Õigusakti eelnõu

Ministeeriumid 17.11.2021 nr 1-6/2410-1 Politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse kooskõlastamiseks esitamine Austatud ministrid Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks „Politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis aadressil https://eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani siseminister Lisa: Eelnõu – 3 lehel Eelnõu seletuskiri – 15 lehel Rakendusaktide kavandid – 5 lehel Arvamuse andmiseks: Politsei- ja Piirivalveamet Kaitsepolitseiamet Välisluureamet Maksu- ja Tolliamet Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Andmekaitse Inspektsioon Rahapesu Andmebüroo Keskkonnaamet Kaspar Lepper 6125016 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 04.11.2021 Politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus § 1. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse 24 . peatükiga järgmises sõnastuses: „24 . peatükk RIIKI SISENEMISE JA RIIGIST LAHKUMISE SÜSTEEMI RAKENDAMINE § 762 . Andmete sisestamine riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, nende muutmine ja kustutamine ning päringute tegemine (1) Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet, Välisministeerium ja Kaitsepolitseia met on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011 (ELT L 327, 9.12.2017, lk 20–82), artikli 9 lõikes 2 nimetatud asutused, kelle ülesanne on sisestada andmed riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, neid muuta ja kustutada ning teha päringuid. (2) Politsei- ja Piirivalveamet sisestab riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 artiklites 14 ja 16–20 nimetatud andmed. (3) Maksu- ja Tolliamet sisestab riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 artiklites 14, 16 ja 17 nimetatud andmed. (4) Välisministeerium ja Kaitsepolitseiamet sisestavad riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 artiklis 19 nimetatud andmed. § 763 . Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi keskne juurdepääsupunkt (1) Politsei- ja Piirivalveameti koosseisus oleva riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi riikliku keskse juurdepääsupunkti ülesanded on: 1) teha terroriakti või muu raske kuriteo ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 artikli 32 alusel päringuid riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis; 2) edastada käesoleva lõike punktis 1 nimetatud eesmärgil tehtud päringu vastus käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud pädevale asutusele; 3) edastada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 artiklite 41 ja 42 alusel Euroopa Liidu liikmesriigile ja kolmandale riigile, kui see on vajalik terroriakti või muu raske kuriteo ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks. 1 (2) Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmeid tohib töödelda üksnes kriminaalmenetluse seadustiku § 12619 lõikes 2 nimetatud kuriteo ennetamiseks, tõkestamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks, sellise kuriteoga seotud kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning korrarikkumise kõrvaldamiseks. (3) Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Rahapesu Andmebüroo, Välisluurea met, Maksu- ja Tolliamet ning Keskkonnaamet võivad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud eesmärgil taotleda ja saada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi keskselt juurdepääsupunktilt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmeid. § 764 . Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmetega tutvumine, nende parandamine, täiendamine ja kustutamine ning nende töötlemise piiramine (1) Kolmanda riigi kodanik võib esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 artikli 52 alusel Politsei- ja Piirivalveametile taotluse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmetega tutvumiseks, oma andmete parandamiseks, täiendamiseks ja kustutamiseks või nende töötlemise piiramiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse vaatab Politsei- ja Piirivalveamet läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 artiklis 52 sätestatud korras. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud taotluse otsuse peale võib kolmanda riigi kodanik esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.“; 2) paragrahvi 15 pealkirjast jäetakse välja sõnad „ja volitatud“; 3) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Piirikontrolli andmekogus töödeldakse Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud ülesanne te täitmise käigus piiriületusel kogutud andmeid.“. § 2. Kriminaalme netluse seadustiku muutmine Kriminaalmenetluse seadustikku täiendatakse 33 . peatükiga järgmises sõnastuses: „33 . peatükk RIIKI SISENEMISE JA RIIGIST LAHKUMISE SÜSTEEMI ANDMED § 12619 . Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmete töötlemine (1) Menetleja võib teha päringu riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kesksele juurdepääsupunktile riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmete kohta, kui see on vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks. (2) Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmeid on lubatud töödelda üksnes käesoleva seadustiku § 4896 lõike 1 punktides 1–21 ja 23–32 nimetatud kuriteo puhul.“. § 3. Relvaseaduse muutmine Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused: 2 1) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 10 ja paragrahvi 31 lõike 1 sissejuhatavat lauset täiendatakse pärast sõnu „teise riigi pädeva asutuse“ sõnadega „ja Euroopa Liidu ameti“; 2) paragrahvi 31 pealkirjas ja lõikes 31 asendatakse sõnad „ja teise riigi“ sõnadega „ning teise riigi ja Euroopa Liidu ameti“; 3) paragrahvi 31 lõiget 1 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „5) elektrišokirelv; 6) harjutusrelv.“; 4) paragrahvi 31 lõigetes 4 ja 5 asendatakse sõnad „ja teise riigi pädeva asutuse“ sõnadega „ning teise riigi pädeva asutuse ja Euroopa Liidu ameti“. § 4. Riigipiiri seaduse muutmine Riigipiiri seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 73 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud sõidukile ei ole varem ootejärjekorda kohta võetud ning koht antakse talle, kui ta siseneb ootealale, et suunata ta piiriületuseks piiripunkti, ei võeta piiriületuse ootejärjekorra korraldamise eest tasu.“; 2) paragrahvi 74 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Piiriületuse ootejärjekorra andmekogu andmed ei ole avalikud. “; 3) paragrahvi 11 lõiked 9 ja 10 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 121 järgmises sõnastuses: „(121 ) Schengeni piirieeskirjade kohases riiklikus lihtsustusprogrammis osalemise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 5) paragrahvi 20 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „piiriesindajad“ sõnadega „, kelle määrab valdkonna eest vastutav minister“. § 5. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse §-d 1–3 ja § 4 punktid 3 ja 4 jõustuvad 2022. aasta 1. mail. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2021 __________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus 3  Politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja lisa Rakendusakti kavandid EELNÕU 04.11.2021 SISEMINISTER MÄÄRUS 2022. a nr Siseministri määruste muutmine seoses politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmisega Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 8 lõike 3 ja § 19 lõike 1, relvaseaduse § 31 lõike 5, välismaalaste seaduse § 102 lõike 1 ja § 228 lõike 1 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 3314 lõike 1 alusel. § 1. Siseministri 20. detsembri 2007. aasta määruse nr 83 „Piirikontrolli andmekogu põhimäärus“ muutmine Siseministri 20. detsembri 2007. aasta määruses nr 83 „Piirikontrolli andmekogu põhimäär us “ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 101 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Piirikontrolli andmekogu kaudu esitatakse päring Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste sse infosüsteemidesse ning saadakse neist andmeid, nagu on sätestatud Euroopa Liidu õigusaktides ja rahvusvahelistes lepingutes.“; 2) määrust täiendatakse §-ga 103 järgmises sõnastuses: „§ 103 . Andmete töötlemine Euroopa Liidu ühtse riiki sisenemise ja riigist lahkumis e süsteemi rakendamiseks (1) Piirikontrolli andmekogus täidetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriik ide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning mille ga muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011 (ELT L 327, 9.12.2017, lk 20–82), artikli 14 lõigetes 1–7 ja artiklis 21 sätestatud ülesandeid. (2) Politsei- ja Piirivalveamet või Maksu- ja Tolliamet loob, muudab või kustutab piiriületa ja isikliku toimiku riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis kooskõlas Euroopa Parlamend i ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 artikli 14 lõigetega 1–7 ning töötleb selleks artiklites 16– 20 nimetatud andmeid.“. 1 § 2. Siseministri 19. jaanuari 2009. aasta määruse nr 6 „Relvastatud pardasaatja ja teise riigi pädeva asutuse ametniku ametirelva alaliigid ning teise riigi pädeva asutuse ametniku ametirelva ja selle laskemoona käitlemise kord“ muutmine Siseministri 19. jaanuari 2009. aasta määruses nr 6 „Relvastatud pardasaatja ja teise riigi pädeva asutuse ametniku ametirelva alaliigid ning teise riigi pädeva asutuse ametniku ametirelva ja selle laskemoona käitlemise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Relvastatud pardasaatja ning teise riigi pädeva asutuse ja Euroopa Liidu ameti ametniku ametirelva alaliigid ning teise riigi pädeva asutuse ja Euroopa Liidu ameti ametniku ametirelva ja selle laskemoona käitlemise kord“; 2) paragrahvis 1 asendatakse sõnad „ja teise riigi pädeva asutuse“ sõnadega „ning teise riigi pädeva asutuse ja Euroopa Liidu ameti“; 3) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „5) elektrišokirelv; 6) harjutusrelv.“. § 3. Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“ muutmine Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“ § 7 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11 ) Infosüsteemi kaudu esitatakse päring Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste sse infosüsteemidesse ning saadakse neist andmeid, nagu on sätestatud Euroopa Liidu õigusaktides ja rahvusvahelistes lepingutes.“. § 4. Siseministri 10. detsembri 2015. aasta määruse nr 71 „Viisaregistri põhimäärus “ muutmine Siseministri 10. detsembri 2015. aasta määruses nr 71 „Viisaregistri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Andmekogu kaudu esitatakse päring Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste sse infosüsteemidesse ning saadakse neist andmeid, nagu on sätestatud Euroopa Liidu õigusaktides ja rahvusvahelistes lepingutes.“; 2) määruse 5. peatükki täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses: „§ 221 . Andmete töötlemine Euroopa Liidu ühtse riiki sisenemise ja riigist lahkumis e süsteemi rakendamiseks Andmekogu andmeid töödeldakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate 2 kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning mille ga muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011 (ELT L 327, 9.12.2017, lk 20–82), artikli 14 lõikes 8, artiklis 19 ja artikli 35 lõike 6 punktis b sätestatud ülesannete täitmiseks.“. § 5. Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus” muutmine Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruses nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 33 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Andmekogu kaudu esitatakse päring Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste sse infosüsteemidesse ning saadakse neist andmeid, nagu on sätestatud Euroopa Liidu õigusaktides ja rahvusvahelistes lepingutes.“; 2) määruse 5. peatükki täiendatakse §-ga 391 järgmises sõnastuses: „§ 391 . Andmete töötlemine Euroopa Liidu ühtse riiki sisenemise ja riigist lahkumis e süsteemi rakendamiseks Andmekogu andmeid töödeldakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning mille ga muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011 (ELT L 327, 9.12.2017, lk 20–82), artikli 14 lõikes 8 ja artikli 35 lõike 6 punktis b sätestatud ülesannete täitmiseks.“. § 6. Siseministri 1. juuli 2020. aasta määruse nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu põhimäärus“ muutmine Siseministri 1. juuli 2020. aasta määruse nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu põhimäärus“ 5. peatükki täiendatakse §-ga 251 järgmises sõnastuses: „§ 251 . Andmete töötlemine Euroopa Liidu ühtse riiki sisenemise ja riigist lahkumis e süsteemi rakendamiseks Andmekogu andmeid töödeldakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning mille ga muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011 (ELT L 327, 9.12.2017, lk 20–82), artikli 19 lõikes 4 sätestatud ülesande täitmiseks.“. 3 § 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub kuupäev, kuu, aasta. (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Lugna kantsler 4  EELNÕU 04.11.2021 SISEMINISTER MÄÄRUS 2022. a nr Riiklikus lihtsustusprogrammis osalemise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigipiiri seaduse § 11 lõike 121 alusel § 1. Määruse reguleerimisala Käesoleva määrusega sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskir jad) (ELT L 77, 23.03.2016, lk 1–52), artikli 8d kohane riiklik lihtsustusprogramm Eesti Vabariigi välispiiri ületamiseks. § 2. Riiklikus lihtsustusprogrammis osalemise tingimused ja kord Teises paragrahvis sätestatakse riiklikus lihtsustusprogrammis osalemise tingimused ja kord § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub kuupäev, kuu, aasta. (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Lugna kantsler 5  Politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte 30. novembril 2017. aastal võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning mille ga muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011 (ELT L 327, 9.12.2017, lk 20–82)1 (edaspidi määrus (EL) 2017/2226). Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (edaspidi EES) eesmärk on registreerida välisp iir i ületava kolmanda riigi kodaniku riiki sisenemise ja riigist lahkumise kuupäev, kellaaeg ja koht, arvutada kodaniku riigis lubatud viibimise kestus ja edastada liikmesriigile hoiatusteade, kui lubatud viibimisaeg on lõppenud. Samuti registreeritakse EES-is kolmanda riigi kodanikule, kellel on keelatud riiki lühiajaliseks viibimiseks siseneda, antud sisenemiskeelu kuupäev, kellaaeg ja koht, sisenemiskeelu andnud liikmesriigi asutus ja sisenemiskeelu põhjused. 2 Kuigi määrus (EL) 2017/2226 on EL-i otsekohalduv õigusakt, on mõnes küsimuses jäetud liikmesriikidele õigus määruses sätestatut täpsustada. Politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) täpsustatakse:  asutuste juurdepääsuõigusi EES-i andmetele;  õigusi kanda andmeid EES-i;  keskse juurdepääsupunkti ülesandeid;  õiguskaitse eesmärgil EES-i andmetele juurdepääsu õigusi;  EES-is andmetega tutvumise, nende parandamise, täiendamise ja kustutamise ning nende töötlemise piiramisega seotud küsimusi. EES asendab kolmanda riigi kodaniku reisidokumendi tembeldamise kohustuse, mida kohaldavad kõik liikmesriigid. Seetõttu muudetakse eelnõuga riigipiiri seaduse (edaspidi RiPS) sätteid reisidokumenti piiriületustempli jäljendi kandmise kohta. EES-i muudatuste kõrval täiendatakse eelnõuga relvaseaduse § 31 , et võimaldada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ametnikul, kes on kaasatud politsei või tolli tegevusse, kasutada ametirelva. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna õigusnõunik Gerly Herm (teenistussuhe lõppenud) ja sama osakonna õigusnõunik Kaspar 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning milleg a muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011. – ELT L 327, 9.12.2017, lk 20–82. 2 Sealsamas, artikkel 1. 1 Lepper (tel 612 5016, [email protected]) koostöös Politsei- ja Piirivalvea me ti piirivalveosakonna piirihaldusbüroo juhtivpiiriametniku Annika Lauguga (tel 614 9191, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kertu Nurmsalu (tel 612 5084, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valits use tegevusprogrammiga. Eelnõu on seotud järgmiste EL-i õigusaktide rakendamisega: 1) määrus (EL) 2017/2226; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/2225, millega muudetakse määrust (EL) 2016/399 riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kasutamise osas (edaspidi määrus (EL) 2017/2225); 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 (edaspidi määrus (EL) 2019/1896). Väljatöötamiskavatsust enne eelnõu ei koostatud, sest eelnõus rakendatakse Euroopa Liidu õigust ja eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisulise lt lähtutud väljatöötamiskavatsusele sätestatud nõuetest. Eelnõu toetab „Siseturvalisuse arengukavas 2020–2030“3 kavandatud eesmärki, mille kohaselt tuleb suurendada piiri valvamise ja kaitsmise ning piirikontrolli kvaliteeti (vt alaeesmärgi „Kindel sisejulgeolek“ punkt 4.3.2). Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi: 1) politsei ja piirivalve seadus (edaspidi PPVS) avaldamismärkega RT I, 08.07.2021, 11; 2) kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) avaldamismärkega RT I, 08.07.2021, 9; 3) relvaseadus (edaspidi RelvS) avaldamismärkega RT I, 03.07.2020, 5; 4) RiPS avaldamismärkega RT I, 08.07.2021, 14. Selleks, et võtta eelnõu seadusena vastu, on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, kuna KrMS-i kui kohtumenetluse seaduse muutmiseks on põhiseaduse § 104 järgi vaja Riigiko gu koosseisu häälteenamust. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu peamine eesmärk on teha riigisiseses õiguses muudatused, mis on vajalikud EES- i kasutusele võtmiseks. EES-i eesmärk on tõhustada välispiiride haldamist, vähendada ebaseaduslikku sisserännet ning aidata ennetada ja tõkestada terrorismi ja muud rasket kuritegevust. EES hõlbustab seaduslike reisijate piiriületust, suurendades samal ajal võimalust tuvastada viibimisaja ületajad ja ebaseaduslikud rändajad ning hõlbustades tagasisaatmisotsuste täitmist. Kuna EES sisaldab nii 3 Siseministeerium. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030. 2 sõrmejälje- kui ka näobiomeetriat, tagatakse ühtlasi välispiiri ületava kolmanda riigi kodaniku tõsikindlam tuvastamine ja avastatakse inimesed, kes kasutavad mitut identiteeti. EES sisaldab automaatkalkulaatorit, mis näitab EES-is registreeritud kolmanda riigi kodaniku maksimaalset lubatud viibimisaega. EES võimaldab kolmanda riigi kodaniku lahkumisel riigist kontrollida, kas ta on pidanud kinni lubatud viibimisajast, kontrollida kolmanda riigi kodaniku riigis viibimise seaduslikkust, aidata tuvastada isikuid, kes ei täida või enam ei täida liikmesriikide territooriumile sisenemise või neis viibimise tingimusi, ning aidata analüüs ida kolmanda riigi kodaniku riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmeid. Praegu on ainus viis, kuidas arvutada kolmanda riigi kodaniku viibimise kestust Schengeni alal, fikseerida riiki sisenemine ja riigist lahkumine reisidokumendis piiriületustempli jäljendiga. Elektrooniliselt ei ole võimalik kontrollida, mis EL-i liikmesriigi välispiiri kaudu ja milla l kolmanda riigi kodanik Schengeni alale sisenes või sealt lahkus. Selleks, et parandada välisp iir i haldamist ja kontrollida liikmesriikide territooriumil lubatud viibimisaega, loodi EES, mis registreerib elektrooniliselt liikmesriikide territooriumil lühiajalise viibimisloaga kolmanda riigi kodaniku riiki sisenemise ja riigist väljumise aja ja koha ning arvutab ta lubatud viibimisaja. EES-iga asendatakse kolmanda riigi kodaniku reisidokumendi tembeldamise kohustus. EES-i soovitakse Euroopas rakendada alates 2022. aasta maist ja selleks on vaja võtta vastu muudatused, et tagada riigisisene valmisolek EES-i kasutusele võtmiseks. EES-i muudatuste kõrval antakse eelnõuga Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ametnikule, kes on kaasatud politsei või tolli tegevusse, õigus kasutada ametirelva. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest paragrahvist ja sellega muudetakse PPVS-i, KrMS-i, RelvS-i ja RiPS- i. Viiendas paragrahvis sätestatakse seaduse jõustumine. Eelnõu §-ga 1 muudetakse PPVS-i. Paragrahvi 762 lõikes 1 sätestatakse, et Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA), Välisministeerium (edaspidi VäM) ja Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO) on asutused, mille ülesanne on sisestada andmed EES-i, neid andmeid muuta ja kustutada ning teha päringuid. Määruse (EL) 2017/2226 artiklis 2 on sätestatud määruse kohaldamisala. Seda kohaldatakse kolmanda riigi kodanikule, kellel on lubatud viibida liikmesriigi territooriumil lühikest aega (kuni 90 päeva 180-päevases vahemikus), ja kolmanda riigi kodanikule, kellel keelatakse siseneda liikmesriigi territooriumile lühiajaliseks viibimiseks. Määruse (EL) 2017/2226 artikli 14 järgi kontrollitakse välispiiril, kas kolmanda riigi kodanikul on EES-is toimik, ja kui ei ole, luuakse see. Määruse (EL) 2017/2226 artiklites 23–27 on reguleeritud EES-i andmete kasutamise alused, milleks on piirikontroll, viisade väljastamine ja migratsioonijäreleva lve. Selleks tuleb määruse (EL) 2017/2226 järgi määrata pädevad asutused, kes ühelt poolt EES- i andmeid sisestavad, kui ka EES-i andmeid piirikontrollis, viisade väljastamisel või migratsioonijärelevalves kasutada tohivad. Seetõttu sätestatakse eelnõuga PPVS-is, et pädevad asutused, kes sisestavad andmed EES-i ning muudavad ja kustutavad neid, on PPA, MTA, VäM ja KAPO. 3 Paragrahvi 762 lõikes 2 määratakse andmed, mille PPA EES-i sisestab, lõikes 3 sätestatakse andmed, mida MTA EES-i sisestab ning lõikes 4 andmed, mida VäM ja KAPO EES- i sisestavad. Määruse (EL) 2017/2226 artiklis 14 on sätestatud EES-i andmete sisestamise kord ja artiklites 16–20 on määratud, mis andmed kantakse EES-is kolmanda riigi kodaniku toimikusse. PPA on määruse (EL) 2017/2226 artikli 9 lõike 2 tähenduses nii piirivalveasutus, viisasid väljastav asutus kui ka immigratsiooniasutus ning ta täidab kõiki määruse (EL) 2017/2226 ülesandeid. MTA ametnikud teostavad RiPS-i alusel piirikontrolli ja MTA on määruse (EL) 2017/2226 tähenduses piirivalveasutus. Seetõttu sisestab MTA EES-i ainult piirikontrolli teostamisega seonduvad andmed. Määruse (EL) 2017/2226 artikli 19 kohaselt tuleb riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmeid täiendada kui viibimisaeg lõpetatakse ennetähtaegselt või kui viisa tühistatakse või tunnistatakse kehtetuks. Seetõttu tuleb pädevate asutusena määrata ka KAPO ja VäM, sest välismaalaste seaduse kohaselt on nendel asutustel viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise ning viisa tühistamise ja kehtetuks tunnistamise pädevus ning kui nad seda pädevust teostavad, on neil kohustus EES-i andmeid täiendada. Lisaks andmete sisestamise kohustusele on arvestatud, et VäM-il on viisasid väljastava asutusena määruse (EL) 2017/2226 artikli 24 kohaselt kohustus viisataotluse läbivaatamis e l teha EES-i päring. KAPO määramisel pädeva asutusena on arvestatud talle välismaalas te seaduse ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel antud pädevusi. Lisaks lühiajalise viibimise lõpetamise pädevusele, on KAPO-l eelnimetatud seaduste alusel õigus teostada riiklikku järelevalvet välismaalase Eestis ajutise viibimise asjaolude üle, samuti õigus kohustada välismaalast riigist lahkuma. Seega peab KAPO-l olema võimalik teostada määruse (EL) 2017/2226 artiklite 26 ja 27 alusel päringuid EES-i, et kontrollida välismaalase isikut ja seeläbi riigi territooriumile sisenemise või siin viibimise tingimuste täitmist. EES-is säilitatakse ja töödeldakse tähtnumbrilisi ja biomeetrilisi andmeid, et parandada välispiiride haldamist, hoida ära ebaseaduslikku sisserännet ning hõlbustada rändevoogude juhtimist. Samuti on määruse (EL) 2017/2226 väljatöötamisel rõhutatud, et EES-i andmed peavad olema kättesaadavad terroriakti ja muu raske kuriteo ennetamiseks, avastamiseks ja uurimisele kaasaaitamiseks. Biomeetrilisi andmeid on hoolimata mõjust kolmanda riigi kodaniku privaatsusele õigustatud kasutada kahel põhjusel. Esiteks on biomeetrilised andmed usaldusväärne viis, kuidas tuvastada kolmanda riigi kodanikku, kellel ei ole liikmesr ii gi territooriumil viibides reisidokumenti või muud isikut tõendavat dokumenti, mis on ebaseadusliku rändaja puhul tavapärane. Teiseks on biomeetrilised andmed usaldusväärse mad, kui võrreldakse seadusliku rändaja riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmeid. Kui kasutada näokujutist koos nelja sõrmejäljega, on võimalik vähendada registreerimist vajavate sõrmejälgede koguarvu, tagades samas täpse tuvastamise. Paragrahvis § 763 sätestatakse EES-i keskse juurdepääsupunkti ülesanded ning määratakse, mis kuritegude ennetamiseks, tõkestamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks võib EES- i andmeid töödelda ning mis asutused võivad EES-i andmeid saada. Määruse (EL) 2017/2226 põhjenduse 27 järgi on riigisiseses õiguses vaja määrata keskne juurdepääsupunkt, mille kaudu taotlevad õiguskaitseasutused juurdepääsu EES-i andmetele, ning õiguskaitseasutused, kellel on õigus taotleda sellist juurdepääsu konkreetsel eesmärgil terroriakti või muu raske kuriteo ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks. Määruse (EL) 2017/2226 artikli 29 lõike 3 järgi kontrollib keskse juurdepääsupunkti ametnik, kas kõik tingimused EES-i kesksüsteemi andmetele juurdepääsuks on täidetud, ja teeb seejärel EES-is päringu. 4 Eelnõu kohaselt kuulub EES-i keskne juurdepääsupunkt PPA koosseisu ja selle ülesanded on: 1) teha terroriakti või muu raske kuriteo ennetamiseks, avastamiseks ja uurimiseks määruse (EL) 2017/2226 artikli 32 alusel EES-is päringuid; 2) edastada päringu vastus pädevale asutusele; 3) edastada EES-i andmed määruse (EL) 2017/2226 artiklite 41 ja 42 alusel Euroopa Liidu liikmesriigile ja kolmandale riigile, kui see on vajalik terroriakti või raske kuriteo ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks. Määruse (EL) 2017/2226 põhjenduse 15 järgi on EES-i väljatöötamisel peetud oluliseks, et EES peaks aitama ennetada, avastada ja uurida terroriakti ja muud rasket kuritegu. Võitluses terroriaktide ja muude raskete kuritegude vastu on vaja, et määratud asutustel oleks oma ülesannete täitmiseks kõige ajakohasem teave. Euroopa Komisjon on rõhutanud, et juurdepääs viisainfosüsteemi andmetele õiguskaitse eesmärgil on aidanud juba tuvastada vägivaldse lt surnud isikuid või on andmed võimaldanud uurijatel teha inimkaubanduse, terrorismi ja ebaseadusliku uimastikaubanduse juhtumite uurimisel märkimisväärseid edusamme. Põhjenduse 22 järgi on juurdepääsu EES-i andmetele vaja, et ennetada, avastada ja uurida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 4 osutatud terroriakte ja nõukogu raamotsuses 2002/584/JSK sätestatud muid raskeid kuritegusid. EES-i andmeid peaks olema võimalik kasutada isikusamasuse kontrollimiseks nii juhul, kui kolmanda riigi kodanik on oma dokumendid hävitanud, kui ka juhul, kui määratud asutus kasutab kuriteo uurimiseks sõrmejälgi või näokujutist ja tahab isikut kindlaks teha. EES-i andmeid peaks olema võimalik kasutada ka tõendite kogumiseks, jälgides kuriteos kahtlustatava või kuriteoohvri reisimarsruuti. Seepärast peaksid EES-i andmed olema määruses (EL) 2017/2226 sätestatud tingimustel ja piirangute ga kättesaadavad liikmesriigi määratud asutustele ja määrusega (EL) 2016/794 5 asutatud Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametile (edaspidi Europol). Tingimused, mis on nähtud ette juurdepääsuks EES-ile, et ennetada, avastada või uurida terroriakti või muud rasket kuritegu, peaksid võimaldama liikmesriigi määratud asutustel käsitleda juhtumeid, kus kahtlustata v kasutab mitut identiteeti. Õiguskaitse eesmärkide ning terroriakti või muu raske kurite o ennetamise, avastamise ja uurimise seisukohast peaks pidama EES-i otsingut proportsionaalseks, kui avalikku julgeolekut ähvardab suur oht. Otsing peab olema nõuetekohaselt põhjendatud ja eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne.6 Määruse (EL) 2017/2226 põhjenduse 29 kohaselt peaksid määratud asutused ja Europol taotlema juurdepääsu EES-i andmetele üksnes siis, kui neil on piisavalt alust arvata, et selle abil saadakse teavet, mis aitab olulisel määral ennetada, avastada või uurida terroriakti või muud rasket kuritegu. Lisaks on rõhutatud, et juurdepääs EES-ile tuleks võimaldada selleks, et tuvastada terroriaktis või muus raskes kuriteos kahtlustatav, selle toimepannud isik või ohver, kui tema isik on kindlaks tegemata, ainult tingimusel, et otsing liikmesriigi riiklikes andmebaasides on tehtud ja otsing kõikide teiste liikmesriikide automaatse sõrmejälgede tuvastamise süsteemides on nõukogu otsuse 2008/615/JSK 7 kohaselt täielikult tehtud või otsingut ei ole täielikult tehtud kahe päeva jooksul alates selle alustamisest. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK. – ELT L 88, 31.3.2017, lk 6–21. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK. – ELT L 135, 24.5.2016, lk 53– 114. 6 Määruse (EL) 2017/2226 põhjendus 22. 7 Nõukogu 23. juuni 2008. a otsus 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega. – ELT L 210, 6.8.2008, lk 1–11. 5 Peale selle nähakse määruse (EL) 2017/2226 artikli 29 lõikes 1 ette, et liikmesriik määrab asutused, kellel on õigus teha terroriakti või muu raske kuriteo ennetamiseks, avastamiseks ja uurimiseks päringuid EES-i andmetes. Seetõttu sätestatakse eelnõuga, et PPA, KAPO, Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB), Välisluureamet (edaspidi VLA), MTA ning Keskkonnaamet (edaspidi KeA) võivad terroriakti või muu raske kuriteo ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks taotleda ja saada EES-i keskselt juurdepääsupunktilt EES- i andmeid. Eelnõuga määratud asutustest on uurimisasutused oma pädevuse piires PPA, KAPO, MTA ja KeA. KAPO ja VLA on julgeolekuasutused. Mõlema julgeolekuasutuse teabe kogumise ja töötlemise ülesanded ja tegevussuunad kannavad muu hulgas terrorismi (terroriaktide) ennetamise ja tõkestamise eesmärki ning neil peaks olema õigus taotleda juurdepääsu EES- i andmetele nii terroriaktide kui ka muude raskete kuritegude ärahoidmise eesmärgil. RAB-i roll on vastavate kuritegude avastamisel ja ennetamisel. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 54 lõike 1 punkti 1 järgi on üheks RAB-i ülesandeks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine. Lisaks on RAB-i ülesanneteks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja tuvastamise alane avalikkuse teavitamine ning koondülevaate koostamine ja avaldamine vähemalt üks kord aastas ning koostöö kohustatud isikute, pädevate järelevalveasutuste ja uurimisasutustega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel. RAB on kohustatud rahapesu või terrorismi rahastamise ning sellega seotud kuritegude tõkestamiseks, tuvastamiseks ja kohtueelseks uurimiseks edastama olulised andmed, sealhulgas maksu- ja pangasaladust sisaldavad andmed, prokuratuurile, uurimisasutusele ja kohtule. Eespool on märgitud, et määruse (EL) 2017/2226 kohaldamisel on raske kuritegu nõukogu raamotsuse 2002/584/JSK artikli 2 lõikes 2 osutud õigusrikkumine või on sellega samaväärne, kui see on liikmesriigi õiguse kohaselt karistatav vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kolm aastat. Nõukogu raamotsuses 2002/584/JSK loetletud õigusrikkumised on Eesti riigisisesesse õigusesse ülevõetud KrMS § 4896 lõikes 1 ja seal toodud teod on kriminaliseeritud ka Eesti õiguskorras. KrMS § 4896 lõikes 1 loetletud kuritegude ennetamine, avastamine või uurimine on eespool nimetatud asutuste ülesanne ja seetõttu on eelnõuga antud neile õigus teha päringuid EES- i andmetes. Paragrahvi § 763 lõike 1 kohaselt kuulub keskne juurdepääsupunkt PPA koosseisu ja sama paragrahvi lõike 3 järgi on PPA ka määratud asutus, kellel on õigus taotleda ja saada EES- i keskselt juurdepääsupunktilt EES-i andmeid. Määruse (EL) 2017/2226 artikli 29 lõike 3 kohaselt võivad juhul, kui liikmesriigi õigus seda lubab, määratud asutus ja keskne juurdepääsupunkt kuuluda samasse organisatsiooni, kuid keskne juurdepääsupunkt peab oma ülesannete täitmisel tegutsema määratud asutustest täiesti sõltumatult. PPVS-i kohaselt on PPA ülesanne muu hulgas korraldada piirihalduse ja migratsioonivaldkonna asju. Seega on otstarbekas, et PPA täidab keskse juurdepääsupunk t i ülesandeid. Samuti on PPA ülesanne menetleda süütegusid, seega tuleb talle anda õigus teha päringuid EES-i. Keskse juurdepääsupunkti sõltumatus tagatakse asutuse töökorralduses. Paragrahvis 764 reguleeritakse EES-i andmetega tutvumist, nende parandamist, täiendamist ja kustutamist ning nende töötlemise piiramist. Samuti sätestatakse otsuse vaidlusta mise võimalused. Määruse (EL) 2017/2226 põhjenduses 59 nähakse ette üksikisiku õigus pääseda ligi oma andmetele, neid parandada, täiendada ja kustutada, tema õigus õiguskaitsevahend ile, 6 eelkõige kohtulikule õiguskaitsevahendile, ning avalike sõltumatute asutuste järelevalve andmete töötlemise üle. Määruse (EL) 2017/2226 artiklis 52 reguleeritakse kolmanda riigi kodaniku õigust oma isikuandmetega tutvuda, lasta neid parandada, täiendada ja kustutada ning nende töötlemist piirata. Artikli lõike 1 kohaselt võib kolmanda riigi kodanik esitada taotluse, mis on seotud määruse (EL) 2016/6798 artiklites 15–18 sätestatud õigustega, mis tahes liikmesriigi pädevale asutusele. Vastutav liikmesriik või liikmesriik, kellele taotlus esitati, vastab sellele 45 päeva jooksul pärast taotluse saamist. Kui isikuandmete parandamise, täiendamise või kustutamise või nende töötlemise piiramise taotlus esitatakse mõnele teisele, mittevastutavale liikmesriigile, kontrollivad selle liikmesr iigi asutused, kellele taotlus esitati, 30 päeva jooksul taotluse esitamisest andmete täpsust ja nende EES-is töötlemise seaduslikkust, kui seda on võimalik teha vastutava liikmesriigiga konsulteerimata. Vastasel juhul peab liikmesriik, kellele taotlus esitati, võtma seitsme päeva jooksul ühendust vastutava liikmesriigi ametiasutustega ning vastutav liikmesriik kontrollib 30 päeva jooksul andmete täpsust ja nende töötlemise seaduslikkust. Kui selgub, et EES-is registreeritud andmed on faktiliselt ebatäpsed, mittetäielikud või registreeritud ebaseaduslik ult, parandab, täiendab või kustutab vastutav liikmesriik või asjakohasel juhul liikmesriik, kellele taotlus esitati, kõnealused isikuandmed või piirab nende töötlemist. Kui vastutav liikmesriik või asjakohasel juhul liikmesriik, kellele taotlus esitati, ei nõustu sellega, et EES-is registreeritud andmed on faktiliselt ebatäpsed, mittetäielikud või registreeritud ebaseaduslikult, võtab liikmesriik vastu haldusotsuse, milles selgitatakse kolmanda riigi kodanikule, miks ei kavatseta tema isikuandmeid parandada, täiendada või kustutada või piirata nende töötlemist. Samuti antakse kolmanda riigi kodanikule teavet selle kohta, mis abinõusid võib ta kasutada, kui esitatud selgitus ei ole talle vastuvõetav. Kõnealune teave peab sisaldama seda, kuidas esitada hagi või kaebus liikmesriigi pädevale asutusele või kohtule ning millist abi võib kodanik asjaomase liikmesriigi õigus- ja haldusnormide ning menetluste kohaselt saada, sealhulgas kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikega 1 ette nähtud järelevalveasutuselt. Paragrahvi 764 lõikega 1 antakse kolmanda riigi kodanikule võimalus esitada PPA-le taotlus EES-i andmetega tutvumiseks, nende parandamiseks, täiendamiseks ja kustutamiseks ning nende töötlemise piiramiseks. PPA vaatab taotluse läbi määruse (EL) 2017/2226 artiklis 52 sätestatud korras. Eelnõuga nähakse ette võimalus esitada taotlus PPA-le, kuid see ei piira andmesubjekti õigust, mis on sätestatud isikuandmete kaitse seaduses (edaspidi IKS). IKS § 28 lõike 1 järgi on andmesubjektil, kui ta leiab, et isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi, õigus pöörduda kaebusega Andmekaitse Inspektsiooni (edaspidi AKI) poole. Määruse (EL) 2017/2226 artikli 54 lõike 1 järgi on kõigil isikutel kõigis liikmesriikides õigus esitada hagi või kaebus liikmesriigi pädevale asutusele või kohtule, kes ei lubanud tal artiklis 52 ja artikli 53 lõikes 2 ette nähtud õiguse alusel tutvuda tema andmetega või neid parandada, täiendada või kustutada. Seetõttu sätestatakse eelnõuga, et kolmanda riigi kodanikul on õigus esitada vaie haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). – ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88. 7 Paragrahviga 764 tagatakse kolmanda riigi kodanikule õiguskaitsevahendid, mis on määruses (EL) 2017/2226 ette nähtud. Eelnõu § 1 punktiga 2 jäetakse PPVS § 15 pealkirjast välja volitatud töötleja osa, sest paragrahvis nimetatakse üksnes piirikontrolli andmekogu vastutav töötleja. Seega on volitatud töötleja esile toomine paragrahvi pealkirjas üleliigne. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse PPVS §-i 16 lõikega 5. Selle kohaselt töödeldakse piirikontrolli andmekogus Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud ülesannete täitmise käigus piiriületusel kogutud andmeid. EES-i rakendamisel tuleb piirikontrolli andmekogus täita määruse (EL) 2017/2226 artikli 14 lõigetes 1–7 ja artiklis 21 sätestatud ülesandeid ning selleks töödeldakse artiklites 16–20 nimetatud andmeid. Määruse (EL) 2017/2226 artiklis 14 on sätestatud EES-i andmete sisestamise kord. Määruse (EL) 2017/2226 järgi kontrollitakse välispiiril, kas kolmanda riigi kodanikul, kes on EES- i subjekt, on EES-i toimik, ja kui ei ole, luuakse talle see. EES-i rakendamiseks ei looda eraldi riigisisest andmekogu, vaid EES liidestatakse riigisiseste andmekogudega. Seetõttu sätestatakse eelnõuga, et piirikontrolli andmekogus töödeldakse Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud ülesannete täitmise käigus piiriületusel kogutud andmeid. Määruse (EL) 2017/2226 artikli 14 lõigetes 1–7 ja artiklis 21 sätestatud ülesandeid täidetakse piirikontrolli andmekogus. Määruse (EL) 2017/2226 artiklis 21 on sätestatud varumenetlused, kui andmeid on tehnilise lt võimatu EES-i sisestada või EES-i kesksüsteemis tekib viga. Artikli lõike 1 alusel salvestatakse juhul, kui andmeid on tehniliselt võimatu EES-i kesksüsteemi sisestada või kui EES- i kesksüsteemis tekib viga, artiklites 16–20 osutatud andmed ajutiselt ühtses riiklikus liideses. EES-i kesksüsteemi sisestatakse andmed niipea, kui tehniline probleem või viga on kõrvaldatud. Lõike 2 kohaselt salvestab piirivalveasutus erandolukorras, kui andmeid ei ole tehniliselt võimalik sisestada EES-i kesksüsteemi ja ühtsesse riiklikku liidesesse ega salvestada ajutiselt elektrooniliselt kohapeal, määruse artiklites 16–20 osutatud andmed käsitsi, välja arvatud biomeetrilised andmed, ning lööb kolmanda riigi kodaniku reisidokumenti sisenemis - või väljumistempli. Andmed sisestatakse EES-i kesksüsteemi niipea, kui see on tehnilise lt võimalik. Varumenetlustega seotud ülesandeid täidetakse samuti piirikontrolli andmekogu vahendusel. Määruse (EL) 2017/2226 artikli 14 lõike 8 järgi võib liikmesriigi territooriumil viibiv kolmanda riigi kodanik juhul, kui ta lühiajaline viibimine algab kohe pärast elamisloa või pikaajalise viisa alusel viibimist ning varasemat isiklikku toimikut EES-i ei ole loodud, taotleda, et pädevad asutused koostaksid EES-i toimiku. Lisaks on määruse (EL) 2017/2226 artikli 35 lõikes 6 sätestatud, et kui kolmanda riigi kodanik on saanud liikmesriigi kodakondsuse või elamisloa, elamisloakaardi või pikaajalise viisa, tuleb tema EES-i toimik, sellega seotud riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmestik ning sisenemiskeeluandmestik EES-ist kustutada viivitamata või viie tööpäeva jooksul. Kuna elamisluba menetletakse ja otsus võetakse vastu elamislubade ja töölubade registris ning pikaajalist viisat menetletakse viisaregistris, kustutatakse EES-i andmed nimetatud registrite kaudu. Selleks, et täita viisaregistri pidamise eesmärki, töödeldakse välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 102 lõike 3 kohaselt Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses ja määruses sätestatud ülesannete täitmisel viisataotluste, viibimisaja pikendamise taotluste, viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise, viisade tühistamise, viisade kehtetuks tunnistamise ja 8 viisade kooskõlastamisel saadud andmeid ning vastavate menetluste käigus antud haldusaktide ja tehtud toimingute andmeid. Selleks, et täita elamislubade ja töölubade registri pidamise eesmärki, töödeldakse VMS § 228 lõike 3 kohaselt Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses ja määruses sätestatud ülesannete täitmisel elamislubade ja töölubade ning tähtajalise elamisloa taotluste, tähtajalise elamisloa pikendamise taotluste, pikaajalise elaniku elamisloa taotluste, pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotluste, tööloa taotluste, tööloa pikendamise taotluste, elamis loa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise taotluste, Eestist eemalviibimise registreerimise taotluste, elamisloa ja tööloa kehtetuks tunnistamise menetluste, samuti Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse ja selle pikendamise ning Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme alalise elamisõiguse registreerimise ning elamisõiguse ga seotud menetluste käigus antud haldusaktide ja tehtud toimingute andmeid ning kohanemisprogrammiga seotud toimingute andmeid. Kuna VMS §-des 102 ja 228 on reguleeritud andmete töötlemist eesmärgiga täita Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud ülesannet, ei ole vaja teha EES-i rakendamiseks VMS-is muudatusi. Eelnõu §-ga 2 muudetakse KrMS-i. EES-i andmete töötlemine selleks, et menetleda terroriakti või rasket kuritegu, sätestatakse KrMS § 12619 lõikes 1. Paragrahvi kohaselt võib menetleja teha päringu EES-i kesksele juurdepääsupunktile EES-i andmete saamiseks, kui see on vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks. Lõikes 2 kitsendatakse töötlemise ulatust kuritegude nimekirjaga. EES- i andmeid on lubatud töödelda üksnes KrMS § 12619 lõikes 2 loetletud kuritegude puhul, mille eest on võimalik määrata karistusena vangistus maksimumkestusega kolm aastat või enam. Määruse (EL) 2017/2226 artikli 3 lõike 1 punkti 24 järgi on terroriakt liikmesriigi õiguse rikkumine, mis vastab ühele direktiivis (EL) 2017/541 osutatud õigusrikkumistest või on sellega samaväärne, ning punkti 25 järgi on raske kuritegu õigusrikkumine, mis vastab ühele raamotsuse 2002/584/JSK artikli 2 lõikes 2 osutatud õigusrikkumistest või on sellega samaväärne, kui selle eest karistatakse liikmesriigi õiguses vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kolm aastat. Seega on määruse (EL) 2017/2226 kohaselt EES-i andmete töötlemine lubatud üksnes KrMS § 4896 lõike 1 punktides 1–21 ja 23–32 nimetatud kuriteo puhul. Loetelust on jäetud välja KrMS § 4896 lõike 1 punkt 22, sest piraatkoopia ja võltsitud kauba valmistamise ning nendega kauplemise eest ei näe karistusseadustik ette vähemalt kolme aasta pikkust vabadusekaotust. Eelnõu §-ga 3 muudetakse RelvS-i. RelvS-i muudatused on seotud määrusega (EL) 2019/1896, millega asutati Euroopa piiri- ja rannikuvalve, et tagada välispiiridel Euroopa integreeritud piirihaldus eesmärgiga hallata piire tulemuslikult, järgides täiel määral põhiõigusi, ning tõhustada EL-i tagasisaatmispoliitikat. Määruse (EL) 2019/1896 artiklis 36 reguleeritakse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (edaspidi ka amet) tegevust välispiiridel. Artikli järgi võib liikmesriik taotleda ametilt abi oma välispiiride kontrolliga seotud kohustuste täitmiseks. Amet korraldab vastuvõtva le liikmesriigile asjakohase tehnilise ja operatiivabi ning võib kooskõlas asjakohase liidu ja rahvusvahelise õigusega, sealhulgas tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte ga, rakendada ühte või mitut järgmistest meetmetest: 9 a) ühisoperatsioonide koordineerimine ühe või mitme liikmesriigi jaoks ning alalise korpuse ja tehniliste seadmete kohapeale suunamine; b) piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide korraldamine ning alalise korpuse ja tehnilis te seadmete kohapeale suunamine; c) ühe või mitme liikmesriigi ja kolmanda riigi välispiiridel toimuva tegevuse koordineerimine, sealhulgas ühisoperatsioonide koordineerimine kolmandate riikidega; d) alalise korpuse suunamine rändehalduse tugirühmade raames muu hulgas esmase vastuvõtu piirkondadesse selleks, et anda tehnilist ja operatiivabi, sealhulgas vajaduse korral tagasisaatmistoimingute puhul; e) punktides a, b ja c osutatud operatsioonide raames ning kooskõlas määrusega (EL) nr 656/20149 ja rahvusvahelise õigusega tehnilise ja operatiivabi andmine liikmesriikide le ja kolmandatele riikidele seoses merehädaliste otsingu- ja päästetöödega, mis võivad toimuda merepiiridel teostatava patrull- ja vaatlustegevuse käigus; f) EUROSUR-i ühendteenuste eeliskohtlemine. Määruse (EL) 2019/1896 artikli 81 lõike 1 järgi koostab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet käitumisjuhendi, mida kohaldatakse kõikide ameti koordineerita va te piirikontrollioperatsioonide ja kõikide ameti tegevuses osalevate isikute suhtes. Artiklis 82 reguleeritakse rühmaliikmete ülesandeid ja volitusi. Nende hulgas on õigus kanda ja kasutada teenistusrelvi, laskemoona ja varustust. Rühmaliikmed, sealhulgas koosseisulised töötajad, saavad vastuvõtvalt liikmesriigilt loa täita kohapeale suunamise ajal jõu kasutamist nõudvaid ülesandeid, sealhulgas kanda ning kasutada teenistusrelva, laskemoona ja varustust, ning selleks on vajalik kas päritoluliikmesriigi või koosseisuliste töötajate puhul ameti nõusolek. Jõudu kasutatakse, sealhulgas teenistusrelva, laskemoona ja varustust kantakse ja kasutatakse, kooskõlas vastuvõtva liikmesriigi õigusega ja vastuvõtva liikmesriigi piirivalveametnike juuresolekul. Vastuvõttev liikmesriik võib päritoluliikmesriigi või asjakohasel juhul ameti nõusolekul lubada rühmaliikmetel kasutada oma territooriumil jõudu ka juhul, kui vastuvõtva liikmesriigi piirivalveametnikud juures ei viibi. Määruse (EL) 2019/1896 V lisas on sätestatud jõu kasutamise reeglid. Nende kohaselt on „jõu kasutamine“ see, kui rühmaliikmetena kohapeale suunatud koosseisulised töötajad kasutavad füüsilisi vahendeid oma ülesannete täitmisel või hädakaitseks. See hõlmab käte ja keha ning mis tahes vahendite, relvade, sealhulgas tulirelvade, või varustuse kasutamist. Relvi, laskemoona ja varustust tohib kanda ja kasutada üksnes operatsioonide ajal. Relvade, laskemoona ja varustuse kandmine või kasutamine väljaspool tööaega on keelatud. Artikli 82 lõike 8 kohaselt kasutavad rühmaliikmetena kohapeale suunatud koosseisulised töötajad jõudu ja relvasid kooskõlas vastuvõtva liikmesriigi õigusega ning vastuvõtva liikmesr iigi piirivalveametnike juuresolekul. RelvS §-s 31 reguleeritakse relvastatud pardasaatja ja teise riigi ametniku ametirelvasid ja nende laskemoona. RelvS § 31 lõike 1 alusel on teise riigi pädeva asutuse ametnikul, kes on kaasatud politsei või tolli tegevusse välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel, lubatud kasutada ametirelva. Lõikes on täpsustatud ametirelva liigid. RelvS-is võimaldatakse teise riigi pädeva asutuse ametnikul, kes on kaasatud politsei või tolli tegevusse, kasutada ametirelva, kuid ametirelva kasutamist ei ole reguleeritud Euroopa Liidu ameti ametniku puhul, kes on kaasatud politsei või tolli tegevusse välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. a määrus (EL) nr 656/2014, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri koordineeritava operatiivkoostöö raames toimuva patrull- ja vaatlustegevuse jaoks välistel merepiiridel. ELT L 189. 27.6.2014, lk 93–107. 10 Määruses (EL) 2019/1896 reguleeritakse rühmaliikmete ülesandeid ja volitusi ning nähakse muu hulgas ette võimalus kasutada kooskõlas vastuvõtva liikmesriigi õigusega ka relva. Selleks, et võimaldada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ametnikul, kes on kaasatud politsei või tolli tegevusse, kasutada ametirelva, täiendatakse eelnõuga RelvS § 31 ja lisatakse viide Euroopa Liidu ametile. Samuti täiendatakse ametirelvade loetelu elektrišokirelva ja harjutusrelvaga. Ühelt poolt luuakse ametirelvade loetelu täiendamisega õigusselgus, sest väljasõidukohutuse ja sissesõidukeelu seaduse kohaselt kohaldub Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti lähetatud ametniku teenistusrelvade suhtes korrakaitseseaduse § 78 2 , kus elektrišokirelv on teenistusrelvana nimetatud. Teisalt on otstarbekas, et ühiste operatsioonide ajal on Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ametnikul lubatud samad ametirelvad, mis on lubatud PPA-le, sh madalama riskiastmega vahend nagu elektrišokirelv. Lubatud ametirelvade loetelu täiendatakse ka harjutusrelvaga, et võimaldada teise riigi ja Euroopa Liidu ameti ametnikul osaleda õppustel harjutusrelvaga. Eelnõu §-ga 4 muudetakse RiPS-i. Eelnõu § 4 punktiga 1 muudetakse RiPS § 73 lõiget 4. Lõike 4 kohaselt ei võeta piiriüle tuse ooteala kasutamise eest tasu, kui isik ei ole kasutanud piiriületuse ootejärjekorra korraldamise teenust. RiPS § 73 reguleerib tasu võtmist piiriületuse ootejärjekorra korraldamise eest, mitte tasu võtmist piiriületuse ooteala kasutamise eest. Seega tehakse lõikes 4 õigusselguse eesmärgil tehniline muudatus ja sätestatakse, et kui sõiduk ei ole eelnevalt ootejärjekorda registreer itud ning sõiduk saab järjekorra koha ootealale sisenedes, siis piiriületuse ootejärjekorra korraldamise eest tasu ei võeta. Säte puudutab lõigetes 2 ja 3 nimetatud sõidukeid, mis saabuvad ootealale eesmärgiga oodata piiripunkti suunamist elavas järjekorras. Eelnõu § 4 punktiga 2 täiendatakse RiPS § 74 lõikega 5 ja sätestatakse, et piiriüle tuse ootejärjekorra andmekogu andmed ei ole avalikud. Andmekogusse kantakse piiriületa ja isikuandmed ja ei esine ülekaalukat avalikku huvi, miks peaksid need andmed olema avalikud. Andmekogu põhimääruses on küll reguleeritud andmete väljastamise ja andmetele juurdepääsu reeglid, kuid seaduse tasandil ei ole seni sätestatud, et tegu ei ole avalike andmetega. Eelnõu § 4 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks RiPS § 11 lõiked 9 ja 10, milles reguleeritakse reisidokumendi tembeldamist. EES-i üks eesmärkidest on kaotada tembeldamisnõue, sest tembeldamine asendatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise elektroonilise registreerimise ga . Määrusega (EL) 2017/2225 muudeti Schengeni piirieeskirjades10 reguleeritud tembeldamist nii, et liikmesriik peab sõnaselgelt sätestama, kui kavatseb enda poolt väljastatud elamisloa või pikaajalise viisaga kolmanda riigi kodaniku reisidokumenti riiki sisenemisel ja riigist lahkumisel tembeldada. Käesoleva eelnõuga ei kavandata jätkata elamisloa või pikaajalise viisa alusel riiki siseneja reisidokumendi tembeldamist, sest välispiiri ületamise andmed on kirjas piirikontrolli andmekogus. Tembeldamine ei anna ametiasutustele lisateavet. Eeltoodu ei tähenda, et reisidokumendi tembeldamine kaob välispiiril täielikult. Tembelda mist tehakse ulatuses, mis on nähtud ette nii määruses (EL) 2017/2226 kui ka määrusega (EL) 2017/2225 muudetud Schengeni piirieeskirjades, ehk peamiselt siis, kui andmeid on tehnilistel põhjustel võimatu EES-i kesksüsteemi sisestada. Määrused on otsekohalduvad ja neid erandjuhtumeid RiPS-is ei sätestata. 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad). – ELT L 77, 23.3.2016, lk 1–52. 11 Eelnõu § 4 punktiga 4 täiendatakse RiPS § 11 lõikega 121 . Kehtiva RiPS-i järgi võidakse välislepingu või seadusega kehtestada teatava kategooria isikutele välispiiri ületamise lihtsustatud kord. Välispiiri ületamist peab lihtsustama kooskõlas Schengeni piirieeskirjadega ja erandid on sätestatud piirieeskirjades või mõnes muus EL-i õigusaktis. RiPS § 11 lõikega 12 seostub näiteks määrus (EÜ) nr 1931/200611 , milles reguleeritakse kohalikku piiriliiklust. Selles lubatakse lihtsustatud piiriületuseks sõlmida välislepinguid. Lõike 121 eesmärk on rakendada määrusega (EL) 2017/2225 muudetud Schengeni piirieeskirjade artiklit 8d. Nimelt võimaldatakse piirieeskirjade muudatustega liikmesriik id e l kehtestada kolmanda riigi kodanikule välispiiri ületamiseks soodsamad tingimused. Viidatud artiklis on sätestatud selged tingimused, mille täitmise korral võib lihtsustusprogra mmis osalemist lubada. Kui riiki siseneb riikliku lihtsustusprogrammi liikmeks võetud kolmanda riigi kodanik, ei pea kontrollima piirieeskirjade artikli 8 lõike 3 punkti a alapunktides iv ja v sätestatud tingimusi, st kolmanda riigi kodaniku lähte- ja sihtkohta, kavandatava riigis viibimise eesmärki ning tõendavate dokumentide ja piisavate elatusvahendite olemasolu. Eelnõu § 4 punktiga 5 täiendatakse RiPS § 20 lõike 2 esimest lauset. Täienduse järgi määrab siseminister Eesti piiriesindajad, kes korraldavad piirialast koostööd naaberriikidega ja lahendavad piirivahejuhtumeid. Eesti piiriesindajad on seni määratud Vabariigi Valits use korraldusega ning kooskõlas 19. veebruari 2020. aasta välislepingu „Eesti Vabariigi valits use ja Läti Vabariigi valitsuse vaheline Eesti-Läti riigipiiri hooldust ja piiriesindajate tegevust käsitlev kokkulepe“ artikli 10 lõikega 2 ning 20. detsembri 1996. aasta välislepingu „Kokkulepe Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahel piiriesindajate tegevusest“ artikliga 1 ja protokolli 1 punktiga 2. Kuna aga RiPS-is ei ole sõnaselget volitusnor mi, täiendatakse eelnõuga RiPS-i, et tagada õigusselgus. Piiriesindaja määramine on Siseministeeriumi valitsemisala töökorralduslik küsimus ja selle otsustamine Vabariigi Valitsuse tasandil ei ole otstarbekas. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse uut terminit „riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi keskne juurdepääsupunkt“. Termin võetakse kasutusele määruse (EL) 2017/2226 järgi. Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi keskne juurdepääsupunkt on PPA koosseisus üksus, mille kaudu taotletakse terrorismi ja muu raske kuritegevuse ennetamiseks juurdepääsu EES- i andmetele. Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi keskne juurdepääsupunkt kontrollib, kas kõik tingimused juurdepääsu taotlemiseks EES-i andmetele on täidetud. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Riigisiseste seaduste vastavuse analüüs Euroopa Liidu õigusele on esitatud läbivalt seletuskirja kolmandas osas (eelnõu sisu ja võrdlev analüüs). Eelnõu on kooskõlas seletuskirja punktis 1.3 nimetatud Euroopa Liidu õigusaktide ga. Eelnõu koostamisel on arvestatud isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis on kooskõlas määrusega (EL) 2016/679. 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1931/2006, millega kehtestatakse maismaal liikmesriikide välispiiril toimuva kohaliku piiriliikluse eeskirjad ning muudetakse Schengeni konventsiooni sätteid. – ELT L 405, 30.12.2006, lk 1–22. 12 6. Seaduse mõjud Sihtrühm: muudatused puudutavad neid välismaalasi, kes on ületavad välispiiri lühiaja lise viibimise eesmärgil ning pädevate asutuste ametnikke, eelkõige PPA ja MTA ametnikke piirikontrolli teostamisel. Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Alates 2017. aastast kuni 2020. aastani ehk COVID-19 pandeemia alguseni olid isikute piiriületused kasvutrendis. Tulenevalt reisipiirangutest vähenes piiriületuste arv 2021. aastal Eesti välispiiril oluliselt. Tabel. EES-i sihtgruppi kuuluvate isikute piiriületuste arv Eesti välispiiril 2018 2019 2020 2021 Sisenemised ja väljumised 2 187 197 2 335 445 572 794 195 958 Allikas: PPA Euroopa Komisjon on hinnanud, et esimesel registreerimisel avaldub vähene negatiivne mõju sisenevate viisanõudest vabastatud reisijate piiriületusajale. Tuleb aga arvestada, et peale EES- i toimiku loomist on järgmised piiriületused eeldatavasti kiiremad, kuna piirivalveametnik ei pea sisenemis- ja lahkumistempleid reisidokumenti lisama ega neid kontrollima, samuti ei pea piirivalveametnik lubatud viibimise kestust ise arvutama. EES-i päring tehakse igal piiriületus e l ning mõju sagedus on suur. Mõju ulatus ja ebasoovitava mõju risk on väike. Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Rändevood Euroopa Liidu välispiiridel on üha suurenenud ja suurenevad ka edaspidi. Prognooside kohaselt suureneb seaduslike piiriületuste koguarv 2025. aastaks 887 miljonini ja piiriületajatest ligikaudu kolmandik on kolmanda riigi kodanikud, kes sisenevad Schengeni riiki lühiajaliseks viibimiseks. EES-i rakendamine võimaldab vältida piirikontrolli pikalevenimist ja parandada kolmanda riigi kodaniku suhtes tehtava piirikontrolli kvaliteeti. EES-i rakendamine võimaldab tagada, et viibimisaja ületaja tuvastatakse süstemaatiliselt ja usaldusväärselt. Säilitades EES-is selle isiku biomeetrilised andmed, kelle suhtes ei kehti viisanõue, ja arvestades, et viisaomaniku biomeetrilised andmed on juba praegu säilitatud viisainfosüsteemis, on liikmesriikide asutustel võimalik tuvastada iga nende territooriumil viibiv kolmanda riigi kodanik, kes on ületanud välispiiri seaduslikult. EES-i rakendamine võimaldab ka võidelda tõhusamalt terrorismi ja raskete kuritegude vastu. Sellise kuritegevusega nagu inimkaubandus ja inimeste või kaupade ebaseaduslik üle piiri toimetamine kaasneb arvukalt piiriületusi, mida hõlbustab kolmanda riigi kodaniku piiriüle tuse mitteregistreerimine. Piiriületuste registreerimise süsteemi puudumist kasutavad ära ka terrorismirühmitused ja radikaliseerunud isikud. EES-i kasutuselevõtt võimaldab toetada terroristide, kurjategijate, kahtlustatavate ja ohvrite usaldusväärset tuvastamist ning anda teavet kolmanda riigi kodanike, sealhulgas kuriteos kahtlustatavate varasemate reiside kohta. Nii täiendaks see Schengeni infosüsteemi teavet. Seega kaasneb eelnõuga oluline mõju riigi siseturvalisusele, kuna EES-i andmetele juurdepääsu tagamisel antakse õiguskaitseasutuste le 13 oluline vahend võitluses terrorismi ja muu raske kuritegevuse vastu. Sellega aidatakse parandada nii Eesti kui ka kogu Schengeni ala sisejulgeolekut. Lähtudes eeltoodust on mõju ulatus suur ja ebasoovitava mõju risk väike, kuid mõju sagedust ei ole võimalik prognoosida. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatus avaldab positiivset mõju piirivalveametnike piirikontrolli teostamisel, sest edaspidi ei pea sisenemis- ja lahkumistempleid käsitsi kontrollima ega lubatud viibimise kestust arvutama. Muudatused, mille järgi on ametiasutustel kohustus oma ülesannete täitmise käigus andmeid EES-i sisestada või teha EES-i toimikus muudatusi, ei tõsta oluliselt ametiasutus te töökoormust. Kuna määruse (EL) 2017/2226 järgi võivad õiguskaitseasutused teha päringuid EES-i kesksüsteemi ainult keskse juurdepääsupunkti ametniku kaudu, on PPA-l kohustus luua keskne juurdepääsupunkt, et tagada päringute tegemise võimalus. Keskse juurdepääsupunk ti ametniku ülesanded on kontrollida õiguskaitseasutuse päringu õiguspärasust, teha päring EES- i kesksüsteemi ning tagada, et päringule vastatakse. Õiguskaitseasutuste päringute hulka ei ole praegu võimalik prognoosida. See selgub EES-i rakendumisel, mistõttu ei ole võimalik hinnata, kui palju inimesi on keskse juurdepääsupunkti funktsioonide täitmiseks vaja. Lähtudes eespool kirjeldatust on mõju ulatus väike, sagedus suur, ebasoovitava mõju risk väike. Andmekaitse mõjuanalüüs Määruse (EL) 2016/679 artikli 35 lõikes 10 nähakse ette, et kui isikuandmete töötlemise õiguslik alus tuleneb EL-i õigusest või vastutavale töötlejale kohaldatavast liikmesriigi õigusest ja see õigus reguleerib kõnealust konkreetset isikuandmete töötlemise toimingut või nende kogumit ning andmekaitse mõjuhinnang on kõnealuse õigusliku aluse vastuvõtmise raames tehtud, ei pea mõjuanalüüsi uuesti tegema. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 288 lõike 2 kohaselt on määrus tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides Arvestades, et Euroopa Komisjon on määruste (EL) 2017/2225, (EL) 2017/2226 ja (EL) 2019/1896 väljatöötamise käigus mõjusid hinnanud, ei hinnata eelnõu andmekaitsemõju uuesti. Eelnõu koostajad on arvestanud, et tegemist on EL infosüsteemiga, kogutavaid andmeid säilitatakse EL ameti hallatavas kesksüsteemis ning EES-i rakendamiseks ei ole Eesti ametiasutustel vaja koguda täiendavaid andmeid ega neid andmekogudes säilitada. Samuti näeb määrus (EL) 2017/2226 ette andmete töötlemise reeglid ja järelevalve töötlemistoimingute üle, need sätted on piisavalt selged ja ei vaja rakendusmeetmeid Eesti õiguses. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu rakendamisega kaasnevad kulud Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele (edaspidi SMIT) ning PPA-le EES rakendamist võimaldavateks riigisisesteks arendustöödeks eraldas Euroopa Komisjon Sisejulgeolekufondist sihtotstarbeliselt 6 412 600 eurot (100% EL toetus), millest neli miljo nit eurot on ette nähtud piiritaristu integreerimise arendusteks ja 2 412 600 eurot riikliku liidese 24/7 ülalpidamiseks kuni 31.12.2022. EES rakendamiseks arendatakse piirikontro lli infosüsteemi PIKO, Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu, elamislubade ja töölubade registrit, samuti riigisisest viisaregistrit. Arendustega luuakse politseipatrullidele ka mobiilne võimekus kontrollida välismaalase Eestis viibimise kestust EES kesksüsteemist. Riikliku liidese ülalpidamise prognoositavad kulud koosnevad andmekeskuse 14 rendi, andmeside ja elektritarbimise kuludest. Lisaks on EES rakendamise tagamiseks eraldatud PPA-le Sisejulgeolekufondi riiklikust programmist ligi kolm miljonit eurot (75% EL toetus ja 25% riiklik kaasfinantseering) EES rakendamiseks vajalike sõrmejälje- ja näobiomeetr ia hõiveseadmete hankimiseks, piiripunktide infrastruktuuri ümberkorraldamiseks ning kasutajakoolituste läbiviimiseks. Ajavahemikuks 2023–2029 planeeritakse riikliku liidese ülalpidamise kulude katmist piirihalduse ja viisapoliitika rahastust. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks muudetakse järgmisi määrusi: 1) siseministri 20. detsembri 2007. aasta määrus nr 83 „Piirikontrolli andmekogu pidamise põhimäärus“; 2) siseministri 19. jaanuari 2009. aasta määrus nr 6 „Relvastatud pardasaatja ja teise riigi pädeva asutuse ametniku ametirelva alaliigid ning teise riigi pädeva asutuse ametniku ametirelva ja selle laskemoona käitlemise kord“; 3) siseministri 22. detsembri 2009. aasta määrus nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“; 4) siseministri 10. detsembri 2015. aasta määrus nr 71 „Viisaregistri põhimäärus“; 5) siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“; 6) siseministri 1. juuli 2020. aasta määrus nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu põhimäärus“. Samuti tuleb kehtestada uus siseministri määrus, et täpsustada piirieeskirjade kohases riiklik us lihtsustusprogrammis osalemise tingimused ja kord. Rakendusaktide kavandid on esitatud seletuskirja lisas. 9. Seaduse jõustumine Seaduse §-d 1–3 ja § 4 punktid 3 ja 4 jõustuvad 2022. aasta 1. mail. Paragrahvi 4 punktid 1, 2 ja 5 jõustuvad üldises korras, sest kavandatud muudatused ei nõua eelnõu adressaatide tegevuse ümberkorraldamist ega üleminekuaega. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ministeeriumidega ning esitatakse arvamuse avaldamiseks AKI-le, PPA-le, KAPO-le, VLA-le, MTA-le, RAB-ile, KeA-le ning SMIT-ile. 15