Perioodi 2021-2027 Sisejulgeolekufondi rakenduskava eelnõu avalik konsultatsioon

02.12.2021 nr 14-13.1/72-1 Perioodi 2021-2027 Sisejulgeolekufondi rakenduskava eelnõu avalik konsultatsioon Esitame avalikule konsultatsioonile Sisejulgeolekufondi (ISF) rakenduskava eelnõu perioodiks 2021–2027. Ootame Teie ettepanekuid 22. detsembrini 2021. a aadressile [email protected]. Rakenduskava on strateegiline raamistik, mis on aluseks ISFi tegevuste planeerimisele ja elluviimisele Eestis. Rakenduskavaga määratakse kindlaks põhimõtted vahendite kasutamis eks ning see on ühtlasi aluseks toetuse andmise tingimuste õigusaktide väljatöötamise le. Rakenduskavas on toodud peamised rahastamisprioriteedid ning näitajad, millega mõõdetakse rahastu tulemuslikkust valdkondlike poliitikate rakendamisel. ISFi poliitikaeesmärk on kõrgel tasemel turvalisuse tagamine Euroopa Liidus, eelkõige terrorismi ja radikaliseerumise tõkestamine, võitlus raske ja organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevusega ning kuriteoohvrite abi ja kaitse. ISFi rakenduskava koosneb kolmest erieesmärgist: 1) parem infovahetus Euroopa Liidu ja liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahel, 2) tihedam piiriülene operatiivkoostöö raske ja organiseeritud kuritegevusega võitlemisel, 3) parem võimekus ennetada kuritegevust ja terrorismi ning sellega võidelda. Rakenduskava sisaldab ülevaadet peamistest väljakutsetest ISFiga seotud poliitikavaldkondades, Euroopa Liidu tegevuskavade täitmise seisust ning riiklikes t strateegiatest, mis hõlmavad ISFi eesmärkide sihte ja suundi. Samuti on erieesmärgi kaupa kirjeldatud riigi olukord 2021. aastal, toodud Eesti prioriteedid, mida on kavas rahastada ning seatud tegevuste väljund- ja tulemusmõõdikutele vahe- ja lõpptasemed (vastavalt 2024. ja 2029. aastaks). Eestile on ISFi rakendamiseks eraldatud 27 656 519 eurot, sellele lisatakse nõutav kaasfinantseering. ISFi rakenduskava põhineb eelkõige „Siseturvalisuse arengukaval 2020-2030“ (STAK), mille koostamisel said kõik asjaomased sidusrühmad võimaluse aidata kaasa Eesti praeguste ja võimalike tulevaste siseturvalisusega seotud väljakutsete kaardistamisele lahendamise le. STAKi koostamine käis omakorda käsikäes pikaajalise riiklik u katusstrateegia "Eesti 2035" ettevalmistamisega. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Avalikust konsultatsioonist ootame osa võtma nii organisatsioone kui ka kodanikke, et rääkida kaasa, millega tuleks veel arvestada rakenduskava tasandil või millest peaks Siseministeer ium edasiste tegevuste planeerimisel lähtuma. Pärast avalikult konsultatsioonilt laekunud ettepanekute analüüsimist, asjakohaste ettepanekute sisseviimist rakenduskavasse ning tagasiside andmist, edastab Siseministeerium rakenduskava eelnõu Vabariigi Valitsusele. Kõigi eelduste kohaselt esitatakse rakenduskava Euroopa Komisjonile kinnitamiseks 2022. aasta I kvartalis, pärast mida on Euroopa Komisjonil selle menetlemiseks kuni kuus kuud. Seega palume silmas pidada, et tegemist on strateegiadokumendi eelnõuga, milles vajadusel tehakse muudatused nii vastavalt avaliku konsultatsiooni käigus laekunud ettepanekutele, kui ka Euroopa Komisjoniga peetavatele läbirääkimistele. Juhime ka tähelepanu, et rakenduskava on koostatud kindla ülesehituse alusel, järgides mh Euroopa Liidu poolt seatud sisu ja vormi nõudeid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani siseminister Lisa: Perioodi 2021-2027 Sisejulgeolekufondi rakenduskava eelnõu Ülle Leht 6125078 [email protected] 2 (2)  NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 30.11.21. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA AVALIKU KONSULTATSIOONI JA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES VI LISA Programmi vorm AMIFi, ISFi ja BMVI jaoks – artikli 21 lõige 3 CCI number Nimetus inglise keeles ISF programme for Estonia Nimetus liikmesriigi keeles Sisejulgeolekufondi Eesti programm Versioon 1.1 Esimene aasta 2021 Viimane aasta 2027 Rahastamiskõlblik alates 01.01.2021 Rahastamiskõlblik kuni 31.12.2029 Komisjoni otsuse number Komisjoni otsuse kuupäev Liikmesriigi muutmisotsuse number Liikmesriigi muutmisotsuse jõustumise kuupäev Mitteoluline ümberpaigutamine Ei (ühissätete määruse artikli 24 lõige 5) 1. Programmi strateegia: peamised väljakutsed ja poliitilised lahendused Viide: Määruse (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus) artikli 22 lõike 3 punkti a alapunktid iii, iv, v ja ix Selles osas selgitatakse, kuidas programm aitab lahendada riigi tasandil kindlaks tehtud peamisi väljakutseid, tuginedes kohalike, piirkondlike ja riiklike vajaduste hindamisele ja/või strateegiatele. Antakse ülevaade asjaomase liidu acquis’ rakendamise seisust ning liidu tegevuskavadega saavutatud edusammudest ning kirjeldatakse, kuidas fondi kaudu toetatakse nende arendamist programmperioodil. 1  Võrreldes programmperioodiga 2014-2020, on strateegilise planeerimise protsess Eestis märkimisväärselt muutunud. Riiklike eesmärkide ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub tsentraalselt. Euroopa Liidu (EL) vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi, planeerimine on allika-neutraalne. Oluliste strateegiliste eesmärkide kaardistamine toimub eelarve allikat määramata. Rahastamise üle otsustatakse jooksvalt iga-aastase eelarve koostamise käigus. Selline protsessi põhjapanev muutus on mõjutanud ka Sisejulgeolekufondi (ISF) programmi koostamist ja ülesehitust. ISFi programm adresseerib kõige pakilisemad riiklikke probleeme ja on täienduseks riiklikute le vahenditele. Kus vähegi võimalik, on programmil sünergia teiste programmide ja rahastusinstrumentidega. Julgeolekut käsitletakse mitmes liidu programmis, ISFi programm on tihedalt seotud AMIF1 i ja BMVI2 ga, mis samuti toetavad ELi üldisele julgeolekule kaasa aitavaid meetmeid. Lisaks on ISFi programmil sünergia Õigusprogrammi ning Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmiga kuriteoohvrite kaitsmise ja õigusalase koolituse osas, nagu ka asjaomaste õiguskaitseasutuste vahelise koostöö ning ECRIS-TCN 3 iga koostalitlusvõime tagamise osas. Samamoodi peetakse asjakohastes valdkondades silmas sidusust ühtekuuluvuspoliitika fondide, Euroopa Horisondi ja Digitaalse Euroopa programmidega. ISFi ja ühtekuuluvuspoliitika fonde programmeeritakse Eestis üheaegselt, seega on tagatud programmide vastastikune täiendavus ja välditakse võimalikku tegevuste kattuvust. Pikaajaline katusestrateegia Eesti 2035 annab poliitikakujundajatele selged suunised erinevates valdkondades. Peamine riiklik strateegia, mis hõlmab sisejulgeoleku eesmärke, on Siseturvalis use arengukava (STAK). STAK on välja töötatud tihedas koostöös kõigi asjaomaste partnerite ja sidusrühmadega (vt 4. jagu nende sisendi kohta). STAK 2020–2030 raames võetakse arvesse vastavaid ELi poliitikavaldkondi ja eesmärke. Eestis lasub erinevate asjakohaste poliitikate rakendamise vastutus mitmel ministeeriumil. Riiklik ud strateegiad täiendavad üksteist: nt Eesti infoühiskonna arengukava 2020, Küberturvalis use strateegia 2019-2022, Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030, Eesti julgeolekupoliitika alused, Riigikaitse arengukava 2017-2026 ja Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018−2027. Eesti väljakutseid kirjeldavad peamised märksõnad hõlmavad enamikku ISFi eesmärkidest: küberkuritegevus, rahapesu ja terrorismi rahastamine, terrorism ja radikaliseerumine, tõsised ja organiseeritud kuriteod, uimastikaubandus, finantsjuurdlused, korruptsioon, kuritegelike varade avastamine ja konfiskeerimine, inimkaubandus, laste (seksuaalne) väärkohtlemine ja ärakasutamine, kohtuekspertiisi võimekus, kriisiennetus, hädaolukorraks valmisolek, vastupida vus kriisi ajal, küberrünnakute, keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalide (CBRN 4 ) ning lõhkeainete tõrjumine. 1 AMIF – Varjupaiga-, rände- ja integratsioonifond 2 BMVI – Piirihalduse ja viisade rahastu 3 ECRIS-TCN – Euroopa karistusregistrite infosüsteem 4 CBRN - (Chemical, Biological, Radiological, Nuclear) keemia, bioloogia, radioloogia ja tuuma 2 Nende probleemide lahendamiseks kasutusele võetavate meetmete hulka kuuluvad info- ja sidetehnoloogiate arendamine, targad ja uuenduslikud tehnoloogilised vahendid, suurem analüütiline suutlikkus, (operatiivne) koostöö eri osapoolte ja ametiasutuste vahel ning parem riiklik suutlikkus, mis saavutatakse mh läbi koolituse ja asjakohase varustuse soetamise. Samuti on oluline, et vastavates üksustes oleks piisav arv oma ala professionaale. Märksõnadeks on ka ennetamine, varajane hoiatamine ja teadlikkuse tõstmine. Julgeolekualased teadusuuringud mängivad olulist rolli uuenduslike meetodite väljatöötamisel ning uute tehnoloogia te kasutuselevõtmisel. ISFi programmi eesmärke on võimalik saavutada erinevate ametiasutuste panusega. Samuti on oluline kaasata kodanikuühiskonda, teisi asjaomaseid partnereid ja teha koostööd erasektoriga - ISFi programmi rakendamisel kaalutakse ka koostööd kolmandate riikidega. Toetust antakse grantidena. ISF-Police programm 2014-2020 on andnud vajalikke täiendavaid vahendeid asjaomase ELi acquis’ rakendamiseks. Praegune programm jätkab nende eesmärkide toetamist, võttes samas arvesse uusi tekkivaid ohte. Lühike ülevaade ELi acquis' rakendamisest on järgmine: Eesti on järginud ELi uimastistrateegia 2013–2020 ja ELi uimastite tegevuskava 2017–2020 eesmärke ja meetmeid, rakendades 2014. aasta jaanuaris vastu võetud riiklikk u strateegiadokumenti „Valge raamat uimastiennetuspoliitika kohta”. Selle peamine eesmärk on vähendada uimastite kasutamist ja sellest tulenevat kahju. See järgib ELi tasakaalustatud lähenemisviisi uimastipoliitikale ja toetub seitsmele sambale: i) pakkumise vähendamine; ii) üldine esmane ennetamine; iii) varajane avastamine ja sekkumine; iv) kahju vähendamine; v) ravi ja rehabilitatsioon; vi) resotsialiseerimine ja vii) järelevalve. Uimastipoliitika meetmete rakendamine ja rahastamine toimub riiklike strateegiate kaudu, mis järgivad valge raamatu ja seega ELi uimastistrateegia eesmärke. Mis puutub ELi infosüsteemidesse, siis määrustest tulenevaid töid tehakse riigi tasandil. Lennureisijate broneeringuinfo andmebaasi ehk PNR andmebaasi arendatakse ISF 2014-2020 programmi raames. Lennureisijate broneeringuinfo direktiiv võeti üle 2019. aasta veebruaris. Lennureisijate broneeringuandmete analüüsimise üksus loodi 2018. aasta mais ja alates 15. augustist 2019 võrreldakse automaatselt reisijate andmeid Schengeni infosüsteemiga. Schengeni politseikoostöö infosüsteemi arendatakse ISF politseikoostöö programmi raames. Schengeni 2018. aasta hindamisaruandes toodud soovitusi on silmas peetud 2021. aasta ja järgnevate aastate plaanide koostamisel. Selle perioodi üks olulisemaid prioriteete on manuaalse andmesisestuse vähendamine ja SIRENE vormide riikide andmebaasidega ristkontrollimise kvaliteedi parandamine. 2018. aastal anti Eestile Schengeni hindamise raames politseikoostöö valdkonnas kokku 14 soovitust. Selle programmi koostamise ajaks on täidetud viis soovitust ja teiste osas on töö käimas. 3  Märtsis 2021. aastal esitati Euroopa Komisjonile kava soovituste rakendamiseks. Üht soovitust on kavas rahastada ISFist (vt erieesmägi 2 kirjeldust). PRÜMi5 protsessisüsteemi järgitakse riiklikul tasandil, kuna PRÜM on oluline vahend meie õiguskaitseasutuste ekspertide jaoks. Hetkel on ELis käimas arendustööd PRÜMi toimimise parandamiseks. Arutletakse selle üle, kuidas parandada andmevahetuse kvaliteeti ja kiirust, kasutades näiteks ELi keskset ruuterit, samuti seda, milliseid täiendavaid andmekategooriaid võiks PRÜMi lisada. Olemasoleva raamistiku reformimisel kaalutakse suurema hulga andmete vahetamist sõidukite ja juhiloaandmete osas, täiendavate biomeetriliste andmete, nagu näokujutised ja ballistikaandmete, lisamist. Eesti osaleb aktiivselt CEPOLi 6 koostöös. CEPOLi riiklik üksus asub Sisekaitseakadeemias (SKA). SKA on ka CEPOLi partner Eestis. Eestis on koostöö CEPOLiga korraldatud võrgustikuna, kuhu kuulub 11 õiguskaitseasutust. Hädaolukorra seadusega on üle võetud nõukogu 8. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/114/EÜ (Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta) põhimõtted. NIS direktiiv (võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiiv) on üle võetud Küberturvalisuse seadusega, mille eesmärk on kaitsta ka elutähtsate teenuste IT-võrke. Korruptsioonivastaseid meetmeid käsitleva ELi acquis' ülevõtmise ja rakendamisega Eestis probleeme ei ole. Justiitsministeerium valmistab ette liidu õiguse rikkumisest teatanud isikute kaitset käsitleva direktiivi (EL) 2019/1937 ülevõtmist. Eraldi ELi korruptsioonivastast tegevuskava ei ole loodud ja kuni 2021. aasta aprillini, mil võeti vastu ELi strateegia organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks 2021-2025, on viimane strateegiline suunis ELi tasandil pärit 2011. aastast. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti tegevus selles valdkonnas ei ole vastuolus ELi strateegilis te eesmärkidega. Inimkaubandusega seotud ELi acquis’ on Eesti õigusesse üle võetud. Sellest hoolimata tuleb meetmete rakendamist eri asutuste poolt veelgi parandada, sest mitte kõiki ohvrite kohtlemise ga seotud erimeetmeid ei rakendata asutuste igapäevases töös (nt. erimeetmed, mis on seotud ärakuulamistega). GRETA (inimkaubanduse vastase võitluse eksperdirühm) sõnul peaks Eesti viima inimkaubanduse mõiste vastavusse Euroopa Nõukogu inimkaubanduse vastase konventsiooni artikliga 4. Eesti kavatseb arutada seda GRETA ettepanekut vastavate asutustega. Lisaks tuleks saavutada juhtumite ühtne menetlemine. Kuni aprillini 2021 oli viimane ELi tasandi strateegiline inimkaubanduse teemaline juhis Euroopa Parlamendile ja nõukogule komisjoni teatises „Aruanne inimkaubanduse kaotamise ELi strateegia järelmeetmete kohta ja edasiste 5 Prümi leping - piiriülene koostöö seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega 6 CEPOL (European Union Agency for Law Enforcement Training ) - Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet - Euroopa Liidu asutus, mis arendab, rakendab ja koordineerib õiguskaitse ametnike koolitust 4  konkreetsete meetmete kindlaksmääramine”. Eesti võtab asjakohased meetmed teatises nimetatud kolme prioriteedi rakendamiseks ja aitab kaasa ELi uues inimkaubanduse vastases strateegias sätestatud prioriteetide saavutamisele. Eesti on võtnud siseriiklikku õigusesse üle direktiivi 2017/853/EÜ, millega määratakse kindlaks tulirelvade omandamise ja omamise ning tulirelvade teise ELi riiki üleandmise kontrolli ühised miinimumnõuded ELis. 2017. aasta revisjon toob kaasa turvalisuse olulise paranemise, muutes õiguslikult keerulisemaks teatavate suure võimsusega relvade, näiteks poolautomaatseks muudetud automaatsete tulirelvade omandamise. Samuti tugevdab tulirelvade direktiiv koostööd ELi riikide vahel, parandades teabevahetust ELi riikide vahel (Eesti on kasutanud IMId alates 2019. aasta septembrist) ning parandab oluliselt tulirelvade jälgitavust, parandades seaduslikult hoitavate tulirelvade jälgimist, et vähendada ebaseaduslikele turgudele sattumise ohtu. Komisjoni rakendusdirektiivid (EL) 2019/69 ja (EL) 2019/68 on üle võetud ka Eesti õigusesse. Eesti järgib tulirelvade deaktiveerimise ühiseid miinimumstandardeid käsitlevat rakendusmäärust. Kõik deaktiveeritud tulirelvad on Eesti Politsei poolt registreeritud ja nende andmed on salvestatud teenistus- ja tsiviilrelvade registris. Eesti valitsus uuendab Siseturvalisuse arengukavaga (STAK) 2020-2030 oma terrorismivasta se võitluse prioriteete. Strateegia hõlmab kõiki terrorismivastast võitlust ja vägivaldset äärmuslus t puudutavaid arenguid. STAK prioriteedid on kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsioo ni (ÜRO) terrorismivastase võitluse strateegiaga ning ÜRO, ELi, koostööpartnerluse, OSCE7 ja rahvusvahelise õiguse peamiste põhimõtete ja prioriteetidega (sh. inimõiguste kaitse). STAK on osaliselt piiratud juurdepääsuga. 2018. aasta detsembris võttis Riigikogu vastu seaduseelnõu, millega rakendatakse ÜRO resolutsiooni 2178, terrorismi ennetamise lisaprotokolli ja ELi direktiivi 2017/541 siseriiklik us õiguses. Muu hulgas laiendati seaduseelnõus terrorismiohvrite mõistet ja terrorismikuritegude ga seotud kuritegevuse elemente. Riigikogu võttis 2018. aasta detsembris kooskõlas ELi direktiiviga vastu karistusseadustiku, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning ohvrite toetamise seaduse muudatused. Samuti viiakse seaduseelnõu kooskõlla ÜRO resolutsiooni ja Euroopa Nõukogu terrorismi ennetamise konventsiooni lisaprotokolliga. Kemikaalisead us t muudeti lisanõuetega, mis kohustavad küsima eelnevat luba ohtlike kemikaalide käitlemiseks ning teostama riiklikku järelevalvet ja teatama kahtlastest tehingutest ning lõhkeaine(te) kadumisest ja vargusest. Radioaktiivsete kiirgusallikate julgeolekut reguleerib kiirgusseadus, mis on kooskõlas ELi nõukogu direktiiviga 2003/122/Euratom ning muude rahvusvaheliste konventsioonide ja standarditega. Eesti on arendamas lisasuutlikkust terrorismiga seotud tegevuse identifitseerimis eks ja tõkestamiseks Internetis (ELi algatus võidelda terroristliku infosisu vastu Internetis koostöös erasektoriga, sh. ELi internetifoorumiga). Veebikonstaablid (internetis töötavad politseinik ud ) 7 OECE – (Organization for Security and Co-operation in Europe) Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon 5 teevad koostööd Europoli terrorismivastase võitluse keskuse (ECTC) internetisisustt teavitamise üksus, et võidelda ebaseadusliku veebisisu ja vägivaldse propaganda vastu. Rahapesuvastane seadus, millega võetakse üle viies rahapesu andmebüroo direktiiv, võeti vastu 2020. aasta juulis. Küberkuritegevuse osas on Eesti kehtestanud vastavad õigusaktid ja Budapesti konventsioo ni rakendamise ning ebaseadusliku tegevuse karistamise. Sisemine operatiivkoostöö õiguskaitse- ja õigusasutuste vahel toimib hästi ja Eesti ootab uut e-tõendit käsitlevat õigusakti. Eesti on ratifitseerinud Euroopa Nõukogu konventsiooni laste kaitse kohta seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise eest (Lanzarote konventsioon). Eesti õigus on kooskõlas Lanzarote konventsiooni kriminaalõigussätetega. Konventsiooni ratifitseerimiseks vajalik ud tegevused on kirjas „Laste ja perede arengukavas aastateks 2012–2020” ja „Vägivalla ennetamise strateegias aastateks 2015–2020”. Teemasid on käsitletud ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2019–2023, mis tõstab esile alaealistega seotud seksuaalkuritegude vastase võitluse ja on suunatud süütegude toimepanijatele. Kahjuks ei ole võimalik adresseerida kõiki järgnevalt kirjeldatud väljakutseid üksnes ISFi rahastuse abil. Selle programmi eesmärk on käsitleda probleeme võimalikult ulatuslikult, jättes samas paindlikkuse, et reageerida tulevastele sündmustele ja muutuvatele prioriteetide le. Rahastatavad meetmed sõltuvad olemasolevatest ressurssidest ja prioriteetidest. Täpsed meetmed ja rahastamisallikad lepitakse kokku vastavalt siseriiklikele protseduuridele. Programmi kavand võtab arvesse haldussuutlikkust ja efektiivsust ning võimalusel rakendatakse lihtsustamismeetmeid, et vähendada halduskoormust ning suurendada mõjusust, tõhusust ja säästlikkust. 2. Erieesmärgid 2.1. Erieesmärk 1 (SO1): Tõhustada ja hõlbustada teabevahetust pädevates asutustes ja asjaomastes liidu organites, ametites ja asutustes ning nende vahel ning asjakohasel juhul kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega 2.1.1. Erieesmärgi kirjeldus Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt: tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse 6 artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada. Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav. Turvalisuse tagamise võtmeteguriks on erinevate turvaliste infosüsteemide ja e-lahenduste loomine ja moderniseerimine. Kuigi digitaliseerimine on juba aastaid olnud üks Eesti lipulaevadest, on see alarahastatud ja turul ei ole piisavalt arendajaid. Samal ajal tuleb täita uusi liikmesriikide le esitatavaid nõudeid, et tagada turvalisusega seotud teabevahetus ja Europoli andmeid käsitleva liidu acquis’ täielik ja ühetaoline rakendamine. Ka ELi infosüsteemide puudujääkide ga tegelemiseks tuleb suunata piisavalt vahendid. Eesti on edukalt loonud ja kohandanud riiklikke IT- süsteeme, et tagada tõhus ühendus turvalisusega seotud liidu infosüsteemidega, ning sellega tegeletakse ka edaspidi. Eesti kavatseb kasutada ISFi vahendeid peamiselt fondi eesmärkidele vastavate info- ja sidesüsteemide loomiseks, kohandamiseks ja hooldamiseks. Samuti on vaja tagada süsteemide kasutamise koolitus. Selle erieesmärgi raames kaalutavad võimalikud tegevused keskenduvad peamiselt ISFi määruse lisa II rakendusmeetmele (d) - asjakohaste riiklike meetmete toetamine. Rakendusmeede (a) on samuti prioriteet - tagada liidu julgeolekualase acquis’ ühetaoline kohaldamine, toetades asjakohase teabe vahetamist. Vajaduse korral võib rakendusmeetmeid (b) ja (c) kaaluda ka hilisemas rakendamise etapis. Programmi koostamise konkreetseid meetmeid ei planeerita. Kavatsetakse adresseerida järgmisi lisas II toodud meetmeid, mh on toodud näited tegevustest: (a) Tagada liidu julgeolekualaste õigusaktide ühetaoline kohaldamine, toetades asjakohase teabe vahetamist näiteks PRÜMi, ELi broneeringuinfo ja SIS II kaudu, sealhulgas rakendades soovitus i, mis on saadud sellistelt kvaliteedikontrolli- ja hindamismehhanismidelt nagu Schengeni hindamismehhanism ning teistelt sarnastelt mehhanismidelt. Praegust olukorda seoses asjakohaste õigusaktide kohaldamisega (PNR, SIS II, PRÜM) on kirjeldatud 1. jaos. Üks prioriteete on jätkuvalt tagada broneeringuinfo (PNR) infosüsteemi edasine areng ja haldamine. PNRi andmebaas on välja töötatud ISFi 2014-2020 programmi raames, kuid selle projekti tulemuste jätkusuutlikuks arenguks on vaja tagada pidev rahastamine. Süsteemi usaldusväärsuse ja broneeringuinfo direktiivi nõuete täitmise tagamiseks on vaja infosüstee mi edasi arendada. SIS II uued funktsionaalsused tuleb välja töötada 2021. aastaks. Kui tulevikus peaks SIS II ajakavas või uutes lepingutes olema muudatusi, võib nende adresseerimiseks kaaluda ISFi rahastamis t. Lisaks tuleb pidevalt käsitleda kavandatavaid meetmeid ELi suuremahuliste infosüsteemide 7 koostalitlusvõime loomiseks. Eesti kavatseb selleks kasutada BMVI programmi. Vajaduse korral võib ISFi määruse eesmärkide saavutamiseks vajalikke arendusi rahastada ISFi programmist. (d) Asjakohaste riiklike meetmete toetamine, sealhulgas turvalisusega seotud riiklike andmebaaside omavaheline ühendamine ja nende ühendamine liidu andmebaasidega, kui see on ette nähtud asjakohastes õigusaktides, kui see on asjakohane ISFi määruse artikli 3 lõike 2 punktis (a) sätestatud erieesmärkide rakendamiseks. Käesoleva programmi peamine eesmärk on asjakohaste riiklike meetmete toetamine. Siin on väljakutseks teabe parem kogumine, analüüsimine ja vahetamine asjaomaste pädevate asutuste sees ja vahel. On oluline, et kõiki kuritegusid käsitletaks võimalikult kiiresti ja et pädevatel asutustel oleks õiguspärane juurdepääs vajalikele riiklikele ja rahvusvahelistele andmebaasidele. Selleks tuleb välja töötada asjakohased (riiklikud) infosüsteemid ja andmebaasid ning tagada nende koostalitlusvõime, võttes arvesse infoturbemeetmed ning tagades tõhusa järelevalve. Eestis on veel valdkondi, kus andmevahetus ei ole digitaalne ja käsitsi tehakse palju tööd. Kriminaalmenetlus ei ole täielikult digiteeritud, ning see mõjutab menetluse kiirust. Politseiuur ija ja kohtuekspertiisi teadlase vahelist suhtlust konkreetse juhtumi kohta tuleb tehnoloogia kasutamise abil veel parandada. Samamoodi on kriminaalmenetluse digiteerimine prokuratuuris ja politseis üks selle valdkonna prioriteete. Samal eesmärgil on vaja uut üleriigilist seiret (nt. SIS II- ga seotud inimesed, sõidukid, esemed ning rahvusvaheliste kohustuste täitmise tagamine võitlus es terrorismi ning raskete ja varjatud kuritegude (nt küberkuritegevus, rahapesu, laste vastu suunatud seksuaalkuriteod jne) vastu). Eesti kavatseb sellesse valdkonda investeerida nii struktuurifonde kui ka riigieelarve vahendeid; kaalutakse ka ISFi vahendite kasutamist. Eestis on digitaalse kohtuekspertiisi arendamises vajakajäämisi. Kuna kuriteod liiguvad rohkem Internetti, suureneb digitaliseerituse vajalikkus. Seega tuleks suurendada asjaomaste asutuste suutlikkust töömahuga toime tulla. IKT-vahendite ja sektoripõhiste koolituste hektiline rahastamine ei taga valdkonna jätkusuutlikku ja süsteemset arengut. Operatiivseks töötamiseks on vaja automatiseeritud lahendusi. Tuleb suurendada järelevalvevõimekust, sh parandada andmete kogumist ning asjakohast teabevahetust kriminaalpolitsei siseselt ja teiste asutustega. Mh tuleb ajakohastada riiklik ke süsteeme ja soetada vajalikke IKT seadmeid. Eesti õiguskaitseorganite poolt kasutatav operatiivse järelevalve tööriist vajab ajakohastamist. On vaja töötada välja uus järelevalvemoodul, et teostada seiret ja taktikalist analüüsi tervikuna ühes keskkonnas koos võimalusega teha erinevaid päringuid (sh. asjaomastele ELi infosüsteemides) ja vahetada infot. Rahapesu, mis rahastab suuremat osa raskest ja organiseeritud kuritegevusest, on üks peamisi selle valdkonna liikumapanevaid jõude. Selleks, et suurendada ja hõlbustada ettevõtete, teenuste osutajate, finantseerimisasutuste ja virtuaalsete valuutateenuste osutajate vastutust rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamisel, tuleb luua asjakohane aruandlusportaal. 8  Eesti tellis riskihindamise metoodika, et koostada uus rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihindamine Eestis. Mitmed töörühmad alustasid tööd 2019. aasta sügisel ja riiklik riskihindamine kiideti heaks 2021. aasta aprillis. Internet on muutunud ka terrorirühmituste jaoks oluliseks vahendiks, aidates levitada propagandat ning mõjutada, värvata ja juhendada terroristide käsilasi. Üks prioriteete on suurendada suutlikk us t jälgida, avastada ja kõrvaldada terroristlikku sisu Internetis; teostada teksti- ja andmeanalüüs i terrorismivastaseks võitluseks ning hõlbustada asjakohast teabevahetust liikmesriikides ja liikmesriikide vahel. Terroristliku veebisisu vastu võitlemist käsitleva EL määruse rakendamist tuleks toetada kogu ELi hõlmavate IT-lahendustega, mis toetavad koostalitlusvõimet ja andmete konflikti lahendamist. Samal ajal on vaja teha jõupingutusi ka riiklikul tasandil – vajalik ud tehnilised vahendid ja süsteemid peavad olemas olema. Asjaomaste asutuste suutlikkuse arendamine avalike allikate luure ja analüüsiga (OSINT 8 ) tegelemiseks on prioriteet, mis vajab erinevaid rahastusallikaid, mh kaalutakse selleks ISFi vahendite kasutamist. Meetmete esialgne loetelu: - turvalisusega seotud infosüsteemide ja andmebaaside väljatöötamine ning nende kasutamise koolitus; - riiklike info- ja sidesüsteemide ja andmebaaside väljatöötamine, ajakohastamine, et saada juurdepääs vajalikule teabele, paremini siduda erinevaid teenuseid ning suurendada pädevate asutuste vahelist ja nende sisest teabevahetust; - suurendada suutlikkust andmete kogumisel, salvestamisel ja analüüsimisel, et tagada parem sisend kiire ja kvaliteetse andmevahetuse jaoks, vältimaks turvaohte; - suurendada digitaalse kriminalistika alast suutlikkust; - ISFi toetatavates meetmetes osalevate töötajate kulud; - asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine. Programmi rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevates t ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist. Tegevustoetus: Eesti kavatseb kasutada tegevustoetust, et aidata kaasa ISFi programmi eesmärkide saavutamise le. Tegevustoetuse kasutamine võimaldab säilitada kogu liidu jaoks olulist võimekust. Politsei- ja Piirivalveametis (PPA) on vaja suurendada riikliku broneeringuinfo üksuse (PIU) personali. PIU analüüsib reisijate nimekirju, töötleb teavet ööpäevaringselt ja vahetab teavet oma 8 OSINT – (Open source intelligence) avalike allikate luure ja analüüs 9 kolleegidega. Vajaliku andmevahetuse taseme tagamiseks on hädavajalikud täiendavate ametnike värbamine PIU-sse. Tuleb tagada broneeringuinfo süsteemi (PNR) pidev hooldus (nt. turva- ja tarkvarauuendused, infrastruktuuri kulud - serverite, litsentside jms hooldamiseks vajalikud kulud). Digitaalse kriminalistika valdkonnas tuleb ette näha iga-aastased eritarkvara (uuendused, tasud, litsentsid) kulud, et tagada digitaalsete tõendite tuvastamine, kogumine, käitlemine ja säilitamine. Küberkuritegevuse ja OSINTi valdkonnas tuleb katta eritarkvara ja võrguseadmete iga-aastased hoolduskulud, et suurendada ja säilitada politsei suutlikkust saadava teabe süstemaatilis eks haldamiseks ja analüüsimiseks. Kõigi nimetatud valdkondade puhul on lõplikuks toetuse saajaks PPA, mis on seaduse järgi vastutav riigi turvalisuse ja avaliku korra eest ning kuritegude uurimise ja ennetamise eest. Sõltuvalt siseriiklikust korrast võib info- ja sidetehnoloogia süsteemide hooldusega seotud rahastamist suunata Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskusele (SMIT), mis põhikirja kohaselt vastutab ministeeriumile ja selle haldusala asutustele vajalike IKT teenuste osutamise eest. Teiste tegevuste rahastamise võimalus ei ole välistatud. Finantsinstrumendid: ei kohaldata. 10 NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 30.11.21. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA AVALIKU KONSULTATSIOONI JA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES 2.1.2 Näitajad Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e Tabel 1: Väljundnäitajad Erie e smärk Tunnuskood Näitaja[255] Mõõtühik Vahe -eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029) [5] SO1 O.1.1 Koolitusetegevuses osalejate arv Absoluutarv 12 32 SO1 O.1.2 Ekspertide kohtumiste/õpikodade/õppekülastuste arv Absoluutarv 2 7 SO1 O.1.3 Välja töötatud/kohandatud/hooldatud IKT-süsteemide arv Absoluutarv 3 10 SO1 O.1.4 Ostetud seadmete arv Absoluutarv 6 6 11 Tabel 2: Tulemusnäitajad Erie e smärk Tunnuskood Näitaja [255] Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme Võrdlusaast Sihtväärtus Sihtväärtuse Andmete allikas Märkused [5] mõõtühik a(d) (2029) mõõtühik SO1 R.1.5 Liikmesriikides/julgeolekuga seotud Absoluutarv 3 Absoluutarv 2020 4 Absoluutarv Projektide aruanded Lähtetase sisaldab ELi ja detsentraliseeritud vastavate IKT süsteemide infosüsteemidega/rahvusvaheliste arvu, mis töötati välja/mida andmebaasidega arendati PPA-s perioodil koostalitusvõimeliseks muudetud IKT- 2014-2020 süsteemide arv SO1 R.1.6 Selliste haldusüksuste arv, mis on välja Absoluutarv 1 Absoluutarv 2020 1 Absoluutarv Projektide aruanded Lähtetase sisaldab PNR töötatud või ajakohastatud üksust, mis loodi perioodil olemasolevaid 2014-2020 teabevahetusmehhanisme /menetlusi/vahendeid/juhiseid teabe vahetamiseks teiste liikmesriikidega/liidu organite, ametite või asutustega/kolmandate riikidega/ rahvusvaheliste organisatsioonidega/kolmandate riikidega SO1 R.1.7 Nende osalejate arv, kes peavad Absoluutarv 80 Osakaal 2020 22 Absoluutarv Koolitustel osalejate Lähtetaseme seadmisel on koolitust oma töö jaoks kasulikus. tagasisidelehed, projektide võetud aluseks sarnased aruanded perioodi 2014 -2020 koolitused ja arvutatud keskmine SO1 R.1.8 Nende osalejate arv, kes teatavad kolm Absoluutarv 69 Osakaal 2020 22 Absoluutarv Koolitustel osalejate Lähtetaseme seadmisel on kuud pärast koolitust, et nad kasutavad tagasisidelehed, projektide võetud aluseks sarnased koolituse käigus omandatud oskusi ja aruanded perioodi 2014 -2020 pädevust koolitused ja arvutatud keskmine 12 2.1.3 Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFI määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18 Tabel 3: Esialgne jaotus Erie e smärk Sekkumise liik Kood Summa (eurodes) SO1 IKT-süsteemid, 001 10 379 621 koostalitusvõime, andmekvaliteet (välja arvatud seadmed) SO1 Koolitus 005 120 000 SO1 Parimate tavade 006 39 893 vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse suurendamise kampaaniad, teavitusmeetmed SO1 Seadmed 008 804 750 13 NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 30.11.21. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA AVALIKU KONSULTATSIOONI JA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES 2.2 Erieesmärk 2 (SO2): Parandada ja tõhustada piiriülest koostööd, sealhulgas ühisoperatsioone, pädevate asutuste vahel seoses terrorismi ning raske organiseeritud kuritegevusega, millel on piiriülene mõõde 2.2.1 Erieesmärgi kirjeldus Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt: tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada. Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav. Eesti on aktiivne nii kahepoolses kui ka mitmepoolses piiriüleses koostöös liidu tasandil, et võidelda tõsise ja organiseeritud kuritegevusega. Eesti Kriminaalpolitseil on hea koostöö naaberriikide koostööpartneritega uimastiäri vastu võitlemises, on koostatud mitu ühist uurimisrühma. Lisaks liikmesriikide asutustevahelise le koostööle tuleb parandada koostööd ka rahvusvaheliste organisatsioonidega (Europol, Interpol, CEPOL, EMCDDA1 , UNODC 2 , jne). Nii Eesti politseil kui ka tollil on oma kontaktametnik ud Europolis, et hõlbustada igapäevast teabevahetust. Selleks organiseeritakse koolitusi, vastastikus t õppimist ja spetsiaalseid vahetusprogramme. Keskenduda tuleb praegustele suundumustele – eelkõige tehnoloogia arengule ja sünteetiliste opioidide sh. fentanüülide levikule. Oluline on paremini reageerida globaliseerunud uimastiturule, tugevdades partnerlust liikmesriik ide ametiasutuste ja teiste asjaomaste partnerite vahel, sealhulgas vajadusel kolmandate riikidega. Terrorismivastases võitluses toetavad Eesti õiguskaitseasutusi rahvusvaheline koostöö ELis, sh terrorismivastase töörühmaga (CTG) ja Euroopa terrorismivastane keskusega (Europol), teabevahetus Interpolis, terrorismivastane koostöö ÜRO, NATO, Euroopa Nõukogu, OSCE3 -ga ning kahepoolsed suhted partnerriikidega. 1 EMCDDA - Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus 2 UNODC - ÜRO Uimastite ja Kuritegevuse Büroo 3 OSCE - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon 14  Koordineerimine ja koostöö õiguskaitseasutuste ja teiste organiseeritud kuritegevusega tegelevate pädevate asutustega on oluline. Nõukogu järelduste raames, mis käsitlevad ELi organiseeritud ja raske rahvusvahelise kuritegevuse poliitikatsükli alalist jätkamist ( EMPACT4 2022+), kavatseb Eesti selle erieesmärgi all käsitleda järgmisi prioriteete: inimkaubandus ja pettused, majandus- ja finantskuriteod. Laste seksuaalset ärakasutamist adresseeritakse erieesmärgi 3 ja küberrünnak uid erieesmärgi 1 raames. Eesti jaoks on oluline rõhutada ELi institutsioonidevahelise julgeolekukoostöö tugevdamis t (ühistegevus, teabevahetus jne). Eesti ise aitas sellele kaasa, kui ta EL nõukogu eesistujar iigina korraldas esimene Europoli ja FRONTEXi juhatuse ühiskoosoleku, kus lepiti kokku koostööpõhimõtetes ja -tegevustes. Selle erieesmärgi raames kavatseb Eesti kasutada ISFi vahendeid peamiselt selleks, et parandada asutustevahelist koostööd ja koordineeritust riiklikul ja liidu tasandil ning vajaduse korral ka kolmandate riikidega. Praeguse plaanide kohaselt moodustavad selle erieesmärgi tegevused väikese osa programmis t. Kõnealune erieesmärk aitab kaasa meetmete (b) ja (c) rakendamisele: parandada liikmesriikide ja liidu asutuste ja ametite vahelist ning liikmesriikide asutuste vahelist koostööd; samuti parandada õiguskaitseasutuste ja teiste pädevate asutuste vahelist koordineerimist ja koostööd liikmesriikid es ja liikmesriikide vahel. Võidakse kaaluda ka rakendusmeetme (a), mis käsitleb liikmesriikide vahelis i õiguskaitseoperatsioone ja kus pööratakse erilist tähelepanu operatiivkoostöömehhanismidele ELi poliitikatsükli kontekstis, rahastamist ISF programmi raames, kuigi programmi koostamise ajal konkreetseid meetmeid ette ei nähta. Praegu on Eesti otsustanud mitte rahastada ISFist ELi poliitikatsükli meetmeid ja selle erieesmärgi jaoks ISFi määruses seatud rahastamise miinimumprotsenti ei saavutata. See otsus tuleneb piiriüleste (ühiste) tegevuste laadist ja mahust, mida ei ole võimalik prognoosida. Sellised tegevus i tehakse jooksvalt igas valdkonnas ja Eesti rahastab neid jätkuvalt riigieelarvest, kui vajadus tekib või kasutab selleks sihtotstarbelisi vahendeid (nt. komisjonipoolne rahastamine). Operatiivkoostöö on äärmiselt oluline ning Eesti jätkab aktiivset osalemist nii kahe- kui ka mitmepoolses piiriüles es 4 EMPACT – EL poliitikatsükkel organiseeritud ja raske rahvusvahelise kuritegevusega võitlemiseks 15 koostöös, nagu on kirjeldatud käesoleva jao alguses. Lisaks on erieesmärgi 3 raames kavandatud meetmed, millel on laiem eesmärk ja mis aitavad kaasa erieesmärgi 2 sihtide saavutamisele (nt. õppereisid ja koostöö korruptsiooni ennetamisel ja selle vastu võitlemisel, rahvusvaheline koostöö küberkuritegevuse ennetamisel ja selle vastu võitlemisel). Programmis on arvestatud riigi tegelikke vajadusi ja väljakutseid. Selle erieesmärgi jaoks ISFi programmi raames väiksema osa vahendite eraldamine, kui ISFi määruses ette nähakse, ei ohusta erieesmärgi saavutamis, kuna selleks kasutatakse lisaks ka riigieelarve vahendeid ja muid asjakohaseid rahastamisvõimalusi. Lisas II toodud meetmete rakendamiseks tehakse järgmisi tegevusi: (b) Pädevate asutuste koordineerimise ja koostöö suurendamine liikmesriikides ja nende vahel ning teiste asjaomaste osalejatega, näiteks riiklike võrgustike, liidu võrgustike ja koostööstruktuuride, liidu keskuste kaudu. Üks ISFi määruses sätestatud prioriteete on 2018. aasta Schengeni hindamissoovituste rakendamise kulude katmine politseikoostöö ja SIS/SIRENE valdkonnas. Vastavalt Nõukogu rakendusotsuse le nr. 10388/19, soovitati Schengeni hindamise käigus Eestil politseikoostöö raames välja töötada praktilistel olukordadel ja juhtumitel põhinev interaktiivne ja kasutajasõbralik e-õppe lahendus. Seda soovitust plaanitakse rakendada ISFi vahendite toel. 2019. aastal tuvastas ja abistas Eesti Sotsiaalkindlustusamet 67 inimkaubanduse ohvrit või väidetavat ohvrit. See on märkimisväärne kasv võrreldes 2018. aastaga, kui tuvastati 12 (väidetavat) ohvrit. Uurimisorganid ja ohvriabiorganisatsioonid teevad pidevalt rahvusvahelis t koostööd kriminaalasjades ja inimkaubanduse kahtluse korral. Koostöö on oluline, et hoida ära inimkaubandus vastuvõtjariikides ja peatada organiseeritud kuritegelikud rühmitused, kes vahendavad prostituute ja ebaseaduslikku tööjõudu. Eestis on üheks prioriteediks operatiivtasa nd i koostöö ELi väliste partneritega (nt. Ukraina, Moldova), et luua ja säilitada usaldusväärse id kontakte, pakkuda koolitust ja tutvustada Eesti Politsei- ja Piirivalveameti välja töötatud seiremeetodeid ning vajaduse korral luua ühised uurimismeeskondi. (c) parandada asutuste vahelist koostööd liidu tasandil liikmesriikide ja liikmesriikide ning asjaomaste liidu asutuste ja ametite vahel ning liikmesriikide pädevate asutuste vahel. 16 Oluline on uurida võimalusi piiriülese politseikoostöö ja tollikoostöö parandamiseks, kaasates selleks asjaomased ELi asutused (nt Europol, EUROJUST). Eesti tolli- ja politsei kriminaaluurijad peavad olema paremini ettevalmistatud ja informeeritud, et ennetada ja võidelda kõigi raskete ja rahvusvaheliste kuritegude vormidega (nt. uimastikuriteod, inimkaubandus, tulirelvakauband us, euro võltsimine, rahapesu). Ametnike praktika Europoli Eesti kontaktasutuses on kasulik viis edendada ja parandada riikidevahelist operatiivkoostööd (nt ühiste uurimisrühmade (JIT) võimekuse, ühiste analüütikute (JAT), kontrollitud kättetoimetamise (CD) ja muude Europoli pakutavate võimaluste, näiteks analüüsitöö failide ja SIENA võrgu kasutamine, koostöö Europoli terrorismivastase võitluse keskusega (sh CBRN, demineerimise ja eritaktika valdkondades). Eesti tolliasutustele on kasulik tihedam operatiivkoostöö teiste ELi tolliametitega, et paremini koguda ja analüüsida teavet, teha kindlaks organiseeritud kuritegevuse sihid ning koguda tõendeid kriminaalmenetluses. Sel eesmärgil võidakse korraldada õppekülastusi. Valmisoleku, varajase hoiatamise ning ohule ja kriisidele reageerimise tõhustamine nõuab suuremat koostööd CBRN sündmustes osalevate ametiasutuste vahel, sh on vaja arendada rahvusvahelist koostööd RescEU, EL CBRNe tegevuskava ning CBRN ja terrorismi alaste ohtude hindamise raames. Sellele aitavad kaasa koolitused, suunised, määrused, väljaõpe, juhtumiuuringud, ühised uurimismeeskonnad, testid, osalemine seminaridel ja konverentsidel nii siseriiklikult kui ka välismaal. Samuti on vaja tõhustada asutustevahelist koostööd päästeteenistuse esmaste reageerijate vahel, et turvaintsidentidega seotud üleskutsetele ohutult reageerida. See on põhjalikum päästeteenistus te põhiväljaõppest, kuid on oluline, kuna on seotud ka politseiteenistustega. Samavõrd olulised on teiste liikmesriikide partnerite teadmised ja parimad tavad. Meetmete esialgne loetelu: - koolitus- ja õppekülastused, partnerluste tugevdamine, vastastikune õppimine, ühisharjutused, lühiajalised lähetused ja muud mehhanismid operatiivkoostöö tõhustamiseks ja piiriüleste ühisoperatsioonide edendamiseks; - varustus, mis võimaldab korraldada koolitusi vägivaldsetele terroristlikele tegevustele reageerimiseks; - töötada välja rahvusvahelise politseikoostöö interaktiivne e-õppe lahendus. 17 Programmi rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevates t ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist. Tegevustoetus: praegu ei nähta selle konkreetse erieesmärgi raames ette tegevusabi kasutamis t. Vajadusel võib siiski kaaluda ka tegevustoetuse rahastamist. Finantsinstrumendid: ei kohaldata. 18 NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 30.11.21. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA AVALIKU KONSULTATSIOONI JA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES 2.2.2 Näitajad Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e Tabel 4: Väljundnäitajad Erie e smärk Tunnuskood [5] Näitaja[255] Mõõtühik Vahe -eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029) SO2 O.2.2 Ekspertide kohtumiste/õpikodade/õppekülastuste arv Absoluutarv 42 96 SO2 O.2.3 Ostetud seadmete arv Absoluutarv 300 1200 Tabel 5: Tulemusnäitajad Erie e smärk Tunnuskood Näitaja [255] Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme Võrdlusaast Sihtväärtus Sihtväärtuse Andmete allikas Märkused [5] mõõtühik a(d) (2029) mõõtühik SO2 R.2.8 Selliste haldusüksuste arv, mis on välja Absoluutarv 0 Absoluutarv 2020 18 Absoluutarv Projektide aruanded Perioodil 2014-2020 ei töötatud või ajakohastatud toimunud koostööd olemasolevaid Moldova ja Ukrainaga ning teabevahetusmehhanisme koostöös kolmandate /menetlusi/vahendeid/juhiseid riikidega ei arendatud koostööks teiste liikmesriikidega/liidu haldusüksusi ega toimunud organite, ametite või koolitusi inimkaubanduse asutustega/kolmandate riikidega/ vallas. rahvusvaheliste organisatsioonidega 19 2.2.3 Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFI määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI mä äruse artikli 13 lõige 18 Tabel 6: Esialgne jaotus Erie e smärk Sekkumise liik Kood Summa (eurodes) SO2 Parimate tavade 006 1 143 750 vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse suurendamise kampaaniad, teavitusmeetmed SO2 Seadmed 008 93 750 20 NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 30.11.21. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA AVALIKU KONSULTATSIOONI JA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES Erieesmärk 3 (SO3): Toetada liikmesriikide suutikkuse suurendamist seoses kuritegevuse, terrorismi ja radikaliseerumise ennetamise ja nende vastu võitlemisel ning julgeolekuintsidentide, riskide ja kriiside juhtimisel, muu hulgas eri liikmesriikide avaliku sektori asutuste, asjaomaste liidu organite, ametite või asutuste, kodanikuühiskonna ja reasektori partnerite tihedama koostöö kaudu. 2.3.1 Erieesmärgi kirjeldus Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt: tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada. Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav. Riigi ametiasutuste tugevdamisel kuritegevuse vastu võitlemisel ja ennetamisel on võtmeks motiveeritud, kvalifitseeritud ja informeeritud inimesed. Seega on oluline koolituste korraldamine, teadmiste jagamine ja teadlikkuse tõstmine. Teisalt ei saa eirata vajadust kaasaegse tehnoloogia, sh. IT tööriistade ja seadmete järele. Selle erieesmärgi raames on kavas rakendada järgmisi meetmeid (a) õiguskaitse koolitused, õppused ja vastastikune õpe, ja (d) asjakohaste seadmete hankimine, et suurendada valmisolek ut, vastupidavust ja piisavat reageerimist julgeolekuohtudele. Potentsiaalsetes tegevustes rakendatakse ka meetmeid (b) ja (c). Vajaduse korral võib kaaluda meetme (e) rakendamist programmi elluviimise hilise mas staadiumis. Programmi koostamise ajal ei ole selle meetme tegevusi ette nähtud. Lisas II toodud meetmete rakendamiseks tehakse järgmisi tegevusi: (a) koolituse, õppuste ja vastastikuse õppimise, vahetusprogrammide ning parimate tavade jagamise suurendamine liikmesriikide pädevates asutustes ja nende vahel, sealhulgas kohalikul tasandil, ning kolmandate riikide ja teiste asjaomaste osalejatega. 21 Erinevates valdkondades on pidev vajadus süstemaatilise koolituse järele. Õiguskaitseametnike koolitus on olnud oluline 2014–2020 ISFP programmis ning see on prioriteetne ka perioodil 2021- 2027. Samuti on Eesti saanud palju kasu CEPOLi koolitustest, kuna erinevad asutused on osalenud CEPOLi elanikele suunatud tegevustes, webinaridel, online-koolitustes, töötubades ja vahetusprogrammides. Siiski on vaja ka spetsiifilisemaid koolitusi, mida CEPOL ei paku. Spetsiifilisi koolitusi kavatsetakse rahastada ISFi toel. ISFi programmi koolitustegevus te kavandamisel konsulteeriti riikliku CEPOLi üksusega, et vältida kattumist. Spetsiifilisi koolitus i on kavas rahastada ISFi programmist, kuna CEPOL korraldab üldiselt alg- või kesktaseme koolitusi, vähem keskendutakse konkreetsematele teemadele, mis on suunatud kitsamate valdkondade tippspetsialistidele. Lisaks on CEPOLi koolitused ja õppekülastused piiratud arvule osalejatele ning see ei ole alati piisav, eriti spetsialiseerunud üksuste puhul. Tõhus küberkuritegevuse vastane võitlus nõuab sihipäraseid meetmeid ja on üks ISFi programmi prioriteete. Erinevad andmevargused ja -lekked, lunarahanõuded ja online- maksepettused on muutunud Eestis tavaliseks probleemiks. Kodanikud, ettevõtted ja riigias utused peavad olema teadlikud IKT ohtudest ning olema valmis ja võimelised end kaitsma. Küberkuritegevuse uurimiseks on vaja väga spetsiifilisi teadmisi ja oskusi digitaalsete tõendite kasutamise kohta. Asjaomastes õiguskaitseasutustes peab olema piisavalt inimesi, kes on koolitatud ja varustatud, et koguda ja analüüsida vajalikku teavet ning tagada tegevuste jätkusuutlikkus. Selleks on kavas rahastada nii meetme (a) kui ka meetme (d) tegevusi – koolitusi ja õppekülastusi ning vajalik u tehnoloogia ja seadmete soetamist. Aastate jooksul on teadlikkus korruptsioonivastasest tegevusest kasvanud. Eestis registreeritud korruptsioonikuriteod: 291 kuritegu 2017. aastal; 376 kuritegu 2018. aastal ja 72 kuritegu 2019. aastal. Kõrge profiiliga korruptsioonijuhtumite avastamine on jätkuvalt prioriteet. Kuna korruptsioon on Eestis üha enam peidetud, on vaja spetsialiseeruda ja süstemaatiliselt koguda ja analüüsida teavet, mis võib viia selliste kuritegude parema avastamise ni ja nende eest vastutuse le võtmiseni. Korruptsiooni ja teiste salajaste kuritegude uurimiseks on vaja koolitusi, parimate tavade vahetamist välispartneritega, elektroonilise teabe ulatuslikku kogumist ja tõendite analüüs i. Rõhuasetus on ka teadlikkuse tõstmisel ja valdkonna uuringute läbiviimisel, et teha paremaid poliitilisi otsuseid. 22  (b) Kasutada ära liikmesriikide ja muude asjaomaste osalejate, sh kodanikuühiskonna ressursside ja teadmiste ühendamisel ning parimate tavade jagamisel tekkivat koosmõju, nt ühiste pädevuskeskuste loomise, ühiste riskihindamiste väljatöötamise või ühisoperatsioonide korraldamiseks loodavate ühiste tugikeskuste kaudu. Mitte kõik äärmuslused ei too kaasa vägivalda, kuid ühiskonnale, eriti vanematele, õpetajatele, noorsootöötajatele ja ametnikele, on oluline olla eeskujuks ja sekkuda, et tagada turvalisus mõlema l pool. Oluline on koolitada ametnikke ja spetsialiste, et nad tunneksid ära radikaliseerumise esimesed märgid ning suudaksid hinnata riske ja tegutseda vastavalt tundlikul viisil, austades samal ajal üksikisikute põhiõigusi. Eesti Siseministeeriumi ja Sisekaitseakadeemia juhtimisel on koolitatud üle 2000 esmataseme praktiku. Tulevikus kavandatakse koolitustele läheneda süstemaatilisemat. On vaja jätkata erinevate spetsialistide asjatundlikkuse arendamist, toetades ka rahvusvahelisi võrgustikke, nagu RAN 1 ja ESCN 2 , ning tutvuda partnerriikide tavadega. Et täielikult ära kasutada Eesti Sisekaitseakadeemia (mis on ka Eesti CEPOLi riiklik üksus) potentsiaali, võiks selle kujundada siseturvalisuse tippkeskuseks (nt radikaliseerumise ja terrorismivastase võitluse, organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse vastase võitluse, tehisintellekti kasutamise valdkonnas). Keskus toetaks valdkonna planeerimist ja strateegilis t arengut teadusuuringute, analüüsi ja koolituse kaudu. (c) Edendada ja arendada meetmeid, kaitsemeetmeid, mehhanisme ja paremaid tavasid, et varakult kindlaks teha, kaitsta ja toetada tunnistajaid, õigusrikkumisest teatajaid ja kuriteoohvreid ning luua selleks partnerlussuhteid ametisutuste ja muude asjaomaste asutuste vahel. Eesti suurim väljakutse inimkaubanduse vastases võitluses on ennetustegevuse rahastamise puudumine. Ennetamine ja teadlikkuse tõstmine ning koolitus toimub väikeses mastaabis ja aeglaselt. Inimkaubandusega tegelevatele ametnike le on vaja ühiseid koolitusi, et tõsta pädevust ja parandada ELi acquis rakendamist. Vaja on tõsta Eestisse sisenevate kolmandate riikide kodanike ja koolinoorte teadlikkust. Samuti on asjakohane koolitus õiguskaitseasutustele. Tööinspektsioo ni ja Sotsiaalkindlustusameti andmetel suureneb välismaalastega seotud töövaidluste arv ning 1 RAN – (Radicalisation Awareness Network ) Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik 2 ESCN – (European Strategic Communications Network ) Euroopa strateegilise teabevahetuse võrgustik 23  välismaalaste arv, kes otsivad abi inimkaubanduse vastaselt vihjeliinilt. Koolide jaoks on välja töötatud koolitusvahendid (mida toetati ISF 2014-2020 projekti raames), kuid koolitust tuleb laiendada, et hõlmata ka koolidesse suunduvaid koolitajaid, kes muudaksid noorte suhtumist ja käitumist tulevikus, et hoida ära inimkaubandust. On vaja teha teavituskampaaniaid, samuti teha tihedat koostööd kommunikatsiooniettevõtete ja haridusasutustega, et ära hoida laste seksuaalset kuritarvitamist. Kavas on kasutada erinevat ekspertiisi ja tegevusi valdkondade vaheliseks ennetamiseks. Eesmärk on uurida, kuidas hõlmata ennetustegevustega erinevaid osapooli uuel ja innovaatilisel viis il. Samuti on vaja tõsta teadlikkust täiskasvanutel, kes puutuvad kokku noorte väärkohtlemise ohvritega ja annavad neile asjakohast abi (nt politseinikud, lastekaitseametnikud, õpetajad, arstid ja vanemad). Me pakume spetsiaalse id koolitusi laste abiliinide töötajatele, et anda nõu laste seksuaalse kuritarvitamise juhtumite korral internetis. Ohvrite tuvastamise suutlikkuse tõstmine tooks kaasa laste parema kaitse ja kurjategija te kinnipidamise tegevuse varajases etapis. Kolmas tegevussuund on uurida ja hinnata programme/teenuseid, mis takistavad laste seksuaalset kuritarvitamist Eestis. (d) Hankida vajalikke seadmeid ning rajada või ajakohastada spetsiaalseid õppevahendeid ja muud olulist julgeolekuga seotud taristut, et suurendada valmisolekut, vastupidavust ja avalikkuse teadlikkust ning reageerida adekvaatselt julgeolekuohtudele. CBRN'i ja HAZMAT'i3 intsidentideks valmisolek vajab rohkem tähelepanu, võttes arvesse ohtude muutumist Euroopas. Hinnanguliselt on Eesti pinnal endiselt üle poole miljoni Teise maailmasõjaaegse lõhkekeha – nendele lõhkekehadele ligipääs on Eesti siseturvalisuse seisukohalt suur probleem ja kujutab endast ohtu seoses võimalike terrorismiaktide ja üksikkurjategijate ga. Ebaseaduslik e-kaubandus, sh ohtlike ainete import suurendab ka CBRNi intsidentide tõenäosust. Asjakohane oskusteave ja oskused, tehniline suutlikkus, (isikukaitse)vahendite kättesaadavus ja erisõidukid (sh lõhkeainete kõrvaldamise valdkonnas) on samuti olulised. See teema on tihedalt seotud kodanike ja infrastruktuuri kaitsega, kriisiohjega ja strateegilise kommunikatsiooniga. ISFi 2014-2020 programmi raames tehti mitmeid sarnaseid tegevusi (nt pommirobotite ja pommiülikondade ostmine), millel oli kõnealuses valdkonnas suur positiivne mõju. 3 HAZMAT – (hazardous materials) ohtlikud või saastavad ained 24 ISFi 2014-2020 programm toetas varajase hoiatamise süsteemi ajakohastamist kiirgusohu korral (inimese põhjustatud kriisis nt radioaktiivne pomm). Seda süsteemi plaanitakse veelgi uuendada ja lisada uusi funktsioone, nt radioaktiivsete väärisgaaside analüüs. ISFi 2014-2020 programmi raames rahastati ka teadusuuringut, mille eesmärk oli arendada tõenduslikku narkootikumide testrit. Projekt oli edukas ja selle uuendusliku uurimistöö tulemus te edasiarendamiseks kaalutakse jätkuprojekti. Valdkond, kuhu Eesti kavatseb lähitulevikus rohkem panustada, on droonide laiem ja süstemaatilisem kasutamine kuritegevusevastases võitluses. See parandaks märkimisväärse lt suutlikkust avastada ja reageerida turvalisusintsidentidele ning aitab kaitsta inimesi ja avalikku ruumi. See toetab ka politseid koostöö tugevdamisel võitluses raske ja organiseeritud kuritegevusega Euroopa Liidu õiguskaitseasutustega. Turvalisusega seotud infrastruktuuri füüsiline kaitse ja/või nende vastupidavuse tagamine kriisi ajal on üliolulised. Tuleb tagada Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ning teiste kriisiolukordades olulisi teenuseid osutavate institutsioonide tegevuse järjepidevus. Samuti on oluline suurendada kohtuekspertiisi suutlikkust. Meetmete esialgne loetelu: - koolitus, harjutused, parimate tavade vahetamine, vastastikune õppimine (sh. kolmandates riikides ja kolmandate riikidega kui see on asjakohane); - teadlikkuse tõstmise kampaaniad, kommunikatsioonimeetmed; - asjakohaste seadmete soetamine; - avaliku ruumi kaitse ja vastupidavus ja/või julgeolekuga seotud infrastruktuur; - oskusteabe vahetamine ja levitamine ning ressursside ja ekspertteadmiste koondamine tippkeskustes; - fondist toetatavates meetmetes osalevate töötajate töötasu. Programmi rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevates t ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist. Tegevustoetus: Eesti kavatseb kasutada tegevustoetust, et aidata saavutada ISFi programmi eesmärke. Tegevusabi kasutamine võimaldab säilitada kogu liidu jaoks olulist võimekust. 25 On vaja suurendada Kriminaalpolitsei küberkuritegevuse büroo töötajate arvu, et parandada teabe kogumise ja analüüsimise suutlikkust. Personalikulud kaetakse tegevusabist. Lõplikuks kasusaajaks on Politsei- ja Piirivalveamet, mis seaduse järgi vastutab riigi turvalisuse ja avaliku korra ning kuritegude uurimise ja ennetamise eest. Finantsinstrumendid: ei kohaldata. 26 NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 30.11.21. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA AVALIKU KONSULTATSIOONI JA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES 2.3.2 Näitajad Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e Tabel 7: Väljundnäitajad Erie e smärk Tunnuskood [5] Näitaja[255] Mõõtühik Vahe -eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029) SO3 O.3.1 Koolitusetegevuses osalejate arv Absoluutarv 6805 13226 SO3 O.3.2 Ekspertide kohtumiste/õpikodade/õppekülastuste arv Absoluutarv 32 68 SO3 O.3.3 Ostetud seadmete arv Absoluutarv 91 160 SO3 O.3.6 Projektide arv kuritegevuse ennetamiseks Absoluutarv 2 3 Tabel 8: Tulemusnäitajad Erie e smärk Tunnuskood Näitaja [255] Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme Võrdlusaast Sihtväärtus Sihtväärtuse Andmete allikas Märkused [5] mõõtühik a(d) (2029) mõõtühik SO3 R.3.12 Nende osalejate arv, kes peavad Absoluutarv 61 Osakaal 2020 8418 Absoluutarv Koolitustel osalejate Lähtetaseme seadmisel on koolitust oma töö jaoks kasulikus. tagasisidelehed, projektide võetud aluseks sarnased aruanded perioodi 2014 -2020 koolitused ja arvutatud keskmine SO3 R.3.13 Nende osalejate arv, kes teatavad kolm Absoluutarv 54 Osakaal 2020 5443 Asoluutarv Koolitustel osalejate Lähtetaseme seadmisel on kuud pärast koolitust, et nad kasutavad tagasisidelehed, projektide võetud aluseks sarnased koolituse käigus omandatud oskusi ja aruanded perioodi 2014 -2020 pädevust koolitused ja arvutatud keskmine 27 2.3.3 Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFI määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18 Tabel 9: Esialgne jaotus Erie e smärk Sekkumise liik Kood Summa (eurodes) SO3 IKT-süsteemid, 001 1 117 500 koostalitlusvõime, andmekvaliteet (välja arvatud seadmed) SO3 Koolitus 005 2 400 000 SO3 Parimate tavade 006 699 000 vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse suurendamise kampaaniad SO3 Uuringud, 007 52 000 katseprojektid, riskide hindamine SO3 Seadmed 008 8 407 500 28  3. Rahastamiskava Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt g 3.1. Rahalised assigneeringud aastate kaupa Tabel 10. Rahalised assigneeringud aastate kaupa Fond 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku ISF 2 653 823 3 147 052 5 039 818 4 901 812 4 133 680 4 080 533 3 699 801 27 656 519 3.2 Rahalised eraldised kokku Tabel 11. Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa Erie e smärk Me e tme liik Liidu toetuse arvutamise Liidu osalus (a) Liikmesriigiosal Liikmesriigi osaluse Kokku kaasrahastamismäär (f)=(a)/(e) alus (kogusumma või us (b)=(c)+(d) esialgne jaotus e =(a)+(b) avalik sektor) avalik c) e rasek tor (d) Erieesmärk 1 ISFi määruse kogusumma 12 030 627,75 4 010 209,25 4 010 209,25 - 16 040 837 75 artikli 12 lõike 1 kohaselt kaasrahastatavad meetmed 29  ISFi määruse - - - - - - - artikli 12 lõike 2 kohaselt kaasrahastatavad meetmed ISFi määruse kogusumma 7 784 716 2 594 905 2 594 905 - 10 379 621 75 artikli 12 lõike 3 kohaselt kaasrahastatavad meetmed 3 980 291 1 326 764 1 326 764 ISFi määruse kogusumma - 5 307 055 75 artikli 12 lõike 4 kohaselt kaasrahastatavad meetmed ISFi määruse - - - - - - - artikli 12 lõike 5 kohaselt kaasrahastatavad meetmed Erieesmärk 1 12 030 627,75 4 010 209,25 4 010 209,25 - 16 040 837 kokku Erieesmärk 2 ISFi määruse kogusumma 1 327 500,00 442 500,00 442 500,00 - 1 770 000 75 artikli 12 lõike 1 30 kohaselt kaasrahastatavad meetmed ISFi määruse - - - - - - - artikli 12 lõike 2 kohaselt kaasrahastatavad meetmed ISFi määruse kogusumma 150 000 50 000 50 000 - 200 000 75 artikli 12 lõike 3 kohaselt kaasrahastatavad meetmed ISFi määruse - - - - - - - artikli 12 lõike 4 kohaselt kaasrahastatavad meetmed ISFi määruse - - - - - - - artikli 12 lõike 5 kohaselt kaasrahastatavad meetmed 31 Erieesmärk 2 1 327 500,00 442 500,00 442 500,00 - 1 770 000 kokku Prioriteet 3 ISFi määruse kogusumma 12 639 000,00 4 213 000,00 4 213 000,00 - 16 852 000 75 artikli 12 lõike 1 kohaselt kaasrahastatavad meetmed ISFi määruse - - - - - - - artikli 12 lõike 2 kohaselt kaasrahastatavad meetmed ISFi määruse kogusumma 1 995 000 665 000 665 000 - 2 660 000 75 artikli 12 lõike 3 kohaselt kaasrahastatavad meetmed ISFi määruse kogusumma 1 117 500 372 500 372 500 - 1 490 000 75 artikli 12 lõike 4 kohaselt kaasrahastatavad meetmed 32  ISFi määruse - - - - - - - artikli 12 lõike 5 kohaselt kaasrahastatavad meetmed 12 639 000,00 4 213 000,00 4 213 000,00 16 852 000 Erieesmärk 3 - kokku 1 659 391,14 1 659 391,14 Ühissätete kogusumma - - - 100 määruse artikli 36 lõike 5 kohane tehniline abi Ühissätete - - - - - - - - määruse artikli 37 kohane tehniline abi 27 656 519 8 665 709 8 665 709 Kogusumma - 36 322 228 3.4 Ümberpaigutamised 33 Tabel 12. Eelarve jagatud täitmist korras hallatavate fondide vahelised ümberpaigutamised1 Sisejulgeolekufondist tesitesse fondidesse ja teistest fondidest Sisejuleolekufondi ümbepaigutamist ei plaanita. Saaja fond / AMIF ISF BMVI ERF ESF+ Ühtekuu EMKVF Kokku vahend luvusfon d Ümberpaigutatav fond / vahend AMIF - - - - - - - ISF - - - - - - - BMVI - - - - - - - Total - - - - - - - - 4. Eeltingimused Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt i Tabel 13: Horisontaalsed eeltingimused Ee ltingimus Eeltingimuse Kriteeriumid Kriteeriumide Viide asjakohastele dokumentidele Põhjendus täitmine täitmine Kehtestatud on 1. Kõik riiklikku lävendit ületavad riigihankelepingud ja nende Tõhusad JAH 1. JAH Riigihangete register järelevalvemehhanismid, hanked fondidest vastavalt ELi hankeõigusele avaldatakse ja järelevalvemehhanis (https://riigihanked.riik.ee) mis hõlmavad kõiki 2. JAH teostatakse e-riigihangete keskportaalis „Riigihangete register“ mid riigihangete turu riigihankelepinguid ja (https://riigihanked.riik.ee), mida haldab Rahandusministeerium jaoks nende hankeid fondidest kooskõlas komisjoni 11. novembri 2015. aasta rakendusmäärusega 1 Kõikide programmitöö perioodil tehtavate ümberpaigutamiste kumulatiivsed summad. 34 kooskõlas ELi 3. JAH (EL) 2015/1986. Riigihangete seaduse kohaselt vastutab hankeõigusega. Selleks on Rahandusministeerium järelevalve, aruandluse ja nõustamise eest vaja järgmist: vastavalt direktiivi 2014/24/EL artiklitele 83 ja 84 ning direktiivi 1. meetmed, mis tagavad 2014/25/EL artiklitele 99 ja 100. Järelevalve ja aruandlus põhinevad tõhusate ja kesksest riigihangete registrist hangitud andmetel. usaldusväärsete 2. a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja lepinguline andmete kogumise maksumus avaldatakse riigihangete registris lepingu sõlmimise teate riigihankemenetluste vormis vastavalt komisjoni 11. novembri 2015. aasta kohta, mis ületavad ELi rakendusmäärusele (EL) 2015/1986. lävendeid, kooskõlas 2. b. Hankija kohustuseks on pärast hanke lõpuleviimist avaldada direktiivi 2014/24/EL täidetud lepingust tulenev teave lõpliku hinna kohta riigihangete artiklitest 83 ja 84 ning registris. Teave VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta direktiivi 2014/25/EL avaldatakse süsteemi lepingu sõlmimise teates – 100% e-hankeid artiklitest 99 ja 100 teostatakse keskses hankeregistris. tuleneva aruandluskohustusega; 3. Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav asutus on Rahandusministeerium. Järelevalvega seotud kohustused on 2. meetmed andmete sätestatud riigihangete seaduses. Järelevalve eest vastutavad 4 tagamiseks vähemalt inimest ja üks inim6ene vastutav riigihangete andmete üldanalüüsi järgmiste aspektide eest. jaoks: 4. Järelevalvearuanded ja iga-aastased järelevalvekokkuvõtted on a. konkurentsi kvaliteet kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebilehel ja intensiivsus: võitnud (https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/rii pakkujate nimed, gihangete-poliitika/jarelevalve). Igal aastal avaldatavad statistilised esialgne pakkujate arv andmed riigihangete kohta ja andmeanalüüs on samuti kättesaadavad ja lepinguline Rahandusministeeriumi veebilehel maksumus; (https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/rii b. teave lõpliku hinna gihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-kokkuvotted). kohta pärast valituks 5. Teabevahetuse osas on Konkurentsiametiga sõlmitud mitteametlik osutumist ja VKEde kui kokkulepe. Riigihangete seaduses on samuti säte, et kui järelevalve otsepakkujate käigus teatavaks saanud asjaolud võivad anda aluse osalemise kohta, kui süüteokahtluseks, mis ei ole riigihangete seaduse §-des 213–215 sellist teavet pakuvad sätestatud väärteona, või millel on võimaliku korruptsioonijuhtumi riiklikud süsteemid; tunnused, teavitab Rahandusministeerium uurimisasutust või 3. meetmed pädevate prokuratuuri talle teadaolevatest asjaoludest. Konkurentsiamet on riigiasutuste jaoks selles tähenduses ka uurimisasutus. andmeseire ja - 35  analüüsi tagamiseks kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 2; 4. analüüsitulemuste üldsusele kättesaadavaks tegemise kord kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 3 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 3; 5. meetmed tagamaks, et kogu teave, mis viitab võimalikule pakkumismahhinatsioo nile, edastatakse pädevatele riigiasutustele kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 2. Euroopa Liidu Euroopa Liidu põhiõiguste ÜRO, ühine põhidokument, mis on JAH 1. JAH 1. Eestis on riigisisese õiguse ja rahvusvaheliste lepingute kaudu põhiõiguste harta harta järgimise tagamiseks osa osalisriikide aruannetest – Eesti loodud mehhanism inimõiguste, sh EL põhiõiguste harta järgimiseks. tõhus kohaldamine on olemas tõhusad 2. JAH (https://tbinternet.ohchr.org/_layo ja rakendamine mehhanismid, mis uts/15/treatybodyexternal/Downlo Rakenduskava vastavus ja rakendamine ELi harta sätete kohaselt on hõlmavad järgmist: ad.aspx?symbolno=HRI%2fCORE% tagatud harta põhimõtete lõimimise kaudu strateegia „Eesti 2035“ 2fEST%2f2015&Lang=en) aluspõhimõtetesse ja sihtidesse, arengukavadesse, projektide valikukriteeriumidesse ja toetuse andmse tingimustesse. Põhiõiguste 36  1. kord, mis tagab fondidest EE2035 kaitsmisega seotud institutsioonid (sh soolise võrdõiguslikkuse toetatavate https://valitsus.ee/strateegia-eesti- volinik,) on seirekomisjoni liikmed, kaasatud strateegiate ja programmide vastavuse 2035-arengukavad-ja- õigusaktide koostamisse. Rakendamisel tagatakse taotlejatele ja planeering/strateegia toetuse saajatele tugi ELi harta põhimõtetega arvestamiseks. ja nende rakendamise Sotsiaalministeerium nõustab soolõime, mittediskrimineerimise ja harta asjakohaste sätete erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas projektide kavandamis- kohaselt; Eesti Vabariigi põhiseadus , rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23, 2. aruandekord (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 25 ja 26) ning kooskõlastab toetuse andmise tingimusi. Iga seirekomisjonile 15052015002) ministeerium vastutab inimõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma juhtumitest, mis on Soolise võrdõiguslikkuse seadus haldusalas. seotud fondide (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 2. Seirekomisjoni kuuluvad partnerid, kes jälgivad harta täitmist ja 26042013009) kelle ülesandeks on esitada oma valdkonna konsolideeritud visioon ja toetatavate tegevuste hartaga vajadusel probleemid seirekomisjonile (nt soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti Puuetega Inimeste Koda, mittevastavusega. Võrdse kohtlemise seadus Õiguskantsler jne.). (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 06072012022) Kõigil komisjoniliikmetel on võimalik avada arutelu jooksvalt või lisada arutelupunktid seirekomisjoni koosoleku päevakorda, kui Õiguskantsler peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta ISFist toetatav tegevus ELi https://www.oiguskantsler.ee/et) põhiõiguste hartale, sh mis tahes kahtluse korral, et vaatamata kõigile Lasteombudsman hetkel kehtivatele menetlusnõuetele võib esineda harta mittejärgimist. http://lasteombudsman.ee/et/welc ome Puuetega inimeste Puuetega inimeste õiguste „Heaolu arengukava 2016–2023“ 1. Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine on jagatud erinevate õiguste JAH konventsiooni rakendamise 1.JAH (https://www.sm.ee/et/heaolu- strateegiate vahel. Strateegia puuetega inimeste õiguste kaitse konventsiooni tagamiseks on olemas 2. JAH arengukava-2016-2023). poliitikaks on seatud „Heaolu arengukavas 2016–2023“. kohaldamine ja riiklik raamistik, mis Sihtrühma ees seisvaid probleeme, poliitikameetmeid ja rakendamine hõlmab järgmist: Ligipääsetavuse nõukogu kooskõlas nõukogu (https://www.sm.ee/et/ligipaaseta asjakohaseid näitajaid on kirjeldatud sama arengukava 1. mõõdetavate otsusega vuse-noukogu) programmides. N. „Sotsiaalkindlustusprogrammis 2020-2023“ tulemustega 2010/48/EÜ koostatakse puudega inimeste toetuste ja teenuste süsteemi eesmärgid, Ligipääsetavuse rakkerühm ajakohastamiseks lahendusteede pakett. andmekogumise ja - https://www.riigikantselei.ee/ligip „Hoolekandeprogramm 2020-2023“ keskendub seire mehhanismid; aasetavus sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele, teenuste arendamisele, mis hõlmavad inimesi ühiskonnas, ning 37 2. meetmed, et tagada Õiguskantsleri seadus põhiõiguste kaitsmisele. Statistikat puudega inimeste ligipääsetavuspoliitika, (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 olukorrast kogub Statistikaamet Eesti Sotsiaaluuringu, Eesti õigusaktide ja 2788991?leiaKehtiv) Tööjõu-uuringu, Tööelu uuringu ja Leibkonna eelarve uuringu standardite kaudu ja vastavate tervise-, vananemise- ja pensoniteemaliste Puudega inimeste erivajadustest nõuetekohane uuringutega. Sotsiaalministeerium avaldab regulaarset tulenevad nõuded ehitisele arvessevõtmine (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 sotsiaalhoolekande statistikat ja vajaduse korral viib läbi programmide 31052018055) konkreetseid uuringuid (Nt link). väljatöötamisel ja rakendamisel. Eluruumile esitatavad nõuded 2. Ligipääsetavus on „Eesti 2035“ strateegiline siht ja 3. meetmed, mille (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 aluspõhimõte PIK konventsiooni artikli 9 tähenduses. 03072015034?leiaKehtiv) kohaselt antakse Tervikliku ligipääsetavuspoliitika väljatöötamiseks lõi Vabariigi seirekomisjonile aru WCAG 2.0 rakendusjuhised Valitsus 2019 Ligipääsetavuse rakkerühma. juhtumitest, mille https://www.mkm.ee/et/wcag-20- Sotsiaalministeerium on kõigi sektorite ligipääsetavuse riiklik puhul ei vasta rakendusjuhised koordinaator, toetades ligipääsetavuse nõukogu tööd, tellides fondidest toetatav analüüse („Transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse tegevus ÜRO puuetega Sotsiaalkindlustuse programm analüüs“, „Laste ligipääsetavuse uuring“); koordineerides inimeste õiguste ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882 ülevõtmist; https://www.sm.ee/sites/default/fi konventsioonile ning les/lisa_5_sotsiaalkindlustuse_progr korraldades 2018–2022 sotsiaaltranspordi katseprojekti. kõnealust amm.pdf Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus annab korraldus- ja konventsiooni rakendusasutustele ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste käsitletavatest Hoolekandeprogramm aspektides nõu ja kooskõlastab meetmepõhiseid õigusakte. kaebustest, mis on 2018. aastal jõustusid määrused: „Puudega inimeste https://www.sm.ee/sites/default/fi esitatud artikli 69 erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ „Eluruumile les/lisa_4_hoolekandeprogramm_20 lõikes 7 ette nähtud 20_2023.pdf esitatavad nõuded“ Alates 1. jaanuarist 2019 teostab määruste korra kohaselt. kohaldamise üle riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Soolise võrdõiguslikkuse programm Järelevalve Amet. https://www.sm.ee/sites/default/fi les/lisa_6_soolise_vordoiguslikkuse 3. Alates 1.01.2019 täidab õiguskantsler puuetega inimeste _programm.pdf õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse ja seire ülesandeid. 2019 moodustati õiguskantsleri juurde puuetega inimeste nõukoda, mille eesmärk on nõustada õiguskantslerit puuetega inimeste õiguste edendamise, kaitse ja järelevalve teemal. Nõukoda on moodustatud ÜRO puuetega inimeste 38  õiguste konventsiooni artikli 33 lõike 3 alusel. ISFi projektide korral on arutelude kontaktpunktiks seirekomisjon, mis koosneb asjaomastest katusorganisatsioonidest ja vajaduse korral laiendab SiM partnerite nimekirja. Seirekomisjoni kutustakse EPIK, Õiguskantsler, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Komisjoni liige võib teha seirekomisjoni esimehele põhjendatud ettepaneku seirekomisjoni kokkukutsumiseks ja/või esitada täiendava päevakorra punkti ettepaneku, kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile. 39  5. Programmi haldavad asutused Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt k ning artiklid 71 ja 84 Tabel 14: Programmi haldavad asutused Asutuse nimetus Kontaktisiku nimi ja ametikoht e -post [200] [200] Korraldusasutus Siseministeerium Lauri Lugna Auditeerimisasutus Siseministeerium Tarmo Olgo Asutus, kellele laekuvad Rahandusministeerium komisjoni maksed 6. Partnerlus Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt h ISF rakenduskava ettevalmistamine põhineb avatusel. Eesti sisejulgeolekupoliitika praeguste ja tulevaste väljakutsete kaardistamisel ja lahenduste väljapakkumisel kaasati kõiki asjaomaseid sidusrühmi. ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi. Planeerimine on allikaneutraalne. Riiklike vajaduste ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt (sh partnerite ja sidusrühmade kaasamine). ELi rahastusperioodi 2021–2027 programmeerimine on toimunud käsikäes pikaajalise riiklik u katusstrateegia „Eesti 2035“ja „Siseturvalisuse arengukava“ ettevalmistamisega. Ülevaa te strateegiate koostamisest leiab järgmistelt veebisaitidelt: https://valitsus.ee/strateegia-eesti- 2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia ja https://siseministeerium.ee/ministeerium- ja- kontaktid/kaasamine-osalemine/siseturvalisuse-arengukava-2020-2030. Protsess algas 2018. aasta kevadel. 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses toimus id konsultatsioonid teiste ministeeriumide ja katusorganisatsioonidega. Lisaks peeti arutelus id kõigis maakondades. Aruteludele kutsuti maakondlikud turvalisusnõukogud, muud maakondade turvalisusega seotud institutsioonid, huvirühmad ja kodanikuühisko nna 40  organisatsioonide esindajad, linna- ja vallajuhid ning maakonna arenduskeskused. Arutelude st tehti kokkuvõte ja neid kasutati “Siseturvalisuse arengukava (2020–2030)” ettevalmistamisel. Arengukava esitati avalikuks aruteluks spetsiaalse veebiplatvormi kaudu. Sama süsteemi kasutati kõigi ministeeriumide ja Riigikantselei heakskiidu ning Eesti Linnade ja Omavalits uste Liidu arvamuse saamiseks. Strateegiates seatud eesmärkide saavutamise rahastamine otsustatakse iga-aastasel riigieelar ve arutelul, mis tagab sünergia riiklike ja muude vahenditega ning võimaldab vältida topeltrahastamist. STAKi rakendamist jälgib valdkondlik komitee, mis koosneb asjaomaste asutuste ja partnerite esindajatest. BMVI, ISFi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakendamise jälgimiseks on loodud ühine komitee. Seirekomisjon koosneb samadest osalejatest, kes on STAKi valdkondlike komiteede liikmed. Lisaks on kaasatud sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste, puuetega inimeste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad asutused. 7. Teabevahetus ja nähtavus Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt j ELi fondidest teavitamise eesmärk on tagada avalikkuse teadlikkus ELi toetusest avatud ja asjakohase teabevahetuse kaudu. Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) on loonud ühtse veebiportaali, mis võimaldab juurdepääsu kõigile ühissätete määrusega hõlmatud programmidele. Veebiportaal tehakse kättesaadavaks ka inglise ja vene keeles, kuna uuringud näitavad, et vene keelt kõnelev elanikkond on toetusmeetmetest vähem teadlik. Rakenduskava elluviimise läbipaistvuse tagamiseks on Siseministeerium loonud siseturvalisuspoliitika fondidele pühendatud veebilehe, kus avaldatakse rakenduskava eesmärgid, tegevused ja tulemused. 41 Ühtne veebiportaal ja siseturvalisuspoliitika fondide veebileht vastab WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on rakendatud tehnilisi lahendusi ja sisu loomise põhimõtteid, mis aitavad kasutada veebilehte nägemis-, kuulmis-, füüsilise, kõne-, kognitiivse, keele-, õppimis- ja neuroloogiliste puuetega inimestel. Siseturvalisuspoliitika fondide taotlusvoorude ja projektide tulemuste edastamiseks kasutatakse ka sotsiaalmeediat. RTK teabevahetuskoordinaator juhib ELi fondide riiklikku kommunikatsioonivõrgustikk u. Siseministeeriumis nimetatakse siseturvalisuspoliitika fondide kommunikatsiooniametnik. Kommunikatioonitegevusteks kasutatakse tehnilist abi. Näitajad: 1. Audiolugude jutustamine viie taskuringhäälingu kaudu, et suurendada teadlikkust siseturvalisuspolitika fondidest rahastatavatest projektidest. Netisaated on osa siseministeeriumi avaldatud regulaarsetest netisaadetest. 2. Vähemalt neli olulist teavitustegevust, et tutvustada saavutusi sihtrühmale. 3. Vähemalt neli loodud digitaalset meediasisu, sealhulgas visuaal, näiteks illustratsioonid ja videomaterjalid. 4. Eesti siseturvalisuspoliitika fondide jaoks kasutatakse sotsiaalmeediakanaleid (nt Facebook, Youtube) on, et jõuda laiema publikuni. Sisu loomine ja ristviitamine sotsiaalmeedia kontodel. 42