Vedelkütusevaru seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

27.12.2021 Vedelkütusevaru seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava Sissejuhatus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil (edaspidi MKM) on kavas algatada vedelkütusevaru seaduse (edaspidi VKVS) muutmine, eesmärgiga luua suurem õigusselgus ja täiendatud regulatsioon vedelkütusevaru haldamise teenuse pakkumise, varumakse maksmise ning varumakse viivise ja varumaksele seatava tagatiste osas. Muudatuste tegemine on tingitud vajadusest reguleerida hädaolukorras lisaks praegustele võimalustele vedelkütusevaru kasutuselevõttu ning sätestada vedelkütusevaru haldamise teenuse pakkumise, varumakse maksmise ning varumakse viivise ja tagatiste täpsustatud kord. Väljatöötamiskavatsuse (edaspidi ka VTK) koostamisele eelnevalt ning koostamise käigus läbi viidud analüüsid on tuvastanud, et soovitud eesmärgi saavutamiseks on vaja teha muudatusi kehtivas VKVS-s. Väljatöötamiskavatsusega kavandatakse VKVS-s kolme muudatust: 1) VKVS paremini kooskõlla viimine 08.01.2007 Riigikohtu lahendiga1, millega tunnistati osa VKVS-i sätteid põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles need ei taga piisavalt tõhusat varumakse tasumise menetlust; 2) Varumaksemäära tagatise ning varumaksemäära tasumata jätmise viivise regulatsiooni tõhustamine olukordade jaoks, kui isik ei ole varumaksemäära õigeaegselt tasunud või on põhjendatud kahtlus makse tasumata jätmiseks. 3) Kriisiolukordades vedelkütusevaru kasutuselevõtu võimaluste avardamine. 1 08.01.2009 Riigikohtu lahend 3-4-1-15-07 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-15-07 I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Väljatöötamiskavatsusega kavandatakse VKVS-s kolme muudatust: 1) VKVS paremini kooskõlla viimine 08.01.2007 Riigikohtu lahendiga asjas 3-4-1-15-072, millega tunnistati osa VKVS-i sätteid põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles need ei taga piisavalt tõhusat varumakse tasumise menetlust; 2) Varumaksemäära tagatise ning varumaksemäära tasumata jätmise viivise regulatsiooni tõhustamine olukordade jaoks, kui isik ei ole varumaksemäära õigeaegselt tasunud või on põhjendatud kahtlus makse tasumata jätmiseks; 3) Kriisiolukordades vedelkütusevaru kasutuselevõtu võimaluste avardamine. 1.1. VKVSi Riigikohtu lahendiga paremini kooskõlla viimine Riigikohtu lahendiga asjas 3-4-1-15-07 kaasnes vajadus lahendada mitu praktilist probleemi, mis põhjustavad tänaseni märkimisväärset õiguslikku riski: 1) Riigikohtu arvates ei ole varumakse tasumine seondatav agentuuri reaalse vastusooritusega ning muu hulgas sel põhjusel asuti lahendis seisukohale, et varumakse tasumise kohustus on avalik-õiguslik nõue. 2) Eelnevast tulenevalt leidis Riigikohus, et varumakse menetlus peab vastama haldusmenetluse põhinõuetele, kuid ainuüksi VKVS varumaksega seonduvad menetlusõiguslikud sätted ei taga isiku põhiseaduslikku õigust menetlusele (näiteks on välistatutud õiguslikult garanteeritud võimalus esitada vastuväiteid varu haldaja nõuetele, saada informatsiooni nende nõuete põhjendatuse kohta ning varumakse nõude esitamine haldusaktina). 3) Ebaselge on VKVS sätestatud varumakse viivise ja tagatiste reeglistik. Eelnimetatud Riigikohtu lahendi osas on VKVS-i ka varem muudetud. VKVS muutmisel 2013. aastal3 lisati seadusesse § 9 lõige 31, millega sai varumakse maksja õiguse saada varu haldajalt teavet varumakse kohustusega seonduvalt. Eesmärk oli anda sätte lisamisega varumakse maksjale võimalus saada täiendavat teavet oma õigustest. Praktikas see lahendus toimib, kuid täies ulatuses ei taga see muudatus VKVSi vastavust Riigikohtu lahendile. Seega on siiani lõplikult lahendamata Riigikohtu 2007. aasta lahendis püstitatud küsimused ning eksisteerib reaalne õiguslik risk, mis pole realiseerunud tõenäoliselt seetõttu, et sektoril on viimaste aastate jooksul kuni 2020. aasta erinevatest teguritest põhjustatud ebastabiilse olukorrani üldiselt hästi läinud. Samuti on sektor ülevaatlik ning varu haldaja ja turuosaliste vaheline koostöö toimib. Näide analoogse olukorra kohta on olemas – 2009. a meresõiduohutuse seaduse kaasus (tuletorni- ja jäämurdetasude kehtetuks tunnistamine Riigikohtus4), mille tõttu jäi riigil saamata hinnanguliselt 1,7 miljonit eurot. Muudatusi tehes tuleb säilitada vedelkütusevaru haldamise praegused põhimõtted ja struktuur. Kehtiv VKVS on taganud süsteemi halduskulude optimaalse taseme. Varumakse on selge sihtsuunitlusega rahastamisinstrument, mida on hõlbus järele valvata ja vajadusel pooleaastase 2 08.01.2009 Riigikohtu lahend 3-4-1-15-07 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-15-07 3 Vedelkütusevaru seaduse muutmine https://eelnoud.valitsus.ee/main#bOawWqEB 4 08.01.2009 Riigikohtu lahend 3-4-1-15-07 intervalliga ümber vaadata. Kehtiv lahendus võimaldab agentuuril taotleda nii kodu- kui välismaal tagasi teenuste ja kütuste ostmisel tasutud käibemaks. 1.2. Varumaksemäära tasumata jätmise viivise ning tagatise regulatsiooni tõhustamine Väljatöötamiskavatsuse ning selle järgselt VKVSi muutmise eelnõu koostamise raames soovitakse täpsustada viivise ja tagatise regulatsiooni. Vastavalt vedelkütusevaru seadusele kui varumakse maksja ei ole tasunud varumakset ettenähtud tähtpäevaks, on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,06 protsenti päevas, kuid kokku mitte rohkem kui tasumisele kuuluv varumakse summa. Suurema selguse loomiseks on vaja varumakse tasumata jätmise viivise ning tagatise regulatsiooni uuendada. Viivise nõudmine hakkaks toimuma analoogselt varumakse nõudmise korraga: esmalt kajastatakse viivist arvel ning kui varumakse maksja seda ikkagi ei tasu, saab selle sundkorras sissenõudmiseks kasutada makseteatist. Vastavalt kehtiva vedelkütusevaru seaduse regulatsioonile varu haldajal õigus nõuda asjakohaseid tagatisi varumakse tasumise tagamiseks. Tagatise olemasolu tõendatakse krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiiga või rahasumma deponeerimisega varu haldaja arvelduskontole. Tagatise osas on vaja täpsustada, millal varu haldaja tagatist nõuda võib, millised on aktsepteeritavad tagatise liigid ning millal tagatis kasutusele võetakse. Seejuures peab varu haldaja olema suuteline selgitama, miks tal tekib põhjendatud kahtlus, et varumakse maksja võib oma kohustuste täitmisest kõrvale hoiduda. 1.3. Kriisiolukordades vedelkütusevaru kasutuselevõtu võimaluste avardamine Kriisiõppuste (nt üleriigilise hädaolukorra lahendamise õppuse CONEX 2019 hindamisaruanne) tulemusi analüüsides selgunud vajadus lubada hädaolukorras riigi kütusevarusid laiemalt kasutusele võtta. Riigi vedelkütuse varud peab kasutama kiireloomulistel juhtudel ning kasutamise võimalused vajavad korraldamist. Seetõttu kavandatakse töötada välja võimalus kasutada riigi vedelkütuse varusid hädaolukorras. 2. Sihtrühm Sihtrühmad, keda VTK-ga hõlmatud küsimused mõjutavad on: 1. kõik kütuse tarnijad, kes maksavad varumakset (20); 2. kütuseturu osalejad, kes saavad pakkuda kütust hädaolukorras. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Väljatöötamiskavatsusega kavandatavate muudatuste eesmärgiks on tagada VKVSi aja- ja asjakohasus. Kavandatakse kolme muudatust: 1) VKVS kooskõlla viimine 08.01.2007 Riigikohtu lahendiga asjas 3-4-1-15-075, millega tunnistati osa VKVS-i sätteid põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles 5 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-15-07  need ei taga piisavalt tõhusat varumakse tasumise menetlust ning kus tuleb tagada sihtrühma õiguste kaitset; 2) Varumaksemäära tagatise ning varumaksemäära tasumata jätmise viivise regulatsiooni tõhustamine olukordade jaoks, kui isik ei ole varumaksemäära õigeaegselt tasunud või on põhjendatud kahtlus makse tasumata jätmiseks; 3) Kriisiolukordades vedelkütusevaru kasutuselevõtu võimaluste avardamine. Hädaolukord on HOS § 2 lõike 1 kohaselt sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus, rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid. Tegemist on olukorraga, mis mahub direktiivi artikli 20 lõikes 5 nimetatud kohaliku kriisi alla. Seaduse muudatustega tagatakse kriisiolukorras võimalus võtta paindlikult ja kiiresti vastu otsus varude kasutuselevõtu kohta. Lisaks Vabariigi Valitsusele antakse ka valdkonna eest vastutavale ministrile õigus teha vastav otsus käskkirjaga. Seejuures tuleks valdkonna eest vastutava ministri määratlemisel lähtuda sellest, kelle vastutusvaldkonnas on vedelkütuse miinimumvaru haldamine. Käesoleva eelnõu koostamise hetkel on selleks majandus- ja taristuminister.6 Võimalike segaduste ennetamiseks on ministril kohustus oma käskkirjast viivitamatult teavitada Vabariigi Valitsust, kellel on vajadusel võimalik teostada ministri käskkirja üle teenistuslikku järelevalvet vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele. Oluline on ka silmas pidada, et täiendavalt piirab ministri otsustusõigust VKVS § 7 lg 7. Sellest tulenevalt saab minister otsustada varu kasutuselevõtu üksnes koguses, mis on vajalik hädaolukorrale viivitamatuks reageerimiseks. Varumakse on kulupõhine, dünaamiline ja jookseb praktilise kulude kaasas. Varude näol on riigivarustus tagatud. Muudatuste järgselt on VKVS-s selgemalt lahendatud varumakse tasumise menetluse, varumakse tagatise ning tasumata jätmise viivisega seonduv. Lisaks laiendatakse VKVSis võimalusi vedelkütuse varu kasutamiseks hädaolukorra puhul. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad Energeetika valdkonna suundumusi ning eesmärke seatakse energiamajanduse arengukavas (Energiamajanduse arengukava aastani 20307, milles sisalduvat infot on ajakohastatud osaliselt Riiklikus energia ja kliimakavas aastani 20308). Vedelkütusevaru hoidmise kohustus: Vedelkütusevaru hoidmist reguleerib vedelkütusevaru seadus, mille kohaselt varu tuleb hoida pidevalt tasemel, mis vastab vähemalt 90 päeva keskmisele päevasele energiatoodete puhasimpordile või vähemalt 61 päeva keskmisele päevasele energiatoodete sisetarbimisele, 6 Vt peaministri 01.05.2019 korraldus nr 3 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad” p 7. 7 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 8 https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030 olenevalt sellest, kumb kogus on suurem. Vedelkütusevaru hoidmise kohustus on reguleeritud direktiiviga 2009/119/EÜ9, millega kohustatakse liikmesriike säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid (edaspidi: direktiiv). Asjaolu, et direktiiv paneb liikmesriikidele kohustuse tagada vedelkütusevaru olemasolu, ei tähenda seda, et tegemist oleks ülesandega, mida saab täita ainult riik ise või et selle täitmiseks on vaja avaliku võimu volitusi. Direktiivi kohaselt on varude säilitamise kesküksuse loomine liikmesriikide valikuvabadus, mitte kohustus (direktiivi artikkel 7). Samuti viitab direktiiv sellele, et varude hoidmise kohustuse saab panna majandustegevuses osalejatele, kes omakorda võivad vastavat teenust sisse osta varude säilitamise kesküksustelt, makstes selle eest tasu (direktiivi artikkel 8). Mudel, kuidas tagada vedelkütusevaru hoidmine, on iga liikmesriigi enda otsustada. Varu koguse arvutamine toimub nõukogu direktiivi 2009/119/EÜ III lisas nimetatud meetodi järgi10. Kuni 2005. a märtsini kehtinud vedelkütuse miinimumvaru seaduse järgi oli vedelkütuse miinimumvaru moodustamise kohustus jagatud riigi, vedelkütuse importijate ja suurtarbijate vahel. Importija ja suurtarbija pidid hoidma 5 päeva kogusele vastavat varu ning riigil tuli moodustada 5 päeva kogusele vastav varu. Kehtiva vedelkütusevaru seaduse vastuvõtmisel leiti, et varasem varu hoidmise kohustuse jagunemine ettevõtjate ja riigi vahel ei kindlustanud varu pidevat olemasolu, raskendas järelevalvet ning lõpptulemusena ei taganud riigile elutähtsate valdkondade toimimise ja tootmise säilimise naftatoodete impordi häirete korral. Praegune süsteem asendas importijate reaalse varu hoidmise kohustuse varude haldamiskulude finantseerimise kohustusega. Kui vana skeemi kohaselt oli iga importija otseselt seotud varu hoiustamisega, millega kaasnevad kulud sisaldusid tarbijatele müüdava kütuse hinnas, siis praeguse kontseptsiooni kohaselt on varu moodustamine ja haldamine tsentraliseeritud ning varu haldamiskulud kaetakse varumaksetest. Kuigi ka varumakse kantakse edasi tarbijani, toob see analüüside kohaselt kaasa märkimisväärse kokkuhoiu võrreldes varem kehtinud süsteemiga. Olulise hüvena ettevõtjate jaoks toob praegu kehtiv süsteem kaasa selle, et kütusevaru ei ole osa ettevõtjate bilansist, mis on vajalik vedelkütuse maailmaturuhinna kõikumistest tulenevalt. Olenevalt kõikumise suunast ja suurusest võib see ühel majandusaastal tähendada nii kasumit kui ka hiiglaslikku kahjumit (eriti tänasest väga ebastabiilsest hinnaaspektist vaadatuna). Suurema turuosaga ettevõtjale võib kallilt soetatud varu ja hilisem maailmaturuhinna langus tähendada kahjumit miljonites eurodes. Lisaks saavad varumakse maksjad teise märkimisväärse hüvena selle, et neile tehakse müügipakkumine, kui Vabariigi Valitsus otsustab varu kasutusele võtta ning lubada varu haldajal ehk agentuuril varuna hoitavat kütust müüa (vt § 71 lg 3 p 1). See tagab ettevõtjale võimaluse jätkata tegevust ka varustamisraskuste korral, tagades varumakse maksjale võimaluse säilitada oma turuosa (vt § 71 lg 4). Müügipakkumise saamise õigusega varumaksu maksjate ringi piiratakse kütuse müüjatega, kuna on vaja tagada, varustamisraskuste korral tehakse müügipakkumine üksnes nendele isikutele, kelle kaudu jõuaks kasutusele võetud varu reaalselt kas jäemüüjani või otse jaemüüki. Varu ei ole mõtet anda isikute käsutusse, kes ei saa või soovi võimaldada kütuse ringlusse jõudmist. Sellest lähtudes sätestab kehtiv VKVS § 71 lg 4, et varu haldaja teeb müügipakkumise 9 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A32009L0119 10 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A32009L0119 kütuse müüjatele (v.a reaktiivkütuse osas). VKVS § 71 lg 5 järgi on kütuse müüja isik, kellel on kütuse müügiks tegevusluba vedelkütuse seaduse tähenduses ning sama seaduse § 13 lõikele 2 vastav märge kütuse tarbimisse lubamiseks. Sellist registreeringut omavad kütusemüüjad on reeglina hulgimüüjad, kellelt tanklaomanikud kütust ostavad. Kriisiolukorras vedelkütuse kättesaadavuse hetkeseis: 2021.a alguse seisuga toimib Eestis 24 autonoomse elektritoitega tanklat. Kehtestatud elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete11 alusel peab 2022. aasta jaanuariks tekkima juurde vähemalt 14 autonoomse elektritoitega tanklat ehk kokku 26. Hetkel on kindlalt teada 6 uue autonoomse elektritoitega tankla asukoht. Kohaliku omavalitsuse planeeringutesse või asutuste vedelkütuse hangetesse autonoomse elektritoite nõude sisse viimisel on võimalik autonoomse elektritoitega tanklate arvu ja piirkondliku tihedust veelgi suurendada. Kehtiva toimepidevuse määruse kohaselt12 peavad tanklaketid tagama tanklates operatiivteenistuste ja elutähtsate teenuste osutamise (ETO-de) eelisjärjekorras tankimise. Tanklakettide arvates on see aga väga raske teostada ja mõistlik on operatiivteenistuste ja ETO- de kütusega varustamine korraldada eraldi kinnistel territooriumidel või siis kütuse müüja sõidab operatiivteenistuse või ETO määratud asukohta. Tankimine toimuks kütuse veoki pealt ehk tegemist on nn liikuva tankla süsteemiga. Kõige lihtsam on lahendada seda läbi kütusemüüjate ning operatiivteenistuse/ETO vahelise lepinguga, mille kohaselt tuuakse kokkulepitud kohta kokkulepitud ajal (ning kokkulepitud aja jooksul) diislikütuse tankurauto. Selliseid kokkuleppeid saab teha vastavalt koostatud vedelkütusevaru seaduse muudatustele, et tagada vedelkütusevaru veelgi kiiremat kättesaadavust kriisiolukorras. Vedelkütuse kättesaadavus hädaolukorras: Kehtiv seadus sätestab, et varu kasutatakse varustamisraskuste korral. Varustamisraskus on määratletud VKVS § 12 lõikes 1 kui Euroopa Liitu või tema liikmesriiki, Rahvusvahelise Energiaagentuuri liikmesriiki või liikmesriikidesse tehtavate energiatoodete tarnete märkimisväärne ja järsk vähenemine, millega võib kaasneda kehtiv rahvusvaheline otsus varu kasutusele võtmise kohta. Varustamisraskuse mõiste tuleneb direktiivist (artikli 2 punkt g), mistõttu pole otstarbekas seda mõistet avardada. Selle asemel määratletakse uue varude kasutamise alusena hädaolukorra esinemine. Hädaolukord on HOS § 2 lõike 1 kohaselt sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus, rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid. Tegemist on olukorraga, mis mahub direktiivi artikli 20 lõikes 5 nimetatud kohaliku kriisi alla. Seaduse muudatustega tagatakse kriisiolukorras võimalus võtta paindlikult ja kiiresti vastu otsus varude kasutuselevõtu kohta. Lisaks Vabariigi Valitsusele antakse ka valdkonna eest vastutavale ministrile õigus teha vastav otsus käskkirjaga. Seejuures tuleks valdkonna eest vastutava ministri määratlemisel lähtuda sellest, kelle vastutusvaldkonnas on vedelkütuse miinimumvaru haldamine. Käesoleva eelnõu koostamise hetkel on selleks majandus- ja 11 https://www.riigiteataja.ee/akt/128062017006 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/103072018018 taristuminister.13 Võimalike segaduste ennetamiseks on ministril kohustus oma käskkirjast viivitamatult teavitada Vabariigi Valitsust, kellel on vajadusel võimalik teostada ministri käskkirja üle teenistuslikku järelevalvet vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele. Oluline on ka silmas pidada, et täiendavalt piirab ministri otsustusõigust VKVS § 7 lg 7. Sellest tulenevalt saab minister otsustada varu kasutuselevõtu üksnes koguses, mis on vajalik hädaolukorrale viivitamatuks reageerimiseks. Muudatuste ja täienduste eesmärk on kindlaks määrata, mida ja kuidas tuleb kajastada varu kasutuselevõtmise otsuses juhul, kui see tehakse hädaolukorra lahendamiseks. Kuna hädaolukord vältab eeldatavasti oluliselt lühema ajaperioodi jooksul kui varustamisraskused, määratakse varu kasutuselevõtu periood hädaolukorra puhul päevades, mitte kuudes. Sisulise erisusena hädaolukorra jaoks kehtestatakse erikord varu kättesaadavaks tegemisele. Varustamisraskuste puhul teeb varu haldaja pakkumise rahvusvahelisele kütuseturule ja/või müüb kütust VKVS § 71 lõikes 4 sätestatud korras kütuse müüjatele. Müügipakkumiste tegemise kord on täpsemini reguleeritud § 7 lg 8 alusel antud ministri määrusega.14 Sellist korda pole aga hädaolukorras võimalik rakendada, kuna on vaja tagada kütuse võimalikult kiire jõudmine seda vajavate lõpptarbijateni. Juba kehtivast § 71 lõike 4 redaktsioonist tulenevalt ei kohaldata seda sätet (ehk üldist müügikorda) siis, kui varu võetakse kasutusele § 7 lõikes 7 nimetatud kiireloomulistel juhtudel. Täpsem varu kasutusele võtmise kord kriisiolukorras on aga praegu lahtiseks jäetud. 5. Kaasatud osapooled Vedelkütusevaru kättesaadavuse õigusliku regulatsiooni välja töötamise käigus on suheldud nii kütuse sektori esindajatega, AS-ga Eesti Varude Keskus (varasemalt Eesti Vedelkütusevaru Agentuur AS) kui ka erinevate ministeeriumitega, kellel on teemaga puutumus (Siseministeerium ja Rahandusministeerium). Läbi on viidud mitmeid koosolekuid arutamaks võimalike muudatuste põhimõtete kui ka laialdasemalt selle üle, mis õigusaktidesse võiksid muudatused sobida. Täiendavalt kavatsetakse seaduseelnõu koostamise käigus konsulteerida ning kaasata eelnõu edasisse menetlusse Rahandusministeerium ja Justiitsministeerium. Eelnõu menetlemise käigus kavatsetakse kaasata ka vedelkütuste müüjaid ühendav MTÜ Eesti Õliühing. Vajadusel konsulteeritakse või kaasatakse ka teisi ministeeriume, valitsusasutusi ja huvigruppe. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 6. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused  Avalikkuse teavitamine JAH  Rahastuse suurendamine JAH  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra JAH säilitamine 13 Vt peaministri 01.05.2019 korraldus nr 3 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad” p 7. 14 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.12.2006 määrus nr 106 „Vedelkütusevaru haldaja tegutsemispõhimõtted ning vedelkütusevaru haldaja poolt müügiks pakutava vedelkütusevaru müümise kord varustamisraskuste korral“.   Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH  Muu (palun täpsusta) EI 6.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs Avalikkuse teavitamine ja rahastuse suurendamine VTKs esitatud probleeme ei ole võimalik lahendada avalikkuse teavitamise või rahastuse suurendamise teel, kuna tegemist on õiguslikku regulatsiooni puudutavate küsimustega. Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine Üks valikuvariante on olemasoleva olukorra säilitamine. Mitteregulatiivsete lahenditega pole võimalik adresseerida Riigikohtu poolt viidatud kitsaskohti asjas 3-4-1-15-07, rakendada CONEX 2019 soovitusi ning luua selgus vedelkütusevaru haldamise teenuse pakkumise, varumakse maksmise ning varumakse viivise ja tagatiste osas. Senise regulatsiooni parem rakendamine Senise regulatsiooni parema rakendamise võimalustele seab piirid olemasolev regulatsioon ise. 6.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium leiab, et senise regulatsiooni säilitamine ei võimaldaks käesolevas VTK-s esile toodud probleemide lahendamist. Seega seda varianti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei poolda. Avalikkuse teavitamise, rahastuse suurendamise ja regulatsiooni senisest tõhusama rakendamise teel ei oleks samuti võimalik probleemide lahendamisele kaasa aidata. Seega on ainsaks võimaluseks kehtiva regulatsiooni muutmine. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 7. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) Seoses sellega, et direktiiv paneb liikmesriikidele kohustuse tagada vedelkütusevaru olemasolu liikmesriigid loovad skeemi vedelkütusevaru tarneraskuste olukorras kasutamiseks. V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus. 8. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud Seaduse muudatusel on kolm eesmärki: - VKVSi Riigikohtu lahendiga paremini kooskõlla viimine; - Varumaksemäära tasumata jätmise viivise ning tagatise regulatsiooni tõhustamine; - Kriisiolukordades vedelkütusevaru kasutuselevõtu võimaluste avardamine. Riigikohus leidis, et varumakse menetlus peab vastama haldusmenetluse põhinõuetele, kuid ainuüksi VKVS varumaksega seonduvad menetlusõiguslikud sätted ei taga isiku põhiseaduslikku õigust menetlusele. VKVSi muutmise eelnõuga täpsustatakse viivise ja tagatise regulatsiooni. Suurema selguse loomiseks on vaja varumakse tasumata jätmise viivise ning tagatise regulatsiooni uuendada. Tagatise osas on vaja täpsustada, millal varu haldaja tagatist nõuda võib, millised on aktsepteeritavad tagatise liigid ning millal tagatis kasutusele võetakse. Seadust täiendatakse lisatavate uute punktidega, et isikud ja asutused, kellele tehakse hädaolukorras müügipakkumine, nimetatakse Vabariigi Valitsuse korralduses või ministri käskkirjas. Nt võidakse teha otsus, et varu haldaja teeb müügipakkumise Päästeametile. Lisaks saab vajadusel hädaolukorras varu kasutusele võtmise otsuses kehtestada täpsemad nõuded müügitingimustele (nt otsustada ettemaksu tegemise vajaduse ja maksetähtaegade üle). Muudatustega täpsustatakse , et lisaks kiireloomulistele juhtudele saab varu kasutusele võtta ka hädaolukorra lahendamiseks. Samuti kohaldub antud muudatuse tulemusel kohustus teavitada Euroopa Komisjoni hädaolukorra puhul varu kasutamisest. VTK koostamise käigus koostatud eelnõu kavand ning selle seletuskiri on esitatud lisades 1 ja 2. 9. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Muudatused ei too enesega kaasa olulisi muutusi halduskoormuses. 10. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud Kavandatavate muudatuste rakendamine ei too riigieelarvele kaasa arvestatavaid kulusid ja kavandatavate muudatuste otsese tulemusena ette näha riigieelarve tulude suurenemist. Muudatuse elluviimiseks tuleb muuta VKVSi ja alamakte. Riigiasutute töökorralduses eelnõu seadusena vastuvõtmine suuri muudatusi ei põhjusta. 11. Edasine mõjude analüüs Kavandatava eelnõu mõjusid on VTK koostamisele eelnevalt ning koostamise käigus analüüsitud. Uute teemade või muudatuste lisandudes teostatakse vajalik mõjuanalüüs eelnõu koostamise käigus. VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 12. Valitav lahendus VTK raames ning selle koostamisele eelnevalt läbi viidud analüüside põhjal hindame parimaks lahenduseks muudatuste sätestamine läbi vedelkütusevaru seaduse muutmise. Eelnõu kavand ja seletuskiri on esitatud lisades 1 ja 2. 12.1. Töötatakse välja uus 12.2. Muudatused tehakse senise x tervikseadus seaduse struktuuris 12.3 Selgitus Muudatusi ei ole sedavõrd palju, et peaks töötama välja uue seaduse eelnõu, VTK-s toodud kitsaskohad on võimalik lahendada vedelkütusevaru seaduse muutmisega. 13. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid Vedelkütusevaru seadus, vajadusel seonduvad määrused 14. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse Eelnõu ja seletuskiri saadetakse eelnõude infosüsteemi kooskõlastamiseks. Kütuse tarnijate ja seotud ministeeriumite esindajatega tehakse eelnõuga kavandatavate muudatuste läbi rääkimiseks eraldi arutelusid. Esialgne ajakava:  Detsember 2021 – VTK kooskõlastamine, sh paralleelselt konsultatsioonid huvitatud osapooltega (sektor, ministeeriumid);  Detsember 2021 – Seaduseelnõu esimene kooskõlastusring (laekunud ettepanekute arutelud, arutelud huvitatud osapooltega);  Jaanuar 2022 – Seaduseelnõu teine kooskõlastusring (laekunud ettepanekute arutelud, arutelud huvitatud osapooltega);  Märts 2022 – Seaduseelnõu on kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt;  III kvartal 2022 – Seaduse menetlus Riigikogus. 15. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Kuna kavandatava eelnõu mõjusid on VTK koostamisele eelnevalt ning koostamise käigus analüüsitud, siis edasist suuremamahulist mõjuanalüüsi ei planeerita. Uute teemade või muudatuste lisandudes teostatakse vajalik mõjuanalüüs eelnõu koostamise käigus. 16. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) valmimise Täiendavat kontseptsiooni ei ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostata. koostatakse eelnõu kontseptsioon) 17. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja 2022. aasta I kvartal kooskõlastamise aeg 18. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 2022. aasta IV kvartal 19. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Rein Vaks [email protected] +372 6 256 347 Anastassia Batulin [email protected] +372 6 256 359  VTK Lisa 2. Eelnõu kavandi seletuskiri 14.10.2021 Vedelkütusevaru seaduse muutmise seadus § 1. Vedelkütusevaru seaduse muutmine Vedelkütusevaru seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduses asendatakse sõna „reaktiivkütus“ sõnadega „petrooleumi-tüüpi reaktiivkütus“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) bensiin on kütus alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse tähenduses; 2) petrooleumi-tüüpi reaktiivkütus on kütus EL nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I Lisa tähenduses; 3) diislikütus on kütus alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse tähenduses; 4) kerge kütteõli on kütus alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse tähenduses; 5) raske kütteõli on kütus alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse tähenduses.“; 4) paragrahvi 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 4. Varu moodustamine ja haldamine (1) Varu moodustab ja haldab riigi äriühing (edaspidi varu haldaja) riigivaraseaduse tähenduses. (2) Varu haldamise teenuse (edaspidi haldamisteenus) raames on kütuse käesoleva seaduse § 71 lõikes 5 nimetatud kütuse müüjal õigus saada varu haldajalt käesoleva seaduse § 71 lõike 3 punktis 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse otsuse alusel müügipakkumine vastavalt käesolevas seaduses ja selle alusel sätestatud tingimustele.“; 5) paragrahvi 61 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „ täpne hoidmiskoht“ sõnadega „hoidmiskoha aadress, mahuti number või muu identifitseerimist võimaldav tunnus“; 6) paragrahvi 7 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Varu kasutatakse varustamisraskuste korral ja hädaolukorra seaduse § 2 lõikes 1 sätestatud hädaolukorra (edaspidi hädaolukord) lahendamisel. (2) Varu kasutusele võtmise otsustab Vabariigi Valitsus korraldusega, tehes seda valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. Hädaolukorra lahendamiseks võib varu kasutusele võtmise otsustada regionaalse kriisikomisjoni ettepanekul valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga, teavitades sellest viivitamata Vabariigi Valitsust.“; 7) paragrahvi 7 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 1 „Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Vabariigi Valitsuse korralduses ja ministri käskkirjas peab sisalduma:“; 8) paragrahvi 7 lõike 3 punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) varustamisraskuse või hädaolukorra, mille jooksul kasutusele võetavat varu kasutatakse“; 9) paragrahvi 7 lõiget 3 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „6) asutused ja isikud, kellele teha müügipakkumine, kui varu võetakse kasutusele hädaolukorra lahendamiseks; 7) vajadusel käesoleva lõike punktis 6 nimetatud juhul müügiks pakutava varu müümise tingimused.“; 10) paragrahvi 7 lõikest 8 jäetakse välja sõnad „Vabariigi Valitsuse“; 11) seaduse 2. peatükki täiendatakse paragrahviga 73 järgmises sõnastuses: „§ 73. Kütusevaru kasutusele võtmine hädaolukorras (1) Kui see on vajalik hädaolukorra lahendamiseks, võib varu võtta kasutusele koguses, mis on vajalik sellisele juhule viivitamatuks reageerimiseks, ja vähendada varu allapoole käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud taset. (2) Varu haldaja väljastab hädaolukorra lahendamiseks kasutusele võetud kütusevaru kasutusse. (3) Müügipakkumises, mis tehakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud käskkirja alusel märgitakse kütuse kogus ja maksumus. (4) Kütuse maksumus peab võimaldama varu haldajal samas koguses kütuse taas soetamist hiljemalt 10 päeva jooksul arvates varu kasutusele võtmise hetkest.“; 12) paragrahvi 8 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Haldamisteenust rahastatakse varumakse maksja poolt tasutavate varumaksega.“; 13) paragrahvi 8 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 8 lõige 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Varu haldamisteenuse kulud on:“; 15) paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „(1) Varumakse on varu haldamisteenuse kulude katmiseks varumakse maksja poolt tasutav makse.“; 16) paragrahvi 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 2 „(2) Varumakse tasumise kohustus tekib bensiini, diislikütuse, kerge kütteõli, raske kütteõli, petrooli ja petrooleumi-tüüpi reaktiivkütuse või nimetatud kütustega sarnaste kütuste tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse tähenduses või reaktiivkütuse korral kütuse aktsiisi- või tollilaost õhusõiduki tankimiseks lähetamisel või muudel juhtudel reaktiivkütuse üleandmisel.“; 17) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 25 ja 26 järgmises sõnastuses: „(25) Kütuse tarnijad esitavad iga kuu 15. kuupäevaks varu haldaja loodud infosüsteemi kaudu andmed nende poolt eelmise kuu jooksul alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse tähenduses tarbimisse lubatud või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetatud bensiini, diislikütuse, kerge kütteõli, raske kütteõli, petrooli ja petrooleumi-tüüpi reaktiivkütuse või nimetatud kütuste kasutusalale sarnase kasutusalaga kütuste tarbimisse lubamise või aktsiisi- või tollilaost õhusõiduki tankimiseks lähetatud või muul moel üle antud reaktiivkütuse kohta. (26) Käesoleva paragrahvi lõikes 25 nimetatud andmete esitamise kohustuse täitmise tagamine on varumakse maksja juhtorgani liikme ülesanne.“; 18) paragrahvi 9 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Varu haldaja esitab igakuiselt varumakse maksjale tasumisele kuuluva varumakse kohta arve, mis koostatakse käesoleva paragrahvi lõikes 25 nimetatud infosüsteemi esitatud andmete alusel. Arvest peab selguma, kuidas tasumisele kuuluv varumakse suurus on määratud. Varumakse tasumise tähtaeg on 10 päeva arve saamisest arvates.“; 19) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses: „(32) Kui varumakse maksja ei ole tasunud tähtaegselt kogu tasumisele kuuluvat varumakset, on varu haldajal õigus esitada varumakse maksjale kolme aasta jooksul alates tasumise tähtajast makseteatis, mis on täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punktis 21 nimetatud täitedokument. Makseteatisest peab selguma, kuidas tasumisele kuuluv summa on määratud. Makseteatise alusel sisse nõutava summa aegumistähtaeg on viis aastat alates makseteatise kätte toimetamisest.“; 20) paragrahvi 9 lõiget 5 täiendatakse lausetega järgmises sõnastuses: „Teave tasumisele kuuluva viivise suuruse ja selle määramise kohta esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud arves. Viivise sissenõudmiseks on varu haldajal õigus esitada makseteatis, millele kohaldub käesoleva paragrahvi lõikes 32 sätestatu.“; 21) paragrahvi 191 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium nimetab isiku, kes osaleb Euroopa Komisjoni kutsel teises liikmesriigis varu hoidmise ja kättesaadavuse ülevaate koostamises.“; 22) seadust täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses: „§ 211. Varumakse arvutamiseks vajalike andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine 3 (1) Käesoleva seaduse § 9 lõikes 25 sätestatud teabe esitamata jätmise, mitteõigeaegse esitamise või puudulikult, ebaõigelt või eksitavalt esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo ees, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.“. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2022. aasta …... Riigikogu esimees Tallinn …2022 Algatab Vabariigi Valitsus … 2022 4  VTK Lisa 2. Eelnõu kavandi seletuskiri 14.10.2021 Vedelkütusevaru seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse vedelkütusevaru seadust (edaspidi VKVS), et luua suurem õigusselgus vedelkütusevaru haldamise teenuse pakkumise, varumakse maksmise ning varumakse viivise ja tagatiste osas. Lisaks on kriisiõppuste (nt CONEX 2019) tulemusi analüüsides selgunud vajadus lubada hädaolukorras riigi varusid laiemalt kasutusele võtta. Seetõttu luuakse eelnõuga ka võimalus kasutada riigi vedelkütuse varusid hädaolukorras. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks (tel: 625 6347, e-post: [email protected]) ja energeetika osakonna nõunik Anastassia Batulin (tel: 625 6359, e-post: [email protected]) koostöös AS-iga Eesti Varude Keskus (edaspidi keskus ). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik …..(tel: , e-post: [email protected]). 1.3 Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga või Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga muudetakse vedelkütusevaru seaduse redaktsiooni RT I, 15.05.2020, 8. Eelnõu vajab seadusena Riigikogus vastuvõtmiseks koosseisu häälteenamust. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on võimaldada hädaolukorra lahendamiseks lisaks praegustele võimalustele vedelkütusevaru kasutuselevõtt ning sätestada vedelkütusevaru haldamise teenuse pakkumise, varumakse maksmise ning varumakse viivise ja tagatiste täpsustatud kord. Lisaks parandatakse eelnõuga Riigikohtu lahendiga asjas nr 3-4-1-15-07 ilmnenud kitsaskohad. Riigikohtu lahendiga asjas 3-4-1-15-07 kaasnes vajadus lahendada mitu praktilist probleemi, mis põhjustavad õiguslikku riski: - Riigikohtu arvates ei ole varumakse tasumine seondatav keskuse reaalse vastusooritusega ning muu hulgas sel põhjusel asuti lahendis seisukohale, et varumakse tasumise kohustus on avalik-õiguslik nõue; - Eelnevast tulenevalt leidis Riigikohus, et varumakse menetlus peab vastama haldusmenetluse põhinõuetele, kuid ainuüksi VKVS varumaksega seonduvad menetlusõiguslikud sätted ei taga isiku põhiseaduslikku õigust menetlusele (näiteks on välistatutud õiguslikult garanteeritud võimalus esitada vastuväiteid varu haldaja nõuetele; - saada informatsiooni nende nõuete põhjendatuse kohta ning varumakse nõude esitamine haldusaktina); - Ebaselge on VKVS sätestatud varumakse viivise ja tagatiste reeglistik. VKVS muutmisel 2013. a lisati seadusesse § 9 lõige 31, millega sai varumakse maksja õiguse saada varu haldajalt teavet varumakse kohustusega seonduvalt. Eesmärk oli anda sätte lisamisega varumakse maksjale võimalus saada täiendavat teavet oma õigustest. Praktikas see lahendus toimib, kuid puudub täielik veendumus, et § 9 lõike 31 lisamisega on saanud piisavalt tagatud varumakse maksjate põhiõigused. Samal ajal tuleb säilitada vedelkütusevaru haldamise praegused põhimõtted ja struktuur. Kehtiv VKVS on taganud süsteemi halduskulude optimaalse taseme ja vedelkütuse varustuskindluse. Varumakse on selge sihtsuunitlusega rahastamisinstrument, mida on hõlbus järele valvata ja vajadusel pooleaastase intervalliga ümber vaadata. Kehtiv lahendus võimaldab keskusel taotleda nii kodu- kui välismaal tagasi teenuste ja kütuste ostmisel tasutud käibemaks. Eeltoodud eesmärgi täitmiseks on ette nähtud haldamisteenuse mõiste kasutuselevõtt ning sellega seoses haldamisteenuse kui eraõigusliku suhte regulatsiooni loomine ja täiendamine. Eelnõu raames täpsustatakse, et varu haldaja osutab varumakse maksjale vedelkütusevaru hoiustamise ja kättesaadavuse teenust, mille eest tasub tarnija varumakset. Muudetud reeglistik toob selgust teenuse olemusse, tuues välja hüve, mida varumakse maksja selle eest saab. Muudatustega täpsustatakse ka arvete esitamist ning tagatise arvestust. Eelnimetatud on otseselt vajalik selleks, et täita Riigikohtu lahendiga asjas nr 3-4-1-15-07 tõstatatud küsimused. Täiendavalt sätestatakse väärteokaristus aruandluskohustuse täitmatajätmise või valeandmete esitamise korral. Vedelkütusevaru kasutuselevõtt hädaolukorras VKVS muudatuste teine eesmärk on lahendada mõned praktikas esile kerkinud probleemid, mis võivad kriisiolukorras potentsiaalselt võimenduda ning takistada vedelkütusevaru ladusat kasutusele võtmist. Näiteks võib kriitilises olukorras eksisteerida vajadus võimaldada seda, et operatiivteenistused saavad eelisligipääsu vedelkütuse varule. Sellist vajadust demonstreeris näiteks 2019. a oktoobrikuu tormi tõttu tekkinud olukord Võrumaal, mille tagajärjel tekkisid pikaajalised elektrikatkestused ja tavapärane kütuseringlus oli häiritud. Eelnevast tulenevalt sätestab eelnõu võimaluse võtta varu kasutusele ka hädaolukorra seaduses (edaspidi HOS) sätestatud hädaolukorras. Eelnõu muudatused on vajalikud ka selleks, et oleks võimalik kiirelt reageerida vedelkütusevaru kasutusele võtmise vajaduse korral. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1 käsitleb vedelkütusevaru seaduse muudatusi. Järgnevalt on toodud muudatuste selgitused ja põhjendused VKVS paragrahvide kaupa. Paragrahv 1 Muudatused on põhjustatud sõna „reaktiivkütuse“ sõnadega „petrooleumi-tüüpi reaktiivkütus“ asendamisega. Paragrahv 2 Muudatusega täpsustatakse energiatoode nimekirja, millest moodustatakse vedelkütusevaru. Varu nimekirjast võetakse välja raske kütteõli. See tähendab, et seaduse jõustudes ei moodustata raskest kütteõlist edaspidi varu. Kuna raske kütteõli tarbimine on järjest vähenenud, on hoitav varukogus muutunud samuti suhteliselt marginaalseks. Samas on raske kütteõli hoiustamine ebaproportsionaalselt kallis. Kuna raske kütteõli asemel saab edukalt kasutada ka diislikütust, võetakse raske kütteõli varude nimekirjast välja. Raske kütteõli pealt tuleb edaspidigi maksta varumakset (VKVS § 9 lg 2), kuid selle tasu eest on võimalik tasu maksjal saada riiklikust kütusevarust raske kütteõli varustamisraskuse korral diislikütust. Reaktiivkütuse mõiste täpsustatakse vastavalt Eurostat nomenklatuuri nimekirjale1 ning sõnastatakse „petrooleumi-tüüpi reaktiivkütus“. Paragrahvid 4, 8 ja 9 Muudatuse eesmärgiks on täpsustada vedelkütusevaru olemasolu tagamise olemust. seega muudatustega laiendatakse mõiste „haldamine“ ning asendatakse sõnaga „haldamisteenus“ vastavas käändes. Nagu järgnevalt selgitatakse, on tegemist teenusega, millega kaasneb hüve varumakse maksja jaoks. Selle iseloomustamiseks sobib paremini mõiste „haldamisteenus“. Paragrahv 4 Muudatustega täpsustatakse § 4 varu haldamise teenuse olemust ja paragrahv täiendatakse lõikega 2. Muudatuse eesmärgiks on näidata selgelt, et varumakse tasumine annab varumakse maksjale hüve, mille puudumisel peaks varumakse maksja ise varu soetama ja haldama. Muudatus on seotud Riigikohtu lahendiga asjas nr 3-4-1-15-07. Vedelkütusevaru hoidmise kohustus on reguleeritud Euroopa Liidu Nõukogu direktiiviga 2009/119/EÜ, millega kohustatakse liikmesriike säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid (edaspidi: direktiiv)2. Asjaolu, et direktiiv paneb liikmesriikidele kohustuse tagada vedelkütusevaru olemasolu, ei tähenda seda, et tegemist oleks ülesandega, mida saab täita ainult riik ise või et selle täitmiseks on vaja avaliku võimu volitusi. Direktiivi kohaselt on varude säilitamise kesküksuse loomine liikmesriikide valikuvabadus, mitte kohustus (artikkel 7). Samuti viitab direktiiv sellele, et varude hoidmise kohustuse saab panna majandustegevuses osalejatele, kes omakorda võivad vastavat teenust sisse osta varude säilitamise kesküksustelt, makstes selle eest tasu (artikkel 8). Mudel, kuidas tagada vedelkütusevaru hoidmine, on iga liikmesriigi enda otsustada. Ka Eestis pole ajalooliselt vedelkütusevaru moodustamine ja haldamine olnud ainuüksi riigi kanda. Kuni 2005. a märtsini kehtinud vedelkütuse miinimumvaru seaduse järgi oli vedelkütuse miinimumvaru moodustamise kohustus jagatud riigi, vedelkütuse importijate ja suurtarbijate vahel. Importija ja suurtarbija pidid hoidma 5 päeva kogusele vastavat varu ning riigil tuli moodustada 5 päeva kogusele vastav varu. Kehtiva vedelkütusevaru seaduse vastuvõtmisel leiti, et varasem varu hoidmise kohustuse jagunemine ettevõtjate ja riigi vahel ei kindlustanud varu pidevat olemasolu, raskendas 1 Eurostat RAMON nomenklatuur - https://ec.europa.eu/eurostat/ramon/nomenclatures/index.cfm?TargetUrl=LST_NOM_DTL_LINEAR&StrNom= PC_2004&StrLanguageCode=EE&IntCurrentPage=48 2 Eur-lex EÜ 2009/119 direktiiv - https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32009L0119&from=EN järelevalvet ning lõpptulemusena ei taganud riigile elutähtsate valdkondade toimimise ja tootmise säilimise naftatoodete impordi häirete korral. Vana skeemi kohaselt oli iga importija otseselt seotud varu hoiustamisega, millega kaasnevad kulud sisaldusid tarbijatele müüdava kütuse hinnas, siis praeguse kontseptsiooni kohaselt on varu moodustamine ja haldamine tsentraliseeritud ning varu haldamiskulud kaetakse varumaksetest. Kuigi ka varumakse kantakse edasi tarbijani, toob see analüüside kohaselt kaasa märkimisväärse kokkuhoiu võrreldes varem kehtinud süsteemiga. Olulise hüvena ettevõtjate jaoks toob praegu kehtiv süsteem kaasa selle, et kütusevaru ei ole osa ettevõtjate bilansist, mis on vajalik vedelkütuse maailmaturuhinna kõikumistest tulenevalt. Olenevalt kõikumise suunast ja suurusest võib see ühel majandusaastal tähendada nii kasumit kui ka hiiglaslikku kahjumit (eriti tänasest väga ebastabiilsest hinnaaspektist vaadatuna). Suurema turuosaga ettevõtjale võib kallilt soetatud varu ja hilisem maailmaturuhinna langus tähendada kahjumit miljonites eurodes. Lisaks saavad varumakse maksjad märkimisväärse hüvena selle, et neile tehakse müügipakkumine, kui Vabariigi Valitsus otsustab varu kasutusele võtta ning lubada varu haldajal ehk keskusel varuna hoitavat kütust müüa (vt § 71 lg 3 p 1). See tagab ettevõtjale võimaluse jätkata tegevust ka varustamisraskuste korral, tagades varumakse maksjale võimaluse säilitada oma turuosa (vt § 71 lg 4). Eelnevast tulenevalt tekib varu haldaja ja varumakse maksja vahel suhe, millest varumakse maksjad saavad selgelt kasu. Varumakse maksja tasub varu haldajale varumakset ning varu haldaja osutab selle eest kohustusliku vedelkütusevaru moodustamise, hoidmise ja haldamise teenust ning vabastab seega ettevõtjad varu hoidmisega kaasnevatest riskidest (§-i 4 uus lõige 2). Ühtlasi tagatakse varumakse maksjatele ligipääs vedelkütusele varustamisraskuste korral (§ 4 uus lõige 3 ja § 71 lg 4), kui ta tegeleb kütuse müügiga. Müügipakkumise saamise õigusega varumaksu maksjate ringi piiratakse kütuse müüjatega, kuna on vaja tagada, et varustamisraskuste korral tehakse müügipakkumine üksnes nendele isikutele, kelle kaudu jõuaks kasutusele võetud varu reaalselt kas jaemüüjani või otse jaemüüki. Varu ei ole mõtet anda isikute käsutusse, kes ei saa või soovi võimaldada kütuse ringlusse jõudmist. Sellest lähtudes sätestab kehtiv VKVS § 71 lg 4, et varu haldaja teeb müügipakkumise kütuse müüjatele (v.a reaktiivkütuse osas). Ka eelnõuga kehtestatav § 4 lg 3 tagab õiguse saada müügipakkumine üksnes kütuse müüjatele. VKVS § 71 lg 5 järgi on kütuse müüja isik, kellel on kütuse müügiks tegevusluba vedelkütuse seaduse tähenduses ning sama seaduse § 13 lõikele 2 vastav märge kütuse tarbimisse lubamiseks. Sellist registreeringut omavad kütusemüüjad on reeglina hulgimüüjad, kellelt tanklaomanikud kütust ostavad. Lisaks ei mõjuta uus § 4 lg 3 Vabariigi Valitsuse õigust teha Eesti rahvusvaheliste ja EL liikmelisusest tulenevate kohustuste täitmiseks otsus lubada varu haldajal teha müügipakkumine rahvusvahelise kütuseturule (§ 71 lg 3 p 2) või määrata kindlaks isikud, kelle tehakse hädaolukorra puhul müügipakkumine (eelnõuga kavandatav § 71 lg 3 p 3). Paragrahv § 61 lg 2 p 3 Muudatuse järgselt peab hoidmiskoha puhul tuvastama aadressi, mahuti numbri või muu identifitseerimist võimaldava tunnusega, mis võimaldab selgemat ülevaadet varu täpse asukoha kohta ning annab võimaluse täpsemini hoidmiskoha tuvastada. Paragrahv 7 Paragrahvi muudatuste kaudu viiakse ellu eesmärk luua võimalus varu kasutuselevõtmiseks hädaolukorra seaduses sätestatud hädaolukorras. Lõikes 1 täiendatakse vedelkütusevaru kasutamise aluseid. Kehtiv seadus sätestab, et varu kasutatakse ainult VKVS-s nimetatud energiatoodete varustamisraskuste korral. Varustamisraskus on määratletud VKVS § 11 lõikes 1 kui Euroopa Liitu või tema liikmesriiki terviklikult, Rahvusvahelise Energiaagentuuri liikmesriiki või liikmesriikidesse tehtavate energiatoodete tarnete märkimisväärne ja järsk vähenemine, millega võib kaasneda kehtiv rahvusvaheline otsus varu kasutusele võtmise kohta. Sisuliselt tähendab selline varustamisraskus seda, et Eestisse ei jõua ühel või teisel põhjusel piisavas koguses vedelkütuseid, et Eesti tarbimist tervikuna katta. Varustamisraskuse mõiste tuleneb direktiivist (artikli 2 punkt g), mistõttu pole otstarbekas seda mõistet avardada. Selle asemel määratletakse uue varude kasutamise alusena hädaolukorra esinemine. Hädaolukord on hädaolukorra seaduse (HOS) § 2 lõike 1 kohaselt sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus, rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid. Tegemist on olukorraga, mis mahub direktiivi artikli 20 lõikes 5 nimetatud kohaliku kriisi alla. Lõike 2 muudatustega tagatakse võimalus võtta paindlikult ja kiiresti vastu otsus varude kasutuselevõtu kohta hädaolukorras. Lisaks Vabariigi Valitsusele antakse ka valdkonna eest vastutavale ministrile õigus teha vastav otsus käskkirjaga. Seejuures tuleks valdkonna eest vastutava ministri määratlemisel lähtuda sellest, kelle vastutusvaldkonnas on vedelkütuse miinimumvaru haldamine. Käesoleva eelnõu koostamise hetkel on selleks majandus- ja taristuminister.3 Võimalike segaduste ennetamiseks on ministril kohustus oma käskkirjast viivitamatult teavitada Vabariigi Valitsust, kellel on vajadusel võimalik teostada ministri käskkirja üle teenistuslikku järelevalvet vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele. Oluline on ka silmas pidada, et täiendavalt piirab ministri otsustusõigust VKVS § 7 lg 7. Sellest tulenevalt saab minister otsustada varu kasutuselevõtu üksnes koguses, mis on vajalik hädaolukorrale viivitamatuks reageerimiseks. Ettepaneku kütuse kasutuselevõtuks teeb regionaalne kriisikomisjon tulenevalt hädaolukorra iseloomust. Lõike 3 muudatuste ja täienduste eesmärk on kindlaks määrata, mida ja kuidas tuleb kajastada varu kasutuselevõtmise otsuses juhul, kui varu võetakse kasutusse hädaolukorra lahendamiseks. Sisulise erisusena hädaolukorra jaoks kehtestatakse erikord varu kättesaadavaks tegemisele (punktid 6 ja 7). Varustamisraskuste puhul teeb varu haldaja pakkumise rahvusvahelisele kütuseturule ja/või müüb kütust VKVS § 71 lõikes 4 sätestatud korras kütuse müüjatele. Müügipakkumiste tegemise kord on täpsemini reguleeritud § 7 lg 8 alusel antud ministri määrusega.4 Sellist korda pole aga hädaolukorras võimalik rakendada, kuna on vaja tagada kütuse võimalikult kiire jõudmine seda vajavate lõpptarbijateni. Juba kehtivast § 71 lõike 4 redaktsioonist tulenevalt ei kohaldata seda sätet (ehk üldist müügikorda) siis, kui varu võetakse 3 Vt peaministri 01.05.2019 korraldus nr 3 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad” p 7. 4 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.12.2006 määrus nr 106 „Vedelkütusevaru haldaja tegutsemispõhimõtted ning vedelkütusevaru haldaja poolt müügiks pakutava vedelkütusevaru müümise kord varustamisraskuste korral“. kasutusele § 7 lõikes 7 nimetatud kiireloomulistel juhtudel. Täpsem varu kasutusele võtmise kord kriisiolukorras on aga praegu lahtiseks jäetud. Eelnevast tulenevalt sätestatakse eelnõuga lisatavate uute punktidega, et isikud ja asutused, kellele tehakse hädaolukorras müügipakkumine, nimetatakse Vabariigi Valitsuse korralduses või ministri käskkirjas. Nt võib teha otsuse, et varu haldaja teeb müügipakkumise Päästeametile või Politsei- ja Piirivalveametile. Lisaks saab vajadusel hädaolukorras varu kasutusele võtmise otsuses kehtestada täpsemad nõuded müügitingimustele (nt otsustada ettemaksu tegemise vajaduse ja maksetähtaegade üle). Kütusevarud asuvad Eestis aktsiisiladudes. Keskus ei korralda varu müügipakkumise saanud isikule kütuse kohaleveo, see on müügipakkumise saanud isiku kohustus. Sellisel juhul peavad korralduses või käskkirjas nimetatud isikud korraldama iseseisvalt varu transpordi selle ladustamiskohast kütuse tarbimise asukohta. Lõikes 8 tehakse eeltoodud muudatustega seotud redaktsioonile muudatus, jättes välja viite Vabariigi Valitsusele, kuna eelnõu kohaselt saab ka minister otsustada varu kasutusele võtmise. Paragrahv 73 Paragrahvi lisamise eesmärgiks on kohustada keskust väljastama hädaolukorra lahendamiseks mõeldud kütuse müügil kütuse ostjale müügipakkumise. Müügipakkumises peab olema kajastatud kütuse kogus, mis isikule müüdi ning kütuse maksumus. Kütuse maksumus peab olema selline, et keskusel on võimalik väljastatud kütus hiljemalt 10 päeva jooksul turult tagasi osta. See tagab, et riigi kütusevaru kogus vastab seaduses sätestatud nõuetele ka pärast hädaolukorra lahendamist. Kui kütuse maksumus ei võimalda kütust hiljem samas koguses juurde osta, ei saa keskus oma kohustust varude korrektse koguse haldajana täita. Paragrahv 8 Lõike 2 muudatusega täpsustatakse, et haldamisteenuse rahastamine toimub varumakse maksja poolt tasutavate varumaksetega, mille eesmärk on katta varu haldamiskulud. See seostub ülaltoodud paragrahvi 4 lõigete 2 ja 3 muudatusega, mille eesmärgiks on näidata, et varumakse tasumisega saab selle maksja hüve. Sätte muutmine on seotud Riigikohtu lahendiga. Lõige 3 tunnistatakse kehtetuks, sest importija mõistet seaduses enam ei kasutata. VKVS algredaktsioonis lasus nt varumakse tasumise kohustus importijatel, ent juba 01.12.2006 jõustunud VKVS muudatusega toodi sisse varumakse maksja mõiste. Kehtivas VKVS redaktsioonis viidatakse importijatele üksnes üleminekusätetes, mille mõju on tänaseks ammendunud (§ 23 lõiked 8 – 10). Paragrahv 9 Paragrahvi 9 muudatuste peamiseks eesmärgiks on lahendada Riigikohtu lahendis 3-4-1-15-07 esile toodud vajakajäämised varumakse määramise protsessis. Nimelt Riigikohtu hinnangul ei taga varumakse määramise kord võimalust esitada vastuväiteid varu haldaja nõuetele ning saada informatsiooni nende nõuete põhjendatuse kohta. Näiteks nägi Riigikohus probleemi selles, et § 9 lg 3 järgi tasutakse varumakse varu haldaja arvelduskontole eelneva nõudeta. See imperatiivne säte välistab varumakse kohta nõudedokumendi esitamise, milles selgitatakse varumakse kujunemist. Samuti viitas Riigikohus sellele, et õiguslikult vormilt on ebaselge lg- s 5 sätestatud viivise ja lg-s 7 sätestatud tagatiste nõue. Lõike 2 muutmisega lisatakse varumakse tasumise kohustuse hulka kohustus tasuda makset ka sellise kütuse pealt, mille kasutus on sarnane bensiini, diislikütuse, kerge kütteõli, raske kütteõli, petrooli või petrooleumi-tüüpi reaktiivkütusele. Praktikas on levinud kaasused, kus tarbimisse lubatud kütus ei ole küll näiteks bensiini KN-koodiga, kuid seda kütust saab kasutada mootoribensiinina sisepõlemismootoris. Sellisel juhul peab kütuse tarnija sellise kütuse pealt ka mootoribensiini aktsiisi tasuma. Muudatusega kohustatakse kütuse tarnijat sellise kütuse eest ka varumakset tasuma. Lõigete 25 ja26 lisamisega kohustatakse kütuse tarnijat esitama keskuse loodud infosüsteemi andmed tarbimisse lubatud kütuste kohta. Esitatud andmed saavad olema varumakse tasumise aluseks. Andmete lisamise kohustuse täitmise osas lasub täienduse kohaselt kohustus tarbimisse lubaja juhtorgani liikmel. Lõikes 25 sätestatakse varumakse maksjate poolt varu haldaja loodud infosüsteemi kaudu esitatavad andmed, esitamise tähtaeg ning vastavad kütuseliigid, millega seoses kohustus tekib. Andmete esitamise tähtaja määramisel lähtuti vedelkütuse seaduse § 24 lõikes 1 nimetatud aruande esitamise tähtjast. Lõike 26 lisamise vajadus tuleneb Riigikohtu juriidilise isiku vastutust puudutavatest lahenditest, mis seonduvad erisubjektiga ning sellega, kellele seadus vastava käitumisnõude asetab.5 Kuna eelnõuga kavandatakse väärteokaristust § 9 lõikes 25 sätestatud teabe esitamata jätmise eest (sh juriidilisest isikust varumakse maksjale), tuleb viidatud lahendite valguses eelnõus sätestada tegutsemiskohustused viisil, mis võimaldavad tegevusetuse eest võtta vastutusele nii füüsilise kui ka juriidilise isiku. Lõikest 3 kaotatakse põhimõte, et varumakse tuleb tasuda eelneva nõudeta. Varumakse määramise ja tasumise kord tehakse ümber selliselt, et varumakse maksjale pannakse kohustus ise esitada andmed, mis on vajalikud varumakse nõude arvutamiseks (vt § 9 lõigete 25-26 lisamine). Täpsemalt tuleb esitada andmed varumakse maksja poolt eelmise kuu jooksul tarbimisse lubatud või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetatud bensiini, diislikütuse, kerge kütteõli, raske kütteõli, petrooli ja reaktiivkütuse kohta või aktsiisi- või tollilaost õhusõiduki tankimiseks lähetatud või muul moel üle antud reaktiivkütuse kohta. Nende andmete põhjal koostab varu haldaja arve, mille maksetähtpäev on 10 päeva arve saamisest. Süsteem on analoogne sellega, kuidas tasutakse erinevate kommunaalteenuste eest nagu näiteks elektrienergia, vesi ja gaas. Kuna varu haldaja esitab varumakse maksjale arve viimase enda poolt esitatud andmete alusel ning arves kajastub makse arvutamise metoodika, siis on tagatud varumakse maksja õigus saada teavet varumakse tasumise kohustuse ja selle aluste kohta. Ebaselguste korral saab varumakse maksja küsida § 9 lg 31 alusel varumakse maksmise kohustusega seonduvat täiendavat teavet. Muudatuse järgselt sätestatakse varu haldaja poolt varumakse maksjale varumakse kohta arve esitamise kohustus ning selles sisalduvad andmed, samuti arve tasumise tähtaeg. Riigikohtu lahendi arvesse võtmiseks on oluline näidata arvel ära, kuidas varu haldaja konkreetse arve summa välja arvutas, sh millisele lähteandmetele varu haldaja tugines, et varumakse maksja saaks kontrollida arve korrektsust. Samuti tuleb arves ära näidata varumakse nõudmise õiguslik alus ning kohaldatavad varumakse määrad ühes viitega nende kehtestamise määrusele. Lisaks uuele varumakse määramise süsteemile täpsustatakse lähtudes Riigikohtu lahendist eelnõuga ka sunnivahendeid, mida saab varu haldaja rakendada siis, kui varumakse maksja ei täida oma maksekohustusi. Selleks reguleeritakse täpsemalt viivise ning tagatisega seonduvat ning antakse varu haldajale võimalus esitada varu maksjale makseteatis, mis on käsitletav täitedokumendina. 5 RKKKo 05.03.2018, nr 4-17-3766; RKKKo 7.11.2017, nr 4-16-5811; RKKKo 08.03.2017, nr 3-1-1-84-16; RKKKo 04.05.2020 nr 4-19-4632. Lõike 32 lisamisega tuuakse VKVS-i uuendusena sisse varu haldaja õigus esitada makseteatis, kui varumakse maksja ei ole tasunud tähtaegselt kogu tasumisele kuuluvat varumakset. Vajadus sellise abinõu järgi kaasneb uuele varumakse määramise ja tasumise korrale üleminekuga. Valdav enamus varumakse maksjaid täidab korrapäraselt varumakse maksmise kohustust ning neid ei ole vaja ähvardada sundtäitmisega. Ometi peab varu haldajal olema võimalus reageerida olukorrale, kus varumakse maksja ei täida oma kohustusi. Sellisel juhul saab varu haldaja õiguse esitada makseteatise, mis on täitedokument täitemenetluse seadustiku tähenduses. Eelnõuga kavandatava regulatsiooni proportsionaalsuse tagamiseks ei ole otstarbekas võimaldada käsitleda lõikes 3 nimetatud arvet täitedokumendina. Lisaks arvele makseteatise esitamine annab kohustusi rikkunud isikule veel ühe võimaluse vabatahtlikuks varumakse tasumiseks. Kui ta seda siiski ei tee, on võimalik makseteatis esitada täitmiseks otse kohtutäiturile. Lõikes 5 täpsustatakse Riigikohtu otsusest tulenevalt viivise regulatsiooni. Viivise nõudmine toimub analoogselt varumakse nõudmise korraga: esmalt kajastatakse viivist arvel ning kui varumakse maksja seda ikkagi ei tasu, saab selle sundkorras sissenõudmiseks kasutada lõikes 32 nimetatud makseteatist kui täitedokumenti. Paragrahv 191 Lõikes 1 sisalduva muudatuse eesmärgiks on muuta paindlikumaks nende ametnike määramine, kes osalevad Euroopa Komisjoni kutsel teises liikmesriigis varu hoidmise ja kättesaadavuse ülevaate koostamises. Ametnike määramine ei vaja ministri tasandil otsust ning muudatus annab võimaluse vältida liigset administratiivset koormust. Muudatuste tulemusel saab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium reguleerida kõnealuste ametnike nimetamise pädevust ministeeriumisiseselt. Paragrahv 211 Eelnõuga kehtestatakse VKVS-s uus väärteokoosseis varumakse kohta arve esitamiseks vajalike andmete esitamata jätmise, mitteõigeaegse esitamise või puudulikult, ebaõigelt või eksitavalt esitamise eest. Andmed, mille esitamata jätmise eest ähvardab väärteokaristus, on täpselt määratletud eelnõuga kehtestatavas VKVS § 9 lõikes 25. Sama säte kehtestab ka andmete esitamise viisi ning tähtaja. Varumakse maksja juhtorganite liikmete kui füüsiliste isikute tegutsemiskohustuse seoses andmete esitamisega sätestab eelnõuga kehtestatav VKVS § 9 lg 26. Uus väärteokoosseis on eelnõus toodud juhtude kohta, millistel haldussunniga ei ole õiguskorda võimalik tõhusalt kaitsta ja tagada kütusesektorit oluliselt mõjutavate normide järgimine. Nimelt tugineb eelnõus ette nähtud konkreetsele varumakse maksjale makse määramise kord sellele, et varumakse maksja esitab varu haldaja infosüsteemi kaudu andmed tarbimisse lubatud kütuse kohta. Kui varumakse maksmiseks kohustatud isik seda ei tee või esitab valeandmeid, on arve esitamine oluliselt raskendanutud või esitakse arve vales summas. Sellega kahjustatakse õigushüvesid järgmisel moel: esiteks saab andmete esitamise kohustuse vastu eksinud isik ebaseaduslikult konkurentsieelise, kuna tema ei võta osa varu haldamisteenuse eest tasumisel samas ulatuses nagu teised, õiguskuulekalt käituvad varumakse maksjad. Teiseks võib tekkida varu haldamisteenuse rahastamisel puudujääk. Kuna andmeid pole vaja haldusülesande täitmiseks HMS § 8 lg 1 tähenduses, vaid eraõigusliku juriidilise isiku poolt pakutava varu haldamisteenuse eest tasu nõudmiseks (vt eelnõuga kavandatav § 4 sõnastus), ei kohaldu antud juhul ka KarS §-s 280 sätestatud koosseis. Pealegi näeb KarS § 280 ette üksnes karistuse teadvalt valeandmete esitamise eest, mis esiteks ei võimalda määrata karistus tegevusetuse (andmete esitamata jätmise) eest ning teiseks eeldab toimepanijalt vähemalt otsest tahtlust. Varumaksja poolt andmete jätmise tagajärjed on nii ettevaatamatu kui tahtliku teo või tegevusetuse puhul sama rängad (tekib ebaseaduslikul teel saadud konkurentsieelis ning varu haldamisteenust ei rahastata piisaval määral). Eelnevast tulenevalt on oluline avaldada uue väärteokoosseisuga üldpreventiivset ja heidutavat mõju. Varumakse maksmiseks kohustatud isikuid tuleb suunata korrektsele andmete esitamisele, kasutades selleks vajadusel ultima ratio-na karistusähvardust. Vastasel juhul ei ole varumakse määramise süsteemi toimine piisaval määral tagatud. Eelnõu § 2 käsitleb seaduse jõustumist. Eelnõu jõustub seadusena 2022. a 1. aprillil. Eelnõu muudatused, millega kehtestatakse uus varumakse määramise ja tasumise kord, st VKVS § 9 muudatused ning uus väärteokoosseis §-s 211 jõustuvad 2022. aasta 1. juunil. Kahekuuline üleminekuperiood on kütuseturu ettevõtjatele piisav, et valmistuda ette regulaarseks andmete esitamiseks keskuse infosüsteemi. Keskus ei vaja pikka ettevalmistusperioodi muudatuste elluviimiseks, kuna juba täna on olemas võimekus varumakse arvutamiseks vajalike andmete vastuvõtmiseks ettevõtjatelt. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse kasutusele uus termin „haldamisteenus“. Tegemist on teenusega, mida osutab varu haldaja ja mille raames on varumakse maksjal, kes on kütuse müüja VKVS § 71 lg 5 tähenduses, õigus saada varu haldajalt VKVS § 71 lõike 3 punktis 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse otsuse alusel müügipakkumine vastavalt VKVS-s ja selle alusel sätestatud tingimustele. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on puutumuses direktiiviga osas, milles täpsustatakse varu kasutusele võtmise võimalusi kriisiolukorras. Direktiivi artikli 20 lg 5 võimaldab varu kasutusele võtta ka „kohalikele kriisidele reageerimiseks“ koguses, mis on otseselt vajalik sellistele olukordadele koheseks reageerimiseks, vähendades varusid seeläbi allapoole direktiivis sätestatud kohustuslikku miinimumtaset. Sellisel juhul teavitavad liikmesriigid komisjoni viivitamatult ringlusse lastud kogusest. Muudatused, mis reguleerivad varu kasutuselevõtmist hädaolukorras, on eeltooduga kooskõlas, kuna direktiivi kohaliku kriisi mõiste katab ka HOS-s sätestatud hädaolukorra ning komisjoni teavitamine on ette nähtud VKVS § 7 lõikes 8. 6. Seaduse mõjud 6.1 VKVS kooskõlastamine Riigikohtu lahendiga Kavandatava muudatuste eesmärgiks on sh VKVS paremini kooskõlla viimine 08.01.2007 Riigikohtu lahendiga asjas 3-4-1-15-07, millega tunnistati osa VKVS-i sätteid põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles need ei taga piisavalt tõhusat varumakse tasumise menetlust. Muudatus puudutab kõiki varumakse maksjaid, kuna varumakse tasumiseks tuleb esitada andmed tarbimisse lubatud kütuse kohta varu haldaja loodud infosüsteemi kaudu. Samuti saavad kõik varumakse maksjad arve varumakse kohta, kust on näha varumakse kujunemise metoodika. Muudatustest tulenevalt saavad varumakse maksjad parema ülevaate nendelt nõutud tasu kohta. Lisaks võimaldab eelnõu viia VKVS-i põhiseadusega. See tagab õiguskindluse ka ettevõtjate jaoks ja aitab vältida olukorda, kus mõni varumakse tasumiseks kohustatud isik pahatahtlikult alustab õigusliku vaidluse, et kõrvale hoiduda oma kohustustest ja saada seeläbi ebaõiglane konkurentsieelis. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kuigi muudatustega kaasneb vähesel määral halduskoormuse tõus, peavad ettevõtjad esitama keskusele vaid selliseid andmeid, mida neil on nii kui nii vaja koguda riigiasutustele esitamise eesmärgil. Riigi seisukohast maandab muudatus riski kannatada õigusliku vaidluse tõttu olulist majanduslik kahju, mistõttu on riigi seisukohast äärmiselt oluline VKVS Riigikohtu otsusega kooskõlla viia. 6.2 Varumakse tagatise ja viivise regulatsioon Varumaksemäära tagatise ning varumaksemäära tasumata jätmise viivise regulatsiooni tõhustamine olukordade jaoks, kui isik ei ole varumaksemäära õigeaegselt tasunud või on põhjendatud kahtlus makse tasumata jätmiseks. 6.3 Kriisiolukord Seoses olukorraga, mis tekkib kui vajalik kiiresti vedelkütusevaru kasutada, tekkib ka vajadus reguleerida kriisiolukordades vedelkütusevaru kasutuselevõtu võimaluste avardamine. Muudatus avaldab ennekõike mõju nende riigiasutuste ja kohalike omavalituste asutuste tegevusele, kes lahendavad hädaolukorda vastavalt HOS-le. Tulevikus on olemas õiguslik alus võimaldada neile ligipääsu vedelkütusevarule. Selline võimalus kindlustab olulisel määral riigi ja kohalike omavalitsuste vastupanuvõimet kriisidele. Muudatusest võib kriisiolukorras kasu olla ka elutähtsaid teenuseid pakkuvatele ettevõtjatele, kuna Vabariigi Valitsuse või ministri otsusega võidakse ka neile anda võimalus soetada kütust varust. Muudatusega ei kaasne olulisi riske ega negatiivseid kõrvalmõjusid. Eelnõu ei näe ette vedelkütusevaru haldamise praeguste põhimõtete ja struktuuri muutmist olukorras, kus kehtiv VKVS on taganud süsteemi halduskulude optimaalse taseme. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Keskus on eraõiguslik juriidiline isik, mille kõik aktsiad kuuluvad Eesti riigile ning nende valitsejaks ja aktsionäri õiguste teostajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, keda esindab äriühingu aktsionäride üldkoosolekul majandus- ja taristuminister. Seega on keskus isemajandav ning riigile täiendavaid kulutusi VKVS muudatustega ei teki, kuivõrd keskus planeerib vajalikud kulutused enda eelarvest. Infotehnoloogiline võimekus võtta varumakse maksjatelt vastu andmeid ning väljastada neile arveid on keskusel juba olemas. VKVS muudatused aitavad riigil vältida täiendavate kulude tekkimist olukorras, kus mõni varumakse tasumiseks kohustatud ettevõtja peaks vaidlustama temale määratud varumakse. Kui mõni riigiasutus kasutab eelnõuga loodavat võimalust saada ligipääs varule hädaolukorras, peab ta tasuma vastava müügiarve keskusele. Tegemist on aga sel juhul pigem hädaolukorrast tingitud kuluga, mitte käesoleva eelnõu põhjustatud väljaminekuga. 8. Rakendusaktid Eelnõu jõustumisega ei kaasne rakendusaktide vastuvõtmise või muutmise vajadust. 9. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2022. aasta ….. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile läbi eelnõude infosüsteemi EIS ja arvamuse avaldamiseks AS-le Eesti Varude Keskus ning MTÜ- le Eesti Õliühing. Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn …2021  Justiitsministeerium 27.12.2021 nr 17-2/2021/7764-1 Vedelkütusevaru seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus Austatud ministrid Edastame kooskõlastamiseks vedelkütusevaru seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: Väljatöötamiskavatsus Lisa 1. Eelnõu kavand Lisa 2. Eelnõu kavandi seletuskiri Lisaadressaadid: Rahandusministeerium Siseministeerium Anastassia Batulin 625 6359 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158