Lüganuse valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu avaliku väljapaneku tulemused

LÜGANUSE VALLAVALITSUS Nimekirja alusel 03.12.2021 nr 6-1/3-113 Lüganuse valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu avaliku väljapaneku tulemused Teavitame Teid vastavalt planeerimisseaduse § 82 lg 4 Lüganuse valla üldplaneeringu ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu avalikust väljapaneku tulemustest. Lüganuse valla üldplaneeringu koostamine ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine algatati Lüganuse Vallavolikogu 22.08.2018 otsusega nr 99. Üldplaneeringu eesmärgiks on Planeerimisseaduse § 75 toodud ülesannete lahendamine. Planeeringuga määratakse ruumilise arengu põhimõtted ja tingimused, mis vastavad valla sotsiaal-majanduslikele, kultuurilistele ja looduskeskkondlikele arenguvajadustele ja -suundumustele. Üldplaneeringu eesmärgiks on tagada elukvaliteet valla erinevates piirkondades ning toetada valla keskuse jätkuvat mitmekülgset arengut. Üldplaneeringuga ei kavandata olulisi muudatusi juba väljakujunenud asustusstruktuuris. Üldplaneeringuga paralleelselt viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mis toob välja planeeringu elluviimisega kaasnevaid võimalikke strateegilisi mõjusid ning esitab ettepanekuid planeeringu täiendamiseks. Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. Lüganuse valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu avalik väljapanek toimus 07.10.2021 – 05.11.2021. Saadame teile üldplaneeringu ja KSH eelnõu kohta avaliku väljapaneku jooksul esitatud ettepanekud ja vastusseisukohad. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marja-Liisa Veiser vallavanem Lisa 1 Lüganuse valla üldplaneeringu ja KSH eelnõu kohta avaliku väljapaneku jooksul esitatud ettepanekud ja vastusseisukohad. Mait Rei 5380 1456 [email protected] Keskpuiestee 20 Telefon +372 332 1320 registrikood 77000223 Kiviõli, Lüganuse vald E-post [email protected] a/k EE162200221068428704 43199 Ida-Viru maakond www.lyganuse.ee AS Swedbank  1 Üldplaneeringu ja KSH eelnõu kohta avaliku väljapaneku jooksul esitatud ettepanekud ja vastusseisukohad Ettepaneku esitaja/ kirja Ettepanek Vastusseisukoht kuupäev 1 Kaltsiumkarbonaat OÜ Oleme läbi vaadanud planeeringu materjalid ning edastame järgmised märkused. Arvestame ettepanekuga. 09.11.2021 (esitatud Seletuskirja peatükis 6.3.6.2 Tegutsevad ja avatavad karjäärid ja kaevandused on märgitud väljaspool avalikku (tsiteerin): „Kaevandamisluba on antud ka Lüganuse lubjakivikarjäärile (Keskkonnaameti väljapanekut). 16.02.2021 korraldus nr DM-109156-60). Turbatootmine toimub kahel Hiiesoo mäeeraldisel. Toimib Moldova kruusakarjäär; Suurekõrtsi ja Suurekõrtsi II lubjakivikarjäär, Kohtla-Järve lubjakivikarjäär.“. Täpsustame, et Keskkonnaameti 16.02.2021 korraldusega nr DM-109156- 60 anti Lüganuse lubjakivikarjääri kaevandamisluba nr KL-509345. Samas dokumendis on nn avamishuviga karjääride ja kaevanduste all märgitud (tsiteerin): „Kavandamisel on Murru paekivi karjäär“. Täpsustame, et nn Murru paekivikarjääri puhul on tegu Lüganuse lubjakivikarjääriga (kaevandamise luba KL-509345) ja õige nimetus mäeeraldisele on Lüganuse lubjakivikarjäär, mis asub Lüganuse lubjakivimaardlas (reg: 788). Palume seletuskirja täpsustada. 2 Muinsuskaitseamet Muinsuskaitseameti menetluskomisjon tutvus Lüganuse valla üldplaneeringu eelnõuga ja Arvestame ettepanekuga, 01.11.2021 nr 1.1-7/2205-5 palub kaaluda üldplaneeringu täiendamist järgnevate kommentaaride põhjal: täpsustame terminoloogiat. 1.1 soovitame ühtlustada kasutatavat terminoloogiat ja tuua selgemalt välja erisused Selgitame, et märgiline hoone võib, üldplaneeringus kasutatud terminite märgilise hoone, olulise avaliku kasutusega hoone, kõrge aga ei pruugi olla kultuuriväärtuslik kultuuriväärtusega objekti ja kultuuriväärtusega objekti vahel. Komisjoni hinnangul võiks kaaluda nende puhul ühtse termini kasutamist, kuna neile on antud sarnane tähendus. hoone. 1.2 soovitame kaaluda mälestise liikide ülevaate täiendamist lühianalüüsiga teemal, kuidas Selgitame, et ÜP tagada nende säilimine; täpsusastmele sobiv ja ÜP võimalusi arvestav mälestiste jaotus on juba seletuskirjas kajastatud ning vastavalt tingimused seatud (ptk 6.2.3.). Analüüsi seega ei teostata, kuna leiame, et lähenemine on piisavas täpsusastmes. 1.3 soovitame lisada mälestise liikide ülevaate juurde looduslike pühapaikade käsitlus; Selgitame, et mälestistele ei seata nende liikide kaupa erinevaid  2 kasutustingimusi. Leiame seega, et eraldi ülevaade mälestistest, mis on looduslikeks pühapaikadeks, ei ole otstarbekas. 1.4 soovitame tuua üldplaneeringu parema loetavuse eesmärgil kultuuriväärtuslike Selgitame, et kultuuriväärtuslike objektide kaitse- ja kasutustingimused iga kultuuripärandi objekti liigi kirjelduse objektide kaitse-ja kasutustingimuste juurde; seas on ka tingimusi, mis kehtivad kõikide käsitletud objektiliikide kohta. Dubleerimise vältimiseks jääme seega seletuskirja praeguse struktuuri juurde. 1.5 soovitame üldplaneeringus selgemalt defineerida kohalikku kaitset ja selle eesmärki; Arvestame ettepanekuga, kohaliku kaitset ja selle eesmärki täpsustatakse vastavalt kaitse alla võtmise määrusele (Maidla Vallavolikogu määrusega 21.10.2010 nr 10). 1.6 soovitame täiendada ja korrigeerida XX sajandi arhitektuuripärandi objektide tabelit: Arvestame ettepanekuga. lisada teave, kas objektid on kasutuses, korrigeerida objektide seisukorra hinnangut, Selgitame, et XX sajandi mis on mitmete objektide puhul (nt Kiviõli veetorn) hinnatud paremas seisukorras arhitektuuripärandi objektide tabeli olevaks kui nad tegelikult on; allikaks on Muinsuskaitseameti vastav register (sh objekti seisukord). Täpsustame registri põhjal, kas info on muutunud. Samuti lisame kasutamise info. 1.7 soovitame lisada XX sajandi arhitektuuripärandi objektid üldplaneeringu Selgitame, et üldplaneeringu põhijoonisele; kaartide loetavuse huvides ole me kandnud kõiki punktobjekte kaartidele kui neid on võimalik esitada tekstikujul (nt XX saj arhitektuuripärandi objektid). Jääme antud seisukoha juurde.  3 1.8 soovitame korrigeerida maakasutuse plaani ja muuta maa-alaliste mälestiste tähistus Arvestame ettepanekuga, maa- paremini loetavaks. Soovitame lisada kaardi legendi kultuurimälestise juurde info alalistele mälestistele lisatakse nende ümber paiknevate kaitsevööndite kohta; mälestise leppemärk. Kaardi legendi lisatakse märge kaitsevööndi kohta. 1.9 soovitame lisada maakasutuse plaanile kompostimisväljaku asukoht; Selgitame, et kompostimisväljak on maakasutuskaardil märgitud kalmistu juures (tähistab üldist vajadust, asukoht täpsustub kalmistul). Erra alevikus on kompostimisala lahendatav määratud jäätmekäitluse maa-ala raames. 1.10 soovitame kajastada ajaloolisi looduslike pühapaiku Lüganuse valla Arvestame osaliselt. Üldplaneeringu üldplaneeringus eraldi peatükina „6.2.3 Kultuuriväärtuslikud objektid“ all, et tõsta raames ei tehta ettepanekut/ei võeta teadlikust ning tagada nende säilimine. Riikliku kaitseta pühapaigad (Lisa 2) soovitame looduslikke pühapaikasid kohaliku võtta kohaliku kaitse alla (v.a Hiielinn) ja looduslikke pühapaiku peaks kuvama kaardil kaitse alla, kuna kaitse alla eraldi kihina. Looduslikud pühapaigad on olulise inimmõjuta rahvapärimuslikud ohverdamise, võtmisega kaasnevad piirangud pühakspidamise, ravimise, usulise või rituaalse tegevusega seotud paigad või asjad. maaomanikele. Need on olulised rahvapärimuskultuuri ning kohaliku identiteedi kandjad. Tegemist on eriilmeliste objektidega, milleks võivad olla metsad või puuderühmad, üksikud puud, Looduslikke pühapaikasid kivid, allikad, jõed, ojad, koopad või erinevad maastikuvormid nagu künkad, orud või väärtustatakse analoogselt lohud. Ajaloolise loodusliku pühapaiga peamiseks tunnuseks on suulise rahvapärimuse pärandkultuuriobjektidele jt olemasolu, mis kõneleb pühakspidamisest, ohvrite toomisest, palvetamisest ja objektidele, mida ei ole võetud ravitsemisest. Osa looduslikke pühapaiku on riikliku kaitse all muinsuskaitse (hetkel mälestiseliigiga riikliku või kohaliku kaitse alla. „arheoloogiamälestis“) või looduskaitse objektidena (Lisa 1). Informatsiooni leiab nende kohta kultuurimälestiste registrist: https://register.muinas.ee/ või EELIS infolehelt: https://eelis.ee/. Teistele looduslikele pühapaikadele, mis pole riikliku kaitse all (Lisa 2), soovitame kohaliku kaitse staatust. Lüganuse valla ala kattub suuresti Lüganuse kihelkonnaga, valla lääne poolne serv osaliselt ka Viru-Nigula kihelkonnaga. Muinsuskaitseameti koordineerimisel toimub üle-eestiline looduslike pühapaikade inventeerimine, mille käigus kaardistati mittemuinsuskaitsealuseid pühapaiku Ida-Virumaal 2017–2018. aastal. Aruanded vaatas üle Muinsuskaitseameti juures tegutsev ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu, kes tegi osade kaardistatud objektide puhul ettepaneku võtta need riikliku kaitse alla. Inventeeritud pühapaigad on kantud Maa-ameti pärandkultuuri  4 kaardile. Looduslikud pühapaigad säilivad kõige paremini oma traditsioonilises keskkonnas ja üldiselt tuleks nendes minimeerida inimmõju – v.a paikade traditsiooniline kasutamine või nende külastatavuse parandamine. Mälestisteks olevate looduslike pühapaikade ümber on tavapäraselt 50 meetri laiune puhvertsoon, et säilitada neid oma loomulikus keskkonnas ja miljöös. Samamoodi peaks käituma kohaliku kaitse all olevate looduslike pühapaikade puhul. Pühade puude/puude salude (tihti hiie-nime kandvad maastikuobjektid) kaitse puhul on oluline, et puud ei muutuks maastikumuutuste (peamiselt metsaraie) tõttu tormituultele avatuks. Pühaks peetud kividele on kõige ohtlikum maaparandus ja muud maastiku tugevalt mõjutavad tegurid (ehitus, karjäärid). Allikate kaitse puhul tuleb vältida otsest kahju objektile (metsa majandamine, mis rikub pinnast, ehitus jm), kuid lisaks arvestada, et ümbruses toimuvad inimmõjulised veerežiimi muutused ei kuivendaks allikat. Kultuurimaastikul paiknevate objektide puhul sobib piirkonna edasine kasutamine karja- või heinamaana. Metsas paikevate hiiepaikade puhul tuleks säilitada mets, eriti selles paiknevad vanemad puud. Looduslikud pühapaigad omavad lisaks kohaliku identiteedi hoidmisele ka turismi potentsiaali – seetõttu võib kaaluda looduslike pühapaikade laiemat tutvustamist ja tähistamist infotahvlite ja/või teeviitadega. 1.11 Muinsuskaitseamet edastab tabelid, milles on toodud välja looduslikud pühapaigad, mis - on tunnistatud kultuurimälestisteks (Lisa nr 1) ja pühapaigad, mis ei ole riikliku kaitse all (Lisa nr 2). 2.1 ajakohastada KSH aruande lk 71 asuv lause Muinsuskaitseameti poolt esitatud arheoloogia Arvestame ettepanekuga, uuendame prognoosalade info põhjal: KSH koostamise ajal on valla potentsiaalsed KSH aruannet. arheoloogiapärandi alad Muinsuskaitseameti poolt piiritlemisel, sisendi saamisel on otstarbekas aladega planeeringus arvestada ja seada aladele täpsustatud kasutamistingimused. 3 Maaeluministeerium Maaeluministeerium esitab oma seisukohad kooskõlas Riigikogu menetluses oleva Võtame teadmiseks. 19.10.2021 nr 4.1-5/998-3 väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevas seaduse eelnõus (Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (309SE)) (edaspidi selles kirjas seaduse eelnõu) toodud põhimõtetega. Märgime siinjuures, et seaduse eelnõu menetlus Riigikogus on pooleli ning selle tulemused ei ole teada. 1. Seletuskirja jaotises 3 „Lüganuse valla ruumilise arengu põhimõtted“ on kinnitatud, et - põllumajandusliku tootmise puhul hoitakse väärtuslikud põllumajandusmaad kasutusel, säilitades põllumajandusmaastike avatuse ning et uute põllumajanduslike tootmishoonete kavandamisel ja maastikule paigutamisel arvestatakse võimalike tootmisest tulenevate mõjudega nii elukeskkonnale kui maastikuväärtustele. Jaotises 5.22 „Põllu- ja metsa maa-ala (MP ja MM)“ märgitu kohaselt määratakse põllumajanduslikuks tootmiseks kavandatud ning  5 metsamaa metsaga kaetud või metsamajandusliku potentsiaaliga maa-alale põllu- ja metsa maa-ala juhtotstarve. Lisaks on kinnitatud, et põllumajandusmaad tuleb säilitada avatuna ning soovitatavalt kasutusel olevatena ning väärtuslikel põllumajandusmaadel tuleb jätkata põllumajanduslikku tegevust. 2. Seletuskirja jaotises 6.3.4 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ märgitu kohaselt loetakse Võtame teadmiseks. Lüganuse vallas väärtuslikuks põllumajandusmaaks vähemalt kahe hektari suurused maatulundusmaa sihtotstarbega haritava maa või loodusliku rohumaa massiivid, mille kaalutud keskmine reaalboniteet on võrdne 38 boniteedipunktiga või kõrgem. Väärtuslike põllumajandusmaade ja nende määramise ja kasutustingimuste seadmise eesmärk on tagada nende maade võimalikult suures ulatuses säilimine ja kasutamine sihipäraselt põllumajanduslikuks tegevuseks. Samas jaotises on seatud väärtusliku põllumajandusmaa kohta muu hulgas tingimus, et seda maad tuleb üldjuhul hoida põllumajanduslikus kasutuses ja vältida selle võsastumist ja metsastumist. Põldude sööti jätmisel tuleb tagada niitmine, et säilitada maastiku avatus. Väärtusliku põllumajandusmaa massiivile üldjuhul hoonestust ei rajata, kuid erandina võib sinna elamuid, tootmishooneid jms hajaasustuses vajalikke hooneid rajada tingimusel, et ehitamise tulemusena põllumassiiv ei tükeldu. Väärtuslikule põllumajandusmaale ei kavandata üldplaneeringus ka päikesejaamade rajamist. Maaeluministeerium analüüsis Lüganuse valla üldplaneeringuga määratavate väärtuslike põllumajandusmaade kaardikihti ja võrdles saadud tulemit Põllumajandusuuringute Keskuse poolt koostatud põllumajandusmaa massiive, seal hulgas eelduslikult väärtuslikke põllumajandusmaid, kajastava kaardikihi andmetega. Analüüsi tulemusena selgus, et valla üldplaneeringuga kavandatakse määrata väärtuslikuks põllumajandusmaaks u 3900 hektari ulatuses põllumajandusmaa massiive ning sarnase tulemi annab ka Põllumajandusuuringute Keskuse poolt koostatud kaardikihi analüüs. 3. Lüganuse valla üldplaneeringu koostajad on üldplaneeringus väärtusliku põllumajandusmaa Võtame teadmiseks. määramisel ja selle kaitse- ja kasutustingimuste seadmisel järginud seaduse eelnõus väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks seatud põhimõtteid. 4 Terviseamet Üldplaneeringus p 5.14 lk 34 märgitakse, et „Liimala ja Aa supelrannad ning Uljaste Võtame teadmiseks. ujumiskoht on kantud maakasutuskaardile“ ning on KSH aruandes p 4.2.4 lk 65 täheldatud Suplusvee seire korraldamine ei ole 20.10.2021 nr 9.3-1/21/4051-2järgmine „Mereäärsete puhke võimaluste tagamiseks näitab planeering supelranna maa-alad suunatav ÜP tasemel ning vajab ja seab arengutingimused nii Liimala kui Aa külas, avalik supluskoht säilib Uljaste järve eraldiseisvat protsessi. ääres“. Oluline on märkida, et Terviseameti 2020. a andmetel Lüganuse vallas paikneb üks supluskoht, mis asub Liimala külas mere rannal ning Terviseameti vee terviseohutuse infosüsteemis on olemas andmed selle supluskoha suplusvee kvaliteedi kohta. Ameti 2020. a hinnangu kohaselt Liimala supluskoha suplusvee kvaliteeti ei olnud võimalik hinnata ning klassifitseerida, kuna perioodil 2017-2020 oli Liimala supluskoha suplusvee 2019. aasta seireproovide kogus mittevastav määruse nr 63 lisa 1 nõuetele, millest 01.12.2020 teatas amet Lüganuse Vallavalitsusele kirjaga nr 9.2-3/20/10802-1. Ametil puuduvad andmed teiste üldplaneeringus märgitud supluskohtade (Aa supelrand ja Uljaste ujumiskoht) kohta.  6 Amet selgitab, et supluskoha omanikele või valdajatele tekib veeseaduse alusel kohustus Võtame teadmiseks. Suplusvee seire ohutuse tagamiseks supluskohad korrastada, teostada suplusvee seiret, hinnata vee kvaliteeti, korraldamine toimub väljaspool ÜP sh võimalike reostuste ja potentsiaalselt toksiliste sinivetikate esinemist rannas ning teavitada protsessi. supluskoha kasutajaid veekvaliteedist. Amet on määruse nr 63 § 1 lg 2 ja § 2 p 16 kohaselt arvestades määruse kohaldumise üle otsustav asutus. Seega on ametil õigus kohustada kohalikku omavalitsust või veekogu omanikku asutada supluskoht ja avada hooaeg kui ameti hinnangul käib veekogus ujumas suur hulk inimesi ning suplemist seal ei ole alaliselt keelatud või ei ole antud alalist soovitust veekogus mitte supelda või kui tegemist on traditsioonilise supluskohaga, supluskohas on olemas taristu ja ehitised, samuti kui propageeritakse või soodustatakse suplemist. Kuna üldplaneeringu kohaselt on Aa supelrand ja Uljaste ujumiskoht ka avalikult kasutatavad supluskohad ning peavad määruse nr 63 järgi olema suplejatele ohutud, siis teeb amet ettepaneku planeerida alates 2022. aasta suplushooajast suplusvee seiret Aa supelrannas ja Uljaste ujumiskohas. 5 Maa-amet 1. Joonisel Maakasutusplaan on märgitud Konksu (katastritunnus 43801:001:0166), Arvestame ettepanekuga. Kanaliotsa (katastritunnus 43801:001:0174), Aheraine (katastritunnus 44901:002:0408), Varuvälja (katastritunnus 44901:002:0415) katastriüksustele ning osale Kivijärve 26.10.2021 nr 6-3/21/15325-2 (katastritunnus 43801:001:0165) katastriüksusest mäetööstusmaa, kuid jääb selgusetuks, mille alusel vastav määrang on tehtud. Nimetatud aladel asus Aidu karjääri (loa nr KMIN-075; loa omaja Enefit Kaevandused AS) mäeeraldis ja selle teenindusmaa, mille luba kehtis kuni 03.05.2019. Maa-amet nõustub endise Aidu karjääri (luba nr KMIN- 075) alal mäetööstusmaa juhtotstarbega katastriüksustel Aheraine (katastritunnus 44901:002:0408) ja Aidu karjääriväli 2 (katastritunnus 49801:001:2000), kuna need on endiselt korrastamata. Keskkonnaamet pikendas 28.01.2021 kirjaga nr 12-1/21/737-2 Aheraine ja Aidu karjääriväli 2 kinnisasjade korrastatuks tunnistamise tähtaega kuni 31.12.2023. Ülejäänud endise Aidu karjääri alal palume mäetööstusmaa juhtotstarvet mitte märkida, kuna mäeeraldise ala on neil aladel korrastatuks tunnistatud ja kehtivat kaevandamisluba ei ole. Palume nimetatud katastriüksuste osas joonist täpsustada. Lisaks märgime, et kogu Uus-Kiviõli kaevanduse (loa nr L.MK/329491; loa omaja Enefit Power AS) mäeeraldise teenindusmaa ulatuses ei ole üldplaneeringus määratud mäetööstusmaad. Palume vastavalt ajakohastele andmetele planeeringu joonistel kajastada korrektselt mäetööstuse maa-ala kehtivate kaevandamisloaga mäeeraldistel ja nende teenindusmaadel. Allmaakaevanduse puhul palume mäetööstusmaa määrata teenindusmaa ulatuses. 2. Seletuskirja peatükis 5.3 Ühiskondliku hoone maa-ala (AA) on üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste all märgitud (tsiteerin): „Ühiskondlike hoonete kui tundlike hoonete Arvestame ettepanekuga. lähialasse mitte kavandada tootmishooneid vms häiringuid (nt müra, lõhn, vibratsioon, oluline liikluskoormus) põhjustavat maakasutust.“ Loetletud häiringud võivad aset leida  7 ka kaevandamistegevusel mäetööstusmaadel, kuna kaevandamisel müratase ja Selgitame, et lähiala ulatus ei ole liiklussagedus kasvab ning võib tekkida tolm. Palume seletuskirjas täpsustada tundlike ühese kaugusena määratav. Lähiala hoonete lähiala ulatust ning maardlaga kattumise korral lisada seletuskirja selgitus, et tuleb mõtestada vastavalt häiringule võimalusel tuleks vältida häiringuid (nt müra, lõhn, vibratsioon, oluline liikluskoormus) ja kavandatavale tegevusele (nt müra põhjustavat maakasutust ühiskondlike hoonete lähialasse. Seletuskirjas olev sõnastus jätab laia tõlgendamisruumi lähiala ulatuse osas, mis võib seega ulatuda ka maardlatega leviku puhul ala). Lähiala kattuvatele aladele. Häiringuid põhjustava maakasutuse, sh kaevandamistegevuseks mõtestamise aluseks on vajaliku mäetööstusmaa määramise keelamine halvendab maavarale juurdepääsu ja on modelleerimine/analüüs. Täpsustame vastuolus MaaPS §-ga 14 eeltoodud kirjelduse põhjal seletuskirja. 3. Joonise Maakasutusplaan kohaselt jäävad maardlad põllu-/metsamajanduse maa-alale ja väärtuslikule põllumajandusmaale. Seletuskirja peatükis 5.22 Põllu- ja metsa maa-ala (MP Arvestame ettepanekuga. JA MM) on kirjeldatud (tsiteerin): „Põllumaa on põllumajanduslikuks tootmiseks kavandatud ning metsamaa metsaga kaetud maa või metsamajandusliku potentsiaaliga maa-ala. Põllumajandusmaa maa-alal võivad asuda väikeelamud, ühiskondlikud hooned, äri- ja tootmishooned ja tehnorajatised“. Üldiste kasutus ja ehitustingimuste all on märgitud (tsiteerin): „Põllu- ja metsamaale võib hajaasustuse põhimõttel rajada ühepereelamuid (koos kõrvalhoonetega), puhkerajatisi, ühiskondlikke hooneid vms hooneid ja tehnorajatisi“ ning „Soodustamaks ettevõtlust võib hajaasustuses põllumajanduse ja metsamajanduse maa-alale rajada äri- ja tootmisettevõtteid ning muu otstarbega hooneid ja rajatisi juhul, kui need järgivad peatükis 2 toodud laiemaid põhimõtteid ning soovitud juhtotstarbele vastavaid tingimusi“. Seletuskirja peatükis 6.3.4 Väärtuslik põllumajandusmaa on väärtuslike põllumajandusmaade kasutamise tingimuste all märgitud (tsiteerin): „Väärtuslikule põllumajandusmaa massiivile üldjuhul hoonestust ei rajata. Elamuid, tootmishooneid jms hajaasustuses vajalikke hooneid võib erandina rajada tingimusel, et põllumassiivi ei tükeldata“ ning „Väärtuslikule põllumajandusmaale saab kavandada tuuleparke juhul, kui need paiknevad tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade sees“. Seletuskirja peatükis 6.3.6.2 Tegutsevad ja avatavad karjäärid ja kaevandused on maardlate kasutuselevõtmise üldiste tingimuste alla toodud (tsiteerin): „Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule. Püsiva iseloomuga tegevus on põhimõtteliselt lubatav, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda“. Täpsustame, et püsiva iseloomuga tegevus on võimalik siis, kui selle jaoks on saadud MaaPS kohane kooskõlastus või luba. Palume selguse mõttes viidatud lausest eemaldada sõna „põhimõtteliselt“, kuna selle sõna allesjätmise korral jääb mulje, et tegu on valdava üldjuhtumiga (põhimõtteliselt lubatav). Tegelikkuses on tegu erandjuhtumiga, millele on saadud igakordse kaalutlusotsuse tulemusena MaaPS alusel kooskõlastus või luba.  8 Selgitame, et püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste rajamisel maardlate aladele ei ole võimalik nende alt maavara kaevandada, kuna ehitiste püsimise võimaldamiseks tuleb ehitiste alla ja ümbrusesse jätta maapõuetugi ehk jätta maavara kaevandamata. Kaevandamise võimaluse vähenemise korral olemasolev olukord maavarale juurdepääsu osas halveneb ja tegu on vastuoluga MaaPS §-ga 14. Palume seletuskirja üheselt mõistetavuse tagamiseks lisada, et maardlatega kattuvatel aladel on ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine võimalik vaid peale maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. Seletuskirja peatükis 6.3.6.1 Maavarad on loetletud Lüganuse valla territooriumile jäävad Arvestame ettepanekuga. maardlad ning lubjakivimaardlate alla on märgitud ka Murru, kuid vastava nimega maardlat Lüganuse vallas ei asu. Palume seletuskirja täpsustada. 4. Seletuskirja peatükis 6.3.6.2 Tegutsevad ja avatavad karjäärid ja kaevandused on märgitud Arvestame ettepanekuga. (tsiteerin): „Kaevandamisluba on antud ka Lüganuse lubjakivikarjäärile (Keskkonnaameti 16.02.2021 korraldus nr DM-109156-60). Turbatootmine toimub kahel Hiiesoo mäeeraldisel. Toimib Moldova kruusakarjäär; Suurekõrtsi ja Suurekõrtsi II lubjakivikarjäär, Kohtla-Järve lubjakivikarjäär.“. Täpsustame, et Keskkonnaameti 16.02.2021 korraldusega nr DM-109156-60 anti Lüganuse lubjakivikarjääri kaevandamisluba nr KL-509345. Turbatootmine toimub Hiiesoo turbatootmisalal (loa nr L.MK.IV-55900). Moldova kruusakarjääri loa nr on IVIM-007. Lüganuse vallas asuvad lubjakivikarjäärid Suurkõrtsi lubjakivikarjäär (loa nr L.MK/317612), Lüganuse lubjakivikarjäär (loa nr KL-509345) ja Kohtla-Järve lubjakivikarjäär (loa nr L.MK/330055). Suurkõrtsi II lubjakivikarjäär asub Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas. Lisaks on avamishuviga karjääride ja kaevanduste all märgitud (tsiteerin): „Kavandamisel on Murru paekivi karjäär“. Täpsustame, et Murru puhul on tegu lubjakivikarjääriga ehk õige nimetus mäeeraldisele on Murru lubjakivikarjäär. Palume seletuskirja täpsustada. 5. Seletuskirja peatükis 6.3.6.2 Tegutsevad ja avatavad karjäärid ja kaevandused on Arvestame ettepanekuga, tingimus maardlate kasutuselevõtmise üldiste tingimuste alla toodud (tsiteerin): „Majandustegevuse sõnastatakse ümber: Karjäärid tuleb lõppemisel karjäärid korrastada, et võimaldada maade edasist kasutust kas metsamaana, korrastada enne kaevandamisloa puhkeala või ehitusalana. Soodustatud on karjäärialade kasutuselevõtmine kehtivuse lõppemist vastavalt taastuvenergeetika tootmiseks ja kokkusobivate otsarvete kombineerimine“ ning „Turba kaevandamiseks tuleb eelistada juba kuivendusest rikutud alasid“. Selgitame, et kehtivatele õigusaktidele, et majandustegevuse lõppemisel kasutusest väljalangenud karjääris võib olla veel võimaldada maade edasist kasutust ammendumata maavaravaru, mida võidakse hakata tulevikus kaevandama ning sellele kas metsamaana, peab olema tagatud juurdepääs. Palume seletuskirjas täpsustada, et karjäärialade kasutusele puhkeala või ehitusalana. võtmine muul eesmärgil kui kaevandamine on võimalik vaid juhul, kui Soodustatud on karjäärialade kaevandamistegevus on antud alal lõppenud ning maavara on ammendunud. Arendusalade kasutuselevõtmine  9 kattumisel kehtivate ja taotletavate mäeeraldistega või nende teenindusmaadega on vaja taastuvenergeetika tootmiseks ja saada kaevandamisloa omaja/taotleja nõusolek. teiste kokkusobivate otsarvete kombineerimine. Karjäärialade MaaPS § 45 lõige 1 sätestab, et turba kasutusele võtmine muul eesmärgil kaevandamiseks on lubatud kaevandamisluba taotleda üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud kui kaevandamine on võimalik peale alal või maardlal. Kui ala asub keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 87 maavara ammendumist ja „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate kaevandusloa omaja/taotleja turbaalade nimekiri“ lisas 1 või 2 toodud alal, siis võib seal taotleda turba kaevandamise nõusolekul. luba. Palume seletuskirjas täpsustada turba kaevandamiseks sobilikke alasid. Nõustume seletuskirjas ka järgneva täpsustusega (tsiteerin): Turba kaevandamiseks võimalusel Täpsustame seletuskirja eelistada juba kuivendusest rikutud alasid“. turbatootmiseks sobilike alade osas. 6. Maardlad asuvad Lüganuse valla territooriumil valdavalt hajaasustatud aladel. Seletuskirja Arvestame ettepanekuga. peatükis 6.5.8.2 Väiketuulikud on märgitud (tsiteerin): „Väiketuulikute püstitamine võib toimuda kogu valla territooriumil üldjuhul projekteerimistingimuste alusel ja järgides alltoodud tingimusi“. Loetletud tingimuste seas on kirjeldatud (tsiteerin): „Hajaasustatud aladel võib tuuleenergeetika rakendamiseks püstitada väiketuulikuid oma majapidamise või ettevõtte tarbeks“. Palume tingimustesse lisada ka, et maardlatega kattuvatel aladel on võimalik püsiva iseloomuga ehitisi rajada juhul, kui maavaravaru on ammendatud või kui selleks on saadud MaaPS alusel kooskõlastus või luba. Kehtivate ja taotletavate lubadega mäeeraldistega või nende teenindusmaadega kattumisel on tuulikute ja nendega seotud taristu rajamiseks vaja saada kaevandamisloa omaja/taotleja nõusolek. 7. KSH aruande eelnõu peatükis 4.1.2.1. ROHELINE VÕRGUSTIK on rohelise võrgustiku Arvestame ettepanekuga. vähendamise põhjusena võrreldes olemasoleva olukorraga toodud (tsiteerin): „Kattumine Põhja-Kiviõli ja Põhja-Kiviõli II karjääriga: analoogselt endise Aidu karjäärile on tegemist rikutud maakasutusega alaga, mis kaevandustegevuse lõppedes korrastatakse puhkealaks“. Täpsustame, et kehtivate kaevandamislubade kohaselt on Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjäär (loa nr KMIN-105) mäeeraldise korrastamise suunaks metsamaa, tehisveekogu ning PõhjaKiviõli põlevkivikarjäär (loa nr KMIN-045) mäeeraldise korrastamise suunaks on metsamaa. Palume KSH aruande eelnõud täpsustada. 8. Joonis Maakasutusplaan järgi asuvad maardlad taastuvenergeetika maa-alal. Seletuskirja Arvestame ettepanekuga. peatükis 6.5.8.3 Päikeseenergeetika on kirjeldatud (tsiteerin): „Päikeseenergeetika tootmise olemasolevad ja kavandatavad alad on planeeringus välja toodud taastuvenergeetika maa-ala juhtotstarbena. Täiendavalt on võimalik päikesepaneele ja päikeseparke kavandada vastavalt alltoodud tingimustele“. Tingimuste seas on toodud (tsiteerin): „Päikeseparkide kasutuselevõtu kavandamisel tuleb asukoha valikul eelistada  10 väheväärtuslike alade kasutamist ning endisi jäätmaid – nt endisi karjääride alasid, puistanguid, tootmisest väljalangenud tootmisalasid, väheviljakaid põllumaid“ ning „Tiheasustusega aladel võib päikesepaneele paigutada enda tarbeks hoonetele (katused ja seinad) ja maapinnale. Võrku müümise eesmärgil kavandatavad päikeseparkide rajamisel (üle 100 kW) on vajalik DP koostamine“. Selgitame, et karjäärialade kasutuselevõtmine muul eesmärgil kui kaevandamine on võimalik vaid juhul, kui kaevandamistegevus on antud alal lõppenud ning maavara on ammendunud. Maardlatega kattuvatel aladel on võimalik püsiva iseloomuga ehitisi rajada vaid aladele, kus maavaravaru on ammendatud või kui selleks on saadud MaaPS alusel muu kooskõlastus või luba. Üldplaneeringuga ei anta MaaPS alusel kooskõlastust taastuvenergeetika kavandamisele maardlate aladele. Palume seletuskirja täpsustada. 9. Joonis Maakasutusplaan järgi asuvad maardlad tuuleenergeetika arendamiseks Arvestame ettepanekuga. potentsiaalselt sobivatel aladel. Leppemärgi selgituseks on märgitud, et arendusvõimalused selguvad DP, KSH ja uuringute käigus. Seletuskirja peatükis 6.5.8.1 Tuulepargid on kirjeldatud (tsiteerin): „Planeeringuga nähakse ette põhimõtteliselt sobivad alad tööstuslike tuulikutega tuuleparkide arendamiseks. Planeeringuga ei nähta ette üksikute tööstuslike tuulikute kavandamist. Tuuleparkide kavandamine on seletuskirja kohaselt võimalik IdaViru maakonnaplaneeringuga kavandatud tuuleenergeetika aladel (kantud üle maakonnaplaneeringust); varasematel ehitusõigust tagavatel planeeringualadel; üldplaneeringu käigus leitud potentsiaalsetel tuuleenergeetika aladel“. Seletuskirja joonisel 14 on toodud põhimõtteliselt sobivate tuuleenergeetika aladena Lüganuse vallas Varja tuulepargi teemaplaneeringu, Purtse tuulepargi teemaplaneeringu ja Aidu tuulepargi teemaplaneeringu tuulikute asukohad, sh kehtetuks tunnistatud ja kehtestamata tuuliku asukohad, mida joonisele Maakasutusplaan ei ole märgitud, kuid mis kattuvad Aseri fosforiidimaardlaga (registrikaart nr 191), Suurkõrtsi lubjakivimaardla (registrikaart nr 808) ja Suurkõrtsi lubjakivikarjäär (loa nr L.MK/317612; loa omaja Kiviluks AS; luba kehtib kuni 02.10.2034) mäeeraldise ja selle teenindusmaaga. Seletuskirja peatükis 6.5.8.1 Tuulepargid on kirjeldatud (tsiteerin): „Reaalsed arendusvõimalused selguvad detailsemate planeeringute ja nende raames läbiviidavate uuringute ning mõjude hindamise käigus (keskkonnamõju strateegiline hindamine keskkonnamõju hindamise täpsusastmes)“. Selgitame, et tuulepargi alad kattuvad ka mitmete mäeeraldistega ja nende teenindusmaadega. Näiteks Hiiesoo turbatootmisala (loa nr L.MK.IV-55900; loa omaja AS Tootsi Turvas, luba kehtib kuni 23.03.2050), Uus-Kiviõli kaevandus (loa nr L.MK/329491; loa omaja Enefit Power AS, luba kehtib kuni 10.07.2049), Kohtla-Järve lubjakivikarjäär (loa nr L.MK/330055; loa omaja Osaühing VKG Tsement, ärinimi peale 17.08.2018 on VKG Logistika OÜ, luba kehtib kuni 10.05.2048), Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäär (loa nr KMIN-045; loa omaja OÜ Kiviõli Keemiatööstuse, luba kehtib kuni 18.07.2028), PõhjaKiviõli II põlevkivikarjäär (loa nr KMIN-105; loa omaja OÜ Kiviõli Keemiatööstuse,  11 luba kehtib kuni 27.01.2036) mäeeraldiste teenindusmaadega. Lisaks kattuvad potentsiaalsed tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad Keskkonnaametis menetluses olevate Oandu põlevkivikaevandus mäeeraldisega (taotleja VKG Kaevandused OÜ), Sonda II põlevkivikaevandus (taotleja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ) mäeeraldisega ja selle teenindusmaaga, Sonda põlevkivikaevandus (taotleja VKG Kaevandused OÜ) mäeeraldisega. Palume seletuskirja lisada, et kehtivate ja taotletavate mäeeraldistega või nende teenindusmaadega kattumisel on tuuleenergeetika arendamiseks vaja saada kaevandamisloa omaja/taotleja nõusolek. Palume seletuskirjas täpsustada, et tuuleparkide kavandamisel tuleb arvestada, et maardlatega kattuvatel aladel on võimalik püsiva iseloomuga ehitisi rajada vaid aladele, kus maavaravaru on ammendatud või kui selleks on saadud MaaPS alusel kooskõlastus või luba. Üldplaneeringuga ei anta MaaPS alusel kooskõlastust tuuleenergeetika arendamise kavandamisele maardlate aladele, v.a. juhtudel, kus selleks on saadud kooskõlastus muu dokumendiga enne käesoleva üldplaneeringu kehtestamist. Kehtivate ja taotletavate mäeeraldistega või nende teenindusmaadega kattumisel on tuulepargi rajamiseks vaja saada kaevandamisloa omaja/taotleja nõusolek. Lisaks palume seletuskirjas selgitada ORME mõiste tähendust, nagu seda on tehtud KSH Arvestame ettepanekuga, ORME aruande eelnõu peatükis 4.4. MÕJU KULTUURIPÄRANDILE. mõiste lisatakse. Tulenevalt MaaPS sätestatud vajadusest tagada juurdepääs maavarale ja maavara Võtame seaduse muutmise eelnõu kaevandamisväärsena säilimine, nõustub Maa-amet maardlate aladel, kus kaevandamisele ei ole seatud seadustega piiranguid, edaspidi päikeseelektrijaama/tuulepargi ehitusloa VTK teadmiseks. andmisega ainult siis, kui päikesepark/tuulepark rajatakse ajutise iseloomuga ehitisena. Täiendavalt informeerime, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on algatanud ja esitanud 02.08.2021 kirjaga nr 2-2/21-0400/4660 ministeeriumitele kooskõlastamiseks ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK). VTK punktis 9.1.6 on välja toodud ettepanek aladel, kus maavarad on MaaPS alusel arvele võetud, kuid maavarade kasutusse võtmist lähemas ajaperspektiivis kavandatud ei ole, vahekasutusena lubada ajutiste ehitiste tähtajaks kuni 50 aastat. Peale VTK-s märgitud ehitusseadustiku muudatuste kehtestamist ja MaaPS-us maapõue kaitse põhimõtete muutmist saab Maa-amet kaaluda ehitus- ja kasutusloa andmise lubamist kooskõlas uuendatud seaduste mõttega. 6 Kaja Toikka, Elukeskkonna kvaliteedi tagamisel tuleb lähtuda turvalise ja kvaliteetse ruumi loome Selgitame, et olulise ruumilise põhimõtetest. Kuna valla eripäraks on arendussurve just hajaasustusega aladel, sh valla mõjuga ehitiste (ORME) mõistes on 04.11.2021 atraktiivseimates piirkondades (nt Maidla-Savala piirkond, valla rannikuala külad), on oluline potentsiaalsete tuuleenergeetika hoida häiringutevaba meeldivat elukeskkonda ka hajaasustuses;  12 Olulise ruumilise mõjuga ja ohtliku ettevõtte kavandamisel on vajalik hoolikas asukohavalik, alade kriteeriume hoolikalt kaalutud mis arvestab erinevate mõjude kõrval ka kõrgekvaliteedilise ja väärtusliku elukeskkonna ning säilimisega; jääme eluhoonetest määratud puhvri juurde, kuna seda toetab eelnev Võttes arvesse seni maailmas tehtud uuringuid, mis näitavad, et tuulegeneraatorile lähemal kui kogemus ja väljakujunenud praktika. 2 kilomeetrit elavatel inimestel võib tekkida nn. tuulegeneraatori sündroom, mis seisneb Viidatud uuringu (2009) järgselt on valguse ja varju vilkuva vaheldumise ning madalate helisageduste põhjustatud inimeste tuulikute tehnoloogia täienenud (nt kuulmis- ja tasakaaluelundite häirituses ning sellest tingitud tervisehäiretes, teen ettepaneku tuulikud on vaiksemad). suurendada üldplaneeringus puhverala tuulikutest olemasolevate elu- ja ühiskondlike Tagamaks elukeskkonna kvaliteeti hooneteni 1000 meetrilt 2000 meetrini. on ÜP seadnud tuuleparkide Lisa - Tuulegeneraatori sündroom: vaatluse aruande kokkuvõte. Nina Pierpont, 2009. kavandamisel nii varjutuse kui müra http://www.windturbinesyndrome.com/img/WTS-estonian.pdf modelleerimise nõuded. 7 Rahandusministeerium Lüganuse valla üldplaneeringu eelnõu peatükis 1 „Planeeringus kasutatud mõisted ja Arvestame ettepanekuga, lühendid“ on piirkondliku keskuse näitena esitatud Rapla linn. Ida-Virumaa kontekstis palume maakondliku keskusena lisatakse 01.11.2021 nr 14-11/6712-3 valida mõni muu näide, mis iseloomustaks kohalikku elukorraldust. Kohtla-Järve ja Jõhvi linnad. Peatükis 5.2 „Äri maa-ala (Ä)“ on kirjas, et krundi minimaalne suurus 30 m2. Selgusetuks Selgitame, et kuna krundisuurus on jääb, kas 30m2 minimaalse suurusega krundi määranguga täideti PlanS § 75 lõike 1 punktis kajastatud ptk 5.2, siis kehtib see 24 nimetatud tingimusi või laieneb see kitsendus vaid äri maa-ala juhtotstarbega kruntidele. vaid äri maa-alade kohta. Peatükis 5.11 „Puhke- ja virgestuse maa-ala (PV)“ on kirjas, et lubatud on väikeses mahus Arvestame ettepanekuga, täpsustame maa-alast ka vastava otstarbega hoonete rajamine. Siinkohal on vajalik ära märkida lubatud hooneid (nt kiosk, tualetid, maksimaalne krundi suurus, mida mõeldakse väikeses mahus maa-alaks või hoonete matkaonn jms). kasutustüübid mida sinna lubatakse ehitada. Peatükis 8 „Planeeringu elluviimine“ on kirjas, et üldplaneeringuga tehakse ettepanek Arvestame ettepanekuga, lisame maakonnaplaneeringu muutmiseks – vähendada rohevõrgustiku ulatust endise Aidu karjääri joonise. alal. Üldplaneeringu seletuskirjale on vajalik lisada väljavõte joonisest (millises osas ja kui palju soovitakse muuta rohevõrgustiku ulatust). Rahandusministeeriumi 29.01.2020 kirjas nr 14-11/159-3 palusime üldplaneeringu Arvestame ettepanekuga, lisame et seletuskirjas kirjeldada põhimõtteid, mille alusel otsustatakse, kas detailplaneeringu ulatuslik muutus on see, kui otstarve ei algatamise taotluses soovitud maakasutuse juhtotstarbe muudatused on nn ulatuslikud või vasta 51% ulatuses juhtotstarbega mitte, st kas soovitakse muuta üldplaneeringu lahendust. Seda ei ole tehtud. Palume lisada lubatule. Arvestama peab ka ÜP vastavad põhimõtted ja selgitus üldplaneeringu seletuskirja. ruumilise arengu põhimõtete ja tingimustega.  13 PlanS § 125 lõike 3 järgi võib kohaliku omavalitsuse volikogu olulise avaliku huvi Selgitame, et olulise avaliku huvi olemasolu korral algatada detailplaneeringu koostamise. 29.01.2020 kirjas palusime, et määratlemine üldplaneeringu seletuskirjas kirjeldatakse põhimõtteid, mille alusel määratakse oluline avalik toimub igakordse kaalutlusotsuse huvi. Seda ei ole tehtud. Olete märkinud, et üldplaneeringus avaliku huvi määramise kujul ning see on vallavolikogu põhimõtete defineerimine ei ole eeldatavalt otstarbekas. Toonitame veelkord, et olulise avaliku huvi määratlemise põhimõtete seadmine üldplaneeringus on oluline ja vajalik selleks, pädevuses. Üldplaneeringut seega ei et edaspidine olulise avaliku huvi määratlemine toimuks ühetaolistel alustel. Ennekõike täiendata. võimaldab see tagada õigusselgust, et oleks selge ja arusaadav, milliste asjaolude esinemisel võib mõistlikul määral juba tagajärgi (antud juhul siis seda, et vajalik on detailplaneeringu koostamine) ette näha. Seega peame jätkuvalt vajalikuks nende põhimõtete üldplaneeringu seletuskirjas kirjeldamist. Peatükis 6.5.8.3 „Päikeseenergeetika“ on kirjas, et võrku müümise eesmärgil kavandatavad Selgitame, et sõnastame tingimuse päikeseparkide rajamisel (üle 100 kW) on vajalik detailplaneeringu koostamine. Millistel ümber järgnevalt: Tiheasustusaladel tingimustel on tiheasustusalal võimalik rajada päikeseparki võimsusega 16-99 kW? Kuni 15 on päikeseparkide ja kW võimsusega päikeseelektri tootjaid teatakse kui valdavalt omatarbeks päikeseenergia salvestusseadmete puhul kohustus tootjaid ehk mikrotootjaid, kellele on Eesti Energia välja töötanud lihtsustatud tingimused. koostada detailplaneering. Juhul, kui päikesepaneelide/pargi ja salvestusseadmete kavandamine lahendatakse elektrisüsteemi ümberehitusena, ei ole detailplaneeringu koostamine vajalik. Enne üldplaneeringu vastuvõtmist Lüganuse Vallavolikogu poolt palume kõikidelt Võtame teadmiseks. kooskõlastajatelt saada kinnitus planeeringulahenduse sobivuse kohta, kas kooskõlastamise või täiendavate ettepanekute puudumise märkega. Rahandusministeerium ei pea vajalikuks, lisaks planeerimisseadusega ja üldplaneeringu Võtame teadmiseks. lähteseisukohtadega nõutuile, määrata Lüganuse valla üldplaneeringule täiendavalt koostöötegijaid ja kaasatavaid isikuid. 8 Keskkonnaamet 1. Looduskaitse Arvestame osaliselt – lisame üldistatult 1.1 ÜP ptk-s 2.2 (lk 9) on esitatud avalause: „Valla loodusväärtusteks on...ˮ Lüganuse valda „kaitsealad“. 05.11.2021 nr 6- jääb suur osa (üle 4200 ha) Sirtsi looduskaitsealast ja loodusalast. Palume ptk-s 2.2 5/21/20570-2 nimetada Sirtsi looduskaitseala, kuna tegemist on nii suuruse kui mitmekesiste loodusväärtuste poolest olulise alaga.  14 1.2 Ptk-s 5.14 (lk 34) on välja toodud üldised supelranna ja supluskohtade kasutustingimused. Võtame teadmiseks. Selgitame, et Uljaste ujumiskoht asub Uljaste maastikukaitsealal (MKA), kus arendustegevusel tuleb ptk 6.3.1. Looduskaitse alused arvestada loodusväärtustega ja määrusega. objektid on välja toodud vajadus lähtuda õigusaktidest/ kaitse- eeskirjast. 1.3 Ptk-s 6.2.1 (lk 40) on lause: „Uljaste järve kirde- ja idakallas on liivane ja heaks Arvestame ettepanekuga. supluskohaks.“ Uljaste järve kaldalähedases osas paiknevad II kaitsekategooria veetaimed, mida sage tallamine kahjustab. Palume hea supluskohana mitte nimetada kirdekallast. Uljaste järve supluskohana on sobiv ÜP maakasutusplaanil märgitud asukoht. . vt Vabariigi Valitsuse 31.03.2017 määrus nr 69 „Uljaste maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ 1.4 Ptk-s 6.3.1 (lk 51) on viidatud: „Alutaguse rahvuspargi kaitse lähtub kaitse-eeskirjast ja Arvestame ettepanekuga. kaitsekorralduskavast.“ Hetkel Alutaguse rahvuspargil kaitsekorralduskava ei ole ning ilmselt planeeringu kehtestamise ajahetkel ka mitte. Palume eemaldada viide kaitsekorralduskavale või lisada täpsustus, et kava koostatakse eeldatavasti 2023. a. Palume lisada lõiku lause: „Samuti lähtub nii kaitse-eeskirjast kui kaitsekorralduskavast Uljaste maastikukaitseala ja Sirtsi looduskaitseala kaitse.“ 1.5 ÜP ptk-s 6.3.5 (lk 56) on kirjas: „Olemasolevate ja väljakujunenud hoonestatud alade Arvestame ettepanekuga, täpsustame teenindamiseks rajatavaid teid ning tehnovõrke ja -rajatisi käsitletakse seletuskirjas lähenemist. looduskaitseseaduse § 38 lõike 5 mõistes kui üldplaneeringuga kavandatuid ja neile ei laiene ehituskeeld kalda ehituskeeluvööndis.“ Keskkonnaamet on seisukohal, et antud juhul on tegemist liiga üldise lähenemisega. Seletuskirjas tuleb välja tuua, milliseid ehitisi ja kuhu üldplaneeringuga planeeritakse. Ligikaudsed asukohad kajastada ka kaardil. Ilma nimetatud informatsioonita ei ole võimalik hinnata, kas ranna ja kalda kaitse eesmärkidega on arvestatud. Kui ei ole välja toodud, kuhu ja mida planeeritakse, siis on antud hetkel ka hindamata kalda kaitse eesmärkidest lähtuvalt, kas seal saab looduskaitseseaduse § 38 lõiget 5 rakendada ja vastava ehitise püstitamist lubada. 1.6 Uljaste järve lähedale on planeeritud parkla. Maakasutuse kaardilt ei ole võimalik parkla Selgitame, et parkla on kavandatud asukohta üheselt välja lugeda. Juhime tähelepanu, et järveäärse parkla asukohta arutati ka vahetult kaitsealast väljapoole. 2017. aastal Uljaste MKA kaitsekorralduskava koostamise käigus. Kaitsekorralduskava Nõustume, et planeeringu pdf- ptk-s 3.2 on välja toodud: „Sonda vallavalitsusel on huvi rajada parkla lisaks RMK kaartide mõõtkavast tulenevalt võib hooldatavale parklale ka kaitseala piirile (parkla jääks kaitsealast välja) riigimaale.“ Parkla on võimalik rajada kaitseala piiriks oleva pinnastee kõrval asuvale lagedale alale. asukoht jääda ebaselgeks. Planeering Palume eelneva kohaselt täpsustada KSH aruande eelnõud. on kättesaadav ka kaardirakendusest (https://hendrikson.ee/maps/L%C3% BCganuse-vald/, mis võimaldab asukohta täpsemalt tuvastada.  15 Leiame, et KSH aruande täiendamine ei ole seega vajalik. 1.7 KSH aruande ptk-s 5.3 (lk 94) on välja toodud täiendavad looduskaitselised puhvrid, mille Arvestame ettepanekuga. on välja töötanud Keskkonnaamet. Mõned nimetatud puhvrid tekitavad küsimusi – nt 3000 m puhver händkaku punktleiukohast. Händkakk on III kaitsekategooria liik ning ei ole olulisel määral ohustatud, mistõttu sellise ulatusega puhver ei ole vajalik. Keskkonnaamet on soovitanud antud liigi pesakohale (nagu ka teistele kaitsealustele röövlindudele, välja arvatud kotkad) 1000 m ulatusega puhvrit. 1.8 Eestile ja EL-le kohustuslik COP 12 (Conference of Parties) resolutsioonis CMS Arvestame ettepanekuga. (Convention on the Conservation of Migratory Species of Wild Animals), mille EL Eesti eesistumisel on heaks kiitnud ning on antud juhtnöör kaitsealadel päikeseparke vältida. Palume ÜP ptk 6.5.8.3 lisada, et päikeseparkide rajamist tuleb kaitsealadel vältida. 1.9 Lisaks rohevõrgustiku (RV) ruumielementide määratlemisele (tugiala, rohekoridor) tuleks Selgitame, et ÜP ei määra ÜP-s välja tuua RV vastavus hierarhilisele tasemele ehk väärtusklassile – riiklik, ruumielementide hierarhiat, kuna ÜP maakondlik, kohalik tugiala. Hierarhilised tasemed annavad olulist infot otsustajale hilisemal ei sea tingimusi vastavalt RV tingimuste rakendamisel. Nt uushoonestuse lubamine riikliku tähtsusega tugialale hierarhiale. Üldplaneeringu joonistel vajab veelgi põhjalikumat kaalumist kui ehitustegevus kohaliku tähtsusega tugialal. Palume ÜP joonistel välja tuua rohevõrgustiku konfliktkohad (probleemkohad) ja võtmealad ei tooda välja konfliktkohti või (leevendatud konfliktkohad, nt ökoduktid, ulukitunnelid). Nende toimimise tagamiseks on võtmealasid (nt ökoduktid, vajalik seada eritingimusi maakasutuse suunamiseks, sh arvestades ka töös olevates ulukitunnelid), kuna ÜP taristuprojektides kavandatavate uute rajatistega ( sh 2+2 maantee kavandamisel). täpsusastmes ei ole antud info teada (näiteks 2+2 maantee koridor on esialgne ning ei ole selgust, kas koridor jääb antud asukohta). Nõustume, et vajalik on tagada rohevõrgustiku toimivus, mistõttu lisame planeeringusse, et 2+2 maantee kavandamise korral on vajadus tagada ökoduktide ja ulukitunnelite toimivus. 2. Natura hindamine 2.1 Natura hindamises on Sirtsi ja Muraka loodusala puhul mainitud tuulepargiga seotud Arvestame ettepanekuga, lisame taristu (juurdepääsuteed, elektriliitumised) võimalik mõju. Ehkki see osaliselt kajastub Sirtsi ja Muraka loodusalade KSH aruande tabelis 4 (veerus „mõju hinnang“), siis tuleb Keskkonnaameti hinnangul  16 siiski veerus „Leevendavate meetmete kavandamine ning soovitused järgmisteks Natura hindamise juurde vastava etappideks“ anda reaalsed suunised ja soovitused leevendavateks meetmeteks (mitte ainult suunise. suunis viia läbi järgmises etapis Natura hindamine). Palume Sirtsi ja Muraka loodusala puhul leevendava meetmena (konkreetse suunisena järgmisse arendusetappi) välja tuua tuuleparkide ja täiendava taristu rajamisel arvestada lendorava elupaigavõrgustikuga, vältimaks või minimeerimaks uute teede või liinikoridoride rajamisel elupaikade sidususe katkestamist. Kui ebasoodsa mõju osas on kahtlusi või seda mõju ei ole võimalik leevendada, siis ÜP-d kooskõlastada ei ole võimalik 2.2 Natura võrgustiku linnualade omavahelise sidususe osas (nt Muraka linnuala lahustükid, Arvestame ettepanekuga, lisame sidusus Sirtsi linnualaga) võivad samuti olulist mõju omada tuuleparkide tarbeks rajatavad suunised-soovitused tuuleparkide elektriliitumised. Tabel 4 peab sisaldama ka leevendavaid meetmeid (suuniseid-soovitusi) elektriliitumise osas tuulealade elektriliitumiste rajamiseks linnustikule olulistes maastikes. Näiteks sellistel aladel on edasise arendamiseks (s.t detailse ja looduskaitseliselt kindlasti eelistatumad kaabelühendused, mille väiksema ulatusega kaitsevööndis on väiksem raadamisvajadus ja seeläbi ka väiksem metsamaastikku killustav tehnilise lahenduse mõju ning mis ei põhjusta ka vastandina õhuliinidele otseseid kokkupõrke riske. väljatöötamiseks). 2.3 KSH aruande Natura hindamise kokkuvõttes (lk 27) on märgitud: „Käesoleva Natura Arvestame ettepanekuga, täiendame hindamise raames kavandatakse leevendavad meetmed tegevuste elluviimise järgmistesse kokkuvõtet. etappidesse, need tuleb sisse viia ÜP seletuskirja. Järgnevalt välja toodud meetmete rakendamisel on võimalik ära hoida ebasoodsa mõju teke Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkide:... „. Paljudel juhtudel, sh tuulepargialadega seonduvalt, on ainsa leevendava meetmena märgitud vajadus viia järgmises etapis läbi täpsem mõju hindamine. Keskkonnaamet märgib, et antud punktis tuleb siiski täpsemalt nimetada (või üle korrata, kui need on Natura hindamises varem välja toodud) strateegilisel ehk üldistatud tasemel võimalikku ebasoodsat mõju leevendavad meetmed, mis on suunatud nii Natura võrgustiku kui selle kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaikade sidususe tagamiseks (st antud juhul eelkõige suunised tuulepargiga seonduva taristu rajamiseks). Kui ebasoodsa mõju osas on kahtlusi või seda mõju ei ole võimalik leevendada, ÜP-d kooskõlastada ei ole võimalik. 2.4 Natura hindamises on mitmes kohas viidatud lendorava 2007. aasta kaitse tegevuskavale. Arvestame ettepanekuga, parandame Märgime, et 2016. aastal on kinnitatud uus lendorava kaitse-tegevuskava3ja lähtuda tuleb viited. sellest kavast. 3. Metsandus 3.1 ÜP ptk-s 5.13 (lk 34) on kaitsehaljastuse maa-alal üldiste kasutus- ja ehitustingimuste all Arvestame ettepanekuga. välja toodud (p 3): „Lagaraie või ulatuslik raadamine ei ole lubatud.“ Palume parandada Kaitsehaljastuse maa-ala puhul kirjaviga. Juhime tähelepanu, et raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa täpsustatakse, millised tegevused on kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks ning raadamiseks on vaja alusdokumenti. Seega teostatakse raadamist mingi muu tegevuse realiseerimiseks (näiteks enne ehitise lubatud (nt haljastuse rajamine, püstitamist on vaja puud raiuda) ja tegemist ei ole metsa majandamisega. Keskkonnaamet  17 saab üldplaneeringust lähtuvalt raie jätta kinnitamata juhul, kui tegevus, tehnovõrkude kavandamine). mille tarbeks raadamist soovitakse, on vastuolus üldplaneeringuga (läbi kinnisomandi Raadamise tingimus eemaldatakse. kitsenduste). Kui tegevus, milleks on mh vajalik puud raiuda, on lubatud, siis peab olema lubatud ka raadamine. Keskkonnaamet on seisukohal, et raadamisele kui raieliigile ei saa üldplaneeringuga piiranguid kehtestada. Piirangud raadamisele tulevad raadamise eesmärgiks oleva kavandatava tegevuse vastuolust üldplaneeringuga. 3.2 ÜP ptk-s 5.22 (lk 37) on põllu- ja metsa maa-ala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste Täpsustame tingimuse sõnastust, all välja toodud (p 6): „Metsade majandamisel tagada rohevõrgustiku toimine ja metsade eemaldame tingimusest info metsade bioloogiline mitmekesisus.“ Palume täpsustada, millised meetmed selle tagamiseks on bioloogilise mitmekesisuse tagamise vajalikud/soovitatavad. osas. 3.3 ÜP ptk-s 6.3.2 (lk 53) on rohelise võrgustiku kasutustingimustes all välja toodud (p 5): Sõnastame tingimuse ümber „Tugialades ja koridorides võib vastavalt metsaseadusele arendada majandustegevust.“ soovitusena, ÜP-ga ei seata antud Mainitud on ka (p 12): „Rohelise võrgustiku tugevdamiseks säilitatakse põllumaade vahel aladel raiepiiranguid. paiknevad metsaga kaetud alad, sest mets omab olulist tähtsust ökoloogilistes protsessides ning inimese kultuurilises taustas ja elulaadis.“ Palume täpsustada, kas põllumaade vahel paiknevate metsaga kaetud alade säilitamise nõue tähendab ka mingisuguseid raiepiiranguid. 3.4 Palume üldplaneeringu jõustudes saata Keskkonnaametile info alade kohta, kus Arvestame ettepanekuga. Keskkonnaametil tuleb metsateatiste menetlemisel ja raiete osas otsuse tegemisel võtta arvesse mistahes üldplaneeringuga seatud konkreetseid piiranguid (sh need alad, kus tuleb raie kooskõlastada kohaliku omavalitsusega). Palume saata kaardifail (soovitavalt *tab , *shp või *mif formaadis) koos selgitustega, kus milline nõue kehtib. See on vajalik selleks, et saaksime vajalikud alad kanda otse metsaregistrisse, üldplaneeringu kitsenduste kaardikihile ja vastavaid tingimusi metsateatiste menetlusel arvestada. Linnade territooriumil asuvad rohealad (Lüganuse vallas Kiviõli ja Püssi linnas) on eraldi kaardikihil (nende alade kohta kaardikihi koostamist koordineeris/koordineerib Keskkonnaministeerium), seal kehtib MS § 42 lg 3 alusel kohustus kooskõlastada raie kohaliku omavalitsusega enne metsateatise esitamist. 4. Maapõu Arvestame ettepanekuga. 4.1 Palume karjääre käsitledes kasutada mõistete „kaevandustegevus“, „kaevanduseelne“, „kaevandustaristu“, „kaevandusmaastik“ jne asemel korrektseid mõisteid – nt „kaevandamistegevus“, „kaevandamiseelne“ jne. Mõiste „kaevandus“ on seotud vaid allmaakaevandamisega. Seega ei ole soovituslik kasutada ka sõna „allmaakaevandus“. 4.2 KSH aruande ptk-s 4.1.3 (lk 51) on toodud: „Kaevandamisega kaasnevate mõjude Arvestame ettepanekuga – detailsem hindamine ja olulist mõjude leevendavate meetmete kavandamine toimub täpsustame KSH teksti.  18 kaevandamisloa või keskkonnaloa taotluse KMH osana.“ Selgitame, et ka kaevandamisluba on keskkonnaluba (kaevandamisluba ehk maavara kaevandamise keskkonnaluba). Kui Selgitame, et ÜP KSH hindab ÜP-ga ebasoodsa mõju osas on kahtlusi või seda mõju ei ole võimalik leevendada, ÜP-d kavandatud tegevuste olulist kooskõlastada ei ole võimalik2. keskkonnamõju. Antud mõju ei ole ÜP raames ette näha. Välisõhk (müra, kliima) Arvestame ettepanekuga 5.1 ÜP ptk-s 6.6.1 (lk 80) on kirjas: „Müra sihtväärtuse nõude täitmine tuleb võtta eesmärgiks korrigeerime seletuskirja. väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda seni hoonestamata aladele uute müratundlike elamu- või puhkealade planeerimisel. Sihtväärtuse tagamine on oluline eelkõige hoonete hoovipoolsetel õuealadel, laste mänguväljakutel ning puhkeotstarbega piirkondades.“ Juhime tähelepanu, et atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lg 2 p 2 kohaselt on müra sihtväärtus suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel. Müra normtasemete5 puhul ei ole liiklusmüra sihtväärtuste juures tehtud erisusi müratundliku hoone teepoolsele küljele. Vt 5 Keskkonnaminister 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 Müra normtasemed 5.2 Juhime tähelepanu asjaolule, et kui Viru Keemia Grupp AS planeerib uue tselluloositehase Selgitame, et ÜP raames ei hinnata ühe asukohana Lüganuse valda, siis tuleks ka seda mõjuhindamises käsitleda, sest VKG biotoodete tehase (BTT) mastaapse tehase rajamine mõjutab keskkonda olulisel määral. mõjusid, kuna eriplaneeringuga kaasneb eraldi KSH. Selgitame, eriplaneeringu esimeseks sammuks on valida tehasele asukoht, millega ei kaasne leevendamatuid mõjusid. Mõjude kaalumine on mitmekülgne, arvestades nii looduskaitse, elu- ja kultuurikeskkonna ning majanduslike komponentidega. Ka selle tõttu ei ole ÜP KSH’s teema eraldi käsitlemine vajalik. 6. Jäätmed Juhime tähelepanu, et KSH aruande 6.1 KSH aruande tabelis 1 (lk 8) on välja toodud eesmärk nr 1: „Aastal 2030 on tabel 1 vastab ka sellele, kuidas tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud tekkivate toimub tavajäätmete ohutuse ja jäätmete ohtlikkust.“ ÜP ptk-s 6.5.7 ei kajasta, kuidas eesmärgini jõutakse. Nimetatud ptk-s ladestamise vähendamine – viidatakse kehtivale jäätmekavale: „Lüganuse vallas toimub jäätmehoolduse arendamine meetmeks on Erra jäätmepunkti  19 vastavalt kehtivale jäätmekavale“. Kui see on lahti kirjutatud jäätmekavas, siis tuleks seda laienemist jäätmejaamaks. See toetab juba eelnõus nimetada. jäätmete liigiti kogumist, vähendades seega ka ohtlike jäätmete sattumist muude tavajäätmeliikide sekka. 7. Üldised teemad Selgitame, et üldplaneeringu PlanS 7.1 Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punktide 3 ja 30 alusel lahendatakse ÜP-ga tehnovõrkude §75 lg 1 toodud ülesandeid ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste ning sanitaarkaitsealaga täidetakse omavalitsuse vajadustest veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Joonistel tuleb näidata lähtuvalt – ülesannete täitmine ei ole maakasutuse kitsendusi põhjustavad objekte: pinna- ja põhjaveehaarded (ühisveevärgi puurkaevude sanitaarkaitsealad) ning kanalisatsiooniehitised (puhastite kujad). Veehaarete seega üheselt kohustuslik. Leiame, et sanitaarkaitsealade ja hooldusalade ulatused ja kitsendused on toodud veeseaduse §-des soovitud info kajastamine ei ole 148-153. Kanalisatsiooniehitiste (reoveepuhasti, omapuhasti, reoveepumpla, ÜP’s otstarbekas ühelt poolt purgimissõlm) kuja ulatus on kehtestatud määrusega6. 7.2 KSH aruandes mõned viited seetõttu, et objektide linkidele ei tööta. Nt ei avane Elme kaardirakenduse link (lk kujad/sanitaarkaitsealad on määratud 38) õigusaktidega ning kehtivad seega niigi. Teisalt on kitsendusi põhjustavad objektid leitavad Maa- ameti kitsenduste kaardirakendusest. 9 Eesti Raudtee Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse otsusest elektrifitseerida raudtee taristu on AS Eesti Raudtee Arvestame ettepanekuga. 05.11.2021 nr 21-1/3742-1 alustanud kontaktvõrgu projekteerimistöödega ning ehitus on kavandatud aastatele 2023- 2028. Tapa-Narva liinil ehitatakse välja kontaktvõrk ja nende teenindamiseks vajalikud rajatised raudtee elektrifitseerimise otstarbeks. Püssi jaama piirkonda on kavandatud perspektiivne veoalajaam. Palume kajastada eeltoodut üldplaneeringu seletuskirja „Raudteed“ peatükis. 2. Üleriigilne planeering „Eesti 2030+” sätestab, et reisirongiliiklus on ainus riigisisene Arvestame ettepanekuga. liikumisviis, mille abil on tulevikus võimalik vähendada märkimisväärselt aegruumilist vahemaad ning reisirongiliikluse kiirus, sagedus ja kasutusmugavus peavad kasvama kõigis Eesti jaoks tähtsates suundades. Ühtlasi näevad nii üleriigiline planeering kui mitmed transpordi arengukavad ette, et tulevikus tuleb rongide maksimaalset lubatud piirkiirust suurendada kuni 160 km/h Tallinna– Narva–Peterburi, Tallinna–Tartu–Pihkva ja Tartu– Valga–Riia liinidel. Omavalitsuste koostööorganisatsioonid tegid 20.05.2020 ühispöördumise Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning AS Eesti Raudtee poole ettepanekuga planeerida ja projekteerida Tallinn-TapaTartu/Narva ning Tartu- Valga ja Tartu-Koidula raudteeliinide võimaliku elektrifitseerimise ettevalmistamisega samaaegselt ka nende raudtee trassikoridoride geomeetria muudatused (s.h kurviraadiuste  20 suurendamine), mis loovad võimaluse reisirongide kiiruse koheseks tõstmiseks kuni 160 km/h. AS Eesti Raudtee tellis EstConsult Rail OÜ poolt uuringu „Tapa-Narva raudtee 160 km/h“ (töö nr ECRAIL-2020-12-02). Uuringu üks eesmärkidest oli projekteerida raudteetrassi muutuste (õgvenduste) plaanigeomeetria eskiisi tasemel, mis võimaldaks Tapa-Narva raudteeliinil reisirongide kiiruse tõstmist kuni 160 km/h. Uuringu tulemuse järgi on Lüganuse valla haldusalas vaja õgvendada olemasolevat raudteetrassi Püssi jaamas 246,9-247,3 km lõigus (uuringu seletuskirjas „Plaanikõver 10 - Püssi jaam“) ja Püssi-Kohtla jaamavahes 248,6 – 252,3 km lõigus (uuringu seletuskirjas „Plaanikõver 11 - Püssi-Kohtla“). Püssi jaama õgvendus jääb olemasolevale raudteemaale. Püssi-Kohtla jaamavahe õgvenduseks on välja pakutud 2 eri trassivarianti, mõlemad väljuvad olemasolevast transpordimaa raudteemaakoridorist. Uuringu konsultant soovitab integreerida mõlemad PüssiKohtla jaamavahe raudtee trassivariandid Lüganuse valla üldplaneeringusse ning langetada otsus trassivaliku osas lähtuvalt hiljem teostatavatest ehitusgeoloogilistest uuringutest. Tulenevalt eeltoodust ja lähtuvalt Planeerimisseaduse § 75 lõige 1 punktist 1 teeme ettepaneku ja palume arvestada üldplaneeringu lahenduse koostamisel Püssi-Kohtla jaamavahe raudtee õgvendusega, sealhulgas perspektiivse raudtee transpordimaa koridoriga raudtee kaitsevööndi ulatuses ning kajastada perspektiivsed Püssi-Kohtla jaamavahe trassialternatiivid üldplaneeringus. Samuti palume arvestada perspektiivse õgvenduse ja perspektiivse raudtee kaitsevööndiga valla planeerimis- ja ehitustegevuses kuni üldplaneeringu jõustumiseni ja/või raudteetrassi õgvenduse ehitusprojekti koostamiseni. 3. Pikemas perspektiivis, rongide liiklussageduse suurenemise ja kaubavoogude Arvestame ettepanekuga. läbilaskevõime ammendumise riski korral, on Tapa-Narva liinil planeeritud jaamavahedes rajada paralleelselt olemasoleva raudtee peateega teine peatee (raudtee telgede vahega ligikaudu 4,3 meetrit). Tapa-Narva raudteemaa olemasolev trassikoridor võimaldab raudteemaale teise rööpapaari rajamist, väljaarvatud perspektiivse õgvenduse lõigus. Palume kajastada teise peatee perspektiivi üldplaneeringu seletuskirja „Raudteed“ peatükis 4. Raudtee side- ja turvangusüsteemide parendamiseks on projekteerimisel TapaNarva Võtame teadmiseks. liiklusjuhtmissüsteemide moderniseerimine. Tegevused on kavandatud olemasoleval raudteemaal, väljaarvatud perspektiivse õgvenduse lõigus. 10 Transpordiamet 1.Vastavalt EhS § 71 lg 1 on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed ümbritsev maa-ala, Arvestame ettepanekuga– mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid Transpordiametiga lepitakse kokku 08.11.2021 nr 7.1- keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. kohtumine. 2/21/23268-2 Lüganuse valla üldplaneeringu koostamise ettepanekute raames tegime ettepaneku riigiteede kaitsevööndite suurendamiseks (vt ettepanekut p 2.2.) riigiteede lõikudes, kus meie hinnangul võib piirkonna edasine areng mõjutada olulisel määral riigitee kasutamist (liiklussageduse tõus) ning liikluskorraldust (uued ristumiskohad). Teelõikude valikul hindasime lisaks olemasolevat liikluskeskkonda, võttes aluseks väljakujunenud hoonestusjoone ning kehtivad kiiruspiirangud (50+ km/h). Me ei käsitle halduspraktikas riigitee kaitsevööndit ehituskeelualana, vaid tee ohutusele ja  21 toimivusele avalduvate mõjude ja teelt lähtuvate mõjude koha- ja juhtumipõhiseks hindamiseks vajaliku kaalutlusruumina. Avalikustatud planeeringu materjalides ei ole käsitletud meie ettepanekute p 2.2. soovitud teekaitsevööndite suurendamist, samuti ei ole põhjendatud nendega mitte arvestamist. Samuti tuletame meelde, et üldplaneeringu koostamise raames on kohaliku omavalitsusel võimalik teha ettepanekuid riigitee kaitsevööndite vähendamiseks (vt meie ettepanekute p Teeme ettepaneku korraldada kolmepoolne (Transpordiamet, kohalik omavalitsus, planeeringu konsultant) virtuaalne koosolek, mille käigus vaatame ühiselt läbi meie ettepanekute p 2.2. ja p 2.3. riigitee kaitsevööndite suurendamise küsimused. 2.Planeeringu seletuskirjas asendada Lennuamet Transpordiametiga (vt „Tingimused Arvestame ettepanekuga. tuuleparkide kavandamiseks (ORME mõistes)). 3. Planeeringus pole käsitletud navigatsioonimärgistust, palume kanda planeeringu joonisele Arvestame ettepanekuga osaliselt – navigatsioonimärgid ning lisada planeeringu seletuskirja sobivasse kohta planeeringusse lisatakse navigatsioonimärkide loetelu. navigatsioonimärgid, kuid täpset loetelu Vajalikud andmed leiab: välja ei tooda (analoogselt ei loetleta üles Navigatsioonimärkide andmekogu: https://nma.vta.ee ArcGIS Nutimere rakendus: https://gis.vta.ee/nutimeri kõiki teisi taristuobjekte). Navigatsioonimärgistust puudutavate täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Tiit Palgi poole ([email protected]) 4.Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele nr 26 Ehitustegevuse kord Arvestame ettepanekuga osaliselt: veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas § 1 lg 2, tuleb navigatsioonimärkide kohta lisatakse ehitustegevus kooskõlastada Transpordiametiga. Palume lisada planeeringu vajadus lähtuda õigusaktidest. Juhime Transpordiametiga süvendustööd Eesti merealadel, tähelepanu, et planeering õigusakte ei dubleeri. Selgitame, et KOV pädevuses ei ole planeerida Eesti mereala, seega mereala kohta seatavat tingimust ei lisata. 5.Lisada planeeringu kaardimaterjalile Moldova tulepaak (reg nr 030), kuna ehitustegevusele Arvestame ettepanekuga., Moldova navigatsioonimärkide vahetus läheduses rakenduvad täiendavad piirangud (vt tulepaak on üheks p 3 toodud Meresõiduohutuse seadus § 48 ning Majandus- ja kommunikatsioonministri määrus nr 26 navigatsioonimärgiks. Ehitustegevuse kord veeteel või navigatsioonimärgi vahetuse läheduses või mõjupiirkonnas §1 lg 2). KSH aruandes palume anda ülevaade: Selgitame, et KSH eesmärk on KeHJS’e - kõigist riigiteedest, mitte ainult suurima liiklussagedusega riigiteedest; järgi hinnata planeeringuga kavandatud - tegutsevatest karjääridest ja perspektiivsetes kaevandamisaladest; tegevuste olulist keskkonnamõju. Kuna - perioodiliste üleujutuste esinemisest riigiteedel Lüganuse valla lõunaosas.  22 olemasolevate riigiteede osas ei kavanda ÜP olulisi muudatusi, ei käsitleta teede teemat KSH’s sama põhjalikult kui teemasid, mille osas tegevusi kavandatakse. Tegutsevate ja perspektiivsete kaevandamisalade kohta on antud ülevaade ÜP seletuskirjas ptk 6.3.6. Üleujutuste esinemise kohta on info toodud seletuskirjas ptk 6.3.5.1. Täpsustame planeeringu konsultandi küsimust Lüganuse valla piires riigitee nr 1 Võtame teadmiseks. kavandatava trassikoridori asukoha ja selle planeeringus käsitlemise kohta ning Ida-Viru Lepime Transpordiametiga kokku maakonnaplaneeringus 2030+ kajastatud Kohtla-Järve linna lääneküljel kulgeva perspektiivse kohtumise aja. maanteekoridori kohta. Nendele küsimustele loodame anda seisukoha (hiljemalt) kolmepoolsel kohtumisel 11 Kaitseministeerium 1. Palume korrigeerida seletuskirja peatükis 5.18 riigikaitse maa-ala (R) juhtotstarbe selgitust Arvestame ettepanekuga osaliselt. 21.10.2021 nr 12-1/21/3571 ning tähistada maakasutusplaanil riigikaitse maa-alana riigikaitseliste ehitiste Aidu linnaku ja Täpsustame juhtotstarbe selgitust Aidu lasketiiru maa-alad. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.18 on märgitud, et riigikaitse järgnevalt: Riigikaitse maa-ala on maa-ala (R) on riigikaitseliste ehitiste maa-ala. Juhime tähelepanu, et ehitusseadustiku § 115 sõjaväeosa või kaitsejõudude asutuse, lõike 1 järgi on riigikaitseline ehitis Kaitseministeeriumi valitsemisala ehitis. Maakasutusplaanile on märgitud Lüganuse vallas asuvad riigikaitselised ehitised Aidu linnak kaitseväe polügooni ja laskevälja, ja Aidu lasketiir ning nende piiranguvööndid, kuid nende maaalad riigikaitse maa-alana päästeteenistuse, piiriületus- ja tähistatud ei ole. Palume määrata nimetatud maa-aladele riigikaitsemaa juhtotstarve ning tollipunkti, piirivalveasutuse ja tähistada need vastavalt ka maakasutusplaanil. Samas on üldplaneeringu kaardirakendusel korrakaitseasutuse maa-ala. riigikaitse maa-alana tähistatud mõned sellised maa-alad, millel ei asu ja millele ei ole kavandatud Kaitseministeeriumi valitsemisala ehitisi. Seega ei ole üldplaneeringu seletuskiri Juhime tähelepanu, et ja maakasutusplaan praegu omavahel kooskõlas. Vastuolu kõrvaldamiseks soovitame muuta maakatastriseadusel puudub § 181, seletuskirja peatükis 5.18 riigikaitse maa-ala juhtotstarbe selgitust ning sõnastada see nii, et riigikaitse maa-ala mõiste kataks kõiki maakatastriseaduse § 181 lõikes 7 nimetatud palume vajadusel ettepanekut täpsustada. funktsioone. Aidu linnak ja Aidu lasketiiru maa- aladele antakse riigikaitselise maa-ala otstarve.  23 2. Palume täiendada seletuskirja peatüki 6.5.10 punkti 5 ja peatüki 6.5.8.3 punkti 7.1 ning Arvestame ettepanekuga. lisada sinna päikeseelektrijaama (PEJ) rajamise tingimusena nõue, et rohkem kui 100 kW võimsusega PEJ rajamine tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, kuna niisuguse võimsusega PEJ Lüganuse valla territooriumil võib vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet. 12 Keskkonnaministeerium Teeme ettepaneku Kiviõli linnas asuvale Heina tn 1a (katastritunnus 44201:001:0422), Heina Arvestame ettepanekuga., v.a Kiviloo 05.11.2021 nr 7- tn 16a (katastritunnus 44201:001:0378) ja Kiviloo (katastritunnus 44201:001:0841) maaüksuse puhul, mis on altkaevandatud 15/20/81-11 kinnisasjale määrata väikeelamu maa-ala juhtotstarve. ala. 2. Teeme ettepaneku Kiviõli linnas asuvale Kalda tn 6a (katastritunnus 44201:001:0497) Arvestame ettepanekuga Lepa tee 84a kinnisasjale määrata kogu ulatuses tootmise maa-ala juhtotstarve ja Lepa tee 84a puhul, ei arvesta Kalda tn 6a puhul – (katastritunnus 44201:001:0521) kinnisasjale määrata garaažide maa-ala juhtotstarbe asemel leiame, et elamu-ja tootmismaa vahele on tootmise maa-ala juhtotstarve. . vajalik jätta puhver, mida praegu pakubki garaažide maa-ala. 3. Teeme ettepaneku Kiviõli linnas asuvale Tünni (katastritunnus 44201:001:0883) Arvestame ettepanekuga. kinnisasjale määrata taastuvenergeetika maa-ala juhtotstarve, mis on ette nähtud päikesepaneelide kavandamiseks. 4. Kiviõli linnas asuvale üldkasutatava maa sihtotstarbega Sonda tee 17 (katastritunnus Selgitame, et ala on menetluses oleva 30901:001:0016) kinnisasjale on määratud jäätmekäitluse maa-ala juhtotstarve. eriplaneeringuga hõlmatav maa-ala, Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 5.16 Jäätmekäitluse maa-ala (OJ) kohaselt on millel nähakse ÜP täpsusastmes jäätmekäitluse maa-ala jäätmete käitlemise ja ladustamise ehitise ning loomsete jäätmete jäätmekäitluse maa-ala otstarvet. Ala käitluse ehitise maa-ala. Jäätmekäitluse maa-ala on ette nähtud Kiviõlis tööstusjäätmete prügila laienduseks. Üldplaneeringu koostamise ajal on alustatud tööstusjäätmete prügila otstarve võib täpsustuda eriplaneeringu laiendamise DP ja mõjuhindamise protsessiga. Sonda tee 17 kinnisasjale on kehtestatud Uue raames. tuhamäe maa-ala detailplaneering Kiviõli Linnavolikogu 17.01.2008 otsusega nr 160. Detailplaneeringuga nähti ette olemasolev poolkoksimägi jagada kaheks. Põhjapoolne osa võetakse kasutusele poolkoksi prügilana (Sonda tee 19 kinnisasi) ja lõunapoolne osa (Sonda tee 17 kinnisasi) suletakse. Sonda tee 19 kinnisasjale on prügila rajatud ja Sonda tee 17 kinnisasjal on poolkoksimägi sulgemine lõpule viidud. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ on esitanud Lüganuse Vallavalitsusele taotluse Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu muutmiseks eesmärgiga Kiviõli poolkoksiprügila laiendamine ja sellest tingitud uue ladestamisala kasutusele võtmine. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ on näinud, et Kiviõli poolkoksiprügila võiks laieneda Sonda tee 11 (katastritunnus 30901:001:0005), Kivipõllu (katastritunnus 44201:001:0934), Sonda tee 25 (katastritunnus 30901:001:0019) ja osaliselt ka Nahapõllu (katastritunnus 75101:003:0142) kinnisasjale. Lüganuse Vallavolikogu 22.09.2021 otsusega nr 325 on algatatud Kiviõli linnas Kiviõli  24 Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering. Planeeringualasse on kaasatud ka Sonda tee 17 kinnisasi ja otsuses on öeldud, et detailplaneeringu lahendus on kooskõlas uue koostatava Lüganuse valla üldplaneeringuga, kus on arvestatud prügila laiendamise vajadusega. Palume eeltoodust lähtuvalt selgitada Sonda tee 17 kinnisasjale jäätmekäitluse maa-ala juhtotstarbe määramist. 5. Teeme ettepaneku Sonda alevikus asuvale Karja tn 10a (katastritunnus Arvestame ettepanekuga. 44201:001:0940) kinnisasjale määrata väikeelamu maa-ala juhtotstarve. 6. Sonda alevikus asuvale Sepa tn 24 (katastritunnus 75101:001:0391) kinnisasjale on Kuna soovitud kinnistu asub tööstuse määratud kaitsehaljastuse maa-ala ning haljasala- ja parkmetsa maa-ala juhtotstarve. Teeme maa-alade kõrval ning täna on teada ettepaneku haljasala- ja parkmetsa maa-ala juhtotstarbe asemel kavandada kinnisasjale sama piirkonna elanike kaebused väikeelamu maa-ala juhtotstarve. tööstuse mõjude osas, ei ole ala sobiv täiendavate elamute kavandamiseks. Ettepanekuga seega ei arvestata. 7. Teeme ettepaneku Unikülas asuvale Kaare tn 25a (katastritunnus 44201:001:0960) Arvestame ettepanekuga. kinnisasjale määrata väikeelamu maa-ala juhtotstarve. 8. Teeme ettepaneku Unikülas asuvale Rohu (katastritunnus 44201:001:0585), Metalli Arvestame ettepanekuga, v.a Rohu (katastritunnus 44201:001:0503), Malmi (katastritunnus 44201:001:0597) ja Kaare tn kinnistu osas. Leiame, et Uniküla 14a (katastritunnus 44201:001:0218) kinnisasjale määrata tootmise maa-ala juhtotstarve. tööstus- ja elamupiirkonna vahele on vajalik jätta puhvertsoon ning mitte kavandada tootmist ja elamuid kõrvuti, kuna see ei pruugi tagada kõrge kvaliteediga elukeskkonda. 9. Teeme ettepaneku Erra alevikus asuvale Kiviõli tee 3a (katastritunnus 44201:001:0075) Kuna soovitud maaüksused asuvad ja Kiviõli tee 3b (katastritunnus 44201:001:0077) kinnisasjale määrata väikeelamu maa-ala maantee ääres ja piirnevad juhtotstarve. tootmisaladega, siis ei ole tagatud kõrge kvaliteediga elukeskkonna teke. Ettepanekuga seetõttu ei arvestata. Maaüksuste osas, mille puhul ei ole maareform lõpetatud soovime märkida eeldusel, et Arvestame ettepanekuga, väike-elamu tegemist on MaaRS § 31 lõikes 2 nimetatud maaga järgmist: 10. Teeme ettepaneku Kiviõli maa-ala otstarve antakse kogu linnas asuvale Kalju tn 10 (katastritunnus 44201:001:0838) maaüksuse osale, mis jääb katastriüksusele. Kalju tn 8 (katastritunnus 30901:018:0036) ja Graniidi tn 12 (katastritunnus 30901:018:0038) kinnisasjade vahele määrata väikeelamu maa-ala juhtotstarve. 11. Teeme ettepaneku Kiviõli linnas asuvale Raja tn 4 (katastritunnus 44201:001:0620), Arvestame järgmiste ettepanekutega: Graniidi tn 17 (katastritunnus 44201:001:0684), Graniidi tn 20 (katastritunnus Raja tn 4, Graniidi 17, Jõekalda tn 12 ja 44201:001:0535), Jõekalda tn 12 (katastritunnus 44201:001:0625), Küttejõu tn 3 Mäe tn 2.  25 (katastritunnus 44201:001:0979) ja Mäe tn 2 (katastritunnus 44201:001:0563) maaüksusele määrata väikeelamu maa-ala juhtotstarve. Arvestame osaliselt ettepanekuga Graniidi 20 osas – EV alaks ei määrata maaüksuse liigniisket ala. Küttejõu tn 3 ei määrata EV alaks, kuna linna ruumilise arengu seisukohast ei soovita elamuehitust täiendavalt laiendada antud piirkonda. Täiendavalt soovime üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta märkida järgmist: Võtame teadmiseks. 12. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.14 Supelranna maa-ala (PR) ja supluskohad on kirjutatud, et supelranna maa-ala on avalikult kasutatava, nõuetele vastavalt rajatud supelranna maa-ala, mille piires on võimalik püstitada ranna kasutamiseks vajalikke ehitisi. Juhime tähelepanu, et ka supelrannas kehtivad ranna ja kalda piirangud. Ehituskeeld küll ei laiene supelranna teenindamiseks vajalike rajatiste ehitamiseks, kuid siiski laieneb hoonete püstitamisele. 13. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 6.4.7 Sadamad, slipid ja lautrikohad on toodud Arvestame ettepanekuga. sadamate üldised kasutus- ja ehitustingimused. Teeme ettepaneku lisada tingimus, et sadamates peab olema tagatud keskkonnakaitse nõuete täitmine sadamateenuse osutamisel. 14. KSH aruande eelnõu peatükis 4.6.1. Müra ja vibratsioon on märgitud, et Arvestame ettepanekuga. sihtväärtuse tagamine on oluline eelkõige hoonete hoovipoolsetel õuealadel, laste mänguväljakutel ning puhkeotstarbega piirkondades. Juhime tähelepanu, et uute juhtotstarvetega planeeritavatel aladel kehtib sihtväätus kogu maa-ala ulatuses, mitte ainult eespool nimetatud aladel. 15. KSH aruande eelnõu peatükis 4.6.1. Müra ja vibratsioon (lk74) toodud allmärkus 22 ei Arvestame ettepanekuga. ole kohane, sest müra piirväärtused ja sihtväärtused ei ole seotud detailplaneeringute ja projekteerimistingimustega. 16. Soovitame KSH aruande eelnõus (lk 78) standardile EVS 842:2003 viidata ilma Arvestame ettepanekuga. aastaarvuta, kuna standard on lähiajal saamas uustöötluse. 17. KSH aruande eelnõu peatükis 4.6.1. Müra ja vibratsioon on märgitud, et uute karjääride Arvestame ettepanekuga, täiendame kavandamisel on normatiivse müraolukorra (ehk sihtväärtusele vastav olukord) tagamiseks... aruannet. Eeldatav on, et uue karjääri kavandamisel ei muudeta lähiala üldplaneeringut ega selle juhtotstarvet, seega ei rakendata karjääri lähialale ka sihtväärtust vaid olemasoleva alana piirväärtust. Sama kehtib ka tuulikute kavandamisel. 18. KSH aruande eelnõu peatükis 6. Soovitused planeeringu täiendamiseks (lk 100) on Arvestame ettepanekuga. kirjutatud, et uute müratundlike objektide kavandamisel suurema liiklussagedusega teede  26 läheduses tuleb arendustegevusest huvitatud isikul hinnata müraolukorda (kas eksperthinnangu kujul või vajadusel müra levikut modelleerides) ning näha ette meetmed heade tingimuste tagamiseks. Müra hindamisel ei kasutata eksperthinnangut, vaid ainult arvutuslikku meetodit või modelleerimist. 19. Juhime tähelepanu, et strateegilist planeerimisdokumenti ei tohi kehtestada, kui Natura hindamise osas oleme vastused kavandatava tegevuse ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale pole välistatud antud eelpool tehtud ettepanekute juures. (Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 45 lg 2). KSH raames on läbi viidud Natura asjakohane hindamine, mille käigus on mitmel pool märgitud, et mõju täpsustub järgnevas etapis, kuid leevendava meetmena ei ole aktsepteeritav negatiivsete mõjude vältimiseks leevendavate meetmete väljatöötamise edasilükkamine järgmisesse planeerimisetappi. Palume Lüganuse Vallavalitsusel üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu koostamisel arvestada käesolevas kirjas esitatud ettepanekutega ja hoida Keskkonnaministeeriumit kursis üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu edasise menetlemisega 13 Elering Üldplaneeringu seletuskirja ptk 6.5.4 Elektrivõrk lisan täiendusena juurde, et seoses Arvestame ettepanekuga. Läänemere energiavõrgu väljaarendamisega on kavas rekonstrueerida Lüganuse territooriumil 21.10.2021 olevatest 330 kV õhuliinidest L360 Püssi-Rakvere. Ehitustööd on plaanis aastatel 2029- 2030. Info võetakse teadmiseks. Infoks: Elering alustas aastal 2020 suuremahulise Läänemere mereühenduste arendamise projektiga nimega Läänemere energiavõrk. Läänemere energiavõrk on Läänemere äärseid riike ning meres paiknevaid tuuleparke ühendav energiavõrgustik, mis aitab saavutada kliimaeesmärke kulutõhusalt, tagades energia varustuskindluse. Merevõrgu esmane plaanilahendus selgub koostöös teiste Läänemereäärsete ülekandevõrgu operaatoritega eeldatavalt 2023 aastal. Merevõrgu pilootprojekti (Merealade planeeringu hübriidühendus) raames on Eesti ja Läti riigid allkirjastanud ühiste kavatsuste memorandumi (viide: https://www.mkm.ee/et/uudised/eesti-ja-lati-solmisid-uhise-meretuulepargi-eelarendamise- leppe), mille eesmärk on eelarendada riikide poolt 700-1000 MW potentsiaalset tootmisvõimsust Eesti ja Läti merealade planeeringute aladelt 2030. aasta lõpuks. Merealajaama ja merekonverteralajaama suurus on arvestatud maksimaalse võimsusega 1000 MW. 14 OÜ Adepte Üldplaneeringu lisanda esitatud Tuuleenergeetika uuring ei tugine empiirilistele uuringutele ja Selgitame, et puhvertsoonid põhinevad seega ei saa olla aluseks üldplaneeringu tuuleparkide planeerimise tingimuste loomiseks. varasemal kogemusel ja väljakujunenud 04.11.2021 praktikal. Puhvertsoon 1000 m elamust Üldplaneeringu seletuskirja lk 75 on välja toodud, et leitud tuuleparkideks sobivatel aladel on täidab mitut rolli. puhvertsoonid, mida on võimalik täpsustada täpsema planeerimise ja mõjuhindamise raames konkreetsete eksperthinnangute alusel (nt kui teatud kriteeriumi täpsemal uurimisel selgub, et  27 seatud puhvrit on võimalik vähendada). Nimetatud lause juba viitab, et varasemalt ei ole Uuring viitab müra mõjule, kuid teostatud müra, varjutus vms uuringuid puhvertsoonide tarbeks. Lisaks on Tuuleenergeetika tuulikutel on ka teised mõjud (nt uuringus viidatud, et 1000m puhvertsoon elamutest on eelkõige võimalikust mürast lähtuv varjutus; sotsiaal-kultuurilised häiringud, piirang. Juba olemasolevate uuringute raames, mida on Eesti Varbariigis tehtud leidnud mida on empiiriliselt keeruline mõõta). kinnitust fakt, et 450m kauguses on kõik müranormid tagatud. Jääme 1000 m puhvri juurde ka seetõttu, et ÜP raames on elanike poolt tehtud ettepanekuid sama puhvrit laiendada. Olukorras, kus osad huvipooled soovivad puhvri laiendamist, teised vähendamist, jääme kaalutlusotsusena 1000 m juurde – see võimaldab nii tuulikute kavandamist kui ka arvestab elanike ootusega hea elukeskkonna säilimisele. Selgitame, et 1000 m puhver on seletuskirja tingimuse põhjal teatava paindlikkusega. Juhul, kui saate nõusoleku maaomanikult, on võimalik tuulikut püstitada kuni 600 m kaugusele elamust. Väärtuslike maastike ja põllumaade piirang tuuleparkide jaoks on alusetu. Selgitame, et väärtuslikele maastikele tuulikute rajamise keeld tugineb Väärtuslikule maastikule tuulikute rajamise keelamine peab põhinema selgel ja objektiivsel läbiviidud tuuleenergeetika uuringule, uuringul. Adeptele teadaolevalt ei ole üldplaneeringu menetluses seni ühtegi seesugust uuringut kõrgemalseisvale planeeringule tehtud. Lisaks on põhjendamatu väärtuslikule põllumaale tuulikute rajamise keelustamine kuna tuulik võtab enda alla väga väikese osa maast ning loob maaomanikule võimaluse lisatulu (maakonnaplaneering) ja valla teenimiseks. väärtuspõhisele kaalutusele. Tuuleenergeetika uuringu raames leiti tuuleenergeetika kavandamiseks põhimõtteliselt sobivad alad (asukohavalik ORME ehk olulise ruumilise mõjuga ehitise mõistes). Leitud sobivate tuuleenergeetika alade  28 puhul ilmnes, et nende kattuvus väärtuslike maastikega praktiliselt puudus (kattuvus oli minimaalne vaid Maidla väärtusliku maastiku osas, mis on juba võetud kohaliku kaitse alla – st tuulikute kavandamine ei ole seal lubatud. Kattuv ala eemaldati seetõttu ÜP protsessi käigus). Asukohavalik näitas seega, et erinevate kriteeriumite (puhvrite) rakendamise tõttu ei leidunud väärtuslikel maastikel sobivaid alasid tuuleenergeetika kavandamiseks. Kuna ORME asukohavaliku eesmärgiks on selgitada välja sobivad alad, ei ole ka eeltoodu valguses õigustatud ootus, et väärtuslikele maastikele peaks saama tuuleparke rajada. Arvestades üldplaneeringu raames ilmnenud võrdlemisi suurt arendussurvet (nt kaevandamine, tööstus, taristud, tuuleenergeetika) valla hajaasustusega aladele ning samaaegset vajadust säilitada nii kultuuriväärtuslikud maastikud kui ka väljakujunenud elukeskkond, otsustati üldplaneeringuga täiendavalt reguleerida väärtuslikele maastikele seatavaid tingimusi ning selgelt sõnastada, et väärtuslikele maastikel ei lubata tuuleparke kavandad ka edaspidi. Väärtuslikel maastikel tuuleparkide mitte lubamine toetub kõrgemalseisvale  29 planeeringule (Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+), mis toob välja, et üldjuhul ei kavandata tuulikuid väärtuslikele maastikele. Üldplaneeringuga on tingimus sõnastatud karmimalt seetõttu, et planeerimisprotsessi käigus on leidnud alad, kus KOV soovib tuuleparke näha. Otsust toetab üldplaneeringu KSH, kus on analüüsitud, kas Lüganuse vallas oleks siiski vajalik erandit rakendada ja lubada tuuleparke väärtuslikele maastikele kui kultuurmaastiku väärtuslikumale osale. KSH leiab, et see ei ole põhjendatud, kuna planeeringu raames on läbi viidud olulise ruumilise mõjuga ehitise (ORME) mõistes asukohavalik potentsiaalsete tuuleenergeetika alade leidmiseks. Samuti on võimalik tuuleparke kavandada maakonnaplaneeringuga ettenähtud tuuleenergeetika aladel. Tuuleparkide kavandamiseks on seega leitud võrdlemisi ulatuslikud alad. Kokkuvõtvalt leiame, et kuna planeering on põhjalikult tegelenud tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade leidmisega, ei ole õigustatud ootus, et tuuleparke on võimalik kavandada aladele, mis asukohavaliku käigus sobivaks alaks ei osutunud ja mille osas on omavalitsuse huvi alasid säilitada.  30 Selgitame, et väärtuslike põllumajandusmaade osas on planeeringus antud tuuleparkide kavandamist võimaldav tingimus: Väärtuslikule põllumajandusmaale saab kavandada tuuleparke juhul, kui need paiknevad tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade sees. Planeerimisdokumendid ei saa kehtestada seadusevastaseid piiranguid ega kohustusi. Selgitame, et nõusoleku küsimise vajadus Adepte hinnangul ei ole seaduslik kehtestada täiendava kooskõlastamise kohustus tuuleparkide tuulikute rajamisel on vaid juhul, kui rajamisel olukorras, kus on objektiivsete, teaduslike ja empiiriliste uuringutega leidnud tuulikut soovitakse rajada 600-1000 m kinnitust, et seadusega tagatud õigusi isikute suhtes ei rikuta. See puudutab eelkõige lähedalasuvate maaomanike kooskõlastuste nõudmist ja kogukondadele meelevaldsete kaugusele elamust. summade tasumist. Samuti selgitame, et kokkuleppel taristuomanikuga on võimalik taristule rakenduvat puhvrit vähendada. Leiame, et tingimus on vajalik elaniku elutingimuste kaitsmiseks. Samuti on koostöö ja kokkulepe vajalik taristuomanikuga, et tagada viimase huvid ja taristu toimimine. Samuti juhime tähelepanu, et välja töötamisel on kohaliku kasu instrument, mille põhjal on kompenseerimise tingimus seatud. Vastava õigusakti jõustumisel on selle täitmine kohustuslik. Korrigeerime antud tingimuse sõnastust ja eemaldame tingimusest „kogukonna esindajad“.  31 Kokkuvõtlikult ei saa planeering sisaldada piiranguid, mis kitsendavad seadustega lubatud Palume lähtuda eelpool toodud tegevusvabadust. Planeeringu koostamisel ja menetlemisel tuleb rangelt jälgida seaduses vastusseisukohtadest. fikseeritud norme, mis on seadusandja poolt kehtestatud avalikust huvist lähtuvalt. On alusetu nõuda kinnistute omanikelt nõusolekut tuulegeneraatorite kauguse määratlemisel kui uuringud kinnitavad, et kinnistuste omanike õigusi ei piirata ja nimetatud kinnistud jäävad lubatud normide piiridesse. Planeeringu menetlemise käigus ei saa teha piiranguid arendajatele kui nende omanduses olevad kinnistud võivad kellegi meelest mõjutada tulevikus teiste maaomanike plaane 15 RMK Üldplaneeringu eelnõu p. 5.11 Puhke- ja virgestuse maa-ala (PV) alapunktis 6 lk 33 on Võtame teadmiseks. Motospordi 05.11.2021 nr 3-1.1/3167-3 öeldud, et motospordikeskuse kavandamine on soovitatav Põhja-Kiviõli või Aidu karjääri keskusele on planeeringuga juba seatud alale. Keskuse täpsem kavandamine toimub läbi detailplaneeringu. RMK juhib tähelepanu kavandamise tingimus läbi sellele, et riigimetsamaale planeeritaks rajatisi kooskõlastatult maaomanikuga ja arvestades detailplaneeringu. looduskaitselisi piiranguid. Soovitav oleks motospordikeskuse kavandamist teostada läbi detailplaneeringu. 2. Üldplaneeringu eelnõu p. 5.13 Kaitsehaljastuse maa-ala (HK) alapunktis 3 lk 34 on kirjas, Selgitame, et täpsustame kaitsehaljastuse et maa-alal tingimusi ning eemaldame lagaraie või ulatuslik raadamine ei ole lubatud. Tundub, et siin ei ole täpselt aru saadud nende raadamise tingimuse. mõistete tähendusest. Lageraie on metsa majandamiseks teostatud raie kus maakategooria Lisaks selgitame, et kuna lageraie jääb metsamaaks. Asemele kasvatatakse uus mets. Raadamine on enamasti riigi tellimusel teostatud lageraie kus maakategooria muutub - metsamaa muutub mittemetsamaaks tingimus on seatud peatükis 5.13 (elektriliini trassid, rajatiste alune maa, ehituste alune pind jne). Kui mõeldud on metsa Kaitsehaljastuse maa-ala, siis see majandamiseks teostatavaid lageraieid, siis ei tohiks olla jäika lageraie keeldu. kehtibki vaid kaitsehaljastuse maa-alale Kaitsehaljastuse metsas võiks olla keelatud seda metsaosa läbivate lageraiete tegemine. jäävatele metsaosadele. Üldplaneeringu eelnõu p. 5.22 Põllu- ja metsa maa-ala (MP JA MM) alapunktis 1 on öeldud, Selgitame, et ptk 5.22 annab üldise et põllu- ja metsamaale võib hajaasustuse põhimõttel rajada ühepereelamuid (koos võimaluse elamuid hajaasustuses kõrvalhoonetega), puhkerajatisi, ühiskondlikke hooneid vms hooneid ja tehnorajatisi. kavandada. Igasugune hoonete Elamute ja hoonete rajamist riigimetsamaale peaks üldjuhul vältima. Hoonestuse laienemine kavandamine saab toimuda vaid metsamaale peab olema väga kaalutletud otsus kui muid võimalusi ei ole. maaomaniku nõusolekul. Seega, kui RMK ei soovi enda aladel hooneid kavandada, on RMK’l õigus neid mitte kavandada. 4. Riigimetsamaale on hulgaliselt planeeritud väärtuslikke maastikke, mille mõte jääb vahel Juhime tähelepanu, et väärtuslikud segaseks. Sageli on need ülikitsad metsaribad katastriüksuse servas. Kuna üldjuhul nõuab maastikud on määratud väärtuslik maastik RMK jaoks KAH-ala loomist, tuleb nende otstarbekus eraldi läbi arutada. maakonnaplaneeringuga ning need on üle  32 Tuleb täpsustada, kas seal on vaja piiranguid metsa majandamisele. Kui väärtuslik maastik toodud üldplaneeringusse. Reeglina on asub tulundusmetsas, ei ole raiepiirangud mõistlikud. Kas on mõttekas kaitsealale need võrdlemisi ulatuslikud alad, mitte väärtuslikku maastikku planeerida – dubleerib. Teema vajab täiendavat arutelu. kitsad metsaribad. Palume vajadusel selgitada, kas pidasite silmas väärtuslikke maastikke või mõnda muud väärtust. 5. Taastuvenergiaparkide osas (üldplaneeringu eelnõu p. 6.5.8.1 Tuulepargid ja p. 6.5.8.3 Selgitame, et taastuvenergeetika osas ei Päikeseenergeetika) osas on RMK üldisel seisukohal, et esmajärjekorras võiks määra üldplaneering realiseerimise potentsiaalsete energiaparkide asukohtadena läbi vaadata reformimata riigimaad; prioriteete. Mõistame, et edukalt taastuvenergiasparke võiks rajada esmajärjekorras mittemetsamaadele, rohumaadele ja metsastatud alasid on otstarbekas metsastamata karjäärialadele; taastuvenergiaparke ei tohiks rajada metsamaadele. Endisi karjääre ei tohiks automaatselt lugeda potentsiaalseteks päikeseenergiaaladeks. Kui käsitleda metsamaana – teeme seega karjäär on edukalt metsastatud, tuleb seda käsitleda metsamaana. täienduse planeeringusse, et nii päikese- Praegu üldplaneeringus kavandatud riigimetsamaadele põhimõtteliselt sobivaid kui tuuleparkide kavandamise huvi korral tuuleenergeetika alad on toodud lisas 1. Riigimetsamaale planeeritud tuulepargi alad on riigimetsa aladel tuleb varajases etapis toodud lisas 2. alustada koostööd RMK’ga. RMK eeldab tuulikute täpsel kavandamisel asjakohaste mõjude hindamise näol tuulepargi rajamisega kaasneva mõju hindamist metsamajandusele ja ei pea võimalikuks üldistatud Jääme planeeringus toodud seisukoha seisukohtade jagamist. Tuulikute asukohtade täpsustumisel tuleb parima lahenduse väljatöötamiseks koostööd teha Riigimetsa Majandamise keskuse ja erametsaomanikega. juurde, et üldjuhul tuleb arvestada metsa RMK töötab praegu välja taastuvenergiaparkide asukohtade valiku põhimõtteid. raadamisega 1 ha ulatuses ühe tuuliku RMK teeb ettepaneku, et tuuleparkide kavandamine on võimalik Ida-Viru kohta. Leiame, et ei ole otstarbekas seada maakonnaplaneeringuga kavandatud tuuleenergeetika aladel (kantud üle erinevaid tingimusi RMK metsadele. maakonnaplaneeringust), varasematel ehitusõigust tagavatel planeeringualadel ning üldplaneeringu käigus leitud potentsiaalsetel tuuleenergeetika aladel. Aladel, mis jäävad Lisame tingimuse, et RMK aladele välja eeltoodud aladest, on võimalik tuuleparkide kavandamiseks algatada eriplaneering. jäävatel tuulepargi aladel saab Kokku asub RMK alasid Idu-Viru maakonnaplaneeringuga kavandatud tuuleenergeetika aladel Lüganuse vallas ca 1824,73 ha. Kokku asub RMK alasid potentsiaasetel majandataval metsamaal jätkata metsa üldplaneeringus toodud tuulepargi aladel ca 3328,53 ha. Osaliselt need 2 ala kattuvad. Kahe majandamist. ala (Ida-Viru maakonnaplaneeringuga kavandatud tuuleenergeetika alade ja üldplaneeringu käigus leitud potentsiaalsete tuuleenergeetika alade) peale, on RMK alasid võimalikel tuulepargi aladel kokku ca 4827,59 ha. Oleme täna välja töötamas mudelit taastuvenergeetika arendamiseks sobivate alade leidmiseks RMK maadel. Seetõttu ei esita hetkel täiendavaid ettepanekuid RMK alade osas, mis jäävad võimalike tuulepargi alade sisse. Pärast analüüsi mudeli valmimist esitame enda täpsustatud ettepanekud antud alade kohta. Üldplaneeringu seletuskirjas lk 76 p. 4 on toodud lause „Tuulikute rajamisel tuleb vältida metsa asjatut ulatuslikku raadamist. Üldjuhul tuleb arvestada metsa raadamisega 1 ha ulatuses ühe tuuliku kohta, põhjendatud erandid on võimalikud konkreetse asukoha eripära  33 arvestades“. Teeme ettepaneku lauset täiendada järgnevalt: „RMK aladel, mis jäävad üldplaneeringus näidatud võimalikele tuulepargi aladele on tuulepargi ehituse ajal lubatud metsa raadamine ehituseks vajalikus mahus ja ulatuses eelneval kokkuleppel RMK-ga. Pärast tuulepargi valmimist on RMK-l õigus RMK aladele jäävatel tuulepargi aladel jätkata majandataval metsamaal metsa majandamist.“. 6.Seoses RMK matkatee uue lõigu rajamisega, ehitas RMK 2018. aastal Lüganuse valda kaks Võtame teadmiseks. Planeering kajastab uut lõkke- ja telkimiskohta (Aidu karjääris). Uusi telkimis- ja puhkekohti ei ole RMK RMK olemasolevat taristut. Lüganuse valda planeerinud. Sonda metskond 98 maaüksusele (30901:001:0094) tulundusmetsa on planeeritud Kuna mainitud maaüksus asub Kiviõli haljasalaparkmets (lisa 3). Ei nõustu tulundusmetsa määramisega haljasalaks. linna territooriumil ning on puhvriks ulatusliku jäätmekäitluse maa-ala ning elamualade vahel leiame, et ala on otstarbekas määrata haljasala ja parkmetsa maa-alaks. Ettepanekuga seega ei arvestata. Aidu karjääris asuv RMK matkaraja ümbrus on määratuid KAH-metsaks. Tegemist on RMK Arvestame ettepanekuga. sisese külastuskorralduse osakonna vajadusteks loodud KAH-alaga kus piirnemist asulate ega aiandusühistutega pole. Ei nõustu Aidu karjääri matkaraja ümbruse määramisega KAHmetsaks. Arusaamatuks jääb, miks on KAH-metsade kaardikihil näidatud Toila valda jäävad KAHalad Arvestame ettepanekuga, eemaldame Kohtla-Nõmme lõunaküljel ja Tuhamäe aiandusühistu idaküljel (lisa 4) KAH-alad kaardilt, mis ei asu Lüganuse vallas. KAH-metsaks on määratud Suurepõllul Erra jõe põhjaküljel asuv ala (lisa 5). KAH-metsade Selgitame, et Suurepõllu maaüksusel arutelul otsustasime selle ala välja jätta. puuduvad ÜP’ga määratud KAH-metsad. Antud alal on märgitud arheoloogiatundlik ala. Riigimetsamaadele on määratud hulgaliselt väärtuslikke põllumaid (lisad 6 - 17). RMK ei Arvestame ettepanekuga, korrigeerime nõustu väärt põllumaade määramisega riigimetsamaadele kuna kõik nad on kas väikesed, väärtuslike põllumajandusmaade liigendatud piiriga, elektriliini alune või metsastunud-metsastamisel rohumaad. paiknemist RMK aladel. Vältima peaks tihe- ja hajaasustusalade, elamumaa, ärimaa, ehitiste planeerimist Palume tuua välja konkreetsed kohad majandatavasse riigimetsa. Vajadusel peab see olema põhjendatud ja RMK-ga läbi räägitud. tiheasustuses, mis langevad RMK aladele. Juhime tähelepanu, et üldplaneering ei kohusta elamuid vms hooneid rajama –  34 üldplaneering annab võimaluse. Maaomanik võib oma maa-alasid kasutada praegusel otstarbel senikaua kui soovib. Väärtuslike maastike määramist ja mõningate puuduvate kaardikihtide arutelu on vaja jätkata. Palume esitada täpsemad ettepanekud. 17 VKG 1. Ettepanekud ja arvamused seoses kavandatava biotoodete tootmiskompleksi projektiga: Selgitame, et kuna eriplaneering on Kiri 04.11.2021 nr VKG.01- Lüganuse Vallavolikogu algatas 25.08.2021 otsusega nr 317 biotoodete tootmiskompleksi algusjärgus, ei ole otstarbekas 09/246-2 (edaspidi BTT) kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise tuuleenergeetika aladest välja arvata kõik hindamise (KOV EP1). alad, mille vahel kaalutakse, kuna BTT ei Lähtuvalt vajadusest tagada omavalitsuse planeerimisvaldkonna otsuste järjepidevus ja põhimõtteline kooskõla, palume üldplaneeringu eelnõus tuuleenergeetika jaoks sobivatest saa lõplikult paikneda mitmel alal. aladest muuta alasid nr 42 ja 43. Seda põhjusel, et need osaliselt kattuvad planeeritava BTT jaoks KOV EP1 otsuses märgitud sobilike aladega. BTT jaoks sobilikud alad on näidatud Täiendame seletuskirja infoga, et BTT KOV eriplaneeringu raames kaalutavad tehase EP1 otsuse lisas (lisatud). alternatiivsed asukohad kattuvad tuulenergeetika arendamiseks sobivate aladega. Eriplaneeringu asukohavaliku käigus leitud parim asukoht arvestatakse potentsiaalsete tuuleenergeetika alade hulgast välja. Arvestame ettepanekuga. 2. Ettepanekud ja arvamused seoses Aidu päikesepargiga Selgitame, et kuna planeering määrab nn Osaühing VKG Kaevandused kasutab Aheraine kinnisasja (katastritunnus 44901:002:0408) tulevikku vaatava maakasutuse aheraine ladustamiseks ning omab vastavat servituuti kuni 30.06.2024. (tulevikupildi), on soovitud maaüksusel Vastavalt kehtivale “Aheraine ladestusala ja Kaitseliidu lasketiiru maa-ala” detailplaneeringule otstarbekas määrata TE juhtotstarve. on antud kinnistu maakasutuse sihtotstarve tootmismaa 100% ning aheraine taaskasutuse eesmärgist tulenevalt oli mõeldud rajada püramiidide kujulised rajatised nn “püramiidide Maa-ala on võimalik praegusel otstarbel linnak”. kasutada seni, kuni maaomanik seda Tänaseks on selgunud, et aheraine kasutamist püramiidide linnaku ehitamiseks ei saa soovib. käsitleda aheraine taaskasutusena ning sellisel kujul detailplaneeringu realiseerimine ei ole seetõttu võimalik. Selgitame, et üldplaneeringus on TE Oleme uuesti analüüsinud ja uurinud aheraine taaskasutamise võimalusi ning leidnud parima võimaliku lahendusena rajada aherainest püramiidi kujuline alustarind päikesepargi otstarve määratud arvestades vaid rajamiseks. Lisavõimalusena näeme ka hüdro-pumpelektrijaama jaoks vajaliku veereservuaari päikeseenergeetika kavandamist. Kuna rajamist. Selle lahenduse olulisemad positiivsed argumendid on: TE alad asuvad võrdlemisi erinevates - lahendus toetab rohepööret ja on suunatud rohelise energia kasutuselevõtuks.  35 Aheraine sellist kasutamist loetakse taaskasutamiseks (analoogsete projektide põhjal); piirkondades (nii linna tiheasustusalal kui - lahendus vastab kehtivale detailplaneeringule. ka endistel karjäärialadel), siis ei ole põhjendatud lubada igasuguse Antud seisukoht on vallale esitatud ja vald on selle kooskõlastanud. taastuvenergeetika kavandamist kõikidel Kuna aheraine ladestamise ja taaskasutamise kavandamisel on ilmnenud mitmed juriidilised küsimused maakasutuse ja maa sihtotstarvete teemal, siis palume üldplaneeringu eelnõus TE aladel (nt ettenägematute mõjude kajastada Aheraine kinnistul järgmised maakasutuse juhtotstarbed: tõttu elukeskkonnale). TM – Mäetööstuse maa-ala TE – Taastuvenergeetika maa-ala Nõustume samas, et teatud piirkondades Palume täpsustada ka üldplaneeringu eelnõu seletuskirja ja lisada täpsustus kas juhtotstarvete on mõistlik TE alal lubada/kombineerida peatükki või eraldi Aheraine kinnisasja puudutav lõik. Aheraine kinnisasja perspektiivne taastuvenergeetika kasutamine on taastuvenergeetikaga seotud maakasutus, kuid selleni jõudmine võib võtta tehnoloogiaid/tootmisviise. Täpsustame kümme ja enam aastat. Esimeses etapis tehakse vajalikud alustarindid ning mäetööstuse maakasutuse juhtotstarve võib olla vajalik nii aheraine ladestamise kui ladustamise seega seletuskirja. võimaldamiseks. Maa sihtotstarve võib sellel perioodil olla nii mäetööstus-, jäätme- kui ka tootmismaa. Pikemas perspektiivis peab olema võimalus aheraine taaskasutuse kavandamine ning taastuvenergeetika realiseerimine – sellisel juhul oleks maakasutuse funktsioon tootmismaa. Taastuvenergeetika maa-ala juhtotstarbe kirjelduses peaks olema kajastatud lisaks päikesepargile ka teised võimalikud taastuvenergeetika teostamise võimalused, nt Aheraine kinnistu näitel ka pump-hüdroelektrijaam. Kindlasti tekib lähiaastatel veel taastuvenergeetikaga seotud projekte, mida ei peaks piirama vaid päikesepargi kasutusviisiga. 3. Ettepanekud ja arvamused seoses VKG tööstusjäätmete prügila eriplaneeringuga Selgitame, et kasutaksime sama Lüganuse Vallavolikogu 29.10.2020 otsusega nr 289 algatati VKG tööstusjäätmete prügila lähenemist nagu punkt 1 puhul. kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KOV EP2). KOV EP2 eesmärgiks on olulise ruumilise mõjuga ehitise jaoks parima võimaliku asukoha Oleme nõus tuuleenergeetika ala valiku tegemine ja prügila rajamise detailse lahenduse (sh ehituslikud küsimused) väljatöötamine. Asukoha valimisel võetakse arvesse VKG õlitehase lähedust (Keemia vkt 12j, eemaldama siis, kui EP asukohavaliku Kohtla-Järve, 32217:001:0046) ja asukoht peab vastama järgmistele kriteeriumitele: etapp on lõpetatud ning liigutakse edasi - prügila rajamiseks vajalik maa-ala suurus on 120-150 ha; detailse lahendusega. - eeldatav kogumaht on 100 miljonit tonni; - asukoht Lüganuse vallas kuni 15 km õlitehasest; - prügila ehitamiseks ja toimimiseks on vajalik taristu olemasolu või rajamise võimalus. VKG on seisukohal, et tööstusjäätmete prügila rajamine välistab võimaluse rajada vastavale alale tuuleparke. Lähtuvalt vajadusest tagada omavalitsuse planeerimisvaldkonna otsuste järjepidevus ja põhimõtteline kooskõla, palume üldplaneeringu eelnõus märgitud tuuleenergeetika jaoks sobivate alade hulgast eemaldada ala nr 46 kui planeeritava tööstusjäätmete prügila jaoks KOV EP2 otsuses märgitud eelistatud ala.  36 18 OÜ Utilitas Lüganuse valla üldplaneeringu raames Üldplaneeringu eelnõu on peatükis 6.5.8.1 Tuulepargid esitatud tingimused tuuleparkide 05.11.2021 leiame, et kogu planeeritav tegevus peab kavandamiseks ORME mõistes. Punktis 10 on öeldud, et „..ORME-na käsitletavate jääma planeeringualale – st tuuleparkide tuulikud, sh tuuliku tiiviku ulatus, peab jääma tuuleenergia arengualale.“ Meie tuuleenergeetika arendamiseks sobivale ettepaneku kohaselt peaks tuuleenergia arengualale jääma ainult tuuliku vundament. Kui tuuliku alale. Tuuliku labade ulatumine sobivalt tiiviku ulatus peab jääma arengualale, siis muutub kokkuvõttes oluline osa arengualast tuulikute alalt väljapoole tekitab õiguslikku rajamiseks sobimatuks (st tuulikuid ei saa paigutada kuni 85 m1 kaugusele arenguala piirist) ebaselgust. ning väheneb võimalus leida arenguala sees tuulikute paigutamiseks optimaalseim lahendus. Juhime tähelepanu, et edasises planeerimisetapis viiakse läbi KSH, mille raames tehakse täpsed Selgitame ka, et üldplaneeringus välja mõjuhinnangud ja uuringud, mis välistavad või leevendavad negatiivse mõju esinemise ka toodud tingimused annavad teatud juhul, kui tuuliku tiivikud ulatuksid üle arenguala piiri. Küll aga ei saa üldplaneeringule paindlikkuse ja põhimõttelise võimaluse järgnevas detailplaneeringu etapis neid alasid suurendada, mistõttu täiendav piirang juba tuuleenergeetika ala laienemiseks: nt üldplaneeringus võib mõnel arengualal vähendada oluliselt perspektiivi taaastuvenergeetika nõusolek elamu maaomanikuga efektiivseks tootmiseks. võimaldab paigaldada tuuliku 600-1000 Toome siinkohal välja, et nt tuuliku poolt tekitatava müra mõju hindamisel lähtutakse tuulikust m kaugusele elamust; kokkuleppe kui punktobjektist, sest peamist müra põhjustab elektrituuliku generaator ning käigukast, labad saavutamine trassiomanikuga võimaldab ulatuvad sellest lisaks mitmekümne meetri kaugusele. Sellest tulenevalt on nii inimestele kui vähendada määratud puhvrit häirimistundlikele liikidele (eelkõige metsakanalised ja röövlinnud) oluline müra leviku kaugus taristuobjektist. tuuliku generaatorist. Röövlindudele (eelkõige kotkastele) võivad tõesti ohtu põhjustada ka töötavad labad, mis avalikustatud ÜP versiooni kohaselt peaksid jääma tuuleenergeetika arengualale, kuid üldplaneeringu käigus on tuulealad leitud kasutades puhvermeetodit ning ei ole arvestatud nt konkreetsete lindude reaalseid toitumis- või elupaiku, mis võiksid tuulealade piire muuta (nt ka suurendada). Saarde valla tuuleenergeetika detailplaneeringu alal P15, mis kehtestati 15. aprill 2020 Pärnu maakonnaplaneeringu kohastele tuuleneenergeetika arendamiseks sobivatele aladele, käigus teostatud linnustiku uuring leidis, et elektrituulik võib paikneda väike- konnakotka pesapaigast isegi lähemal kui 500 m, kuivõrd kotka toitumis- ja elupaigad asuvad tuulikust teises suunas. Teeme ettepaneku sõnastada vastav punkt üldplaneeringu seletuskirjas järgmiselt: „…ORME- na käsitletavate tuuleparkide tuulikute vundament peab jääma üldjuhul üldplaneeringuga määratud tuuleenergia arengualadele, kokkuleppel naaberkinnistu omanikuga võivad tuulikute labad ulatuda üle arenguala piiri. Tuuliku planeerimiseks kinnistu piirile lähemale 1 Hetkel olemasolevad tuulikud on maksimaalse rootori diameetriga 170 m ehk siis nende puhul peaks tuuliku paigaldama arenguala piirist 85 m kaugusele.  37 kui tuuliku kogukõrgus peab olema naaberkinnistu omaniku nõusolek“. Toome siinkohal välja, et nt Saarde valla tuuleenergeetika detailplaneering alal P14 peatükis 4.4 Kruntide hoonestusalad on esitatud analoogne tingimus märksa leebemalt: „Üldjuhul ei tohi tuuliku rootori labade horisontaalprojektsioon ulatuda üle naaberkatastriüksuse piiri ega üle tuulikute arendusala piiri“. Pärnu maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering tuuliku labade ulatumise tingimust üle arenguala piiri nt üldse ei sätesta. Seetõttu peab tuuliku asukoha määramisel arvestama naaberkinnistu omaniku seisukohaga ning KSH hindamise tulemustega, mis annab arenguala sees arendajale ja planeerijale oluliselt rohkem võimalusi parima lahenduse leidmiseks. 19 OÜ Saka ERA Juhime tähelepanu eriplaneeringule - vastavalt Varja Windfarm OÜ poolt koostatud Täname ettepaneku eest. 04.11.2021 eriplaneeringuga ei ole Osaühing Saka Era nõusolekut ega luba läbida tuulikute Juhime tähelepanu, et kuna Te teete kaabelliinidega Saka kinnistuid. Lisaks paiknevad tuulikud väga lähedal Saka kinnistutele, ettepaneku eriplaneeringule, siis ei ole millega ei ole võimalik nõustuda, kuna välistab tasuva taastuvenergia tootmise rajamise võimalik seda arvestada üldplaneeringu võimalused Saka kinnistutele tulevikus. Palume uues üldplaneeringus kajastada potentsiaalsed protsessi käigus. piirkonnad taastuvenergia arendamiseks (st sh Saka ERA ja Eesti ERA kinnistud - vt dokument kirja lisas) ning üldplaneeringule järgnevates etappides tuleks kaasata kõiki asjasse Üldplaneeringus on välja toodud puutuvaid osapooli ja maaomanikke viisil, et kõigi kinnistute taastuvenergia potentsiaal oleks põhimõttelised tuuleenergeetika võrdsetel tingimustel optimaalne. arendamiseks sobilikud alad, mis on Ühtlasi märgime, et vastavalt planeerimisseadusele nii üld-, eri- kui ka detailplaneeringute leitud ühtsete kriteeriumite alusel (läbi on puhul kaasatakse koostamisse isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada (PlanS § 76 lg 2, viidud olulise ruumilise mõjuga ehitise § 99 lg 2, § 127 lg 2). Lahendused puudutavad otseselt Osaühing Saka ERA ja Osaühing Eesti ehk ORME asukohavalik). ERA õigusi. Üldplaneeringu järgselt on tuuleenergeetikat võimalik arendada juhul, kui kinnistud jäävad tuuleenergeetika arendamiseks sobiva ala piiresse. Kuna üldplaneering määrab tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad, mitte konkreetsed tuulepargid, ei ole tuuleenergeetika alade realiseerimise küsimused otseselt lahendatavad ÜP raames. Üldplaneeringust teavitamisel lähtutakse PlanS’ist, teavitamise meetod on välja toodud ÜP lähteseisukohtade ja  38 keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse (LS ja KSH VTK) dokumendis (leitav valla kodulehelt). 20 IVIA Kinnistu 30901:001:0029 määrata üldplaneeringus maa sihtotstarve: Taastuvenergeetika maa- Arvestame ettepanekuga. 03.11.2021.a. nr 1-497 ala; Selgitame, et üldplaneeringu raames SELGITUS: SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus on kinnistu omanik; kuna tegemist määratakse juhtostarve, mitte altkaevandatud alaga, ei ole tootmistegevuse eesmärgil võimalik maad kasutusele võtta, samas sihtotstarve. on tulenevalt Euroopa Liidu energeetika-alastest eesmärkidest kasutusele võtta võimalikult suures mahus taastuvenergia tootmisvõimalusi, on see sobiv kinnistu päikeseenergiajaamade rajamiseks; Kinnistud 44201:001:0368; 44201:001:0366; 44201:001:0365; 44201:001:0364; Arvestame ettepanekuga. 44201:001:0361; 44201:001:0363; 44201:001:0362; 44201:001:0360 määrata maa sihtotstarve: Äri maa-ala + tootmis maa-ala; SELGITUS: SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus on kinnistute omanik; kehtestatud detailplaneeringu kohaselt on tegemist 100% ärimaadega; kuna eesmärk on võimaldada kinnistutel ka töökodade või kergetööstusettevõtete (keskkonnamõjuta) tegevust on ettepanek muuta üldplaneeringuga sihtotstarvet, mis võimaldaks paindlikke lahendusi kombineeritud äri- ja tootmisotstarbega objektide rajamiseks vastavalt projekteerimistingimustele; Kinnistu 43801:001:0123 määrata maa sihtotstarve: Taastuvenergeetika maa-ala; Arvestame ettepanekuga, kõrgendatud SELGITUS: Kuna koostamisel on detailplaneering siis praeguse omaniku nõusolekul loobuda avaliku huviga metsa ala eemaldatakse. kõrgendatud avaliku huviga metsa ala märkest üldplaneeringus; tegemist endise karjääri alaga, Selgitame, et maa-alale on juba määratud tulenevalt Euroopa Liidu energeetika-alastest eesmärkidest kasutusele võtta võimalikult soovitud juhtotstarve. suures mahus taastuvenergia tootmisvõimalusi, on see sobiv kinnistu päikeseenergiajaamade rajamiseks; Kinnistu 75101:003:0112 määrata maa sihtotstarve: Taastuvenergeetika maa-ala; Arvestame ettepanekuga. SELGITUS: tegemist riigi omandis oleva kinnistuga, mille sihtotstarve Mäetööstusmaa 100%; Lisame samas planeeringusse tingimuse, kuna antud kinnistul on mäetööstustegevus lõpetatud/lõpetamisel ettepanek määrata et TE ja potentsiaalse tuuleenergeetika üldplaneeringus sihtotstarbeks Taastuvenergeetika maa-ala; tegemist (endise) karjääri alaga, ala kattumisel on eelisõigus kavandada tulenevalt Euroopa Liidu energeetika-alastest eesmärkidest kasutusele võtta võimalikult tuuleparke. Päikeseparke saab võimalusel suures mahus taastuvenergia tootmisvõimalusi, on see sobiv kinnistu päikeseenergiajaamade kavandada tuulikute vahele. ja/või mikrotuulikute pargi rajamiseks; Selgitame, et kuna tuuleparkide kavandamise võimalused on vallas  39 piiratumad kui päikeseparkidel, on oluline, et ÜP raames leitud potentsiaalsete tuuleenergeetika aladel oleks võimalik esmalt kaaluda tuulikute kavandamist. 21 Zeppart.ee OÜ VAJADUS MÄÄRATA KONKREETSED TUULEPARKIDE ASUKOHAD 2.1.- 02.11.2021 2.1. Lüganuse valla uue üldplaneeringu väljatöötamise kavatsuse“ kohaselt on vald seadnud 2.2. Nõustume väitega, seetõttu ongi ÜP endale eesmärgiks tuuleparkide kavandamise maakonnaplaneeringuga määratud raames leitud alasid tuuleenergeetika potentsiaalsetel aladel ja võimalikel täiendatavatel aladel. kavandamiseks ning määratud alasid Koostatavas üldplaneeringus on toodud välja, et vallas on täiendav huvi taastuvenergeetika – tuuleparkide ja päikeseenergeetika alade – arendamise osas. päikeseenergeetika kasutuselevõtuks. 2.2. Taastuvenergia tootmine – täpsemini tuulenergeetika – on oluline avalik huvi. Seda on Lisaks on taastuvenergeetikat võimalik kinnitanud ka Riigikohus oma 26. mai 2021 otsuses haldusasjas nr 3-17-2013. Riigikohus on arendada vastavalt ÜP’ga seatud leidnud kõnealuses lahendis, et tuuleenergia tootmise võimalusi kaaludes tuleb arvestada riigi tingimustele. seatud taastuvenergia tootmise eesmärkidega. Sama on kinnitanud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 1. juunil 2021 kohalikele omavalitsustele saadetud 2.3 Üldplaneeringuga ei kavandata märgukirjas. konkreetsete tuuleparkide asukohti. 2.3. Reeglina valitakse tuuleparkide asukohad üldplaneeringuga. Kui üldplaneeringuga asukohta pole valitud, on võimalik tuulepark kavandada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga. Hetkel on menetluses valla uus üldplaneering, mistõttu on otstarbekas ja Üldplaneeringu raames viiakse läbi ökonoomne märkida üldplaneeringusse juba tuuleparkide asukohad mitte pelgalt olulise ruumilise mõjuga ehitiste tuuleenergeetika tootmiseks sobilikud alad. Vastupidisel juhul tuleb pärast ajamahukat (ORME) mõistes asukohavalik, et leida üldplaneeringu menetlust vallal algatada eriplaneeringuid, mille menetlus võib põhimõtteliselt sobivad alad kesta paar aastat. Tuuleenergia tootmise tõhustamine on hetkel riiklik prioriteet, mis tähendab tuuleenergeetika arendamiseks. ORME ühtlasi seda, et kohalik omavalitsus peaks kasutama võimalust määrata tuuleparkide alad teine etapp on detailne lahendus – st võimalikult kiiresti –antud juhul menetluses olevas üldplaneeringus. 2.4. Juhul kui vald üldplaneeringus konkreetsete tuuleparkide asukohti ei märgi, leiab konkreetsete tuuleparkide kavandamine. avaldaja, et tuuleenergeetikaks sobivaid alasid tuleks märkida üldplaneeringusse rohkem, kui Üldplaneeringu täpsusastmes ei ole käesolevas lahenduses on välja toodud, sest mitmete sobilikuks märgitud alade puhul võib võimalik lahendada teemasid konkreetsemas planeerimismenetluses tekkida takistusi, millele viitab ka üldplaneeringu detailplaneeringu täpsusastmes. Seega on koosseisus olev dokument „Tuuleenergeetika kavandamiseks sobivate alade kriteeriumite konkreetsete tuuleparkide kavandamine täpsustamine, alade määramine ja tingimuste väljatöötamine“ ning keskkonnamõju eraldiseisev protsess. strateegilise hindamise aruande eelnõu (Hendrikson & KO töö nr 3433/19). 2 Eeltoodu suunise on andnud vallale ka majandus ja kommunikatsiooniministeerium oma eelpool viidatud 1. juuni 2021 pöördumises kohalikele omavalitsustele. 2.4. Tuuleenergeetika kavandamisel on Kuivõrd eriplaneeringut ei saa algatada juhul kui kavandatu on vastuolus üldplaneeringuga mitmekülgsed mõjud, kuna tegemist on (planeerimisseadus § 96 lg 2 p 1), puuduks võimalus planeerida tuuleparki alale, mida olulise ruumilise mõjuga ehitistega. Planeeringu koostamisel on erinevaid  40 üldplaneering sobilikuks märkinud ei ole. Seega tuuleenergia tootmiseks sobilike alade avalduvaid mõjusid hoolikalt kaalutud märkimine võib osutuda teistele aladele tuulikute rajamist välistavaks tingimuseks. ning seetõttu ei ole kasutatud kriteeriume määratud kergekäeliselt. Üldplaneeringu protsessis seega ei nähta, et on võimalik hinnata seatud kriteeriume ümber mahus, mis tekitaks potentsiaalseid tuuleenergeetika alasid oluliselt juurde. Juhime ka tähelepanu, et potentsiaalsed tuule-energeetika alad moodustavad valla territooriumist võrdlemisi suure osa – 17,2%. RAUDTEE PUHVERALA 2.5.- 2.5. Valda läbib Tallinn-Narva raudteemagistraal. Lute kinnistu jääb raudtee kaitsevööndi 2.6. Maakonnaplaneering ei määra Lute piirist umbes 140 kuni 350 meetri raadiusesse. kinnistut tuuleenergeetika arendamiseks 2.6. Ida-Viru maakonnaplaneeringu kohaselt ei ole planeeritud Lute kinnistu asukohta sobivaks alaks. Toetudes potentsiaalset tuuleparki, kuid samas ei välista maakonnaplaneering seda asukohta. Maakonnaplaneeringus on välja toodud, et tuulikute kavandamisel peab tuuliku minimaalne maakonnaplaneeringule ei ole tuulikute kaugus riigimaantee ja raudtee kaitsevööndi piirist olema võrdne tuuliku kogukõrgusega (mast kavandamine Lute kinnistul võimalik. + tiiviku laba kõrgus) ning tuulikute planeerimisel peab lähtuma avariiohtu leevendavatest 2.7.-2.9. Selgitame, et tuulepargi meetmetest. kavandamise esmaseks eelduseks on 2.7. Üldplaneeringu dokumendis „Tuuleenergeetika kavandamiseks sobivate alade paiknemine tuule-energeetika kriteeriumite täpsustamine, alade määramine ja tingimuste väljatöötamine“ on toodud välja, et arendamiseks sobival alal. Kuna Lute sobivusanalüüs tugineb muuhulgas tingimusele, et tuulikupark peab jääma väljaspoole raudtee kinnistu ei paikne sobival alal, ei rakendu „300m puhverala“. 2.8. Üldplaneeringu seletuskirjas (p 6.4.5.) on toodud välja, et rajatised, mis ei ole raudtee ka muud täpsustavad tingimused (nt sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ning mille kogukõrgus on 30 m ja enam (nt tuulikud, tuulikute paigutamise kaugus raudteest). mobiilimastid), tuleb kavandada selliselt, et nende kaugus raudteest oleks võrdne rajatise kogukõrgusega. Tuuliku puhul tuleb masti kõrgusele lisada tiiviku laba pikkus. Eeltoodu põhjal võib eeldada, et puhverala eesmärk on välistada mistahes võimalus, et tuulik kukub raudtee peale. 2.9. Oleme seisukohal, et maakonnaplaneeringus on siiski jäetud lahtiseks „puhverala“ ulatus, kuna tegemist on igal üksikjuhul tuulikute kõrgusest lähtuva piiranguga. Juhul, kui tuuliku kõrgus jääks näiteks alla 200 meetri (koos tiivalabaga) ei oleks põhjendatud keelata selle püstitamist 200 meetri kaugusele raudtee kaitsevööndist. Samuti on maakonnaplaneeringus toodud välja, et võimalik on kohaldada ka muid avariiohtu leevendavaid meetmeid – näiteks tuulikute ankurdamine selliselt, et need mitte mingil juhul ei langeks raudtee suunas.  41 Leiame, et üldplaneeringus seatud „300 meetri puhverala“ ei saa välistada üksikjuhtudel tuulikute planeerimist raudtee kaitsevööndile lähemale kui 300 meetrit. KÕRGEPINGELIINI PUHVERALA 2.10. –2.11. Üldplaneeringus jäädakse 2.10. Lute kinnistu põhjaserva ulatub elektripaigaldise kaitsevöönd ehitusseadustiku (edaspidi kasutatud kriteeriumi juurde. Kuna EhS) § 77 alusel. Tegemist on elektriõhuliini 35-110kV (kõrgepingeliiniga). Sellise õhuliini tegemist on olulise ruumilise mõjuga kaitsevööndi laiuseks on 25 meetrit mõlemal pool õhuliini telge (majandus- ja taristuministri ehitisega, siis on rakendatud laiemat määrus „Ehitise kaitsevööndi ulatus..“ 25.06.2015 nr 73 § 10 lg 1 p 4). 2.11. Leiame, et avariiohtu leevendavaid meetmeid on võimalik kasutada ka seoses puhvervööndit kui objekti kaitsevöönd kõrgepingeliinide puhveralaga, mis on samuti üldplaneeringu kohaselt ette nähtud 300 meetri (25 m). laiusena ning ulatub sealjuures ka Lute kinnistule. Leiame, et väljaspool kaitsevööndit ei saa Puhvervöönd on seatud lähtuvalt „puhverala“ käsitleda iseenesest tuulikuid välistava piiranguna, vaid pigem soovituslikuna. ettevaatuspõhimõttest ning vajadusest Liiatigi võib tuulikupargi arendamise käigus ilmneda vajadus elektrisüsteemi olulisel määral tagada nii trassiomaniku huvid kui ka ümber ehitada ning praegu kõnealuse õhuliiniga arvestamine ei ole põhjendatud. taristu toimimine. Planeering annab 2.12. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohaselt ongi aga just tuulikuparkidest võimaluse puhvervööndit vähendada tulenevate perspektiivsete liinikoridoride maha märkimine üldplaneeringus vajalik. Väljapanekul olevas üldplaneeringu eelnõus ei ole märgitud liinikoridore. juhul, kui saavutatakse kokkulepe 2.13. Palume ka üldplaneeringus seatud „300 meetri puhverala“ kõrgepingeliinidest trassiomanikuga ning viiakse läbi käsitleda erandeid lubavana. riskianalüüs. 2.12. Üldplaneering ei kavanda üksikute tuuleparkide ühendusliine põhivõrguga, kuna neid on võimalik kavandada vaid detailsel planeerimisel. Selgitame, et KSH toob majanduslike mõjude seas välja (ptk 4.3), et tuulealade ja liinikoridoride lähiala on sobivaks piirkonnaks energiamahuka ettevõtluse kavandamisel. 2.13. Üldplaneering lubab erandeid kaaluda koostöös trassiomanikuga ja riskianalüüsi alusel. TINGIMUSED ERANDITE VÕIMALDAMISEKS 2.14. KSH soovitust on planeeringu 2.14. KSH aruande eelnõus on märgitud, et üldplaneeringus oleks otstarbekas välja tuua ka käigus kaalutud. Seletuskirja on seisukohad, kas ja millistel tingimustel on võimalik kavandada üksikuid tööstuslikke tuulikuid kaalutluse põhjal lisatud (ptk 6.5.8.1): (mis ei ole ORME objektid), kuna ka üksiku tööstusliku tuuliku kavandamisega kaasnevad planeeringuga ei nähta ette üksikute mõjud. Üldplaneeringu seletuskirjast selliseid tingimusi ei leia. 2.15. Samuti soovitab KSH aruanne planeeringus välja tuua, et tuuliku kavandamisel on tööstuslike tuulikute kavandamist. lubatud koostöös trassi/taristuomanikuga tuuliku kauguse täpsustamine.  42 2.16. Juhul, kui üldplaneeringu seletuskirjas ei ole vastavat kaalutlusõigust sõnaselgelt jäetud 2.15.-2.16. Tingimus on seletuskirja raudtee ja kõrgepingeliini puhveraladele, võib tekkida olukord, kus puhveralasse jääva lisatud, ptk 6.5.8.1: kinnistu puhul loeb vald üldplaneeringu seda kaalutlusõigust välistavaks. Koostöös trassi/taristuomanikuga on 2.17. Oleme seisukohal, et rangete ja kaalutlust mittevõimaldavate „puhveralade“ piirangute võimalik tuuliku kauguse täpsustamine seadmine üldplaneeringuga riivaks ülemääraselt nii ettevõtlusvabadust kui omandiõigust kinnistutel, kuhu soovitakse tuulikuid rajada. taristuobjektist, puhvri muutmine peab 2.18. Põhiseaduse (edaspidi PS) § 11 teisest lausest tulenevalt peavad õiguste ja vabaduste tuginema läbiviidud riskianalüüsile. piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste 2.17. Selgitame, et ptk 6.5.8.1. ja vabaduste olemust. Põhiõiguse riivel peab olema põhiseadusega kooskõlas olev (legitiimne) tingimused võimaldavad teatud ulatuses eesmärk ning riive peab selle saavutamiseks olema proportsionaalne. Samuti peavad piirangud kaalutlust, kaalutlemine toimub koostöös olema kooskõlas põhiseadusega s.h PS § 3 lg’ga 1 – s.t. delegatsiooninormiga ei anta õigust trassiomanikuga ning tugineb kehtestada põhiõigustele lisapiiranguid. riskianalüüsile. 2.19. PS § 32 teise lõigu teise lause kohaselt sätestab omandipõhiõiguse kitsendused seadus. Sealjuures tuleneb PS § 32 teise lõigu kolmandast lausest juhis, et omandit ei tohi kasutada 2.18., 2.21-22. Selgitame, et põhiseaduse üldiste huvide vastaselt. Muid kitsendusi võib omandiõigusele seada ka PS §’st 19 lähtuvast mõistes riive puudub: Lute maaüksus on põhimõttest. maatulundusmaa (ÜP järgi põllu- ja 2.20. Maakasutusele on seatud raudteest ja elektripaigaldisest tulenevad kitsendused EhS’iga metsa maa-ala) ning planeeringu järgselt ning need piirangud on sätestatud kaitsevöönditena. on võimalik maa-ala edasi kasutada 2.21. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 74 lg 3 kohaselt võib üldplaneeringu alusel seada samal otstarbel. Planeeringuga ei kinnisomandile kitsendusi, kuid seda sätet tuleb tõlgendada lähtuvalt põhiseadusest, mille kitsendata seega Lute kinnistu tänase järgi peavad kõik omandiõiguse teostamise piirangud tulenema seadusest. Teisisõnu – PlanS § 74 lg’s 3 mõeldud kitsendused võib märkida üldplaneeringus ainuüksi siis, kui nende kasutuse võimalusi. seadmiseks on juba seaduslik alus. Üldplaneeringuga uusi, seadusliku aluseta kitsendusi seada ei ole lubatud. PlanS § 75 lg 1 p’s Selgitame, et üldplaneeringul on PlanS’i 3 on täpsustatud, et muuhulgas võib üldplaneeringuga määrata tehnovõrkude ja -rajatiste järgi õigus (PlanS §75 lg 1 p 4) teostada üldise asukoha ja nendest tekkivad kitsendused. Siinkohal on mõeldud seaduslikul alusel olulise ruumilise mõjuga ehitiste tekkivaid kitsendusi. (ORME) asukohavalik. Asukohavalik 2.22. Tulenevalt eeltoodust ei oleks „puhverala“ imperatiivselt kehtestamine tuulikute ehitust keelavana legitiimne – kooskõlas PlanS sätte ja mõttega. eeldab, et ehitise ruumilise mõju tõttu ei Ühtlasi on piirangu sobivuse seisukohalt vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ole paljud maa-alad ehitise ühelgi juhul ei soodusta piirangu eesmärgi saavutamist. Lähtuma peab ka põhimõttest, et kavandamiseks sobilikud. Maaomanikul abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem ei saa seega olla õigustatud ootust, et koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Nagu ka tema maaüksus osutub asukohavalikul maakonnaplaneeringus on välja toodud on võimalik kasutada ka muid leevendavaid sobivaks alaks. abinõusid, mille kasutamisel „puhverala“ kui pikendatud kaitsevööndi kehtestamine muutub põhjendamatuks. 2.23. Palume nii, nagu KSH aruandes on välja toodud, sõnastada üldplaneeringu 2.20.Asukohavalikul on rakendatud seletuskirjas, et „puhveralad“ võimaldavad kaalutlusõigust ning koostöös laiemaid puhvreid kui kaitsevöönd juhul, kui mõju objektile ei ole välistatud.  43 trassi/taristuomanikuga on võimalik kaaluda muid ohtu leevendavaid meetmeid tuulikute Üldplaneeringu asukohavalikul on asukoha valikul. lähtutud ettevaatuspõhimõttest ning antud võimalus nt riskianalüüsi põhjal on võimalik puhvreid vähendada. 2.23. Selgitame, et tingimus on juba planeeringus sõnastatud: Koostöös trassi/taristuomanikuga on võimalik tuuliku kauguse täpsustamine taristuobjektist, puhvri muutmine peab tuginema läbiviidud riskianalüüsile. 2.24. Lisaks eeltoodule märgime, et kuigi vallavalitsus on varasemalt avaldajale selgitanud, et Selgitame, et ehituskeeluvööndisse tuuleenergeetikaks sobivuse välistab ka veekogu – Kohtla jõe ehituskeeluvöönd, soovib (EKV) objektide rajamine peab olema avaldaja selgitada, et looduskaitseseaduse 38 lg 5 kohaselt ehituskeeld ei laiene kehtestatud vajalik ja põhjendatud. detailplaneeringuga või üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele. Tuulikud on Kuna leitud on võrdlemisi laialdased tehnorajatised, mistõttu on võimalik planeerida tuulikud ka jõe ehituskeeluvööndisse. Eeltoodu põhjal, on avaldaja seisukohal, et tuuleenergeetika tootmiseks sobilike alade valikul potentsiaalsed tuuleenergeetika alad, siis tuleks lisaks üldplaneeringus toodud kriteeriumitele arvestada ka kinnistu omaniku huviga leiame, et tuulikute kavandamine ning võimaldada muude avariiohtu kõrvaldavate ja leevendavate meetmete kohaldamisel EKV’sse ei ole vältimatult vajalik - arvata ka muudele kriteeriumitele mittevastavaid alasid perspektiivsete tuuleparkide hulka. võimalik on tuulikuid paigutada ka EKV’st väljapoole. Ehitamine EKV’sse peab olema ka selgelt põhjendatud. Kuna tuuliku kavandamisega kaasneks mõju kalda kooslustele, veerežiimile jm komponentidele, siis leiame, et üldplaneeringu täpsusastmes ei ole kohane kasutada LKS §38 lg 5 p 8 erandit. Tegemist ei ole tavamõistes tehnorajatisega (nt veetorustikuga), vaid olulise ruumilise mõjuga ehitisega, mille mastaap on märkimisväärselt erinev. Jääme seega seisukoha juurde, et EKV- sse tuuleparke ei kavandata.  44 22 Sunly OÜ Soovin olla kursis Lüganuse valla üldplaneeringu etappidega. Palun kaasata mind protsessi. Ettepanekuga arvestatakse. Hanna Peeters