto 1. Vaade lõuna suunalt planeeringualale Foto 2. Vaade planeeringuala lõunaosas paiknevale teerajale Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused: • 11199 Põllküla - Madise tee kaitsevöönd; • Elektriõhuliin Keila - Paldiski 35-110kV kaitsevöönd; • Elektriõhuliini Lepiku alla 1 kV kaitsevöönd; • Riigikaitselise ehitise (Klooga harjutusväli) piiranguvöönd; Kinnistu põhjapoolsel alale ulatub Keila-Paldiski 330/110kV trassikoridori detailplaneeringu planeeringuala, mis on algatatud Lääne-Harju Vallavolikogu 31.08.2020 otsusega nr 60. Keila- Paldiski 330/110kV trassikoridori detailplaneeringu koostamise sisuliseks eesmärgiks on kahe olemasoleva paralleelselt kulgeva õhuliini (L178 ja L179) asemele kahe kaheahelalise 330/110 kV õhuliini kavandamine, nendele vajaliku trassikoridori asukoha määramine, 330 kV alajaama asukoha määramine ja vajalike servituutide seadmine. Kavandatud õhuliinidele kehtib kaitsevöönd 40 m kummalegi poole liini ning detailplaneeringu joonistel on välja toodud ka elektromagnetväljade (EMV) alad: väga intensiivne EMV ala 15 m keskteljest, intensiivne EMV ala 34 m keskteljest, märgatav EMV ala 82 m keskteljest, mis kõik ulatuvad planeeringuala põhjaossa. Lisaks asub katastriüksusel Vanaranna tee 1 katastriüksuse juurdepääsutee (pinnastee), millele teeservituuti seatud pole, ning mida kasutatakse peamiselt vaid jalgsi juurdepääsuks. 6.3.2 Riigikaitselise tegevusega kaasnev müra Detailplaneeringu ala asub riigikaitselise ehitise Klooga harjutusvälja piiranguvööndis ligukaudu 1,2 km kaugusel harjutusvälja piirist. Klooga harjutusvälja kasutatakse selliseks riigikaitseliseks tegevuseks, millega paratamatult võib kaasneda häiriv müra, mis võib levida kogu piiranguvööndi ulatuses. PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 8 Atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 55 lõike 3 punkti 4 kohaselt ei kuulu välisõhus leviva müra hulka riigikaitselise tegevusega tekitatud müra. Sellest tulenevalt ei kohaldu riigikaitselise tegevusega tekitatud mürale AÕKS § 56 sätestatud välisõhus leviva müra normtasemete regulatsioon ega ka keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud müra normtasemed. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10 kohaselt tuleb keskkonnahäiringut taluda, kui keskkonnahäiringut põhjustav tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tõttu ning puudub mõistlik alternatiiv ja olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. Olemasolevat olukorda on kujutatud täpsemat joonisel 3 „Tugiplaan“. 6.4 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Planeeringuala kontaktvööndi ehituslikud seosed, maakasutused ning olemasolevad teed ja hooned on toodud joonisel 2 “Kontaktvööndi ehituslikud seosed“. Planeeringuala läheduses asuvad peamiselt maatulundusmaa, elamumaa ja transpordimaa sihtotstarbega katastriüksused. Kuna planeeringuala kontaktvööndisse jäävad samuti katastriüksused, mis on Keila valla üldplaneeringu järgi kavandatud väikeelamumaa reserveeritud aladena siis joonisel 2 on antud üks võimalik lahendus perspektiivsete juurdepääsuteede kohta planeeringualast edela suunda jäävatele võimalike väikeelamutele juurdepääsuks. Planeeringuala vahetus läheduses asuvate hoonestatud katastriüksuste suurused jäävad vahemikku 2702 m2 - 28 081 m2. Planeeringualast ida suunal asuvad hoonestatud kinnistud (neli hoonet katastriüksusel), millel asuvad 1-2 kordsed üksikelamud ja abihooned. Planeeringualast kagu suunal teisel pool Põllküla - Madise maanteed asuvad Kleemeti detailplaneeringuga moodustatud elamumaa krundid, mis on suures osas veel hoonestamata. Detailplaneeringuga on lubatud rajada neile katastriüksuse kohta 2-3 hoonet kõrgusega kuni 10 m (põhihoone) ja ehitisaluse pinnaga 450-600 m2 ning lubatud korruste arv kuni 2 korrust. Riigitee 8 Tallinn-Paldiski tee jääb planeeringualast ca 1,20 km kaugusele. Paldiski linn jääb planeeringualast ca 8 km kaugusele ja Keila linn ca 12 km kaugusele. Planeeringualal puuduvad kehtivad detailplaneeringud. 6.5 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused Vastavalt Planeerimisseaduse §124 lg 2 on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Käesolev detailplaneering jälgib otseselt kehtivas Keila valla üldplaneeringus toodud nõudeid. Keila valla üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala piirkonda, mille maakasutus juhtotstarbeks on reserveeritud elamumaa. Detailplaneeringu realiseerimisel seega viiakse ellu üldplaneeringus toodut ja samaaegselt aidatakse kaasa elanike arvu kasvule. Lisaks on planeeringulahenduse koostamisel analüüsitud kontaktvööndis paiknevate olemasolevat hoonestust - ehitiste tehnilisi näitajaid, hoonestatud katastriüksuste suuruseid ja lähipiirkonda planeeritud hoonetele määratud ehitusõigusi. Kruntide suuruste määramisel on arvestatud lähipiirkonnas asuvate kruntide suurustega ja planeeritud kruntide sobivusega antud keskkonda. Planeeringuga kavandatud elamumaa krundid sobituvad oma suuruse ja kujuga Kersalu küla olemasolevate elamumaade suurusega. Määratud arhitektuurinõuete järgi püstitatud hoonestus muudab ümbruse ilmekamaks. Lisaks on võetud detailplaneeringu koostamisel arvesse nii koostamisel olevat Lääne-Harju valla üldplaneeringut kui ka ajaloolist Kersalu küla hoonestuse paiknemist. Nimelt on topokaardilt 1935-1939. aastast on näha, et hoonestatud on peamiselt teede äärsed alad PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 9 (praegused Vanaranna tee ja Kleemeti tee) ning planeeringulahendus on selle hoonestuse kavandamise põhimõttega kooskõlas. Liikluskorralduse seisukohast asub planeeringuala hästi ligipääsetavas kohas, kuna kontaktvööndisse jäävad kohalikud teed ja riigitee 8 Tallinn-Paldiski tee jääb vaid 1,2 km kaugusele. Hoonestus on planeeritud optimaalse kaugusega teest jälgides tee kaitsevööndi paiknemist. Elamumaa sihtotstarbega kruntide loomise eelduseks on Paldiski linna ja Keila linna lähedus, kus on kõik vajalikud teenused (koolid, lasteaiad, töökohad, kaubanduspinnad, avaliku sektori asutused jne) on lihtsasti kättesaadavad. Trendiks on, et soovitakse elama asuda linnalähedale maale, kust tööle, kooli, lasteaeda liikumiseks ei kulu kaua aega. Paldiski linna sõidab alla 10 minuti, mis tähendab, et Kersalu külast liikumine vajalikesse kohtadesse on optimaalsel kaugusel (võrdluseks võib tuua, et Tallinnas suur osa elanikke sõidavad arvatavasti kauem tööle-kooli kui Kersalu elanikud hommikul Paldiskisse või Keilasse). Lisaks asub planeeringuala looduskaunis kohas, kuhu elamute rajamine on atraktiivne. Detailplaneeringu positiivsed mõjud: tõstetakse olemasoleva küla kompaktsust ja tihedust, uusehitised muudavad piirkonda ilmekamaks ja elanike arvu kasv mõjutab positiivselt majandust. 6.6 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ §6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastamist. Majanduslikud mõjud Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute elanike lisandumise näol, mistõttu suure tõenäosusega Lääne-Harju valla elanike. Lisaks suureneb kohalike teenuseid ja tooteid kasutatavate isikute arv. Rajatavad hooned tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust ning muudavad piirkonda ilmekamaks. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. Kultuurilised mõjud Planeeringualal ja vahetusläheduses ei asu muinsuskaitsealused mälestisi ja nende kaitsevööndeid. Detailplaneeringuga on määratud kruntidele sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Elamu rajamine planeeritud asukohas on kooskõlas Kersalu küla ajalooliselt väljakujunenud asustusstruktuuriga. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et hoonete rajamisel negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale on väga väike. Sotsiaalsed mõjud Detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju väljendub uute kogukonnaelanike näol. Kuritegevuse ennetamiseks soovitatud välisvalgustuse rajamisel kaasneb positiivne mõju lähiümbruse elanikele turvalisuse suurendamise näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 10 Looduskeskkonnale avalduvad mõjud Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringualal ei asu kaitsealuseid taime- ega loomaliike ega Natura2000 ala. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Vähest valgusreostust võib tekkida välisvalgustusest. Planeeritud hoonete rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub. 7. Planeeringulahendus 7.1 Krundi ehitusõiguse määramine Krundi ehitusõigusega määratakse PlanS § 126 lg 4 kohaselt: 1) krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; 2) hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal; 3) hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus; 5) asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus. Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on toodud joonisel 4 „Põhijoonis“ tabelis 1 „Kruntide määratud ehitusõigused“ ja kruntide ehitusõiguse akendes. Kruntide planeeritud sihtotstarbed on elamumaa 100%, tootmismaa 100%, transpordimaa 100% ja maatulundusmaa 100%. Tabel 1. Kruntide määratud ehitusõigused Pos nr/ Pos 1, 2, 3, 4, 6, 7, 9, lähiaadress või Pos 8 Pos 5 Pos 13 ja 14 10, 11, 12 selle ettepanek Krundi Vee kasutamise tootmise ja Üksikelamu maa Muu looduslik Tee ja tänava sihtotstarve jaotamise EP100% maa ML100% maa LT100% või ehitise maa sihtotstarbed OV100% Katastriüksuse Maatulundusmaa Tootmismaa Transpordimaa Elamumaa 100% sihtotstarve 100% 100% 100% Hoonete või olulise avaliku 3 huviga 1 elamu ja kuni 2 - 1 - rajatiste abihoonet suurim lubatud arv PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 11 või nende puudumine maa-alal Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste 400 m2 - 20 m2 - suurim lubatud ehitisealune pind; Hoonete või olulise avaliku huviga Elamul 9 m ja rajatiste - 6m - abihoonel 6 m lubatud maksimaalne kõrgus Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste - - - - suurim lubatud sügavus Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide ehitiste suurimat lubatud pinda, st selle alla lähevad kõik ehitusloakohustuslikud ja ehitusloakohustuseta ehitised. 7.2 Krundi hoonestusala määramine Hoonestusala on ala, kuhu on lubatud hoonete (nii ehitusloakohustuslikke kui ka ehitusloakohustuseta) rajamine, hoonestusalad on näidatud joonisel 4 „Põhijoonis“. Hoonestusala planeerimisel on arvestatud vajalike tuleohutuskujadega, liikluskorraldusega, riigitee kaitsevööndiga ja Paldiski 330/110kV detailplaneeringu järgsete õhuliini elektromagnetväljade ulatustega. Pos 1 hoonestusala on planeeritud riigitee 11190 Põllküla- Madise teekattepiirist 30 m kaugusele ja katastriüksuse piirist 21,2 m kaugusele. Teistest katastriüksuse külgedest 4 m kaugusele. Teiste planeeritud kruntide hoonestusala paikneb 4 m kaugusel krundi piiridest. Kolme krundi puhul on määratud ka piiranguga hoonestusalad, kuhu on lubatud rajada vaid abihooneid. Nõnda suur hoonestusala võimaldab vabalt valida hoonete asukohti. Hoonestusalast välja on lubatud rajada hoonete sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikke tehnovõrke (nt elektri madalpingekaabel, veetorustik), parklat, piirdeaedu, juurdepääsuteed ja haljastust, sh on keelatud ehitada ka hoonestusalast väljapoole kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitisi. Planeeringuga on lubatud rajada planeeringualale hooneid, mille maksimaalne ehitisealune pind kokku on 400 m2. Lahendus rajatavate hoonete asukoha ja suuruse kohta määratakse ehitusprojektide käigus. Detailplaneeringuga on määratud hoonete suurimaks lubatud arvuks maa-alal 3. PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 12 7.3 Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused Ehitistele määratakse järgnevad arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused: 1) Hoone lubatud välisviimistluse materjalid 2) Katusekallete vahemik 3) Katusekatte materjal 4) Lubatud piirete maksimaalne kõrgus 5) Lubatud piirete materjal Arhitektuursed tingimused on välja toodud joonisel 4 „Põhijoonis“ tabelis 2 „Arhitektuursed nõuded hoonete“. Tabel 2. Arhitektuursed nõuded hoonetele Pos nr Pos 1,2,3,4,6,7, 9,10,11,12 Pos 5 Hoonete lubatud Kivi, krohv, klaas, puit välisviimistluse materjal Lubatud katusekalded 15 - 45° 0 - 30° Lubatud katusekatte Kivi, plekk, laast ja bituumen materjal Lubatud piirete 1,5 m maksimaalne kõrgus Lubatud piirete materjal puit, kivi, metall ja nende kombinatsioonid, hekk (taimestik) Kuna tegemist ei ole miljööväärtusliku piirkonnaga, siis planeeringuga ei määrata kindlaid välisviimistluse toone ega stiili. Ehitatavad hooned peavad sobima ümbritseva keskkonnaga ja omavahel harmoneeruma. Hoonete arhitektuur peab olema planeeritavasse keskkonda sobiv, heatasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav. Katusekattematerjalid ja viimistlusmaterjalid peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja välisilmega. Piirded Soovitav on krundile rajada piirded, et luua turvalisem keskkond. Piiretena kasutada läbipaistvaid puit- ja/või metallpiirdeid. Plankpiirete rajamine on keelatud. Lubatud maksimaalne kõrgus piirdeaedadele on 1,5 m. Rajatavad piirded peavad tüübilt, värvitoonilt ja välisviimistluselt sobima rajatava hoonestusega. Piirded kavandatakse ja lahendus täpsustatakse ehitusprojektiga. Ehitise kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ majandus ja –taristuministri 02. juuni 2015.a määrusega nr 51, mille alusel on planeeritud ehitada igale elamumaa sihtotstarbega katastriüksusele üks üksikelamu (kood 11101) ja abihooned (kood 12744). Krundile Pos 5 on lubatud rajada üks kaevumaja (kood 12746). 7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11199 Põllküla-Madise km 1,12-1,29. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 323 autot/ööpäevas, liiklusreziim 90 km/h. Juurdepääs planeeringualale toimub 11199 Põllküla–Madise asfaltkattega riigimaanteelt. Kuna tegemist on maatulundusmaaga, siis praegusel hetkel nõuetekohane mahasõit ja juurdepääsutee maanteelt PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 13 puudub. EhS § 71 kohane tee kaitsevööndi ulatus on 30 m. Joonisel 5 kujutatud mahasõidu nähtavuskolmnurgad vastavad seisundile rahuldav (7 x 320 m). Juurdepääsuks planeeringualale on planeeritud riigiteelt ristumiskoht km 1,29 kinnistu edela piiril, mis lisaks planeeringualale lahendab juurdepääsu ka naaberkinnistule Põllu (29501:009:0363). Täiendavaid ristumiskohti riigiteelt ei ole planeeritud. Planeeritud juurdepääs jääb Vanaranna tee 3 mahasõidust 218 m kaugusele. Juurdepääsutee katte laiuseks on planeeringuga määratud 5 m. Mõlemale poole teed on jäetud 4 m ruumi planeeritud ja perspektiivsete tehnovõrkude ja jalakäijate tee tarbeks. Teest vasakule poole on reserveeritud ruum perspektiivse Elektrilevi OÜ poolt nõutud 10 ja 0,4 kV maakaablite koridoriks ning teest paremale poole on jäetud ruum perspektiivse jalgtee jaoks. Nimetatud jalgtee soovitus tuleneb Transpordiameti (kirja koostamise ajal veel endine Maanteeamet) lähetingimustest, kus soovitati: „Kaaluda planeeringualale jalgteede kavandamist ning bussipeatustega ühendamist. Riigitee ääres jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb jalg- jalgrattatee eraldada sõiduteest vaheribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda Normide tabelist 7.5.“. Kuna aga lähim bussipeatus asub riigitee 8 Tallinn-Paldiski tee ääres ja jääb planeeringualast ca 1,20 km kaugusele, siis käesoleva detailplaneeringuga jalgteed ette ei nähta. Kui tulevikus planeeringualaga piirneva riigitee 11199 Põllküla-Madise tee äärde kergliiklustee või bussipeatus tuleb, siis transpordimaa katastriüksuse omanikul on soovi ja nõudluse korral võimalik planeeritud juurdepääsutee äärde jalakäijate tee rajada. Joonisel 4 ja 5 kujutatud planeeritud juurdepääsutee kuju (krundil Pos 13 ja 14) ja asukoht on illustratiivsed ja need täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis. Planeeritava juurdepääsutee alla tuleb planeeritud Kivi tee ääres olemasoleva kraavi toimima jäämiseks rajada truup. Silmas tuleb pidada projekteerimisel Päästeameti kooskõlastuse tingimust, et umbtee puhul tuleb arvestada päästesõidukite ümberpööramise võimalustega (sh pöörderaadiustega) järgides standardi EVS 812-7:2018 jaotistes 14.1.4 ja 14.1.9 välja toodut. Standardis EVS 843:2016 „Linnatänavad“ välja toodud ümberpöördekoha näidete alusel on Pos 13 ja 14 kruntidele planeeritud juurdepääsuteede lõppu ümberpöördekoht. Liiklus riigiteel võib minimaalselt põhjustada müra. Lääne-Harju valla koostamisel oleva üldplaneeringu raames koostatud mürauuringu (koostas Hendrikson & KO) järgselt vastab müratase normtasemetele – olles päevasel ajal (7:00-23:00) vahemikus 45…50 dB ja öisel ajal (23:00-07:00) vahemikus 40...45 dB. Seega kuna tegemist on vähe intensiivse liiklusega maanteega ja välisõhu müratasemed on normtasemetel, tuleb müra leevendusmeetmega arvestada edasisel projekteerimisel. Projekteerimisel tuleb tagada • hoonete fassaadidel: Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud II kategooria liiklusmüra sihtväärtused (päeval 55 dB, öösel 50 dB). • siseruumides: Sotsiaalministri määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ määratud müratasemete väärtused siseruumides. Võimalike siseruumides olevate häiringute leevendusmeetmetena tuleb kasutada müratõkestavaid aknaid. Sh Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 14 ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet. Detailplaneeringuga moodustavad transpordimaa krundid koos juurdepääsuteega rajatakse detailplaneeringust huvitatud isiku poolt ning antakse üle Lääne-Harju vallale või sõlmitakse poolte kokkuleppel avaliku kasutuse leping. Juurdepääs tagatakse ka planeeritud juurdepääsuteelt Vanaranna tee 1 kinnistule kuna sellele puudub käesoleval hetkel sõidukitega ligipääs. Parkimine lahendada igal krundil parkimisala näol vastavalt teede ja tänavate standardis EVS 843:2016 „Linnatänavad“ väljatoodud parkimisnormatiivile. Parkimiskohtade minimaalne arv ühe krundi kohta on standardi järgselt 3, millest osa võivad olla rajatud ka hoonesiseselt, näiteks garaažis. Külaliste parkimine tuleb lahendada krundisiseselt ja selleks juhuks tuleb rajada piisavalt suur sissesõidutee ja parkimisala. Parkimisala on soovituslik rajada kõvakattega – võimalikud parkimisala katted on kruusakate, murukivi või (sillutis)kivist kate. Täpsem juurdepääsutee ja parkimisala kuju, kattematerjal ja asukoht tuleb lahendada iga ehitusprojekti käigus, kui on selgunud hoonete konkreetsed asukohad. 7.5 Ehitistevahelised kujad Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vastavalt väljatoodud määruse §22 lg 2-le kaheksa meetrit. Sama paragraafi lg 4 alusel võib lõikes 2 nimetatud kuja arvestamisel ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Päästetööde tegemiseks peab päästemeeskonnale olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Detailplaneeringuga lubatud ühepere elamu madalaim tulepüsivusklass on TP3, samuti võib ehitada ka kõrgema tulepüsivusklassiga hooneid. Täpne tulepüsivusklass tuleb määrata ehitusprojektis. 7.6 Tehnovõrkude lahendus Planeeringualal paiknevad elektriliinid, mis teenindavad teisi katastriüksuseid. Olemasolev elektriühendus katastriüksusel puudub. Planeeringualal paiknevad kaks elektriõhuliini (kõrgepingeliin, 35-100kV), üks elektriõhuliin alla 1kV, üks elektrimaakaabelliin ja üks elektriõhuliini mastitõmmits või tugi. Koostamisel on Keila-Paldiski 330/110kV trassikoridori detailplaneering, mille eesmärgiks on kahe olemasoleva paralleelselt kulgeva õhuliini (L178 ja L179) asemele kahe kaheahelalise 330/110 kV õhuliini planeerimine. Käesolev detailplaneering kajastab ja arvestab koostamisel oleva nimetatud detailplaneeringuga. Olemasolevate tehnovõrkude asukohad on kujutatud joonisel 2 „Tugiplaan“. Joonisel 4 „Põhijoonis“ ja joonisel 5 „Tehnovõrkude ja kitsenduste joonis“ toodud planeeritud tehnovõrkude asukohad on põhimõttelised ja täpsustatakse ehitiste projekteerimise käigus sõltuvalt vajadusest. Olemasolevatele tehnovõrkudele on soovituslik seada notariaalsed isiklikud kasutusõigused või servituudid määramaks õigused ja kohustused katastriüksuse omaniku ja tehnovõrgu omaniku vahel, kui kehtivaid tehnovõrgu talumise lepinguid ei ole. PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 15 Isikliku kasutusõiguse seadmine ei ole kohustuslik kui tehnovõrkudele kehtib talumiskohustus (tehnovõrk on rajatud enne 1.04.1999.a). Planeeritud tehnovõrkudele tuleb samuti seada isiklik kasutusõigus või servituut nende omanikega. 7.6.1 Veevarustus ja kanalisatsioon Planeeringualal ega vahetus läheduses ei ole ühisvee- ja kanalisatsioonitorustikke. Kui tulevikus siiski katastriüksuse vahetusse lähedusse ühisveevärk ja –kanalisatsioon välja ehitatakse, siis on lubatud ka planeeringualal olevatel kruntidel liituda nendega. Täpsem ühendustorustike asukoht määratakse sel juhul edasise projekteerimise käigus. Kuna aga planeeringu koostamise ajal ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni torustikud läheduses puuduvad, lahendatakse esialgu veevarustus ja kanalisatsioon lokaalselt. Planeeritud elamumaa krundite veevarustus lahendatakse ühise puurkaevu baasil (pos 5). Puurkaevu projekteerimisel tuleb teha hüdrogeoloogiline uuring selgitamaks välja vee horisondi ja vee hulga olemasolu selles piirkonnas. Täpsem puurkaevu asukoht krundil määratakse projekteerimise käigus. Puurkaevu soovituslik tootlikkus on minimaalselt 6 m3 ööpäevas, arvestades ühe katastriüksuse elanike arvuks 4 inimest (kokku seega 40 in) ja ühe inimese keskmiseks veevajaduseks 150 liitrit ööpäevas. Vastavalt planeeritule jääb ööpäevane veetarbe hulk kogu planeeringualal alla 10 m³/d ja kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks. Tulenevalt veetarbe hulgast ja kasutajate arvust ei moodustata sanitaarkaitseala Veeseaduse § 148 lg 2 alusel. Sanitaarkaitseala asemel moodustatakse Veeseaduse §154 kohane hooldusala ulatusega 10 m. Elamutele veeühenduse saamiseks rajatakse puurkaevust kruntide teenindamiseks veetorustik rajatava tee äärde. Puurkaevu hoolduse ja nõuetele vastavuse ning korrashoiu eest peavad tulevikus hoolitsema kõik kasutajad ühiselt. Selleks puhuks on soovituslik moodustada kohalik planeeringuala ühisveevärgiga tegelev MTÜ, mille liikmeteks on kõik planeeritud kruntide tulevased kinnistuomanikud. Krunt Pos 5 võõrandatakse MTÜ-le, et tegutsemine oleks tulevikus lihtsam. Sama MTÜ ülesandeks jääb ka tuletõrje veevõtukoha hooldus ja korrashoid (vt täpsemalt ptk 7.6.3). Toropi maaüksus asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal ning piirkonnas puudub ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus, mistõttu on vastavalt veeseadusele ja selle rakendusaktidele lubatud pinnasesse juhtida vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett. Eelnevast tulenevalt tuleb kinnistute reoveekäitlus lahendada lokaalselt – kas kogumismahuti või biopuhasti baasil. Iseseisvate omapuhastite soovitatav tootlikkus on 4 ie krundi kohta. Omapuhastite asukoha valikul peab arvestama naaberkruntidega nõnda, et rajatavad tehnorajatised ei kitsendaks naabrite maakasutust oluliselt, st omapuhasti imbväljaku kuja 10 m ei tohi ulatuda naaberkrundile. Biopuhasti rajamise puhul tuleb silmas pidada, et reovee immutamine ei tohi toimuda puurkaevu sanitaar- või hooldusalale lähemal kui 50 m. Kogumismahuti kujaks on 5 m ja see peab samuti krundi piirdesse jääma, et naaberkatastriüksustele ei tekiks lisanduvaid kitsendusi. Reovee ärajuhtimise lahenduse üle otsustab iga krundi omanik ja see täpsustatakse projekteerimise staadiumis. Projekti koostamise ajal tuleb arvestada ka naaberkatastriüksusel paiknevate kaevude asukohtadega. Joonisel 5 näidud naaberkatastriüksuste kaevude asukohad on orienteeruvad ning need tuleb projekti koostamise ajal üle vaadata, kui nende täpsed koordinaadid on teada. PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 16 7.6.2 Sademevesi Sademevesi tuleb immutada oma katastriüksuse piires. Hoonete projekteerimise käigus peab lahendama vertikaalplaneerimise abil sademevee immutamise. Sademevee immutamiseks pinnasesse on vajalik tagada vähemalt 50% loodusliku pinnase (nt muru) osakaal katastriüksuse pindalast. St kõvakatet tuleb kasutada minimaalselt, ehk vaid juurdepääsutee ja parkimisala rajamiseks. Silmas tuleb pidada, et sademeveed tuleks suunata ehitatavast hoonest ja teedest eemale. Katastriüksuselt tulevat sademe- ja lumesulamisvett ei ole lubatud juhtida naaberkatastriüksustele. Krundil Pos 1 asuvad endise tee ääres kaks kraavi ja nende vahel on säilinud vaid teerada. Teerada ja lõunapoolsem kraav on lubatud likvideerida. Teerajast põhja poolsem kraav peab toimima jääma kuna takistab tulevikus edukalt Kivi teelt tuleneva sademevee valgumist krundile Pos 1. Planeeritava juurdepääsu tee alla tuleb kraavi toimima jäämiseks rajada ka truup. 7.6.3 Tuletõrje veevarustus Tuletõrje veevõtukoha rajamiseks tuleb arvesse võtta Siseministri 30.03.2017. a määruses nr 17 § 54 lg 1 ja standardis EVS 812-6:2012+A1+A2 ptk 7.1.2 toodut. Kehtiva standardi järgselt on sõltuvalt kasutusviisist vajalik tagada tulekustutusvee kogus 108 m3, mis vastab nõutud vooluhulgale 10 l/s 3 tunni jooksul. Tulenevalt eelnevast on võimalik tuletõrje veevarustus tagada tuletõrje veevõtumahuti ja kuivhüdrandi abil. Tuletõrje veevõtumahuti kasulik veemaht (kustutusvesi) peab minimaalselt olema 108 m3 ning selle kasutamiseks on tarvis rajada ka sõidutee äärde kuivhüdrant (vt orienteeruvat asukohta joonis 4 ja 5). Tuletõrjeveemahuti ja kuivhüdrandi täpne asukoht määratakse projekteerimise käigus. Tuletõrje veevõtukoha hoolduse, nõuetele vastavuse ning korrashoiu eest peavad tulevikus hoolitsema asjast huvitatud osapooled (katastriüksuste omanikud, kelle hoonete ehitusprojektis on planeeritud tuletõrje veevõtukoht sobilikuna välja toodud) kõik ühiselt. Selleks puhuks on soovituslik ühisveevärgi majandamisega moodustavale MTÜ-le ülesandeks määrata ka tuletõrjeveevõtu koha korrashoid. Kuna krunt Pos 5, millele tuletõrje veevõtumahuti planeeritud on, võõrandatakse MTÜ-le tegutsemiseks. Tuletõrjehüdrandini peab tagama igal aastaajal, igasuguste ilmastikutingimustega, ligipääsu tuletõrje päästetehnikaga. Tuletõrje veevõtukoha seisund peab vastama standardis EVS 812- 6:2012+A1+A2 väljatoodud nõuetele. Tuletõrje veevõtukohta tuleb paigaldada vastav infoviit, mis on toodud välja samas standardis joonisel L.1. Tuletõrje veevõtukoht tuleb rajada huvitatud isiku poolt (kohustus on ka üleantav) enne esimese üksikelamu kasutusloa taotlemist. 7.6.4 Elektrivarustus Elektrivarustus tuleb lahendada vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele (29.12.2020 nr 365307). Orienteeruv trassi asukoht on näidatud detailplaneeringu joonisel 5 – Tehnovõrkude joonis. Detailplaneeringu ala toiteks tuleb Kersalu:(Harju-Risti) mastalajaam asendada komplektalajaamaga, sh alajaamale eraldi katastriüksust ei moodustada. Planeeritavast alajaamast võimaldatakse toide uutele objektidele eraldi fiidrina 0,4kV maakaabelliin. PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 17 Objektide elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud tarbijate kruntide piiridele suures osas mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana. Kõikide planeeritavate tänavate äärde on jäetud perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. Joonisel 5 „Tehnovõrkude ja kitsenduste joonis“ näidatud liitumiskilpide ja madalpingekaabli asukohad on soovituslikud ja täpsustatakse projekteerimise käigus. Elektritoide liitumiskilbist hooneni on nähtud ette maakaabliga. Täpsem elektrimaakaabli asukoht liitumiskilbist elektripaigaldisse katastriüksusesiseselt tuleb lahendada ehitusprojekti käigus, kuna sõltub hoone täpsest asukohast ja ruumide paiknemisest hoones. Elektrimaakaablitele kehtib kaitsevöönd 1 m maakaabli teljest mõlemale poole. Teisi kommunikatsioone ei ole lubatud planeerida elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigused tuleb tagada servituudialana. 7.6.5 Soojusvarustus Hoonete soojavarustus on lubatud lahendada lokaalselt. Lubatud kütteallikad on elekter, gaas, maaküte, õhk- ja õhk-vesi soojuspumbad, tahkeküte, päikesepaneelid. Sealjuures on päiksepaneele lubatud rajada vaid hoonete katustele. Keelatud on kasutada looduskeskkonda saastavaid kütteliike nagu näiteks põlevkivi, raskeõlid ja kivisüsi. Täpsem soojavarustus lahendada hoone projekteerimise käigus. Hoonete rajamisel peab silmas pidama energiatõhususe nõudeid. Hoone energiasäästlikkus aitab kokku hoida küttekulusid ja säästa looduskeskkonda. 7.6.6 Sidevarustus Sidevarustus on võimalik lahendada mobiilside kaudu. 7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted 7.7.1 Haljastuse põhimõtted Skeem 3. Eesti põhikaart 25.11.2021 (Maa-amet) Maa-ameti kaardirakenduselt nähtub (20.10.2021), et Toropi kinnistu (59 465 m2) koosneb haritavast maast (35767 m2), looduslikust rohumaast (13819 m2), metsamaast (9433 m2) ja muust maast (446 m2). Planeeringuala on seega suures osas kaetud heinamaaga ja kõrghaljastus moodustab Maa-ameti andmetel planeeringualast u 16%. Põhikaardi järgi on metsamaa ulatus veidi väiksem kui koostatud geodeetilise alusplaani kohaselt. Kuna kehtiva üldplaneeringu kohaselt tuleb vähemalt 50% ulatuses säilitada olemasolev kõrghaljastus, siis võetakse arvesse geodeetilist alusplaani, mis on neist täpseim. Metsamaa kõlvikud asuvad geodeetilise alusplaani kohaselt planeeritud PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 18 elamukruntidel Pos 1, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12 ja transpordimaal Pos 13 – kokku pindalaga 15 796 m2. Reaalsuses on metsamaakõlvikud aga eelkõige kaetud võsaga, kõrghaljastust leidub pigem planeeringuala põhjaosas. Olemasolevat haljastus on kujutatud joonisel 3 „Tugiplaan“. Soovitatav on säilitada kõrghaljastus igal kinnistul nii suures osas kui võimalik. Kõrghaljastusest on lubatud likvideerida hoonete ja rajatiste rajamisel ning hooviala kujundamisel ette jäävad puud. Lubatud on kõrghaljastuse vahelise võsa likvideerimine (Kõrghaljastuseks on puittaimed, mille puu tüve läbimõõt 1,3 m kõrgusel on vähemalt 0.08 m). Krundisisene haljastus hoovi osas lahendatakse ehitusprojekti käigus. Soovi korral võib krundi haljastamiseks tellida haljastusprojekti või konsulteerida spetsialistiga. Nähtavuskolmnurga alal (vt joonis 5) ei ole lubatud turvalisuse tagamiseks rajada haljastust. Krundil Pos 13 on lubatud metsamaa likvideerida kogu ulatuses. Säilitatava kõrghaljastuse põhimõtteline graafiline lahendus on näidatud joonisel 4 „Põhijoonis“. Väljatoodud graafilise lahenduse järgi säilitatakse kruntidel 6, 8, 10, 11 ja 12 kõrghaljastus kogu ulatuses kuna neil kruntidel ei jää see elamu rajamisel ja hooviala kujundamisel otseselt ette. Krundil Pos 13 on graafilise põhimõttelise lahenduse järgi lubatud likvideerida kogu haljastus, mis jääb juurdepääsutee ja tehnovõrkude rajamisele ette ja kruntidel Pos 1, 7 ja 9 jääb lahenduse järgi säilitatava kõrghaljastuse osakaal olemasolevast 42,2 - 63,5% vahemikku. Alla 50% säilitatava kõrghaljastuse krundi kohta on lubatud Pos 9-l kuna see on kaetud kogu ulatuses metsamaaga ning seetõttu ei ole likvideerimistöid tegemata võimalik rajada üksikelamut ja abihooneid ning hooviala kujundada. Siiski on tagatud näidatud graafilise põhimõttelise lahenduse puhul planeeringualal olemasoleva kõrghaljastuse säilitamine ca 74% ulatuses. Krundi haljastuse planeerimisel tuleb arvestada järgnevaga: • krunt peab olema esteetiline ja heakorrastatud; • metsamaa kõlvikutel tuleb tagada vähemalt 50% ulatuses kõrghaljastuse säilitamine (vt täpsemalt joonisel 4 toodud põhimõttelist haljastuse säilitamisega alasid); • negatiivsete mõjude leevendamiseks on soovituslik jätta Pos 1 planeeritud hoonete ja riigitee vahele roheline puhvertsoon, mis leevendaks autode tolmu levikut ümbritsevasse keskkonda; • haljastuse rajamisel planeeringualal peab arvestama taimeliikide sobivusega ümbritsevasse keskkonda ja mullastikku; • haljastamisel on soovitav kasutada eelkõige madalhaljastust. Samuti on soovitatav kasutada nii heitlehiseid kui ka igihaljaid puid ja põõsaid, mis tagavad roheluse terve aasta vältel; • kõrghaljastuse rajamisel peab silmas pidama, et kõrghaljastus ei tohi paikneda tehnovõrkude peal ja nende kaitsevööndis; • kõrghaljastuse istutamisel hoonete ja tehnovõrkude lähedale tuleb arvestada puu suurima võralaiusega ja juurepalli maksimaalse suurusega. 7.7.2 Vertikaalplaneerimine Katastriüksuse maapinna vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoone ehitusprojektis. Katastriüksusel peab olema selline vertikaalplaneering, et katastriüksuselt tulenevat sademe- ja lumesulamisvett ei juhitaks naaberkatastriüksustele. Sademeveed tuleb juhtida PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 19 vertikaalplaneerimise käigus pinnassesse oma krundi piirides. Suuremahuline maapinna kõrguste muutmine (rohkem kui 0,5 m) hoonete paiknemise asukohas on keelatud. 7.7.3 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri“ standardis väljatoodust. Ebaturvalist keskkonda võivad tekitada halva nähtavusega kohad ja nõrga järelevalvega kohad. Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks: 1) Piirata juurdepääs võõrastele inimestele 2) Eelistada läbipaistvaid piirdeaedu 3) Sõidukite parkimine hoone läheduses 4) Võimalusel välisvalgustuse rajamine katastriüksusesisesel parkimisalal ja hoovis 5) Kvaliteetsete ja vastupidavate välisvalgustuste kasutamine 6) Kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, klaasid) 7.8 Keskkonnatingimuste seadmine Keskkonnakaitse abinõuetena planeeritaval alal tuleb kinni pidada seadusejärgsetest tehnovõrkudele seatud kaitsevöönditest, tuleb tagada tehnosüsteemide väljaehitamine ja nende funktsioneerimise tagamine, konteineri paigaldamine katastriüksusele jäätmete kogumiseks ja jäätmete käitlemine vastavalt Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskirjale. 7.8.1 Jäätmehooldus Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Lääne-Harju valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõigile Lääne-Harju vallas viibivatele ja tegutsevatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Jäätmehoolduseeskirja eesmärgiks on säilitada Lääne-Harju vallas puhas ja terviklik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete sorteerimist ja taaskasutamist. Planeeringualal moodustavatele kruntidele peab igale ühele paigaldama kinnised konteinerid. Soovitavalt tuleks konteinerid paigutada nõnda, et sellele oleks ligipääs prügiveoautol. Täpne konteinerite asukoht määrata ehitusprojekti käigus. Jäätmete kogumine ja äravedu tuleb lahendada vastavalt Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskirjale. Katastriüksuse valdajal on kohustus tagada tekkivate olmejäätmete äravedu, mida võib teostada vastavat õigust omav ettevõte. Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohta. 7.8.2 Keskkonnahäiringute vähendamise meetmed Tulenevalt planeeringuala paiknemisest riigitee nr 11199 Põllküla-Madise kaitsevööndis ja Klooga harjutusvälja piiranguvööndis tuleb edasisel projekteerimisel kasutada müra tõkestamiseks ehituslikke lahendusi. Võimalike siseruumides olevate häiringute leevendusmeetmetena tuleb kasutada müratõkestavaid aknaid. 7.9 Servituutide vajaduse määramine Servituutide seadmise vajadusi kirjeldab tabel 3. Tehnovõrkudele, mis asuvad planeeringualal, on tuleb seada isiklik kasutusõigus või servituut nende omanikega (nt moodustatav MTÜ, Elektrilevi OÜ). Samuti on soovituslik sõlmida Elektrilevi OÜ-ga servituudid olemasolevatele elektriliinidele, kui sellekohased lepingud praegu puuduvad. Kui antud tehnovõrgud on rajatud PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 20 enne 1. aprill 1999.a siis kehtib neile talumiskohustus ja isiklikku kasutusõigust ega servituuti seadma ei pea. Vanaranna tee 1 katastriüksuse sõidukite ligipääs tagatakse planeeritud juurdepääsuteede kaudu (Pos 13 ja Pos 14). Juurdepääsuteed antakse üle Lääne-Harju vallale või sõlmitakse avaliku kasutuse leping, seetõttu Vanaranna tee 1 katastriüksusega teeservituudi seadmine ei ole vajalik. Kuid Vanaranna tee 1 omaniku soov on, et talle oleks tagatud juurdepääs jala käimiseks ka olemasoleva jalgraja kaudu, mis asub planeeritud krundil Pos 1 ja Vanaranna tee 3 katastriüksusel. Selle õiguslikkuse tagamiseks tuleb seada isiklik kasutusõigus Vanaranna tee 1 ja Pos 1 vahel ning Vanaranna tee 3 ja Vanaranna tee 1 vahel. Vanaranna tee 1 ja 3 vahelise notariaalse lepingu või kokkulepe korraldavad nimetatud katastriüksuste omanikud ise ning Vananna tee 1 ja Toropi katastriüksuse (Pos 1) vahel sõlmitava notariaalse isikliku kasutusõiguse seadmise korraldab detailplaneeringust huvitatud isik. Isiklik kasutusõigus seatakse praeguse omanikuga, st et kui tulevikus on Vanaranna tee 1 uus omanik, siis tema ligipääs hakkab toimuma vaid planeeritud juurdepääsu tee kaudu. Kuniks aga planeeritud juurdepääsuteed ei ole valmis ehitatud toimub edasi olemasolev lahendus Vanaranna teele 1 juurdepääsuna, milleks on olemasolev jalgrada üle Vanaranna tee 3 katastriüksuse ja üle Toropi katastriüksuse. Juurdepääs tagatakse servituudialal eelkõige jalakäijatele ning sõidukite ligipääs Vanaranna tee 1 katastriüksusele tuleb kooskõlastada Vanaranna tee 3 ja Pos 1 omanikega vastavalt tekkinud vajadusele ja olukorrale. Tabel 3 Servituutide seadmise vajadus Teeniv Valitsev kinnisasi/isik Servituut /kasutusvaldus kinnisasi/isik Pos 13 Elektrilevi OÜ Tehnovõrgu talumise servituut – elektri madalpingekaabel, liitumiskilp; Juurdepääsu servituut – elektri madalpingekaabel, liitumiskilp; Pos 14 Elektrilevi OÜ Tehnovõrgu talumise servituut – elektri madalpingekaabel, liitumiskilp; Juurdepääsu servituut – elektri madalpingekaabel, liitumiskilp; Kakupesa tee Elektrilevi OÜ Tehnovõrgu talumise servituut (29501:009:0368) – elektri madalpingekaabel; komplektalajaam Juurdepääsu servituut – elektri madalpingekaabel, komplektalajaam 11199 Põllküla- Elektrilevi OÜ Tehnovõrgu talumise servituut Madise tee – elektri madalpingekaabel; (29501:009:0293) Juurdepääsu servituut – elektri madalpingekaabel Pos 13 moodustatav MTÜ veemajanduseks Tehnovõrgu talumise servituut – veetorustik Pos 14 moodustatav MTÜ veemajanduseks Tehnovõrgu talumise servituut – veetorustik PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 21 Pos 1 Vanaranna tee 1 omanik Isiklik kasutusõigus juurdepääsuks olemasoleva jalgtee kaudu. 7.10 Planeeringu rakendamise võimalused planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks edaspidi planeeringualal koostatavatele projektidele. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkatastriüksuste omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi. Samuti ei tohi tekitada naaberkatastriüksuse omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud katastriüksuse igakordne omanik. Planeeringuga seatud ehitusõigused peab realiseerima iga katastriüksuse omanik. Katastriüksuse omanik on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Ehitusprojekti koostamisel täpsustatakse hoonete asukohad ja tehnovõrkude täpne paiknemine katastriüksustel. Ehitusprojekti koostamise korraldab ja tasub katastriüksuse omanik. Kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik vastavalt hoone täpsele paigutusele hoonestusalas ühendused olemasolevate tehnovõrkudega. Detailplaneering realiseeritakse ühes etapis. Detailplaneeringuga kavandatud kruntidele elamute ehitamise eelduseks on eelkõige tuletõrje veevõtukoha, juurdepääsuteede, puurkaevu ja veetorustike ning elektriliinide ning liitumiskilpide rajamine, neile kõigile kasutusloa saamine ja vastavate servituutide seadmine. Nimetatud rajatised kohustub välja ehitama huvitatud isik (antud kohustus on vajadusel ka üleantav). Kõik nimetatud rajatised ja tee peab valmis olema ja kasutusloa saanud enne esimese ehitatava üksikelamu kasutusloa väljastamist. Seejärel on alles võimalik rajada elamumaa kruntidele hooned. Elektriühenduse loomisel tehakse koostööd Elektrilevi OÜ-ga, kes projekteerib ja rajab elektri madalpingekaablid ise. Elektriliinidele tuleb seada servituudid tööprojekti koostamise ajal. Planeeringu elluviimiseks peavad kõik planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. Planeeringuala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis ja seetõttu võib esineda väljaõppe ajal müra. Klooga harjutusvälja detailplaneering on kehtestatud 26.02.2013 Keila Vallavolikogu otsusega nr 335/0213. Ning Klooga Harjutusvälja detailplaneeringu KSH aruande (Ramboll Eesti AS 2010) mürauuringu põhjal laskeväljast tingitud müra ei mõjuta Kersalu küla majapidamisi. Mõningat häirivat mõju võib põhjustada äkkplahvatuste ja lõhkamiste korral. Kuid kui arvestada valdavate tuulte suunda siis suure tõenäosusega ka see mõju ei ole eriti häiriv. Heliefektide tekitamisel harjutuste käigus peetakse võimalusel kinni avaliku korra eeskirjades sätestatud piirangutest. Kaitseväe harjutusaladel toimuva väljaõppe kohta edastatakse infot kohalikele omavalitsustele. Lisaks on Kaitseväe kodulehel ja harjutusväljade infotahvlitel harjutusväljade vastutavate isikute kontaktnumbrid, kellelt saab soovi korral küsida täiendavat informatsiooni harjutusväljal toimuva ja seal liikumise kohta. Kaitseliidu kodulehel on toodud välja detailselt harjutuste toimumisajad ja müratasemed. PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 22 Peamiselt on harjutuste ajal võimalikuks müratasemeks määratud keskmine, kuid esineb ka kõrge müratasemega laskeharjutusi. Kõrge müratasemega laskeharjutused on planeeritud tööpäevadele ja päevasele ajale, et võimalikud häiringud elanikele, kes viibivad piiranguvööndis, oleks minimaalsed. Ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punkti 2 alusel tuleb riigikaitselise ehitise piiranguvööndis ehitise püstitamiseks, laiendamiseks või ümberehitamiseks antavad projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS §72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS §27 alusel kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, tuleb menetlusse kaasata Transpordiamet. PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com