Sotsiaalministri 9. juuli 2025. a määruse nr 29 „Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses“ muutmine

Sotsiaalministri 9. juuli 2025. a määruse nr 29 „Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse muudatustega täpsustatakse rakendussätete rakendamise aega. Täiendav lisaaeg aitab kinnipidamisasutustel valmistada ette vajalikud muudatused, et toitlustamine nõuetele vastavusse viia. Lisaks jäetakse määruse lisas 5 olevast mikrotoitainete loetelust välja niatsiin ja fosfor ning nende asemel lisatakse D-vitamiin. Niatsiini ja fosfori nõudest loobutakse, kuna nende piisav kättesaamine toidust on üldjuhul lihtne. D-vitamiini toiduga või lisandina saamine on vajalik, kuna tegemist on tervise säilitamiseks olulise vitamiiniga ning selle piisav kättesaamine toidust on keerulisem. Toitlustamisel piisava paindlikkuse tagamiseks kehtestatakse lisas 5 ka mikrotoitainete sisaldusele lubatud kõrvalekalle kuni -10% alla minimaalse normi. Erinevate toitude kombineerimisel võib esineda mõningaid kõikumisi, mida loetakse tavapäraseks ja mis on tervise seisukohast lubatud. Lubatud kõrvalekalde kehtestamine lihtsustab kinnipidamisasutuste jaoks toitlustamise praktilist korraldamist ja vähendab halduskoormust. Muudatused lihtsustavad nõuetele vastava toidu pakkumist. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik Ingrid Põldsaar ([email protected]). Määruse juriidilise analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets ([email protected]) ja mõjude hindamise Sotsiaalministeeriumi analüüsiosakonna analüütik Evelin Tähtväli ([email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). Määruse muutmise aluseks on Vanglateenistuse tehtud ettepanek. 1.3. Märkused Määrusega muudetakse rahvatervishoiu seaduse § 22 lõike 3 alusel kehtestatud sotsiaalministri 9. juuli 2025. a määrust nr 29 „Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses“. Määrus ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse muudatus koosneb neljast punktist. Punktiga 1 asendatakse § 3 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas sõna „kolme“ sõnaga „nelja“. Muudatus on tehniline, sest sättes on jaotatud kinnipeetavad kehalise aktiivsuse taseme järgi nelja rühma. Punktiga 2 muudetakse § 9 lõiget 2, mis näeb ette § 5 lõigete 1–4 ning lisade 4 ja 5 rakendamise algusaja, mida lükatakse edasi. Senise 1. septembri 2026. a asemel rakendatakse nimetatud sätteid  2 alates 1. jaanuarist 2027. a. Lisaaja andmine on vajalik, et anda aega menüü ümberkujundamiseks ja seda ettevalmistavateks tegevusteks. Punktiga 3 muudetakse § 9 lõiget 3, kus on sätestatud määruse §-de 3 ja 4 ning lisade 1–3 kehtimise aeg. Need kehtivad kuni 31. detsembrini 2026. a, mitte 31. augustini 2026. a. Muudatus on seotud punkti 2 muudatusega. Punktiga 4 täpsustatakse lisa 5, kus on sätestatud nõuded vitamiinidele ja mineraalainetele (mikrotoitainetele). Määruse lisa 5 muudetakse selliselt, et mikrotoitainete loetelust jäetakse välja niatsiin ja fosfor ning lisatakse D-vitamiin. Niatsiini ja fosforit on tavapärasest toidust üldjuhul kergem saada, kuna need on laialdaselt levinud paljudes igapäevastes toiduainetes, mistõttu ei ole nende mikrotoitainete eraldi rõhutamine menüü normides vajalik. Seevastu võib D-vitamiini saamine toidust osutuda keerulisemaks. D-vitamiini lisamine loetellu on vajalik, kuna tegemist on tervise säilitamiseks olulise vitamiiniga ning selle ebapiisav tarbimine on seotud mitmete terviseprobleemidega. Inimese tervise säilitamiseks ja tervishoiusüsteemi lisakoormuse suurenemise vältimiseks on oluline tagada minimaalne vajalik D-vitamiini kogus. Võttes arvesse, et toidust piisava D-vitamiini saamine ei pruugi olla alati lihtne ning see võib osutuda üsna kulukaks, võimaldatakse nõude täitmist tagada ka toidulisandi kaudu. Toidulisandina pakutav D- vitamiin võimaldab saavutada vajaliku taseme oluliselt soodsamalt ja väiksema halduskoormusega võrreldes toidupõhise lahendusega. Selline lähenemine annab kinnipidamisasutustele suurema korraldusliku paindlikkuse, võimaldades tagada ka selle mikrotoitaine piisav kättesaadavus, mida on toidu kaudu keerulisem tagada. Kui D-vitamiini nõuet täidetakse toidulisandi kaudu, tuleb see tagada kõigil kuudel, välja arvatud juuni, juuli ja august. Nimetatud kuud on välja jäetud, kuna ka kinnipeetavatel on võimalik viibida väljas ajal, mil päikesepaistet on keskmiselt rohkem. Suvekuudel peetakse piisavaks, kui inimene saab vähemalt kaks-kolm korda nädalas viibida õues nii, et päike paistab näole ja käsivartele ligikaudu 6–8 minutit.1 Lisaks kehtestatakse lisas 5 mikrotoitainete sisaldusele lubatud kõrvalekalle kuni -10% alla minimaalse normi. Arvestades, et toitlustamisel võib toitude kombineerimisel esineda mõningaid kõikumisi, loetakse selline kõrvalekalle lubatuks ja normaalseks. Lubatud veaprotsendi kehtestamine lihtsustab kinnipidamisasutuste jaoks eelkõige toitlustamise praktilist korraldamist ja vähendab halduskoormust. Menüüde koostamine muutub paindlikumaks, kuna erinevate toiduainete toitainesisaldus võib varieeruda sõltuvalt kogustest ja kombinatsioonidest. Väikeste, ent vältimatute kõikumiste tõttu ei teki enam olukorda, kus minimaalsest normist marginaalselt madalam näitaja tähendaks automaatselt nõuete rikkumist. Lisaks vähendab veaprotsendi määramine vajadust pidevate ümberarvutuste ja menüüde korrigeerimise järele, mis lihtsustab planeerimist. Veaprotsendi sätestamine toetab mõistlikku ja proportsionaalset nõuete täitmist, säilitades samal ajal toitainete normide eesmärgi. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega ega ole vastuolus ELi õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatuse peamine eesmärk on pikendada mikrotoitainete nõuete rakendamise aega ning ajakohastada kinnipidamisasutuste mikrotoitainete nõudeid, jättes loetelust välja niatsiini ja fosfori ning lisades D-vitamiini koos paindlikumate võimalustega selle tagamiseks. Muudatused annavad rakendajatele rohkem paindlikkust menüüde koostamisel ja lisaaja muudatuste elluviimiseks. Tegemist on sisult piiratud muudatustega, mistõttu on ka nende mõju 1 https://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/vitamiinid/d-vitamiin.  3 väike. Samas toob D-vitamiini lisamine kaasa lisakulu ning pikem üleminekuaeg võimaldab muudatusi paremini ette valmistada ja rakendada. Mõjude hindamisel lähtuti mõju ulatusest, mõju avaldumise sagedusest, mõjutatud sihtrühma suurusest ja ebasoovitavate mõjude riskist. Analüüsis käsitletakse määruse sotsiaalset ja majanduslikku mõju ning mõju riigivalitsemisele sihtrühmade kaupa. Peamised mõjutatud sihtrühmad on kinnipeetavad, kinnipidamisasutused ja neid haldavad asutused ning Terviseamet. Teistes mõjuvaldkondades mõju puudub. Sotsiaalne mõju Sihtrühm: kinnipeetavad Rahvusvaheline praktika näitab, et kinnipeetavaid käsitatakse D-vitamiini puuduse riskirühmana piiratud päikesevalguse tõttu. Näiteks Ühendkuningriigis on alates 2020. aastast vanglates tagatud kinnipeetavatele tasuta D-vitamiini lisamanustamine.2 Teaduskirjandus viitab, et kuni üle poole kinnipeetavatest kannatab D-vitamiini puuduse all, mistõttu peetakse regulaarset lisamanustamist vajalikuks terviseriskide ennetamisel.3 2025. aastal oli vanglates keskmiselt 1621 kinnipeetavat päevas (päevade järgi arvutatud keskmine), sealhulgas kinnises vanglas keskmiselt 1405 ja avavanglas keskmiselt 215 kinnipeetavat päevas. Kokku viibis 2025. aastal vanglates 4133 unikaalset kinnipeetavat.4 Kinnipidamiskeskuses viibis 2025. aastal kokku 301 välismaalast – keskmine viibimise aeg oli 19,6 päeva. Politsei- ja Piirivalveameti haldusalasse kuuluvates arestimajades viibis 2025. aastal: Pärnu arestimajas 379 kinnipeetavat (keskmine viibimise aeg 3,3 päeva), Kuressaare arestimajas 138 kinnipeetavat (keskmine viibimise aeg 1,2 päeva), Kärdla arestimajas kokku 16 kinnipeetavat (keskmine viibimise aeg 1,6 päeva).5 Seega oli arestimajades 2025. aastal keskmiselt umbes neli kinnipeetavat päevas. Kainenema toodud isikud, kellele kinnipidamiskohas toitlustust ei pakuta, sihtrühma ei kuulu. Sihtrühma suurus on ligikaudu 5000 isikut, mis moodustab vanematest kui 14-aastest elanikest, keda 2025. aasta 1. jaanuari seisuga oli 1 156 2676, umbes 0,4%, seega on sihtrühma suurus väike. Kuigi muudatus puudutab kogu sihtrühma, on sihtrühm tervikuna väike võrreldes üldpopulatsiooniga. Määruse muudatused täpsustavad mikrotoitainete nõudeid, pikendavad nõuete rakendamise aega ja suurendavad paindlikkust toitlustamise korraldamisel. Muudatused ei too kaasa olulisi muutusi toitlustamise sisus, kuid D-vitamiini lisamine toetab kinnipeetavate tervist ning aitab ennetada puudusega seotud riske. Mõju sihtrühmale on väike, kuid positiivne. Mõju avaldub pidevalt, kuid selle ulatus on piiratud, kuna muudatused ei muuda oluliselt kinnipeetavate igapäevast toitumist ega elukorraldust. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei ole tuvastatud. Mõju riigivalitsemisele ja majandusele 2 Insidetime. (2023). Free Vitamin D. Free Vitamin D – Inside Time. 3 De Leo et al. (2022). Vitamin D status of inmates: the experience of penitentiaries prisons in the province of Salerno in Southern Italy. De Leo_Vitamin_2022.pdf. 4 Vanglateenistus. Päring: 24.03.2026. 5 Siseministeeriumi andmed: 12.05.2026. 6 Statistikaamet. RV0212: RAHVASTIK AASTA ALGUSES JA AASTAKESKMINE RAHVAARV SOO JA VANUSE JÄRGI. Statistika andmebaas.  4 Sihtrühm: kinnipidamisasutused ja neid haldavad asutused Eestis on 2025. aasta lõpu seisuga kolm vanglat: Tartu, Viru ja Tallinna vangla, mille tööd juhib ja arendab Justiitsministeeriumi vanglate osakond. Arestimaja teenust osutavad Tartu ja Viru vangla ning alates 2025. aasta aprillist ka Tallinna vangla. Lisaks laienevad muudatused ka PPA hallatavatele arestimajadele (v.a kainenema toodud isikute puhul) ja kinnipidamiskeskusele, mida haldab Siseministeeriumi valitsemisala. Muudatused vähendavad halduskoormust ja suurendavad paindlikkust. Mõjutatud on kõik kinnipidamisasutused, kus toitlustamine on korraldatud, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus suur. Määruse jõustumisel tekib kinnipidamisasutustel, nende haldajatel ja toitlustusteenuse pakkujatel kohustus tutvuda täpsustatud toitlustusnõuetega ning ajakohastada menüüd. Ühekordne kohanemine hõlmab uute nõuete omaksvõttu ning vajaduse korral menüüde ja sisemiste tööprotsesside ümberkorraldamist. Samas suurendavad muudatused paindlikkust, mistõttu olulist lisakoormust ega keerukaid kohanemisvajadusi ei kaasne. Määrusega antav pikem üleminekuaeg võimaldab asutustel siduda muudatused juba 2025. aastal alustatud ettevalmistustega. Seejuures vähendab lubatud -10% veaprotsent vajadust sagedaste menüü arvutuste ja täpsustuste järele, vähendades seeläbi tööjõukulu ja planeerimiskoormust. Niatsiini ja fosfori eemaldamine loetelust ning D-vitamiini lisamine ja selle pakkumisviisi laiendamine annavad kinnipidamisasutustele rohkem korraldusvabadust, kuid vajavad siiski mõningast kohanemisaega. Kuna eelnevalt alustatud muudatused ei ole üleminekuaja tõttu veel rakendunud, ei ole nendega seotud kulud veel realiseerunud. D-vitamiini lisamisega ja -10% veapiiri arvestamisega seotud kuluhinnang ei hõlma 2025. aastal kehtestatud nõuetest tulenevaid lisakulusid, vaid põhineb senistel kuludel. Muudatuste rakendumisel kaasneb Justiits- ja Digiministeeriumi haldusala kinnipidamisasutustele lisakulu (tabel 1), mis tuleneb D-vitamiini lisamisest toidulauale. D-vitamiini lisamisest tulenev aastane lisakulu on vanglatele kokku hinnanguliselt 23 360 eurot (arvestus 1600 kinnipeetava põhjal, 10 µg päevas, ühe annuse maksumus 0,04 eurot).7 Seejuures ei ole nimetatud summas arvestatud määruses sätestatud erisustega, mille kohaselt suveperioodil (kuni 3 kuud) D-vitamiini ei anta, ega -10% lubatud veapiiriga. Nimetatud erisuste arvestamisel kujuneb aastaseks kuluks hinnanguliselt 15 768–23 360 eurot, sõltuvalt rakendamisest. Tegemist on indikatiivse kuluhinnanguga, mille täpne suurus sõltub rakenduspraktikast ja kinnipeetavate arvust. Tabel 1. Justiits- ja Digiministeeriumi haldusala kinnipidamisasutuste kulude arvestus põhineb D- vitamiini lisamisel toidulisandi kaudu: norm 10 µg päevas, ühe annuse ligikaudne maksumus 0,04 eurot. Käesoleva määruse Lisavajadus (€) muudatus Aastaringselt (sh juuni, juuli, Arvestades suveperioodil D-vitamiini Aasta august) arvestatud kulu, ilma pakkumata jätmist (3 kuud), ilma -10% veapiirita -10% veapiirita 2027 23 360 17 520 Kinnipidamiskeskuse ja arestimajade puhul toob toitlustusnõuete muutmine Politsei- ja Piirivalveametile kaasa täiendava kulu. 2025. aasta andmete põhjal on lisakulu suurusjärk 7 Vanglateenistus. Päring: 24.03.2026.  5 hinnanguliselt ligikaudu 300 eurot aastas. Arvestades aga kinnipidamiskohtades viibivate isikute arvu ja viibimisaja võimalikku varieerumist aastati, võib tegelik kulu olla mõnevõrra suurem ning ulatuda kuni 500 euroni aastas8. Tegemist on indikatiivse hinnanguga. Käesoleva määruse muudatuse kuluhinnang puudutab D-vitamiini lisamist ja -10% veapiiri arvestamist ega hõlma 2025. aastal ajakohastatud mikrotoitainete nõuetest tulenevaid kulusid. Samas ei ole 2025. aastal ajakohastatud mikrotoitainete nõuete mõju veel täielikult realiseerunud, mistõttu on oluline ka need kulud välja tuua. Arvestades, et mikrotoitainete nõudeid ei olnud ajakohastatud ligikaudu 23 aastat, on 2025. aastal tehtud muudatuste kulumõju suur, kulude täpsem arvestus Justiits- ja Digiministeeriumi haldusalale on esitatud punktis 5. Koosmõjuna suureneb Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul kinnipeetava keskmine päeva maksumus 1,1 euro võrra, mis ca 1600 kinnipeetava kohta tähendab hinnanguliselt 642 400 euro suurust lisakulu 2027. aastal ja mis võib ajas suureneda vastavalt tabelis 2 esitatule, millele lisandub käesoleva määruse muudatustest tingitud kulu vahemikus 15 768–23 360 eurot (tabel 1). Selle katteks on Justiits- ja Digiministeerium esitanud rahastustaotluse RES 2027–2030 raames. Kinnipeetavate toitlustuse senisest aastasest kogukulust, mille suurus (arvestamata 2025. a kehtestatud nõuetega kaasnevaid lisakulusid) oli 2025. aastal ligikaudu 1,1 miljonit eurot aastas (keskmiselt 1,9 eurot päevas7), moodustavad kavandatud muudatused hinnanguliselt 1,4–2,1%, sõltuvalt rakenduspraktikast. Muudatusega kaasnevate lisakulude katteks on Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu esitatud rahastustaotlus RES 2027–2030 raames. Kokkuvõttes on käesoleva määrusega tehtavate muudatuste mõju kinnipidamisasutustele ja neid haldavatele asutustele väike. Muudatused eeldavad ühekordset kohanemist ning toovad kaasa piiratud püsikulu seoses D-vitamiini tagamisega. Arvestades D-vitamiini madalat ühikukulu ja paindlikke rakendusvõimalusi, ei ole käesoleva muudatuse mõju asutuste eelarvele eraldiseisvalt märkimisväärne. Samas tuleb arvestada, et 2025. aastal kehtestatud toitlustamisnõuete muudatustega kaasnev kogumõju on oluliselt suurem ega ole veel täielikult realiseerunud. Sihtrühm 2: Terviseamet Terviseametile jääb määruse jõustumisel järelevalvefunktsioon. Järelevalves rakendatakse riskipõhist lähenemist, mille kohaselt kontrollitakse toidunormide täitmist eelkõige konkreetsete pöördumiste või probleemide ilmnemisel. Kontrollid toimuvad peamiselt dokumentide põhjal, vajaduse korral hõlmavad ka kohapealseid kontrolle ja pistelist toidukontrolli. Määruses tehtavad täpsustused ei too kaasa olulisi muudatusi järelevalve korralduses. Lubatud kõrvalekalle lihtsustab nõuete täitmise hindamist, vähendades vaidluskohtade teket ja tõlgendamisruumi. Mikrotoitainete loetelu muutmine ja D-vitamiini pakkumise viisi täpsustamine ei muuda järelevalve olemust ega eelda täiendavate kontrollimeetmete kasutuselevõttu. Kokkuvõttes on mõju Terviseametile väike. Muudatustega kaasneb vähene ühekordne ajakulu seoses nõuetega tutvumisega, kuid märkimisväärset töökoormuse kasvu ega mõju asutuse eelarvele ei kaasne. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike ning ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk väike. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud 8 Politsei- ja Piirivalveamet. Päring: 12.05.2026.  6 Käesoleva määruse muudatuste rakendamisega kaasnevad lisakulud Justiits- ja Digiministeeriumi haldusalas olevatele kinnipidamisasutustele seoses D-vitamiini lisamisega toidulauale. Arvestuslik lisakulu on 2027. aasta hinnatasemel ligikaudu 15 768–23 360 eurot aastas sõltuvalt sellest, kas arvestada -10% lubatud veapiiri ja suveperioodi (kuni 3 kuud), mil D-vitamiini ei pea andma. Koosmõjuna, arvestades 2025. aasta muudatusi, suureneb Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul kinnipeetava keskmine päeva maksumus 1,1 euro võrra, mis ca 1600 kinnipeetava kohta tähendab hinnanguliselt 642 400 euro suurust lisakulu 2027. aastal ja mis võib ajas suureneda vastavalt tabelis 2 esitatule. Kulude katteks esitab Justiits- ja Digiministeerium rahastustaotluse 2027–2030 riigi eelarvestrateegia koostamise protsessi raames. Vahendite eraldamata jätmise korral ei ole võimalik määrusega kehtestatud kohustusi ettenähtud mahus ellu viia. Määruse rakendamisega tulusid ei kaasne. Tabel 2. Kulude arvestus Justiits- ja Digiministeeriumi haldusalas hõlmab nii 2025. aasta muudatusi kui ka käesoleva määruse muudatusi. Rahavajadus 2027 lisa- 2028 lisa- 2029 lisa- 2030 lisa- Kulude arvestuse vajadus vajadus vajadus vajadus alused 2025. aastal 642 400 658 460 674 922 691 795 Uute nõuete järgi ajakohastatud kallineb nõuded kinnipeetava mikrotoitainetele keskmine päeva maksumus 1,1 eurot. Arvutuslikult teeb see 1600 kinnipeetava puhul kokku 642 400 eurot (1,1 * 365 * 1600). Alates 2028. aastast on toiduhinnale lisatud (ilma kriisiaastateta) THI tõus 2,5% Käesoleva 23 360 23 944 24 543 25 156 Norm on 10 µg määruse päevas. muudatused Ühe koguse hind 0,04 * 365 * 1600 = 23 360 Alates 2028. aastast on kulule lisatud (ilma kriisiaastateta) THI tõus 2,5% 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus esitati kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Tervise Arengu Instituudile, Tallinna Vanglale, Viru Vanglale, Tartu Vanglale ja Vanglateenistusele. Kooskõlastustabel koos tagasisidega asub lisas.  Sotsiaalministri 9. juuli 2025. a määrus nr 29 „Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses“ Lisa 5 (muudetud sõnastuses) Vitamiinide ja mineraalainete minimaalne sisaldus1 ühe kuu keskmisena Sisaldus päevas ühe kuu keskmisena2 A-vitamiin, RE 800 D-vitamiin, µg 103 E-vitamiin, mg 11 K-vitamiin, µg 75 B1-vitamiin, mg 1,1 B2-vitamiin, mg 1,6 Pantoteenhape, mg 5 B6-vitamiin, mg 1,8 Biotiin, µg 40 Folaadid (foolhape), µg 330 B12-vitamiin, µg 4,0 C-vitamiin, mg 110 Naatrium, mg4 2300 Kaalium, mg 3500 Kaltsium, mg 950/10005 Magneesium, mg 350 Raud, mg 9/156 Tsink, mg 12,7 Vask, mg 0,9 Jood, μg 150 Seleen, μg 90 1 Vitamiinide ja mineraalainete sisalduse lubatud veapiir on kuni 10% minimaalsest nõudest allapoole. Ülemist veapiiri ei kehtestata. 2 Kui lapseootel naiste ja imetavate emade vitamiinide ja mineraalainete vajadust ei suudeta toiduga tagada, tuleb neid toidulisandina juurde anda. 3 Nõuet võib täita ka toidulisandi kaudu. Toidulisandi pakkumisel tuleb nõue tagada kõigil kuudel, välja arvatud juuni, juuli ja august. 4 Naatriumi puhul on antud maksimaalne lubatud kogus kõikidest allikatest kokku. 5 Suurema sisalduse soovitus kehtib vanuserühmale 18–24-aastased mehed. 6 15 mg on minimaalne soovitus tüdrukutele ja naistele, kellel esinevad menstruatsioonid.  KOOSKÕLASTUSTABEL Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses määruse muutmine mai 2026 NR. ESITAJA JA MÄRKUSE SISU VASTUS 1. Tervise Arengu Instituut Esitasite 24.04.2026 Tervise Arengu Instituudile (edaspidi TAI) kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri 9. juuli 2025. a määruse nr 29 „Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses“ muutmise eelnõu (edaspidi määruse eelnõu). TAI teeb määruse eelnõu Lisa 5 osas järgmised muudatus ettepanekud ja põhjendab alljärgnevalt esitatud ettepanekuid. Määruse eelnõu Lisa 5 pealkirja ja sõnastuse „Vitamiinide ja Selgitame. mineraalainete minimaalne sisaldus ühe kuu keskmisena“ puhul jääb Kuna lisas viis on alapealkirjana juba info olemas, siis eraldi arusaamatuks, mille mikrotoitainete sisaldust antud Lisas 5 toodud loetelu pealkirja ei muuda. avab. Puudub selgus, et kas räägitakse kogu pakutava menüü keskmisest sisaldusest või ühele kinnipeetavale pakutavatest/ettenähtud kogustest. Leiame, et samuti tuleks täpsustada, et vitamiinide ja mineraalide minimaalne sisaldus on toodud küll kuu keskmisena, kuid päeva kohta. Teeme ettepaneku sõnastada määruse eelnõu Lisa 5 pealkiri üheselt mõistetavuse tagamiseks järgmises sõnastuses“ „Vitamiinide ja mineraalainete sisaldus kinnipeetavale pakutavas menüüs päeva kohta ühe kuu keskmisena“.  Määruse eelnõu Lisa 5 täiendati ja lisati vitamiinide ja mineraalide Arvestatud. loetelusse D-vitamiin, mis ei paikne loogilises (asu)kohas. Kuna määruse eelnõu Lisa 5 loetelus on vitamiinid esitatud loetelus kõige ees ja seejärel jätkub loetelu mineraalainetega, siis võiks ka D-vitamiin paikneda vitamiinide juures. Vitamiinid on soovituslik esitada järjes ning alles seejärel esitada kõik mineraalained. Üldiselt esitakse alguses rasv- ja siis vesilahustuvad vitamiinid ning rasvlahustuvad vitamiinid esitatakse tähestiku järjekorras. 2 Eeltoodud põhjendustele tuginedes teeme ettepaneku paigutada määruse eelnõu Lisas 5 loetlus olev D-vitamiin A- ja E-vitamiinide vahele. 2. Viru Vangla Edastasite vanglatele seisukoha esitamiseks ministri määruse nr 29 Võetud teadmiseks. muutmise eelnõule (edaspidi eelnõu). Vanglate nimel esitab seisukoha vanglateenistuse haldusosakond, kes tegeleb kõikide vanglate eelarve täitmise kontrollimise ja kinnipeetavate toitlustamisega. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et eelnõu koostamise tingis vanglateenistuse initsiatiiv. Antud viide on õige, kuid jääme erinevale seisukohale, et miks selline ettepanek vanglateenistuse poolt tehti. Nimelt tõi vanglateenistus juba määruse nr 29 ettevalmistamise kooskõlastusringis välja, et vanglateenistus ei näe tehnilist probleemi määruse nõuete täitmiseks, kuid põhiprobleemiks on, et määruse ettevalmistamise käigus ei lahendatud määruse vastuvõtja poolt küsimust, milliste ressursside arvel toitlustamise uued nõuded täidetakse. Nagu ka käesoleva eelnõu seletuskirjas on asjakohaselt välja toodud, siis seni kehtiva regulatsiooni järgi oli kinnipeetavate toitlustamise aastane kulu ca 1,1 miljonit eurot. Määrusega kehtestatud nõuete täitmisel oleks täiendav rahaline kulu vanglateenistuse eelarvele ca 0,64 miljonit eurot1 , ehk siis toitlustamise eelarve oleks tõusnud 58%. Tõsi, eelnõu jõustumisel ei tekiks lisakulu 2026. a eelarvele, mis on vanglateenistuse vaates tervitatav. Samas on eelnõusse täiendavalt  lisatud D-vitamiini väljastamise kulu, mis 2027. aastal tähendaks veel 23,4 tuhat eurot. Rahastamise allikana on märgitud, et Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu on esitatud rahastustaotlus RES 2027–2030 raames. Märgime, et taotlus RES raames ei kindlusta raha eraldamist vaatamata sellele, et tegemist on õigusruumi muudatusest tingitud vajadusega. Vanglateenistusel endal selliste kulutuste katmiseks kärbete tingimustes vahendid puuduvad. Lisaks toome välja, et eelnõu seletuskiri ei kajasta aastate lõikes tõusvaid lisavajadusi päris õigesti. Eelnõust nähtub, et arvestuse aluseks on võetud THI prognoositav tõus. Samas on teada ka see, et toiduainete hinnatõus ja THI ei pruugi olla sama suure tõusuga. Nii nt on välja toodud, et 2025. a jooksul tõusis THI 4,8%, kuid toit ja mittealkohoolsed joogid kallinesid oluliselt rohkem – 6,9%2 . Kuna vanglateenistus on kinnipeetavate toitlustamise lisakulu puhul aluseks võtnud toiduainete hinnad ja jätnud võimalikud kõrvalkulud välja, siis tuleks ka prognoositava hinnatõusu arvestamisel aluseks võtta pigem prognoositav toiduainete kallinemine. Kui isegi lähtuda THI-st, siis tuleks lähtuda uuemast prognoosist, arvestades mh ka aktuaalset rahvusvahelist olukorda, mis tooks kaasa suurema kallinemise kui sotsiaalministeerium prognoosinud on. 3. Siseministeerium Siseministeerium kooskõlastab sotsiaalministri 9. juuli 2025. a määruse nr Arvestatud. 29 „Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses“ muutmise eelnõu Täpsustatud koostöös seletuskirja mõjude peatükki. järgmiste märkustega arvestamisel. Seletuskirjas märgitakse: 2025. aastal oli vanglates keskmiselt 1621 kinnipeetavat päevas (päevade järgi arvutatud keskmine), sealhulgas kinnises vanglas keskmiselt 1405 ja avavanglas keskmiselt 215 kinnipeetavat päevas. Kainenema toodud isikud, kellele kinnipidamiskohas toitlustust ei pakuta, sihtrühma ei kuulu. Kokku viibis 2025. aastal vanglates 4133 unikaalset kinnipeetavat. Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) haldusalasse kuuluvates kinnipidamiskohtades viibitakse enamasti lühiajaliselt ning sama isik võib aasta jooksul viibida nii vanglas kui ka arestimajas. Mõju riigivalitsemisele ja majandusele Sihtrühm 1: kinnipidamisasutused ja neid haldavad asutused Eestis on 2025. aasta lõpu seisuga kolm vanglat: Tartu, Viru ja Tallinna vangla, mille tööd juhib ja arendab Justiitsministeeriumi vanglate osakond. Arestimaja teenust osutavad Tartu ja Viru vangla ning alates 2025. aasta aprillist ka Tallinna vangla. PPA haldusalasse kuulub 13 arestimaja ja üks kinnipidamiskeskus koos arestimajaga. Lisaks laienevad muudatused ka kinnipidamiskeskustele, mida haldab Siseministeeriumi valitsemisala, kuid kuna mõjutatud isikute arv on oluliselt väiksem, on mõju sellele sihtrühmale väike ning muudatused pigem vähendavad halduskoormust ja suurendavad paindlikkust. Mõjutatud on kõik kinnipidamisasutused, kus toitlustamine on korraldatud, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus suur. PPA haldusalas ei ole 13 arestimaja. Arestimajad on üksnes Pärnus, Kuressaares ja Kärdlas. Juriidiliselt on olemas ka Tallinna arestimaja, kuid seda üksnes kainestusmaja näol. Kainenejate suhtes kõnealust määrust ei rakendata. Kinnipidamiskeskuseid on Eestis üks, mille koosseisus ei ole arestimaja. 2 (2) Seletuskirja kohaselt tekivad määruse jõustumisega täiendavad kulud Justiits- ja Digiministeeriumil, arvutuste aluseks on võetud ca 1600 ehk kinnipeetavate arv vanglates 2025. aastal. Samas ei ole välja toodud täiendavaid kulusid PPA-le. 2025. aastal viibis (kainenejate arv on maha arvatud): • Kinnipidamiskeskuses kokku 301 välismaalast, kelle keskmine viibimise aeg oli 19,6 päeva; • Pärnu arestimajas kokku 379 kinnipeetavat, kelle keskmine viibimise aeg oli 3,3 päeva; • Kuressaare arestimajas kokku 138 kinnipeetavat, kelle keskmine viibimise aeg oli 1,2 päeva; • Kärdla arestimajas kokku 16 kinnipeetavat, kelle keskmine viibimise aeg oli 1,6 päeva. Kuivõrd kõnealuses määruses sätestatud nõuded laienevad ka arestimajades kinnipeetavate, kinnipidamiskeskusesse paigutatud välismaalaste ning nendega koos  viibivate laste toitlustamisele, tuleks seletuskirjas näha ette täiendav kulu ka PPA-le. 4. Justiits- ja Digiministeerium Lugupeetud asekantsler Anniki Lai. Kooskõlastame eelnõus pakutud Võetud teadmiseks muudatused Vanglateenistuse poolt. Kuigi eelarvevahendite küsimus on vanglate jaoks endiselt lahtine ning peame leidma sellele lahenduse, siis jõustumise edasilükkamine uude kalendriaastasse ning nõuete muutmine on teretulnud samm.  MINISTRI MÄÄRUS 28.05.2026 nr 20 Sotsiaalministri 9. juuli 2025. a määruse nr 29 „Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses“ muutmine Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 22 lõike 3 alusel. Sotsiaalministri 9. juuli 2025. a määruses nr 29 „Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „kolme“ sõnaga „nelja“; 2) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „1. septembrist 2026. a“ tekstiosaga „1. jaanuarist 2027. a“; 3) paragrahvi 9 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „31. augustini 2026. a“ tekstiosaga „31. detsembrini 2026. a“; 4) määruse lisa 5 „Vitamiinide ja mineraalainete minimaalne sisaldus ühe kuu keskmisena“ asendatakse uue lisaga (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisa 5 „Vitamiinide ja mineraalainete minimaalne sisaldus ühe kuu keskmisena“