Eesti Puuetega Inimeste Koda Teie 14.04.2026 nr 33/
[email protected] Meie 25.05.2026 nr 1.5-1.1/1013-2
Vastus pöördumisele puudega
inimeste arvu osas
Täname teid pöördumise eest puude raskusastmega inimeste arvu vähenemise ja otsuste
ebapiisava põhjendatuse osas. Kuna olete pöördunud nii Sotsiaalministeeriumi kui ka
Sotsiaalkindlustusameti poole, siis vastame teie kirjale ühiselt.
Kinnitame, et teema on ka meie jaoks oluline, sest põhjused puude raskusastmega inimeste
arvu vähenemises peavad olema arusaadavad ja põhjalikult selgitatud. Leiame, et parim viis
selleks on omavaheline diskussioon, mistõttu oleme lisaks 23.04.2026 toimunud kohtumisel
antud esmastele selgitustele pakkunud täiendavalt ja põhjalikumalt kohtuda. Esimene
kohtumine on kokku lepitud 27. maiks ja meie poolt on valmisolek sellel teemal teha
jätkukohtumisi kuniks kõikide osapoolte küsimused on saanud põhjalikult käsitletud ja
selgitatud.
Viimati oleme kirjalikult puude raskusastmega inimeste arvu osas teile vastanud 17.04.2025,
millele lisaks toimusid ka arutelud (nt 16.01.2025, 20.02.2025, 08.04.2025). Seetõttu
keskendume selles kirjas puude raskusastmega inimeste arvu muudatusi selgitades eelkõige
muudatustele võrreldes eelmises kirjas saadetud andmetega. Pikemat ajatelge vaatavaid
selgitusi andsime 30.04.2024 vastuskirjas ja täiendavalt selgitasime 2021–2023 statistikat
05.02.2025 vastuskirjas.
Jätkuvalt peame oluliseks põhjuste paremaks mõistmisel vaadata koguarvu kõrval
konkreetseid vanusegruppe. Seetõttu toome välja muudatused ja selgitused vanusgrupiti.
Puude raskusastmega lapsed (0–15.a)
Eelnevate aastate lõikes on puude raskusastmega laste osakaal rahvastikust püsinud
stabiilsena (2022.a 3,7%, 2023.a 3,9%, 2024.a 3,8%), mistõttu ei ole selle vanusgrupi puhul
olnud põhjendatud rääkida puude raskusastmega inimeste arvu vähenemisest. Varasemate
aastatega võrreldes näeme vähenemist 2025. aastal kui puude raskusastmega lapsi oli 7736
(3,5%), mis võrreldes 2024. aastaga oli 916 lapse võrra vähem (-0,3%). Seetõttu on meie
ühisel kohtumisel põhjendatud vaadata 2025. aasta muudatuse põhjuseid võrreldes 2024.
aastaga. Selleks on Sotsiaalkindlustusamet koostamas ka persoonad nende laste kohta, kellel
puude raskusastet ei tuvastatud või kellel tuvastati võrreldes varasemaga madalam puude
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
raskusaste. Persoonade põhjal saame täpsemalt vaadata ja ühisel kohtumisel arutleda
muudatuse põhjuseid.
Varasematel aastatel (2023–2024) moodustasid seitse diagnoosi ligi 85% kõigist mitte
tuvastamise põhjustest (nt käitumishäired, kõneprobleemid, õpivilumuse häired), mille puhul
ei tuvastatud hinnatavates valdkondades tegutsemise ja osalemise piiranguid, mis vastaksid
vähemalt keskmisele puude raskusastmele. Viimatist statistikat vaadates näeme, et nii puude
raskusastme tuvastamisel kui ka puude raskusastme tuvastamata jätmisel on esikohtadel
erinevas järjestuses samad diagnoosid (nt kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired,
pervasiivsed arenguhäired, segatüüpi spetsiifilised arenguhäired, hüperkineetilised häired).
See kinnitab, et samade diagnooside puhul võivad olla piirangud erinevad ja seetõttu võib ka
puude raskusaste kujuneda erinevalt.
Puude raskusastmega tööealised (16–64.a)
Puude raskusastmega tööealiste arv on 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga vähenenud nii
koguarvuna kui ka protsendina tööealiste vanusgrupist. 2025. aastal oli tööealisi 38 562
inimest (-1869 inimest võrreldes 2024.a) ehk 4,5% (-0,2%). Nii koguarvuna kui ka
protsentuaalselt on 2025. aasta vähenemine olnud oluliselt väiksem kui eelnevatel aastatel
(2024.a võrrelduna 2023.a -0,4 %, 2023.a võrrelduna 2022.a -0,6%). Tööealiste osas on 2025.
aastal võrreldes 2024. aastaga ka mõnevõrra rohkem puude raskusastme tuvastamise
otsuseid nii perioodi kõikidest otsustest (+0,9%) kui ka esmaste taotluste otsustest (+0,3%).
Need positiivsed trendid ilmselt mõjutavad ka seda, et tööealiste hulgas on puude
raskusastmega inimeste vähenemine liikunud stabiliseerumise suunas.
Puude raskusastmega tööealiste arvu muutuste puhul on jätkuvalt kõige suuremaks
mõjutajaks see, et Sotsiaalkindlustusamet teeb ca 90% puude tuvastamise otsustest
tuginedes Töötukassa eksperdiarvamusele ja töövõime hindamise otsusele. Seega 90%
juhtudest arvutab Sotsiaalkindlustusameti peaspetsialist töövõime hindamise skooride alusel
puude tuvastamise skoorid, mis tähendab, et tegu on matemaatilise tehtega Töötukassast
tulevate hinnangute ja määruses ette antud skooride alusel. Seetõttu kajastuvad töövõime
hindamise metoodilise juhendi muudatused kohe ka puude tuvastamise otsustes. Puude
tuvastamise skooride arvutamises muudatusi ei ole toimunud.
Tööealiste arvu vähenemises on jätkuvalt mõjuteguriks taotluste arvu püsiv vähenemine
(2025.a -3356 taotlust võrreldes 2024. a, 2024.a -3897 taotlust võrreldes 2023. a, 2023.a -
2905 taotlust võrreldes 2022.a). Püsivalt on vähenenud ka nende inimeste osakaal, kes
töövõime hindamise ja puude tuvastamise ühistaotlusega puude raskusastme tuvastamist
soovivad (2025.a 59,5% taotlejatest, 2024.a 65% taotlejatest, 2023, 68,4% taotlejatest). Puude
taotlemata jätmise osas võib üheks mõjuteguriks olla hüvede ja teenuste puude raskusastmest
lahti sidumine, mistõttu võib mõnel juhul kaduda vajadus puude tuvastamiseks. Samuti võib
kõikide vanusgruppide puhul rolli mängida eelarvamus, et puude raskusastet tuvastatakse vaid
väga äärmuslikel juhtudel, mistõttu ei pea inimesed seda perspektiivikaks (arvestades viimaste
aastate uudiseid-meediakajastusi).
Tööealiste osas on Riigikontrolli (2024) audit soovitanud analüüsida, kas puude tuvastamise
ja töövõime hindamise süsteeme on võimalik ühendada nii, nagu seda pakkus välja uuring
„Töövõime toetamise süsteemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamine“.
Leiti, et see teeks inimese teekonna abi saamisel selgemaks ja lühemaks. 2026. aastal
3
valminud uuring täisealiste puudega inimeste puude tuvastamise, toetuste ja hüvede
võimalikust kaasajastamisest (Praxis 2026) kinnitab sama. Analüüsi, sihtrühmade tagasiside
ja välisriikide praktikate põhjal joonistub välja vajadus süsteemi põhimõtteliseks muutmiseks.
Analüüs leidis, et tänane korraldus, kus inimese seisundit hindavad paralleelselt kaks asutust
(töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet), on riigi jaoks ebaefektiivne, ega taga sageli puuetega
inimestele tegelikku abi toetuste ja teenuste näol.
Puude raskusastmega vanaduspensioniealised
Puude raskusastmega vanaduspensioniealiste arv on 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga
jätkuvalt vähenenud nii koguarvuna kui ka protsendina tööealiste vanusgrupist. 2025. aastal
oli tööealisi 54 788 inimest (-3799 inimest võrreldes 2024.a) ehk 18,8% (-2%). Viimaste aastate
vähenemine jätkub üldjoontes samas tempos (nt 2024.a võrreldes 2023.a oli -2,2%, 2023.a
võrreldes 2022.a oli 1,4%).
Suurimat rolli puude raskusastmega vanaduspensioniealiste arvu vähenemises näib mängivat
samuti taotluste arvu püsiv vähenemine (2025. aastal -2290 taotlust, 2024.a -93 taotlust,
2023.a -3332 taotlust). Vanaduspensioniealiste osas ei saa viimaste aastate vähenemine tulla
puude raskusastme tuvastamata jätmise otsuste kasvust, sest vanaduspensioniealiste puhul
püsib puude tuvastamise otsuste protsent kõrge nii kõikide perioodi otsuste hulgas kui ka
esmaste taotluste osas. 2025. aasta tõusis võrreldes 2024. aastaga vanaduspensioniealistel
positiivsete otsuste protsent perioodi kõikidest otsustest (+2%), samuti kasvas esmaste
taotluste osas positiivsete otsuste arv (+2,9%).
Puude raskusastme tuvastamise ekspertiiside kvaliteet
Ekspertarstide töö objektiivsuse ja läbipaistvuse tagamiseks valmis 2024. aastal laste ja
vanaduspensioniealiste osas juhendid ekspertarstidele puude raskusastme tuvastamiseks.
Sellest tulenevalt muudeti ka sotsiaalkaitseministri määrust nr 18, milles on samuti olulisel
määral täpsustatud laste ja vanaduspensioniealiste puude raskusaste tuvastamist. Uus
regulatsioon tagab, et puude raskusastet hinnatakse nüüd läbipaistvamate ja arusaadavamate
kriteeriumite alusel – eriti laste ja vanaduspensionäride puhul –, mis suurendab õiglust ja
taotlejate kindlustunnet. Olulise ja kauaoodatud muudatusena on 2025. aasta
lõpust võimalik Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse kaudu tutvuda puude tuvastamise
otsuse aluseks oleva eksperdiarvamusega.
Sellele lisaks tegi Sotsiaalkindlustusamet 2025. aasta aprillis auditi, mille käigus vaatas
juhuvalimi alusel teine ekspertarst üle tehtud otsuse. 2025. aastast
rakendab Sotsiaalkindlustusamet uut kvaliteediprogrammi ekspertarvamuste hindamiseks,
mis hõlmab kolme tasandit: peaspetsialisti kontroll, teise ekspertarsti järelhindamine ning
pimetestimine üks korda aastas. Niisamuti on Sotsiaalkindlustusamet sisemises korras kokku
leppinud, et juhul kui inimesel tuvastatakse varasemast madalam puude raskusaste, tuleb
eksperdiarvamust põhjalikumalt selgitada (nt seoses abivahendite või tõhusa
raviga). Kvaliteediprogrammist on olemas ka eelmise aasta vahekokkuvõte, kus järelkontrolli
tulemusel 60% juhtudel kontrollija nõustus täielikult antud eksperdiarvamusega ning tal
puudusid ettepanekud ja märkused selle parendamise osas. 40% juhtudel esines kontrolli
teostajal vähemalt üks märkus või ettepanek, kuidas eksperdiarvamust oleks võimalik
paremaks muuta. Reeglina oli tegemist suhteliselt väikeste või väheoluliste, enamasti vormilist
laadi, märkustega, kus kontrollija nõustus puude raskusastme osas antud hinnangutega, kuid
4
tegi näiteks ettepaneku arvamust veidi täiendada või ümber sõnastada, eesmärgiga muuta
see taotleja jaoks paremini mõistetavaks. Üksikutel juhtudel olid märkused sisulist laadi,
puudutades näiteks raviarsti hinnangu või objektiivse uuringu tõlgendamist, piirangu raskuse
hindamist, aga ka märkuseid puude liigi, raskusastme või kestuse osas. Viimane ei tähenda,
et neil juhtudel oli tehtud taotleja osas vale otsus või said nende õigused rikutud. Võimalikud
eksimused ei tarvitsenud olla alati taotleja kahjuks.
Kokkuvõttes soovime kirjas esitatud täpsustuste ja selgituste ning EPIKoja õigusabi poolt
koondatavate probleemkohtade ja lahendusettepanekute põhjal jätkata ühiseid arutelusid, et
kõikide osapoolte küsimused saaksid põhjalikult käsitletud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Mets
puudega inimeste õiguste poliitika juht
[email protected]