Vabariigi Valitsuse määruste eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Välisministeerium Justiitsministeerium Kaitseministeerium 20.12.2021 nr 1-6/2432-1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Vabariigi Valitsuse määruste eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsuse määruste eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis aadressil https://eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani siseminister Lisa: Eelnõu – 3 lehel; Eelnõu seletuskiri – 9 lehel. Arvamuse andmiseks: Kaitsepolitseiamet Eesti Pank Eesti Linnade ja Valdade Liit Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Päästeamet Politsei-ja Piirivalveamet Kristi Käsper [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 14.12.2021 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse määruste muutmine Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 84 lõike 6 ja § 92 lõike 14 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2015. aasta määruse nr 4 „Sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulude määrad ning kulude hüvitamise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2015. aasta määruses nr 4 „Sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulude määrad ning kulude hüvitamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõikes 6 asendatakse arv „45“ arvuga „75“; 2) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 2 asendatakse arv „0,90“ arvuga „1,20“; 3) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 3 asendatakse tekstiosa „120 eurot esimene tund ja 60 eurot iga järgnev alustatud 30 minutit“ tekstiosaga „150 eurot esimene tund ja 75 eurot iga järgnev alustatud 30 minutit“; 4) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „15 eurot koos käibemaksuga, kuid kokku mitte rohkem kui 45 eurot“ tekstiosaga „25 eurot koos käibemaksuga, kuid kokku mitte rohkem kui 75 eurot“; 5) paragrahvi 2 lõikes 5 asendatakse arv „22,50“ arvuga „40“; 6) paragrahvi 3 punktis 1 asendatakse tekstiosa „10 eurot esimesel päeval ja 2 eurot igal järgneval alustatud päeval“ tekstiosaga „25 eurot esimesel päeval ja 5 eurot igal järgneva l alustatud päeval, kuid mitte rohkem kui 100 eurot ühes kalendrikuus“; 7) paragrahvi 3 punktis 2 asendatakse tekstiosa „10 eurot esimesel päeval ja 2,50 eurot igal järgneval alustatud päeval“ tekstiosaga „25 eurot esimesel päeval ja 10 eurot igal järgneva l alustatud päeval, kuid mitte rohkem kui 200 eurot ühes kalendrikuus“. § 2. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruse nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruses nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: 1 „Paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud alarmsõidukite piirarvu võib kehtestada:“; 2) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud sõiduki alarmsõidukina kasutamise õigust tõendav dokument on Politsei- ja Piirivalveameti või pädeva valitsusasutuse juhi väljaantud alarmsõiduki kaart, mis vastab määruse lisale 1. Alarmsõiduki kaart väljastatakse konkreetsele sõidukile ja selle kasutamine teise sõidukiga on keelatud.“; 3) paragrahvi 10 lõiked 5 ja 6 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Päästeameti ja päästetööl osaleva juriidilise isiku alarmsõiduk värvitakse põhivärviga ning § 11 lõigetes 1, 3 ja 4 toodud kirjed kantakse sõidukile kontrastvärviga. Päästeameti ja päästetööl osaleva juriidilise isiku alarmsõidukile kantava kirje ja lisamärgistuse mõõtmed kinnitatakse Päästeameti peadirektori käskkirjaga, lähtudes käesoleva määrusega kehtestatud värvimise ja tähistamise nõuetest. (6) Alarmsõiduki, välja arvatud Päästeameti ja päästetööl osaleva juriidilise isiku sõiduki kapoti võib värvida kontrastvärviga osaliselt ning alarmsõidukile võib kanda esi- ja külgakendest kõrgemale teise kontrastvärvi triibu laiusega 150 ± 30 millimeetrit. Värvimisel tuleb lähtuda alarmsõiduki disainist.“; 4) paragrahvi 11 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Päästeameti alarmsõiduki esiustele kantakse Päästeameti embleem ja esiustele, külguste le või külgedele komando, korrapidamisgrupi või allstruktuuriüksuse nimetus. (4) Päästetööl osaleva juriidilise isiku alarmsõiduki esiustele, külgustele või külgedele kantakse tema nimetus või vabatahtliku päästekomando nimetus ning eraldi kuuluvust näitav kirje „VABATAHTLIK PÄÄSTE“.“; 5) paragrahvi 12 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „Politsei- ja Piirivalveameti alarmsõiduki ja kiirabisõiduki tähistamiseks võib lisaks kasutada ruudustikukujulist või kaldtriipudega linthelkur-värviriba alarmsõiduki allosas laiusega kuni 400 millimeetrit. Päästeameti ja päästetööl osaleva juriidilise isiku alarmsõiduki allosas kasutatakse kaldtriipudega linthelkur- värviriba, mille põhikontuuri kõrgus esiosal ja külgedel võib ulatuda kuni sõiduki pealisehituse horisontaalse keskjooneni ning tagaosal katta kogu pinna. Kasutatava linthelkur-värviriba värvikombinatsioon on järgmine:“; 6) paragrahvi 12 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) Päästeameti ja päästetööl osaleva juriidilise isiku alarmsõidukil – punane ja valge või punane ja kollane;“; 7) paragrahvi 16 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „Jälitussõiduki kaartide piirarvu võib kehtestada:“; 8) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: 2 „(4) Enne 1. jaanuari 2022. a käesoleva määruse § 10 lõigete 5 ja 6, § 11 lõigete 3 ja 4 ning § 12 kehtinud korra kohaselt värvitud ja tähistatud alarmsõidukit ei pea viima käesoleva määruse nõuetega vastavusse ning seda võib kasutada ekspluatatsiooniaja lõpuni.“. (allkirjastatud digitaalselt) Kaja Kallas peaminister (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop riigisekretär 3  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõu kohaselt tehakse muudatused Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2015. aasta määruses nr 4 „Sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulude määrad ning kulude hüvitamise kord“, et suurendada sõidukite teisaldamise kulu piirmäärasid, mis on püsinud pikalt muutumatuna ja ei vasta praegusele turuolukorrale. Samuti tehakse muudatused Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruses nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“. Kavandatava muudatuse järgi loobutakse jälitussõidukite piirarvu kehtestamise kohustusest ning muudetakse alarmsõid uk i kaartide välja andmise regulatsiooni selliselt, et lisaks Politsei- ja Piirivalveameti juhile antakse õigus anda välja alarmsõidukikaarte ka pädevate valitsusasutuste (Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Välisluureamet ning Kaitsepolitseiamet) juhtidele. Ühtlasi muudetakse määrusega Päästeameti ja päästetööl osaleva juriidilise isiku alarmsõidukite värvilahendust ja tähistamist. 2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna õigusnõunikud Kristi Käsper (tel 5196 5591, [email protected]) ja Marju Aibast (tel 612 5062, [email protected]), pääste- ja ohutuspoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Parmas (tel 612 5214, [email protected]) ning sama osakonna nõunik Marko Põld (tel 612 5261, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]). 3. Märkused Eelnõu kohaselt muudetakse järgmisi Vabariigi Valitsuse määrusi: 1) Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2015. aasta määruse nr 4 „Sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulude määrad ning kulude hüvitamise kord“ 12. detsembril 2018. aastal jõustunud redaktsiooni (RT I, 18.12.2018, 11); 2) Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruse nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ 16. augustil 2019. aastal jõustunud redaktsiooni (RT I, 13.08.2019, 5). Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega Vabariigi Valits use tegevusprogrammiga. 4. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse Vabariigi Valits use 9. jaanuari 2015. aasta määrust nr 4 „Sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulude määrad ning kulude hüvitamise kord“ ning §-ga 2 Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määrust nr 77 „Alarm- ja jälitussõiduk ite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“. Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2015. aasta määruse nr 4 „Sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulude määrad ning kulude hüvitamise kord“ muutmine Liiklusseaduse § 92 lõikes 1 on nähtud ette, et sõiduk, mille juht on kõrvaldatud selle juhtimiselt, teisaldatakse valvega hoiukohta või politseiasutusse, kui kohapeal puudub võima lus 1 sõiduki üleandmiseks omanikule või valdajale. Sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulud hüvitab selle juht, omanik või valdaja liiklusseaduse § 92 lõike 14 alusel kehtestatud korras ja määrades. Eelnõu järgi kavandatakse muudatusi liiklusseaduse § 92 lõike 14 alusel antud Vabariigi Valitsuse määruses. Eelnõuga kavandatavad muudatused on ajendatud sellest, et määruses kehtestatud sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise kulude piirmäärad on olnud muutma ta 2015. aastast ja ei vasta praegusele turuolukorrale. Politsei- ja Piirivalveametil kui ühel suurimal teenuse tellijal ei ole õnnestunud alates 2020. aasta sügisest kuni praeguseni riigihangetega katta pikemaajalisi vajadusi, sest teenuseosutajad küsivad kehtiva määruse piirmääradest märksa kõrgemat hinda. Politsei- ja Piirivalveameti lepingupartnerid peavad tagama teenuse toimimise igal ajal ning lepingutes määratud reageerimisaegadega. Politsei- ja Piirivalveamet soovib saada teenust võimalikult kiiresti, et politseiametnikel oleks võima lik naasta oma põhitööd tegema. 19. oktoobril 2021 tegi Politsei- ja Piirivalveamet viiele ettevõttele ettepaneku pidada läbirääkimisi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluseks, et leida teenuseosutaja mootorsõidukite transportimiseks teisaldusautol ja teisaldamiseks Pärnu maakonnas. Hankemenetluses ei määranud Politsei- ja Piirivalveamet enam tingimuseks, et teenuse osutamise hinnad ei tohi ületada määruse piirmäärasid. 26. oktoobril 2021 sõlmis Politsei- ja Piirivalveamet raamlepingu kuueks kuuks kõige soodsama pakkuja Messauto OÜ-ga, mille tõttu kallinesid hinnad 87% võrreldes määruse kehtivate piirmääradega. Seetõttu maksab Politsei- ja Piirivalveamet igale teisaldamisele peale isegi juhul, kui kulu peaks liiklussead use järgi hüvitama sõiduki juht, omanik või valdaja. Enne eelnõu koostamist konsulteeriti Politsei- ja Piirivalveameti lepingupartnerite (Messauto OÜ, Aipros OÜ ja SOS Rescue OÜ) ning Kohtutäiturite- ja Pankrotihaldurite Kojaga ning tehti turu-uuring, mille käigus selgus, et kehtivate piirmääradega ei ole võimalik osutada kvaliteets et teenust ega maksta töötajatele nüüdses majandusolukorras turutingimustele vastavat tasu. Arvestades kõnesoleva majandussektori probleeme võiks piirmäärade tõstmine olla üks viise, kuidas soosida ausat ja vastutustundlikku ettevõtlust. Kavandatavate muudatuste tulemus e l võiks turg elavneda ja tekkida juurde teenuseosutajaid. Määruse piirmäärade muutmisel tuleb arvestada ka tõsiasja, et võrreldes 2015. aastaga on tarbijahinnaindeks Statistikaameti andmete kohaselt tõusnud 15,7% ja keskmine palk 48,9%. Seega on elatustase märgatavalt tõusnud ja kehtivad piirmäärad ei täida enam oma eesmärki. Lisaks piirmäärade hindade muutumisele kasvavad ka Politsei- ja Piirivalveameti jooksvad kulud, kuna kõik sõiduki juhid, omanikud või valdajad ei tule sõidukitele valvega hoiukohtadesse järele, mistõttu peab Politsei- ja Piirivalveamet lepingupartnerile tekkinud kulu hüvitama. Liiklusseaduse § 92 lõike 14 alusel määrade kehtestamisel tuleb arvestada, et teisaldaja või sõiduki valvega hoiukohas hoidmise ja valvamise korraldaja suudaks katta osutatava teenusega seotud otsekulud, kapitalikulu ja proportsionaalse osa üldkuludest ning teeniks mõistlikk u ärikasumit. Sõiduki hoiukohta või politseiasutusse toimetamisest teatatakse kohe politseile ja kirjalikult mootorsõiduki omanikule, valdajale või nende esindajale. Eelnõu § 1 punktis 1 tehakse muudatused määruse § 2 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõikes 6. Määruse § 2 lõike 1 kohaselt on liiklusseaduse § 92 lõigetes 1 ja 2 toodud juhtumitel sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise kulu hüvitamise piirmäärad koos käibemaksuga järgmised: 2 1) sõiduki, mille täismass ei ületa 3500 kg ja millel peale juhikoha ei ole rohkem kui kaheksa istekohta, valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamine asulas – 45 eurot; 2) sõiduki, mille täismass ei ületa 3500 kg ja millel peale juhikoha ei ole rohkem kui kaheksa istekohta, valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamine väljaspool asulat – 45 eurot, millele lisandub 0,90 eurot iga väljaspool asulat läbitud kilomeetri kohta. Määruse § 2 lõike 6 kohaselt on sõiduki puksiirautole paigaldamise tasu piirmäär iga alustatud 30 minuti eest väljaspool asulat, kui sõiduk paigaldati puksiirautole, kuid sõidukit valvega hoiukohta või politseiasutusse ei toimetatud, 45 eurot koos käibemaksuga. Eelnõu kohaselt tõuseb mõlemal juhul senine piirmäär 45 eurolt 75 eurole ehk 67%. Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt asendatakse määruse § 2 lõike 1 punktis 2 arv „0,90“ arvuga „1,20“. Eelnõu järgi suurendatakse väljaspool asulat sõiduki, mille täismass ei ületa 3500 kg ja millel peale juhikoha ei ole rohkem kui kaheksa istekohta, valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise kulu hüvitamise piirmäära selliselt, et iga väljaspool asulat läbitud kilomeetri kohta lisandub põhimäärale 1,20 eurot. Kehtiva määruse järgi lisandub iga väljaspool asulat läbitud kilomeetri kohta 0,90 eurot. Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt muudetakse määruse § 2 lõike 1 punkti 3, mille järgi on liiklusseaduse § 92 lõigetes 1 ja 2 toodud juhtumitel sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise kulu hüvitamise piirmäär koos käibemaksuga sõiduki, mille täismass on üle 3500 kg või millel peale juhikoha on rohkem kui kaheksa istekohta, valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise eest 120 eurot esimene tund ja 60 eurot iga järgnev alustatud 30 minutit. Eelnõu järgi tõuseb esimese tunni piirmäär 120 eurolt 150 eurole (tõus 25%) ning iga järgneva alustatud 30 minuti piirmäär seniselt 60 eurolt 75 eurole (tõus 25%). Eelnõu § 1 punkti 4 kohaselt muudetakse määruse § 2 lõiget 2, kus asendatakse tekstiosa „15 eurot koos käibemaksuga, kuid kokku mitte rohkem kui 45 eurot“ tekstiosaga „25 eurot koos käibemaksuga, kuid kokku mitte rohkem kui 75 eurot“. Määruse § 2 lõike 2 kohaselt sisaldab määruse sama paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 toodud kulu sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise kulu ja sõiduki puksiirautole paigaldamisele kulunud esimest 45 minutit. Sõiduki puksiirautole paigaldamisele kulunud iga järgneva alustatud 15 minuti puhul on piirmäär praegu 15 eurot koos käibemaksuga, kuid kokku mitte rohkem kui 45 eurot. Eelnõu järgi suurendatakse piirmäära 67%. Eelnõu § 1 punkti 5 järgi asendatakse määruse § 2 lõikes 5 arv „22,50“ arvuga „40“. Määruse § 2 lõike 5 kohaselt on sõiduki puksiirautole paigaldamise tasu piirmäär iga alustatud 15 minuti eest asulas, kui sõiduk paigaldati puksiirautole, kuid valvega hoiukohta või politseiasutusse ei toimetatud, 22,50 eurot koos käibemaksuga. Eelnõu järgi suurendatakse piirmäära 78%. Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt muudetakse määruse § 3 punki 1, milles on nähtud ette, et liiklusseaduse § 92 lõigetes 1 ja 2 toodud juhtumitel valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetatud sõiduki hoidmise ja valvamise kulu hüvitamise piirmäär koos käibemaksuga on sõiduki, mille täismass ei ületa 3500 kg ja millel peale juhikoha ei ole rohkem kui kaheksa istekohta, hoidmise ja valvamise eest 10 eurot esimesel päeval ja 2 eurot igal järgneva l alustatud päeval. Eelnõu järgi nähakse ette, et piirmäär on 25 eurot esimesel päeval ja 5 eurot igal järgneval alustatud päeval, kuid mitte rohkem kui 100 eurot ühes kalendrikuus. Piirmäära tõus on 250%. Peame oluliseks määrata kindlaks ka maksimaalse kuumäära. Politsei- ja Piirivalvea met kasutab aktiivselt valvega hoiukohtasid, kuna ametil puudub valdavas osas asulates oma 3 territoorium või hoiukoht, kuhu oleks võimalik sõidukeid teisaldada. Politsei- ja Piirivalvea met on kohustatud lepingupartneritele hüvitama kulu, kui isik ei tule oma sõidukile järele. Kuna menetlused võivad kesta mitu kuud, tuleb tagada, et riigi või ka isiku jaoks ei oleks kulu ebamõistlik. Samas tuleb aga arvestada ka sellega, et tasu oleks selline, mis kataks liiklusseadusest või lepingust tuleneva vastutuse teenuse osutamise eest ja aitaks tagada ka teenuse kvaliteeti. Eelnõu § 1 punkti 7 järgi muudetakse määruse § 3 punkti 2, milles on nähtud ette, et liiklusseaduse § 92 lõigetes 1 ja 2 toodud juhtumitel valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetatud sõiduki hoidmise ja valvamise kulu hüvitamise piirmäär koos käibemaksuga on sõiduki, mille täismass on üle 3500 kg või millel peale juhikoha on rohkem kui kaheksa istekohta, hoidmise ja valvamise eest 10 eurot esimesel päeval ja 2,50 eurot igal järgneva l alustatud päeval. Eelnõu järgi saab piirmäär olema 25 eurot esimesel päeval ja 10 eurot igal järgneval alustatud päeval, kuid mitte rohkem kui 200 eurot ühes kalendrikuus. Piirmäära tõus on 400%. Samamoodi eelnõu § 1 punktis 6 esitatud muudatusega kehtestatakse ka siin maksimaalne piirmäär ühe kuu kohta. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruse nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ muutmine Päästes kasutatavate alarmsõidukite eritähistamise põhimõtted on kujunenud aastate jooksul ja disainielementides on eri aegade mõjutusi (nt valge kontrastvärviga kaetud esiuksed on olnud kasutusel juba enne 1991. aastat). Päästesõidukite disaini komponente on vajaduse järgi täiendatud (nt valgust peegeldavate materjalide kasutamine lisatähistusena), kuid need muudatused on olnud pigem projektipõhised ja mittesüsteemsed. Tänapäevane päästetehnika erineb konstruktsioonilt, tehnilistelt parameetritelt ja disainilt, mis tekitab vajaduse universaa lse ja sõidukite tüübiga kohandatava ühtse eritähistuse järele. Päästeamet on töötanud 2021. aastal välja päästesõidukite eritähistamise nüüdisajastatud lahendused, mille eesmärk on parandada pääste alarmsõidukite märgatavust liikluskeskkonnas ja selle abil vähendada alarmsõid uga kaasnevaid riskitegureid. Alarmsõidukite piirarvu kehtestamise ja alarmsõiduki kaartide välja andmise regulatsioo nide muudatused on tingitud asjaolust, et praktikas ei ole need regulatsioonid enam asjakohased ja vajavad ajakohastamist. Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse määruse § 2 sissejuhatavat lauseosa. Kehtiva määruse kohaselt on asjakohane minister kohustatud kehtestama määruse § 1 lõikes 2 nimetatud alarmsõidukite piirarvu. Selline kohustus on siseministril, kaitseministril ja rahandusministr il. Määruse § 1 lõike 2 kohaselt võib alarmsõiduk olla erandina sama paragrahvi lõike 1 punktides 4, 5, 9, 11 ja 12 nimetatud asutuse kasutuses olev sõiduk, mille liiklusregistrijärgne omanik või vastutav kasutaja ei ole nimetatud asutus. Regulatsiooni eesmärk on olnud kehtestada lisakontrollimehhanism, mis võimaldaks ministeeriumil kitsendada tähistamata ja asutusele mittekuuluvate sõidukite piirarvu, et vähendada selliste sõidukite kuritarvitamise ohtu. Uue sõnastuse kohaselt võib minister kehtestada § 1 lõikes 2 nimetatud alarmsõidukite piirarvu ehk edaspidi ei ole piirarvude kehtestamine kohustuslik. Samasugune muudatus tehakse eelnõu § 2 punktiga 7, mille kohaselt ei ole asjakohane minister edaspidi kohustatud kehtestama jälitussõiduki kaartide piirarvu. Praegu on kohustus kehtestada jälitussõiduki kaartide piirarv siseministril, kaitseministril, justiitsministril ja rahandusministril. Asutuste praktika nii alarm- kui ka jälitussõidukite piirarvude kehtestamisel ja hinnangud selle kohustuse vajalikkuse kohta on erinevad. Seda arvestades säilitatakse võimalus kehtestada piirangud diskretsiooni alusel, et vajaduse korral tagada lisakontrollimehhanismi kasutamine. 4 Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse määruse § 4 lõiget 1, millega antakse võimalus anda välja alarmsõiduki kaarte peale Politsei- ja Piirivalveameti juhi ka pädeva valitsusasutuse juhile. Edaspidi hakkavad alarmsõidukite kaarte väljastama Kaitsepolitseiameti, Välisluureameti ning Maksu- ja Tolliameti juhid. Praktikas antakse alarmsõiduki kaarte välja harva, kuna alarmsõiduki kaart väljastatakse ainult erasõidukile, kui sõiduk ei ole kantud vastava märkega liiklusregistrisse. Sellised sõidukid on ainult Kaitsepolitseiametil, Välisluureametil ning Maksu- ja Tolliametil ning need kõik on kantud registrisse. Muudatuse vajalikkus on tingit ud asjaolust, et praktikas puudub vajadus, et Politsei- ja Piirivalveameti juht peaks andma välja kõikide ametiasutuste alarmsõidukite kaarte, kuna alarmsõidu vajaduse otsustab iga asutus ise. Politsei- ja Piirivalveamet peatab alarmsõitu tegevaid sõidukeid üldjuhul, kui tekib kahtlus alarmsõiduki õiguspärases kasutamises, kuid järelevalvet alarmsõiduki kaartide õiguspärase kasutamise üle ei teosta. Alarmsõiduki kaartide õiguspärase kasutamise üle teostab järelevalvet iga asutus vastavalt asjaomaste enda kehtestatud regulatsioonide alusel. Kuna Eesti Pank ei ole valitsusasutus, jääb alarmsõiduki kaarte väljastama Eesti Pangale Politsei- ja Piirivalvea me ti juht. Eelnõu § 2 punkti 3 kohaselt muudetakse määruse § 10 lõikeid 5 ja 6. Lõike 5 muudatuse kohaselt värvitakse Päästeameti ja päästetööl osaleva juriidilise isiku alarmsõiduk edaspidi põhivärviga ning § 11 lõigetes 1, 3 ja 4 toodud kirjed kantakse sõidukitele kontrastvärviga. Päästeameti ja päästetööl osaleva juriidilise isiku alarmsõidukile kantava kirje ja lisamärgis tuse mõõtmed kinnitatakse Päästeameti peadirektori käskkirjaga, lähtudes seejuures käesoleva määrusega kehtestatud värvimise ja tähistamise nõuetest. Muudatusega loobutakse horisontaalsetest triipudest (laius ca 30 cm) ja valge esiukse nõudest kõikidel sõidukitüüpidel. Päästesõidukite eritähistamise nüüdisajastatud lahenduse järgi kasutatakse sõiduki külgedel ja tagaosal valgust peegeldavast materjalist kaldtriipe ehk kõik sõidukid (sõidu- ja veoautod) saavad läbivalt ühtse disaini. Valgust peegeldava materjali kasutamine muudab sõidukid paremini nähtavaks ka pimedal ajal. Musta värviga kirjete asemel kasutatakse edaspidi kontrastvärviga kirjeid. Päästeameti peadirektori käskkirjaga alarmsõidukitele kantavate kirjete ja lisamärgistus t e mõõtmete kinnitamine on vajalik, et tagada kutseliste päästeüksuste ja vabatahtlike koostööpartnerite alarmsõidukite vastavus päästesõidukite eritähistamise nüüdisajastatud lahendusele (päästesõidukite stiiliraamat, millega on reguleeritud eritähistuse tehnilised parameetrid, sh kontrasttriipude kaldenurgad ja kirjete kõrgused/laiused). Muudatuse eesmärk on kehtestada pääste alarmsõidukite tähistamise ühtsed reeglid (sh kirjete mõõtmed ja paiknemine) läbivalt kõikidele sõidukitüüpidele. Kehtiva lõike 6 kohaselt võib alarmsõiduki kapoti värvida kontrastvärviga osaliselt ning alarmsõidukile võib kanda esi- ja külgakendest kõrgemale teise kontrastvärvi triibu laiusega 150 ± 30 millimeetrit. Lõike 6 muudatuse kohaselt nähakse edaspidi Päästeameti ja päästetö öl osaleva juriidilise isiku sõidukile ette erisus. Nimelt kaob pääste alarmsõidukite tähistamiseks edaspidi vajadus katta kapott kontrastvärviga ja kanda lisatriip sõiduki külgedele. Kuna praegu on tegemist üldreguleeriva sättega, mis kehtib kõikidele alarmsõidukitele (sh Politsei- ja Piirivalveamet, kiirabi), jäävad endised tingimused pärast Päästeameti ja päästetööl osaleva juriidilise isiku sõiduki vabastamist kõnealusest nõudest muutmata kujul kehtima teiste asutuste ja ametkondade alarmsõidukite kohta. Muudatuse eesmärk on võtta pääste alarmsõiduk ite märgistamisel läbivalt kasutusele ühtsed reeglid, mille järgi ei pea katma sõiduki kapotti kontrastvärviga ja kandma sõiduki külgedele lisatriipe. Eelnõu § 2 punkti 4 kohaselt muudetakse määruse § 11 lõikeid 3 ja 4. Kui kehtiva lõike 3 kohaselt kantakse Päästeameti alarmsõiduki esiustele mustade tähtedega komando või 5 korrapidamisgrupi nimetus ja Päästeameti embleem, siis eelnõu kohaselt kantakse esiustele Päästeameti embleem ja esiustele, külgustele või külgedele komando, korrapidamisgrupi või allstruktuuriüksuse nimetus. Muudatuse alusel on seega võimalik kanda kirjeid nii ustele kui ka sõiduki külgedele ja seda sõiduki tüübi või tehniliste eripärade järgi (seni kehtinud nõue lubas kirjeid vaid sõiduki ustel). Lisaks komando ja korrapidamisgrupi nimetusele on lisatud ka võimalus eristada muu allstruktuuriüksuse käsutuses olevat alarmsõidukit (nt logistikavalve). Muudatuse eesmärk on kehtestada Päästeameti päästesõidukite jaoks embleemide ja kirjet e ühtne formaat ja paigutus. Lõike 4 kohaselt kantakse päästetööl osaleva juriidilise isiku alarmsõiduki esiustele, külguste le või külgedele tema nimetus või vabatahtliku päästekomando nimetus ning eraldi kirjena kuuluvust näitav kirje „VABATAHTLIK PÄÄSTE“. Muudatuse alusel on võimalik kanda kirjeid nii ustele kui ka sõiduki külgedele sõiduki tüübi või tehniliste eripärade järgi. Kehtiva määruse kohaselt on kirjed lubatud vaid sõiduki ustel. Musta värviga kirjete asemel kasutatakse edaspidi kontrastvärviga kirjeid (kirjete kasutuspõhimõtted on kirjeldatud § 10 lõikes 5). Konkretiseeritud on kirje „VABATAHTLIK PÄÄSTE“ kasutamine: seda tuleb kasutada sõidukil eraldiseisva kirjena (mitte kombineerituna koos embleemiga vms). Muudatuse eesmärk on kehtestada päästetööl osaleva juriidilise isiku päästesõidukite jaoks kirjete ühtne formaat ja paigutus. Eelnõu § 2 punkti 5 kohaselt muudetakse määruse § 12 sissejuhatavat lauseosa. Muudatuse kohaselt loobutakse päästesõidukite puhul ruudustikukujulisest eritähistusest. Ühiseks kujunduselemendiks jäävad alarmsõidukitel ainult kontrastvärviga kaldtriibud. Eritähis tuse kõrgus sõidukil võib ületada 400 millimeetrit, samas ei tohi ületada päästesõiduki pealisehituse horisontaalset keskjoont. Muudatuse eesmärk on kehtestada ühtne eritähistamise reegel, mis muudab päästesõidukid liikluskeskkonnas selgelt eristatavaks ja suurendab nende märgatavust alarmsõidul (sh halva nähtavuse tingimustes ja pimeda ajal). Eelnõu § 2 punkti 6 kohaselt muudetakse määruse § 12 punkti 2. Kehtiva määruse kohaselt on Päästeameti ja päästetööl osaleva juriidilise isiku alarmsõidukil kasutatava linthelkur-värvir iba värvikombinatsioon valge ja kollane või valge ja punane. Eelnõu kohaselt on Päästeameti ja päästetööl osaleva juriidilise isiku alarmsõidukil kasutatav linthelkur- värviriba punane ja valge või punane ja kollane. Päästesõidukite eritähistuses on võimalik kasutada valgeid ja/või kollaseid kaldtriipe punasel põhivärvil (eritähistuse fragmentide mõõtmed ja paigutus on reguleeritud Päästeameti peadirektori käskkirjaga, millele on viidatud määruse § 10 lõikes 5). Muudatuse eesmärk on võtta lisaks valget värvi valgust peegeldavale materjalile kasutusele ka kollane valgust peegeldav materjal (kollased kaldtriibud sõiduki külgedel ja tagaosal), mis muudab päästesõidukid liikluskeskkonnas selgelt eristatavaks ja suurendab nende märgatavust alarmsõidul (sh halva nähtavuse tingimustes ja pimeda ajal). Eelnõu § 2 punkti 8 kohaselt täiendatakse määruse § 18 lõikega 4. Lõike 4 alusel ei ole päästesõidukite eritähistamise muudatustel tagasiulatuvat jõudu ehk Päästeameti ja päästetööl osaleva juriidilise isiku kasutusel olevaid alarmsõidukeid saab kasutada olemasole va eritähistusega kuni nende kasutusaja (elukaare) lõpuni. 4. Eelnõu terminoloogia Määruses ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrusel ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust. 6 6. Mõjud 6.1. Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2015. aasta määruse nr 4 „Sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulude määrad ning kulude hüvitamise kord“ muutmine Kavandatav muudatus: määruse muudatus võimaldab tasuda sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise eest senisest suuremat piirhinda. 6.1.1. Mõju valdkond I: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele 6.1.2. Mõju sihtrühm I: Politsei- ja Piirivalveamet, kohalik omavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet), Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Määruse muudatus puudutab eelkõige Politsei- ja Piirivalveametit, kes on kõnesoleva teenuse suurim tarbija. Vähesel määral tegutsevad liiklusseaduse alusel kehtestatud määruse alusel Tallinnas ka Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. 6.1.3. Muudatusega kaasnevad mõjud Määruse rakendamisel on positiivne mõju Politsei- ja Piirivalveameti ning teiste asutuste tegevusele seoses sõidukite valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamisega ning seal hoidmise ja valvamisega, kuna võib eeldada, et teenuse hinna tõus suurendab ettevõtjate huvi selle tasulise teenuse osutamiseks ja ametitel on lihtsam leida Eesti eri piirkondades koostööpartnereid. Seega võib määruse muudatusega oodata olulist mõju teenuse kvaliteed i paranemisele ja konkurentsi tekkimisele turul. 6.1.4. Mõju valdkond II: mõju majandusele 6.1.5. Mõju sihtrühm I: sõiduki juhid, omanikud või valdajad Eestis on arvel ligikaudu 920 000 sõidukit1 ja ligikaudu 700 000 juhiloa omanikku. Kavandatav muudatus ei puuduta kõiki sõiduki juhte, omanikke ega valdajaid, vaid üksnes neid, kes teatud rikkumise korral sõiduki juhtimiselt kõrvaldatakse. Sõiduki võib teisaldada valvega hoiukohta ka siis, kui sõiduk on pargitud: 1) nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust; 2) nii, et see kahjustab teed või haljasala; 3) selleks keelatud kohas nii, et see segab tee, haljasala, hoonete või rajatiste hooldustöid; 4) puudega inimese sõiduki parkimiskohale liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardita; 5) kõnniteel, ohutussaarel või eraldusribal, välja arvatud liikluskorraldusvahendiga tähistatud parkimiskohtades; 6) õue ja teega külgneva ala sissesõidul, samuti garaaži kasutamist takistav sõiduk garaaži sissesõidul; 7) teisaldamist tähistava liiklusmärgiga märgistatud alale õigusvastaselt; 8) ühissõidukirajale. 1 Transpordiameti andmed 19.11.2021; https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/soidukite-statistika. 7 6.1.6. Muudatusega kaasnevad mõjud Kavandatava muudatuse mõju ulatuse võib hinnata sihtrühmas väikeseks, kuna sihtrühma kui terviku käitumisele ei teki võrreldes senisega uusi kohustusi ega eeldata nende käitumises olulist muutust. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna üldjuhul on sõidukijuhid õiguskuulekad ja sõidukeid ei ole vaja toimetada valvega hoiukohta või politseiasutusse. Politsei- ja Piirivalveameti andmetel toimetatakse sõiduk valvega hoiukohta või politseiasutusse aastas ligikaudu 3000 korral, kuid mitte alati liiklusseaduse § 92 alusel, vaid ka muudel juhtudel (nt liiklusõnnetused ja kriminaalmenetlused). Kehtivate piirmäärade järgi on keskmine sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise hind ligikaudu 65 eurot. Kavandatavate muudatuste järel suureneb teenuse hind, ja kuna selle eest peab tasuma sõiduki omanik, juht või valdaja, suurenevad ka nende isikute väljaminekud, kes panid toime õigusrikkumise, mille järel oli vaja toimetada nende sõiduk valvega hoiukohta. Siiski ei saa pidada kavandatavate muudatustega kaasnevat mõju leibkondade toimetulek ule märkimisväärseks. 6.2. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruse nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ muutmine Kavandatav muudatus 1: määrusega muudetakse alarm- ja jälitussõiduki kaartide piirarvu regulatsiooni. 6.2.1. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele 6.2.2. Mõju sihtrühm: ministeeriumid 6.2.3. Muudatusega kaasnevad mõjud Eeldatav mõju on positiivne, sest muudatuse tulemusena väheneb ministeeriumite koormus anda piirarve kehtestavaid käskkirju. Alarm- ja jälitussõiduki kaartide piirarvu kehtestamine ei ole edaspidi kohustuslik, vaid sõltub konkreetsest asutusest. Kaartide kasutamise üle teostab asutus järelevalvet siseregulatsioonide ja auditi põhjal ning ministri määratud piirarv võima ldab piirata asutuse tegevust vaid siis, kui on tekkinud põhjendatud kahtlus õiguste kuritarvita mise kohta. Seega sõltub edaspidi piirarvu kehtestamine iga ministeeriumi valitsemisa las konkreetselt asutuse enda sätestatud regulatsioonide ja kontrolli ulatusest, mis peab tagama kaartide õiguspärase kasutamise. Politsei- ja Piirivalveametis peab jälitussõiduki kaartide üle arvestust sisekontrollibüroo, kes väljastab kaardid keskkriminaalpolitsei ja prefektuur ide kriminaalbüroode juhtidele, kes teostavad järelevalvet jälitussõiduki ja jälitussõiduki kaardi õiguspärase kasutamise üle neile alluvas struktuuriüksuses. Jälitussõiduki kaart väljastatakse jälitustegevusega tegelevale ametnikule konkreetse ülesande täitmiseks. Mõju olulisus: mõju on ebaoluline. Kavandatav muudatus 2: määrusega muudetakse alarmsõiduki kaartide välja andmise regulatsiooni. 6.2.4. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele 6.2.5. Mõju sihtrühm: Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Välisluureamet, Maksu- ja Tolliamet 8 6.2.6. Muudatusega kaasnevad mõjud Eeldatav mõju on positiivne Politsei- ja Piirivalveameti juhi jaoks, sest muudatuse tulemuse na väheneb tema koormus anda välja alarmsõidukite kaarte. Halduskoormus suureneb Kaitsepolitseiameti, Välisluureameti ning Maksu- ja Tolliameti juhi jaoks, kuid kuna alarmsõidukite kaarte väljastatakse üldjuhul harva, on halduskoormuse kasv ja muudatuse mõju väikesed. Kavandatav muudatus 3: muudetakse Päästeameti ja päästetööl osaleva juriidilise isiku alarmsõidukite värvilahendust ja tähistamist. 6.2.7. Mõju sihtrühm: Päästeamet ja päästetööl osalevad juriidilised isikud 6.2.8. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele 6.2.9. Muudatusega kaasnevad mõjud Eeldatav mõju on positiivne, sest eelnõu järgi nüüdisajastatakse päästesõidukite tähistamise lahendused, mille eesmärk on parandada pääste alarmsõidukite märgatavust liikluskeskko nnas ja selle abil vähendada alarmsõiduga kaasnevaid riskitegureid. 7. Määruse rakendamisega seotud tegevused ja eeldatavad kulud Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2015. aasta määruses nr 4 „Sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulude määrad ning kulude hüvitamise kord“ tehtavate muudatustega seotud kulud sõltuvad sellest, kui palju ja kui sageli tuleb tasuda sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise eest. Eelnõu järgi tõusevad senised piirhinnad 25–400%. Politsei- ja Piirivalveametile kaasneb määruse muudatusega lisakulu ligikaudu 10 000 eurot aastas. Määruse rakendamisega seotud kulud kaetakse Politsei- ja Piirivalveameti eelarve olemasolevatest vahenditest teenuse optimeerimise ja korrastamisega. Isikute jaoks võib keskmine kulu suureneda ligikaudu 40–50 eurot (koos käibemaksuga). Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruses nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ tehtavate muudatuste jõustumisega ei kaasne lisakulu. Uutes hangetes ja päästeautode kasutuselevõtul arvestatakse uute värvilahenduste ja tähistustega. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse andmiseks Eesti Pangale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Kaitsepolitseiametile, Politsei- ja Piirivalveametile ning Päästeametile. 9