Kaitseministri 21. oktoobri 2015. a määruse nr 25 „Kaitseväe ja Kaitseliidu mootorsõiduki ning haagise tehnonõuded ja varustuse nõuded ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise kord“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 28.12.2021 nr 5-3/21/4873 Siseministeerium Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks kaitseministri 21. oktoobri 2015. a määruses nr 25 „Kaitseväe ja Kaitseliidu mootorsõiduki ning haagise tehnonõuded ja varustuse nõuded ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise kord“ eelnõu, määruse lisad ja seletuskirja. Palume kooskõlastada eelnõu 30 tööpäeva jooksul alates eelnõu EISis avaldamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister Arvamuse andmiseks: Kaitsevägi Kaitseliit Lisad: Eelnõu Seletuskiri Lisa 1 Sõiduki ja masina kategooriate täiendav jaotus ja tähistus Lisa 2 Grupp 1 – identifitseerimine ja varustus Lisa 3 Grupp 2 – valgus- ja valgussignalisatsiooniseadmed Lisa 4 Grupp 3 – juhtimisseadmed Lisa 5 Grupp 4 – piduriseade Lisa 6 Grupp 5 – rattad ja roomikud Lisa 7 Grupp 6 – veermik ja kere Lisa 8 Grupp 7 – mootor Lisa 9 Grupp 9 – sõiduki, masina ja maastikusõiduki mõõtmed Lisa 10 Grupp 10 – mass Lisa 11 Grupp 11 – registriteljekoormus ja koormus pinnaühikule Lisa 12 Tehnoseisundi ülevaatuse ulatus ja vigade määramise kriteeriumid Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 22 .12 .2021 KAITSEMINISTER MÄÄRUS Kaitseministri 21. oktoobri 2015 . a määruse nr 25 „Kaitseväe ja Kaitseliidu mootorsõiduki ning haagise tehnonõuded ja varustuse nõuded ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 85 lõike 7 alusel. Kaitseministri 21. oktoobri 2015. a määruses nr 25 „Kaitseväe ja Kaitseliidu mootorsõiduki ning haagise tehnonõuded ja varustuse nõuded ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1 ) määruse tekstis asendatakse läbivalt sõna „kordusülevaatus“ sõnaga „korduvülevaatus “ vastavas käändes ; 2 ) paragrahvi 1 lõi k e 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „liikurmasin“ sõnaga „ , tank“ ; 3 ) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: (6) Käesolev määrus on kaitseväelastele kohustuslik ka kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal ja rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas liiklemisel, kui see ei takista Kaitseväe ülesannete täitmist või kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. Erandi tegemise otsustab mootor sõidukijuht või üksuse ülem, kui Kaitseväe juhataja ei ole ette näinud teisiti. Igas olukorras tuleb tagada liiklejate ja sõitjate ohutus 4 ) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 9 asendatakse sõna „reisijate“ sõnaga „sõitjate“; 5 ) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 57 1 järgmises sõnastuses: „57 1 ) tõsteseade – sead e lasti või inimese tõstmiseks või tõstmise teel ümberpaigutamiseks;“ ; 6) paragrahvi 3 lõike 1 punktides 5 ja 10 asendatakse sõna „reisijateveoks“ sõnaga „ sõitjateveoks “; 7) paragrahvi 3 lõike 1 punktides 19 asendatakse sõna „reisijate“ sõnaga „sõitjate-“; 8 ) paragrahvi 4 lõi k e 4 esime ne lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesolevas määruses sätestatud tehnonõuetele ja varustuse nõuetele vastav Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrisse kantud rivisõiduk peab kandma esiosal koormusklassi tähist ning esi- ja tagaosal taktikalisi üksuse tähiseid ning märgistusi.“ ; 9 ) paragrahvi 9 punktis 2 asendatakse sõnad „Eesti Akrediteerimiskeskuses “ sõnaga „ akrediteerimisasutuses “ ; 10 ) paragrahvi 12 l õike 1 p unkt 2 tunnistatakse kehtetuks ; 11 ) paragrahvi 12 lõiget 2 täiendatakse pärast kolmandat lause t järgmises sõnastuses tekstiga : „Registreerimistunnistusele märgitakse „ k orras“ ja lisatakse järgmise korralise tehnilise ülevaatuse kuupäev.. Kui andmete erinevus registreerimistunnistusel ning Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registris ei mõjuta sõiduki, masina või maastikusõiduki tehnilist seisukorda, võib ülevaataja kontrollkaardile märkida „tehniliselt korras“ ning vajalike andmete paranduse ja ülevaatuse märke „ k orras“ kannab registreerimistunnistusele Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registri volitatud töötleja.“; 12 ) paragrahvi 12 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks ; 1 3 ) paragrahvi 12 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Otsus „esitada kordu v ülevaatusele“ tehakse, kui sõidukil, masinal või maastikusõidukil on viis või rohkem väheohtlik k u riket või puudust või vähemalt üks ohtlik rike või puudus või s õiduki, masina või maastikusõiduki tegelikud andmed ei vasta registreerimistunnistusel olevatele või see on omavoliliselt ümber ehitatud või sellel on omavoliliselt paigaldatud tehnilisi parameetreid muutev lisaseade. Sõiduk, masin ja maastikusõiduk loetakse kuni vigade kõrvaldamiseni nõuetele mittevastavaks, erandina võib sellega sõita rikke või puuduse kõrvaldamiseks mööda lühimat teed paiknemis- või remondikohani ning pärast rikke või puuduse kõrvaldamist mööda lühimat teed korduvülevaatusele. Sõitmisel peab juhil kaasas olema kontrollkaart. Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registri volitatud töötleja teeb sõiduki, masina või maastikusõiduki registreerimistunnistusele märke „korduv “ ; 1 4 ) paragrahvi 16 l õik e 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks ; 1 5 ) määruse lisa 1 asendatakse käesoleva määruse lisaga 1 „Sõiduki ja masina kategooriate täiendav jaotus ja tähistus“ , 16 ) määruse lisa 2 asendatakse käesoleva määruse lisaga 2 „Grupp 1 – identifitseerimine ja varustus“; 17 ) määruse lisa 3 asendatakse käesoleva määruse lisaga 3 „Grupp 2 – valgus- ja valgussignalisatsiooniseadmed“; 18 ) määruse lisa 4 asendatakse käesoleva määruse lisaga 4 „Grupp 3 – juhtimisseadmed“; 19 ) määruse lisa 5 asendatakse käesoleva määruse lisaga 5 „Grupp 4 – piduriseade“; 20 ) määruse lisa 6 asendatakse käesoleva määruse lisaga 6 „Grupp 5 – rattad ja roomikud“; 21 ) määruse lisa 7 asendatakse käesoleva määruse lisaga 7 „Grupp 6 – veermik ja kere“; 22 ) määruse lisa 8 asendatakse käesoleva määruse lisaga 8 „Grupp 7 – mootor“; 23 ) määruse lisa 10 asendatakse käesoleva määruse lisaga 9 „Grupp 9 – sõiduki, masina ja maastikusõiduki mõõtmed“; 24 ) määruse lisa 11 asendatakse käesoleva määruse lisaga 1 0 „Grupp 10 – mass“; 2 5 ) määruse lisa 12 asendatakse käesoleva määruse lisaga 11 „Grupp 11 – registriteljekoormus ja koormus pinnaühikule“ ; 26 ) määruse lisa 13 asendatakse käesoleva määruse lisaga 1 2 „ Tehnoseisundi ülevaatuse ulatus ja vigade määramise kriteeriumid “. (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister (allkirjastatud digitaalselt ) Kusti Salm Kantsler Lisa 1 Sõiduki ja masina kategooriate täiendav jaotus ja tähistus Lisa 2 Grupp 1 – identifitseerimine ja varustus Lisa 3 Grupp 2 – valgus- ja valgussignalisatsiooniseadmed Lisa 4 Grupp 3 – juhtimisseadmed Lisa 5 Grupp 4 – piduriseade Lisa 6 Grupp 5 – rattad ja roomikud Lisa 7 Grupp 6 – veermik ja kere Lisa 8 Grupp 7 – mootor Lisa 9 Grupp 9 – sõiduki, masina ja maastikusõiduki mõõtmed Lisa 10 Grupp 10 – mass Lisa 11 Grupp 11 – registriteljekoormus ja koormus pinnaühikule Lisa 1 2 T ehno seisundi ülevaatuse ulatus ja vigade määramise kriteeriumid 22 .12.2021 K aitseministri määruse „ Kaitseväe ja Kaitseliidu mootorsõiduki ning haagise tehnonõuded ja varustuse nõuded ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise kord “ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on ajakohastada tehnonõudeid ja tehnoülevaatuse nõudeid, et need võtaksid arvesse pärast määruse jõustumist toimunud muutusi Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukipargis. Aasta-aastalt on Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukipark täienenud erinevate sõidukitega, mille puhul on määrusega kehtestatud teatud tehnonõuete täitmine keeruline või võimatu. Teiseks korrastatakse määruses olevaid üksikuid kordusi ja ebatäpsusi, mis võimaldavad määruse nõudeid mitmeti tõlgendada. Lisaks on osa muudatusi seotud eesmärgiga ühtlustada või viia kooskõlla Kaitseväe ja Kaitseliidu mootorsõidukitele ja haagistele kehtestatud nõuded liiklusseaduse § 80 lõike 3 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustega kehtestatavate nõuetega (edaspidi tsiviilnõuded ), eelkõige olukordades, kus tsiviilnõuded seavad tehnonõuetele leebemaid piiranguid kui Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukitele kehtivad nõuded. Neljandaks tulenevad eelnõu muudatused Kaitseväes ja Kaitseliidus kasutatavate sõidukite tootjate tehniliste lahenduste muutumisest. Viimaseks on eelnõuga võetud arvesse Euroopa Liidu direktiivide ja määruste kehtetuks tunnistamisi või muutmisi ja uute kehtestamist. 1.2. Eelnõu ettevalmistus E elnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi st Markko Lepikult ( tel 717 0257, markko.lepikult @kaitseministeerium.ee ) ning Kaitseväe peastaabi st m a j o r Herko Sepp (tel 717 1431, [email protected]). Eelnõule on teinud normitehnilise kontrolli õ igusosakonna õigusloome valdkonnajuht Guido Pääsuke ( guido.paasuke @kaitseministeerium.ee ). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Helena Lemendik. 1.3. Märkused Kaitseministri määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 85 lõike 7 alusel. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõuga muudetakse kaitseministri 21. oktoobri 2015. a määrus t nr 25 „ Kaitseväe ja Kaitseliidu mootorsõiduki ning haagise tehnonõuded ja varustuse nõuded ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise kord “ (edaspidi määrus ) redaktsiooni RT I, 29.10.2015, 1 . 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 2 6 punktist. Eelnõu punktiga 1 asendatakse määruses läbivalt sõna „kordusülevaatus“ sõnaga „korduvülevaatus“. Asendus tehakse tagamaks määruses ühtne sõnakasutus . Lisaks kasutatakse sõna „korduvülevaatus“ ka liiklusseaduse § 73 lõike 12 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 18. juuli 2011 . a määrus es nr 77 „ Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord “. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse § 1 lõi k e 3 punkti 1 pärast sõna „liikurmasin“ sõnaga „tank“ . Kaitsevägi on pärast 2015 aastat kasutusele võtnud Leopard 1 tankil põhinevad pioneeritankid ja K9 liikursuurtükid , mistõttu on vajalik sätestada ka tanki tehnonõuded ning nende kontroll . Eelnõu kohaselt käsitletakse edaspidi tanki tehnõnõudeid kuid masina le esitatavaid nõudeid, kui määruses ei sätestata teisiti. Kehtiva sõnastuse kohaselt loetakse masinaks vaid traktor ja liikurmasin ning nende haagis . Eelnõu punktiga 3 lisatakse määruse § 1 uus lõige 6. Lõike kohaselt nähakse ette, et määrusest tulenevaid nõudeid võib teenistuses oleva kaitseväelane eirata kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal (edaspidi erikorrad ) ja rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas Kaitseväe valduses oleva mootor sõidukiga liiklemisel . Se e ei tähenda, et nõudeid võib e i r ata vastava erikorra välja kuulutamisest arvates . N õuete eiramine on lubatud vaid , kui see on vältimatult vajalik sõjalise kaitse korraldamiseks või isikute ohutuse tagamiseks või muul viisil takistab Kaitseväe ülesannete täitmist . Niisamuti ei või eirat a nõudeid üldiselt vaid iga nõude eiramist tuleb eraldi vaadata ja hinnata selle vältimatust. Kui sellist vältimatut vajadust ei ole siis nõuetest kõrvale kaldumine ei ole lubatud. Määruse n õuete eiramine ei ole lubatud üldise kaitsevalmiduse ajal. Erandi tegemise otsustab eelnõu kohaselt mootor sõiduki juht või üksuse ülem. Erandi tegemisel tuleb arvestada enda ja teiste isikute, sh sõitjate ohutusega. Kuivõrd erand tehakse Kaitseväe valduses olevale mootor sõidukile, siis kehtib erand ka Kaitseväe poolt riigikaitselise sundkoormise kaudu koormatud mootor sõidukile. Erandi tegemisel on arvestatud, et erikordade ajal ja rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas võib esineda olukordi, kus Kaitseväe ülesannete täitmise tõttu, sh ülesannete täitmise piirkond, ei ole võimalik nõuetele mittevastava mootor sõiduki kasutamisest loobuda või selle kasutamine on vajalik isikute ohutusse kohta toimetamiseks. Samuti ei pruugi olla võimalik Kaitseväe kasutuses olevat mootor sõidukit viia õigeaegselt korralisele ülevaatusele, kuid selle kasutamise jätkamine on vajalik jne. Eelnõu punkti de ga 4 , 6 ja 7 asendatakse määruses § 2 lõike 1 punktis 9 , §-i 3 lõike 1 punktides 5 ja 10 läbivalt sõna „reisijate“ sõnaga „sõitjate“ vastavas sõnastuses . Asendamisega ühtlustatakse mõisteid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostatud erinevate mootorsõidukite tehnonõudeid käsitletavates määrustes olevate mõistetega . Eelnõu p unktiga 5 täiendatakse määruse § 2 lõiget 1 punktiga 57 1 , millega defineeritakse mõistes tõsteseade. Praegu ei ole määruses defineeritud, mis asi on tõsteseade. Samal ajal on määruse § 9 punktis 3 esitatud nõue esitada ülevaatajale tõsteseadme hoolduse ja remondi õigust omava ettevõt j a väljastatud seadme kontrolliakt. Tagamaks ülevaatuste tegemisel selgust, millistel seadmetel millised dokumendid on vaja esitada, defineeritakse tõsteseade . Tõsteseade on seade lasti või inimese tõstmiseks või tõstmise teel ümberpaigutamiseks. Tõsteseade on näiteks konsool-, nool- ja puksiirkraana ning teleskoop- ja korvtõstuk. Eelnõu p unktiga 8 muudetakse määruse § 4 lõi ke 4 esimest lauset ja kaotatakse nõue, et koormusklassi tähis peab olema nii ri visõiduki esi- kui ka tagaosal. Uue s sõnastuse s peab koormusklassi tähis olema ainult rivisõiduki esiosal. Lisaks on määrust täiendatud „sõjaaja tähise ja märgistuse “ asemel mõistega „sõjaaja üksuse tähis ja märgistus “, et oleks selgemini arusaadav, mida selline tähis või märgistus tähistab. Määruse s on kehtest atud nõue, et nii esi- kui ka tagaosal peavad asuma koormusklassi ning sõjaaja tähised ja märgistused. Praktikas on ilmnenud, et Kaitseväe ja Kaitseliidu rivisõidukitel ei ole praktilist v ajadust, et koormusklassi tähised oleks id ka tagaosal. Tähise kandmine sõiduki esiosale on piisav. Lisaks asendatakse u ues sõnastuses mõiste „sõjaaja tähised ja märgistused“ mõistega taktikalised tähised ja märgistused. Kuna sõna „sõjaaeg“ võib osutuda ekslikuks, sest Kaitseväe tegutsemine on lubatud ka ilma sõjaseisukorda välja kuulutamata. Samuti kasutab Kaitsevägi samu sõidukeid igapäevaselt, sh ajateenijate väljaõppel. Seetõttu on mõistlik asendada see sõnaga „taktikalised“, mis iseloomustab kasutatavaid spetsiifilisi relvajõudude tähistusi ja märgistusi paremini. Taktikaliste tähistuste olemasolu nii mootorsõiduki esi- kui tagaosal on endiselt vajalikud. Eelnõu punktiga 9 muudetakse määruse § 9 punkti 2 , milles asendatakse sõnad „Eesti Akrediteerimiskeskuses “ sõnaga „ akrediteerimisasutuses “ . Muudatuse ttepanek tuli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist seoses sellega, et Vabariigi Valitsuse 9. juuli 2020 . a korralduse nr 253 alusel määrati alates 1. jaanuarist 2021 . a akrediteerimisasutu seks Mittetulundusühing Eesti Standardi mis- ja Akrediteerimis keskus, kes võtab akrediteerimistegevuse üle Sihtasutuselt Eesti Akrediteerimiskeskus . Muudatusega ei nimetata määruses enam konkreetse akrediteerimisasutuse nime , vaid sõnastuses on „ akrediteeri misasutus “ . K a too te nõuetele vastavuse seaduse § - i s 37 on sätestatud akrediteerimisasutus konkreetse asutuse nime esitamata , § 37 lõikes 2 on sätestatud, et Eesti riikliku akrediteerimisasutuse ülesandeid täitva isiku nimetab Vabariigi Valitsus korraldusega. Eelnõu p unktiga 10 tunnistatakse kehtetuks määruse § 12 l õike 1 p unkt 2. Otsusel „ ü levaatus katkestatud“ ei ole sisulist tähendust ega praktilist vajadust. Praktikas ei kasutata nimetatud otsust ning juhul kui sõiduk ei ole läbinud tehnoülevaatust, märgitakse „esitada kordu v ülevaatusele “ . Eelnõu p unktiga 1 1 täiendatakse määruse § 12 lõiget 2 tekstiga , millega seatakse nõue, et märge tehnoülevaatuse läbimise kohta tehtaks ka sõiduki registreerimistunnistusele . Sarnased nõuded on ka määruse § 12 lõigetes 4 ja 5, mille kohaselt kantakse registreerimistunnistusele märked „ e sitada kordu v ülevaatusele“ ja „ o mal jõul sõitmiseks kõlbmatu“. Teiseks on lõiget 2 täiendatud määruse § 12 lõikes 3 olnud lausega „ Kui andmete erinevus registreerimistunnistusel ning Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registris ei mõjuta sõiduki, masina või maastikusõiduki tehnilist seisukorda, võib ülevaataja kontrollkaardile märkida „ t ehniliselt korras“ ning vajalike andmete paranduse ja ülevaatuse märke „ k orras“ kannab registreerimistunnistusele Kaitseväe ja Kaitseliidu sõiduki te registri volitatud töötleja“ . Kuivõrd eelnõu järgmise punktiga tunnistatakse määruse § 12 lõige 3 kehtetuks, kuid kõnealuses lauses olev regulatsioon on endiselt vajalik, tõstetaksegi see lõikesse 2. Sisuliselt reguleerib see lause näiteks praktikas esinenud olukordi, kus registreerimistunnistusel on sõiduki värvuseks märgitud „maskeerimisvärv“, kuid tegelikult on sõiduk rohelist värvi , või on erinenud istekohtade arv. Selline andmete eri nev us ei mõjuta auto tehnilist seisukorda ning see märgitakse üles väheohtliku veana . S õiduki kasutajal on pärast ülevaatust kohustus viia registreerimistunnistus sõidukiga kooskõlla ehk vahetada välja õigete andmetega registreerimistunnistuse vastu. Eelnõu p unktiga 1 2 tunnistatakse kehtetuks määruse § 12 lõige 3. Seda sätet ei ole sellisena enam vaja, k uivõrd eelnõu punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks otsus „ ü levaatus katkestatud“. Samas viiakse sellest lõikest üks lause lõikesse 2 ( vt § 12 lõike 2 selgitust ) . Eelnõu p unktiga 1 3 muudetakse määruse § 12 lõiget 4. Määruse § 12 lõike 2 kohaselt tehakse otsus „ t ehniliselt korras“ , kui sõiduki, masina või maastikusõiduki andmed vastavad registreerimistunnistusel olevatele ning sõidukil, masinal või maastikusõidukil ei ole üle nelja väheohtliku rikke või puuduse. M ääruse § 12 lõike 4 kohaselt tehakse otsus „ e sitada kordu v ülevaatusele“ , kui sõidukil, masinal või maastikusõidukil on üle viie väheohtliku rikke või puuduse. Kahe sätte vastandlik sõnastus on praktikas tekitanud küsimuse , millise otsuse peab tegema siis, kui on viis väheohtlikku riket või puudust . Seega sätestatakse selle lõike muudatusega, et sõiduk, masin või maastikusõiduk tuleb esitada kordu v ülevaatusele , kui sellel on viis või rohkem väheohtlikku riket või puudust. Teise muudatusena on lõike uues sõnastuses lisatud teine lause pool määruse § 12 lõikest 3 : „ s õiduki, masina või maastikusõiduki tegelikud andmed ei vasta registreerimistunnistusel olevatele või see on omavoliliselt ümber ehitatud või sellel on omavoliliselt paigaldatud tehnilisi parameetreid muutev lisaseade“ . Selle muudatusega tagatakse, et lisaks riketele ja puudustele katkestatakse ülevaatus ka juh ul , ku i näiteks sõidukil on omavoliliselt vahetatud bensiinimootor diiselmootori vastu või kui sõiduki esiosale on paigaldatud vints, mis ulatub üle auto gabariitide ja teeb ta seeläbi pikemaks (võrrelduna registreerimistunnistusel toodud andmetega ) . Eelnõu p unktiga 1 4 tunnistatakse kehtetuks § 16 l õike 2 punkt 2, mille kohaselt peab ülevaataja omama riigisaladusele juurdepääsu luba vähemalt tasemel „salajane “ . Tehnonõuete kontrollimisel ei puutu isik üldjuhul kokku riigisaladusega, mistõttu ei oma riigisaladusele juurdepääsu loa olemasolu tehnonõuete kontrollimisel tähtsust , vaid oluline on isiku kvalifikatsioon ja pädevus. R iigisaladusele juurdepääsu loa nõu e tuleb ametikoha le esitatud nõuetest, mistõttu ei ole siin määruses seda vaja esitada . Eelnõu p unkti de ga 1 5 -2 6 a sendatakse määruse lisad 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10, 11 , 12 ja 13 käesoleva määruse lisadega 1 – 1 2 . Lisades uuendatakse läbivalt viiteid Euroopa Liidu õigusaktidele : Euroopa parlamendi ja nõukogu 20.06.2007 määrus (EÜ) nr 715/2007 mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hool dusteabe kättesaadavust; Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 13.07.2009 määrus 661/2009/EÜ mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid (edaspidi ka määrus nr 661/2009 ) ; komisjoni 11.01.2011 määrus nr 19/2011 mis käsitleb mootorsõidukite ja nende haagiste valmistaja andmesildi ja valmistajatehase tähise tüübikinnituse nõudeid ning millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid (edaspidi ka määrus nr 19/2011 ) ; Euroopa parlamendi ja nõukogu 15.01.2013 määruse (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta; Euroopa parlamendi ja nõukogu 05.02.2013 määruse (EL) nr 167/2013 põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse j a turujärelevalve kohta; komisjoni 21.11.2013 delegeeritud määrus (EL) nr 44/2014 millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 168/2013 kahe- ja kolmerattaliste ning väikeste neljarattaliste sõidukite konstruktsiooni- ja üldise tüübikinnituse nõuete osas (edaspidi ka määrus nr 44/2014 ) ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 04.02.2014 määrus nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ; komisjoni 18.07.2014 rakendusmäärus nr 901/2014 millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15.01.2013 määrust (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite tüübikinnituse haldusnõuete ja turujärelevalve osas ; Lisa 1 „ Sõiduki ja masina kategooriate täiendav jaotus ja tähistus “ asendatakse käesoleva määruse lisaga 1. Punktis 37.6 asendatakse sõna „reisija“ sõnaga „sõitja“ . Tegemist on käesoleva eelnõu punktis 1 viidatud ühtlustamisest tuleneva muudatusega. Muid sisulisi muudatusi lisas ei ole. Määruse nr 19/2011 artikkel 4 kohaselt lubavad r iiklikud ametiasutused enne määruse (EÜ) nr 661/2009 artikli 13 lõikes 2 osutatud kuupäeva tüübikinnituse saanud sõidukite müümist ja kasutuselevõtmist ning jätkavad direktiivi 76/114/EMÜ alusel väljastatud tüübikinnitustele laienduste andmist. Lisa 2 „ Grupp 1 – i dentifitseerimine ja varustus “ asendatakse käesoleva määruse lisaga 2 . Sisulise muudatusena on uues tekstis tehtud mõned grammatilised parandused k ood i 101 punktides 2 ja 3. Punkt i 2 muudatusega täpsustatakse, kes määrab ID-koodi Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registris registreeritud sõidukile. Punktis 3 asendatakse esimeses lauses sõna „põhiandmesilt“ sõnadega „valmistaja andmesilt“, kuna andmesilt e reguleeriv EL i direktiiv kasutab sõnapaari „valmistaja andmesilt“ . Teiseks sõnastatakse punktis 3 viimane lause ümber sõnastuses „Andmesildi puudumise kohta teeb Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registri volitatud töötleja märke registreerimistunnistuse märkuste lahtrisse “ . Uue sõnastuse eesmärk on selgelt määratleda, kuhu märge tehakse, et neid märkeid ei kirjutataks muudesse lahtri te sse. Kood i 101 p unktist 4 eemaldatakse minimaalsete andmete loetelu , mis peavad andmesildil toodud olema, kuna M - ja N - kategooriale kehtivad ühed kirjed, samal ajal kui O - kategoorial lisanduvad teised kirjed. Seega on otstarbekam viidata otse vastavatele määrustele või direktiividele. Kood i 101 punktist 5 eemaldatakse erand, mille kohaselt oli valmistajal lubatud koodi teise osa tühjade kohtade täitmiseks kasutada mõttekriipse, tärne või teisi erilisi märke. Alates 1976. aastast toodetud sõidukitel ei kasutata enam tühjade kohtade täitmiseks mõttekriipse, tärne või erilisi märke ning praktikas ei kasuta Kaitsevägi ega Kaitseliit selliseid sõidukeid, seega pole vaja sellis t erandi t säili tada . Teiseks on lisatud punkti 5 lause, mille kohaselt võib valmistaja VIN-koodi algusesse ja lõppu märkida omal valikul ühe sümboli, mis ei tohi olla ladina suurtäht ega araabia number. Sätte lisamine tuleneb tegelikust vajadusest. Näiteks on Kaitseväes ja Kaitseliidus kasutuses oleva MB 1017A sõiduki VIN-koodi algusesse ja lõppu lisatud tootja embleem. Kood i 101 punktis t 6 eemaldat akse sõidukite andmesiltide näidised, kuna need on olemas vastavas määruses. Niisamuti on eemaldatud punkti d 7 ja 8, kus oli reguleeritud lisaandmesildi nõue ja selle näidis. Kuna punkti de s viidatud direktiivid on kehtetud ning Komisjoni määruse 19/2011 kohaselt on sõiduki tootjal lubatud paigaldada mitu andmesilti, ei ole mõistlik nimetatud nõuet käesoleva määruse lisas dubleerida. Kood i 102 punktis 4 asendatakse nõue eri kategooriate sõidukitele kohalduva riikliku registreerimismärgi asukoha kohta. Kuivõrd määruse lisa 1 p unkti 12 kohaselt võrdsustatakse S kategooria sõidukile esitatavad nõuded sõltuvalt registrimassist N-kategooria veoautodele esitatavate nõuetega, kui määruses ei ole sätestatud teisiti, siis eemaldati selguse mõttes selle punkti loetelust S-kategooria. Lisaks täiendati punkti LMT-kategooria masina registreerimismärgile esitatavate nõuetega , kuna määrusesse lisati LMT-kategooria masina regulatsioon. Kood i 103 punkti 5 sõnastust muudet akse . Muudatuse eesmärk on tõsta selgemini esile nõue, mille kohaselt peab M 1 - ja N 1 -kategooria sõidukitel olema vähemalt vasak välispeegel ning üks sisepeegel. Sisepeegel ei ole nõutud, kui see ei võimalda vaadet taha , ja sellisel juhul peab olema välispeegel mõlemal küljel. Kood i 10 3 punkti 6 lisatakse loetelusse juurde T-, C- ja LM-kategooria sõidukid, millel peab olema tahavaateseade mõlemal küljel. Muudatus tehakse , kuna sama nõue on toodud ka k ood i 103 punktis 11 ning on mõistlik hoida loetelu ühes kohas . Seega tunnistatakse punkt 11 kehtetuks. Lisaks muudetakse punkti 10, mille kohaselt ei ole tahavaateseade nõutud L- ja MS-kategooria lahtisel sõidukil , ning tunnistatakse kehtetuks punkt 12, kuivõrd punkti 10 muudatuse jär el dubleerib punkt 12 punkti 10. Kood i 107 punktis 1 täpsustatakse , millistel sõidukitel ja masinatel p eab olema kaks tõkiskinga. Kehtiva sõnastuse kohaselt peaks olema igal sõidukil, sealhulgas näiteks nn ATV-l, kaks tõkiskinga. Muudatuse kohaselt peab kaks tõkiskinga olema M-, N- ja O-kategooria sõidukitel ni ng ratastega masinatel . Seega ei pea roomiksõidukitel tõkiskingi olema . Lisaks kehtestatakse punktis 1 ja 2 kohta erand , mille kohaselt ei pea S-kategooria mootorsõidukil olema ka ht kasutamiskõlblikku ratta läbimõõdule vastavat tõkiskinga, kui tootja ei ole nende olemasolu ette näinud. Kaitseväes kasutusel olevatel XA - seeria soomukitel ei ole tootja tõkiskingade olemasolu, sh nende hoiu kohta ette näinud, mistõttu ei ole otstarbekas nõuda nende paigaldamist sõidukile ainult tehnoülevaatuse nõuete täitmiseks. Kood i 108 punktis 1 asendatakse viide kehtetule sotsiaalministri määrusele viitega töötervishoiu ja tööohutuse seaduses toodud nõuetele. Niisamuti eemaldatakse viited sõidukite kategooriatele, kuna kõik tööandja sõidukid on ühtlasi töökohad. Kood i 109 punktis 7 asendatakse sõna „sõitjateruumis“ sõnadega „sõitjate- või sõitjate veoks kohandatud ruumis “ , kuna määruses asendati sõna läbi valt (vt eelnõu punkt 1). Kood 110, mis reguleerib nõude i d riigi tunnusmärgile, tunnistatakse kehtetuks. Riigi tunnusmärgi regulatsioon ei ole seotud tehnonõuetega ning lisatakse edaspidi Kaitseväe sisekorralduslikes se dokumentides se . Kood i 112 (uus 111) punkt 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna see reguleeris teatud ohukolmnurkade kasutamist kuni 1. jaanuarini 2016 . a , mistõttu see punkt ei ole praegu enam ajakohane. Kood i 117 (uus 116) sõnastust muudetakse. Eemaldatud on viide kehtetule direktiivile ning asendatud kehtivast direktiivist tuleneva nõudega. Lisaks on muudetud punktide 1 ja 2 sõnastust, kuna praegu kehtivates nõuetes pole täpsustatud tugihargi funktsionaalsust ja nõuded oleksid justkui täidetud, kui sõidukil on tugi hark olemas . S amas ei ole reguleeritud puhku, kui hark ei täida oma eesmärki ehk ei hoia sõidukit püsti . Sätte muudatusega lisatakse nõue, et tugihark peab seisu ajal hoidma sõidukit püstiasendis ilma inimese või muu välise vahendi abita. Samuti tuuakse selgemalt välja, et tugihark võib topelt ratastega sõidukil puududa, kui see vastab määruse nr 44/2014 sätestatule . Kood i 11 9 (uus 118) punkti 3 täiendatakse ka LMT-kategooria sõidukiga , kuna liikurmasintank on määruses defineeri tud . Lisa 3 „ Grupp 2 – v algus- ja valgussignalisatsiooniseadmed “ asendatakse käesoleva määruse lisaga 3 . Uues tekstis on lisatud erand k ood i 201 punkti 6, mille kohaselt ei pea põhilaterna kaitseks kasutatava võrgu silmaava moodustava materjali läbimõõt olema kuni 2 mm ja vähimad silmaava mõõtmed 10 × 10 mm , kui tootja on ette näinud teistsuguse tehnilise lahenduse. Mõnede praegu Kaitseväes ja Kaitseliidus kasutusel olevate sõidukite tootja on neile paigaldanud võrgud, mille traat on jämedam kui 2 mm , ning ei ole otstarbekas hakata neid eemaldama ja uutega asendama. Kood e 202 ja 203 on läbivalt uuesti sõnastatud. Esiteks muudetakse sõnastus t aja jooksul kehtetuks muutunud direktiivide ja määruste ning uute kehtestatud direktiivide tõttu . Niisamuti on k oodide uu s sõnastus ühtlustatud tsiviilnõuetega , kuivõrd tsiviilnõuded seavad leebemad piirangud , kui on seni Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite puhul nõutud . Tehnoloogia arengu tulemusena on turule tulnud uusi lahendusi (LED, AFS jne), millele seatavad nõuded on tsiviilnõuetega juba reguleeritud . Lisaks tunnist ati kehtetuks laternate ekraaniga kontrollimise regulatsioon, kuna see oli lubatud kuni 1. juulini 2014 . a . Kood is 205 tunnistatakse kehtetuks eesmiste udulaternate ekraaniga kontrollimise sätted, kuna seda tehakse ainult kontrollseadmega. Kood i 206 punkti 2 lisatakse LMT- ja S-kategooria sõidukite erand. LMT- ja S-kategooria sõidukid on taktikalised sõidukid, mille eesmärk on liikuda varjatult . Seega pole sellistel sõidukitel vaja päevatulelaterna id . Teiseks täiendatakse punkti 2 teise ja kolmanda lausega, mille kohaselt L1e - ja L3e - kategooria sõidukile võib paigaldada ühe või kaks ning L2e - , L4e - , L5e - , L6e - ja L7e - kategooria sõidukile kaks päevatulelaternat. Tegemist on tsiviilnõuetega ühtlustamisega , kuna tsiviilnõuete kohaselt on lubatud ka L-kategooria sõidukitele paigaldada lisa päevatulelaternaid, samas kui kehtivad Kaitseväe ja Kaitseliidu tehnonõuded neid ei luba. Näiteks võib hankemenetluste käigus uute sõidukite hankimisel pakkuda sõiduki tootja standardlahendusena lisa päevatulelaternaid ning poleks otstarbekas hakata tarne käigus nõudma nende eemaldamist. Kood i 208 punktis 4 parandatakse aasta 2014 aasta 2012 vastu. Tegemist on kehtivas määruses oleva trükiveaga ning muudatusega ühtlustatakse kuupäev tsiviilnõuetega. Kood i 209 punkti 6 sõnastus t muudetakse. Uues sõnastuses peab kollane lisavilkur olema üle kaheksameetristel sõidukitel. Kehtiva nõude kohaselt peab lisavilkur olema üle kuuemeetristel sõidukitel, mis tähendaks vajadust paigaldada XA - seeria soomukitele ka tei n e kolla n e vilkur sõiduki tagaosasse. Praktilist vajadust kollase lisavilkuri järele ei ole, kuna sõiduk on tänu oma gabariitide le valges piisavalt kaugelt nähtav ning pimedas valgustab ka esiosas olev vilkur soomuki ära. Kood is 210 tunnistatakse kehtetuks punkt 4, kuivõrd k ood i 210 punkt i 4 ja k ood i 210 punkt i 7 sisu on korduv . Mõlema punktiga on lubatud M-, N- ja O-kategooria sõidukile, mille laius on üle 1800 mm, paigaldada kaks eest nähtavat ülemist eesmist ääretulelaternat . Kood i 211 punktist 2 eemaldatakse viited S-kategooria sõidukile , kuivõrd määruse lisa 1 p unkti 12 kohaselt kohalduvad N-kategooria sõiduki nõu ded ka S-kategooria sõidukitele. Lisaks eemaldatakse viited T-, R- ja LM-kategooria masinatele , kuna tsiviilnõuete kohaselt ei ole neil masinatel ette nähtud ega lubatud paigaldada küljeääretulelaternaid. Punkti 11 muudatuse kohaselt ei või LM-kategooria masina küljeääretulede lülitus olla eraldi teistest ääretuledest : kuna punkt i 2 kohaselt ei tohi LM-kategooria masinal olla küljeääretulelaternaid, pole ka vaja reguleerida nende lülitust. Kood i 212 punkti 2 teist lauset täiendatakse enne sõna „L-kategooria“ sõnadega „Vähem kui 1300 mm laial“. Muudatuse eesmärk on tagada selgem arusaamine põhimõttest, mille kohaselt kitsamal kui 1300 mm L-kategooria sõidukil ja MS-kategooria maastikusõidukil peab olema vähemalt üks alumine tagumine ääretulelatern ning laiemal kui 1300 mm L-kategooria sõidukil ja MS-kategooria maastikusõidukil kaks alumist tagumist ääretulelaternat. Täiendamise näol on tegemist tsiviilnõuetega ühtlustamisega. Ühtlustamise vajadus tuleneb asjaolust, et ei Kaitseväes ega Kaitseliidus pole selliseid üle 1300 mm laiuseid L- ja MS-kategooria sõidukeid, mille l oleks vaid ü ks tagumi ne ääretulelatern. Ääretulelaterna eesmärk on mh gabariitide kujustamine pimedas ning kehtivate nõuete kohasel t piisaks näiteks külghaagisega mootorrattale ühest tagumisest ääretulelaternast. Ainuüksi liiklusohutuse mõttes ei ole selline olukord aktsepteeritav. Selguse mõttes tõstetakse LM-, LMT- , R- ja T-kategooria masinate alumiste ääretulede regulatsioon punktist 3 punkti 7.3, mida täiendatakse lõpus kahe lausega sõnastuses „ LM- , LMT- , R- ja T kategooria masina alumised ääretulelaternad ei tohi olla madalamal kui 400 mm ega kõrgemal kui 1900 mm maapinnast. Kui masina ehituse tõttu ei ole võimalik paigaldada alumisi ääretulelaternaid 1900 mm kõrgusele, siis on lubatud paigaldada need erandina kuni 2300 mm kõrgusele “ . Kood i 214 lisatakse punkt 3, mille kohaselt LM-, LMT- ja S- kategooria sõidukil, mille registreerimismärgile on vastavad sümbolid kantud värvimise või kleepimise teel , ei pea olema tagumise registreerimismärgitule laternat, kui sõiduki ehituse tõttu ei ole võimalik seda paigaldada. Nimetatud kategooria sõidukite näol on tegemist taktikaliste sõidukitega, mille eesmärk on liikuda varjatult. Seega ei pruugi tootja olla ette näinud registreerimismärgi või ka registreerimismärgitule laterna paigaldust. Kood i 215 lisatakse punkt 2, mille kohaselt peab p ärast 1. jaanuari 2011 . a esmakordselt kasutusele võetud M-, N- ja O-kategooria sõidukil olema taga üks või kaks tagumist udutulelaternat ja sellele peab olema kantud tähis „F“. Sättes olev nõue tuleneb kehtiva lisa 3 kood i 215 punktist 7, kuid kuna punktis 7 loetletud viited õigusaktidele ajakohastatakse, tõstetakse nõue eraldi punktiks. Lisaks on punktis toodud erand S-kategooria sõidukitele, mille kohaselt peab soomukitel olema tagumine udutulelatern ainult juhul, ku i tootja on selle ette näinud. Kood i 221 punkti 1 loetelu täiendatakse LMT-kategooria masinaga ning punkte 1.1 ja 1.2 nõudega, mille kohaselt peavad LMT-kategooria masinal olema kaugtulelaterna ja suunatulelaterna sisselülitatuse märgulambid , kui nendele masinatele on need lambid paigaldatud. Kuna LMT- kategooria masinatel ei pruugi olla tootja paigaldatud kaugtule- või suunatulelaterna i d, siis pole paslik nõuda vastava märgulambi olemasolu. Kood i 222 punkti 1 esimese lause sõidukite kategooria loendit täiendatakse LMT-kategooria sõidukiga. Teiseks täiendatakse punkti 1 erandiga , mille kohaselt ei pea sõidukil olema autorongi tunnusmärki , kui sõiduki tootja ei ole seda ette näinud. Kood ist 224 eemaldatakse nõue, mille kohaselt peab L-kategooria sõiduki helkur olema paigutatud v almistaja juhendi kohaselt, kuna tehnonõuetele vastavuse kontrolli käigus ei ole võimalik seda kontrollida. Kood i 225 punkti 1 muudetakse, mille kohaselt peab ohutulede süsteem olema ka kõikidel masinatel. Lisa 4 „ Grupp 3 – j uhtimisseadmed “ asendatakse käesoleva määruse lisaga 4. Ainus sisuline muudatus käesolevas lisas on LMT-kategooria masinate lisamine k ood i 301 punkti 8 loetelusse. Teiseks lisati k ood i 304 punkti 4 viide määrusele 661/2009/EÜ. Lisa 5 „ Grupp 4 – p iduriseade “ asendatakse käesoleva määruse lisaga 5 . Kood i 402 pealkirja muudetakse, mille kohaselt kohaldu vad k ood i 402 üldnõuded ka LMT-kategooria masinatele. Lisaks tunnistatakse kehtetuks k ood i 402 punkti 17 lause, kuna see kordab punkti 18 sõnastust. Teiseks uuendatakse k ood i 405 punkti 1 tabelit 1: Tabel 1. Lubatud pidurdusjõudude suhe Sõiduki kategooria Vähim lubatud rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki massist teepinnale põhjustatud koormusesse Sõiduki esmaregistreerimine M 2 ja M 3 48% Enne 01.01.1992 M 2 ja M 3 50% (48% – ABS piduriteta sõidukil) Pärast 01.01.1992 N 2 ja N 3 ja S 43% Enne 01.01.1988 N 2 ja N 3 ja S 45% 01.01.1988 − 29.07.2010 N 2 ja N 3 ja S 50% Pärast 29.07.2010 M 1 50% Enne 29.07.2010 M 1 58% Pärast 29.07.2010 Kiirabiauto 50% N 1 45% Enne 01.01.1988 N 1 50% Pärast 01.01.1988 O₂*, O 3 , O 4 ja O 5 40% Enne 01.01.1988 O₂*, O 3 , O 4 ja O 5 43% 01.01.1988 − 29.07.2010 O₂*, O 3 , O 4 ja O 5 a) poolhaagised 45% b) täis- ja kesktelghaagised 50% Pärast 29.07.2010 * veduki süsteemi ühendatud pidurite korral Kood i 408 punkti 3 muudatusega võrdsustatakse S-kategooria (soomukid) mootorsõiduki pidurdusjõudude suhte nõue autorongiga (var em mootorsõidukiga). Punktis 4 on muudetud pidurdusjõudude erinevust ühe ja sama telje ratastel kuni 70%-ni. Muudatuse eesmärk on võrdsustada Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukitele seatavat nõuet tsiviilnõuetega − Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite suhtes pole vaja kehtestada karmima id piirangu id . Lisa 6 „ Grupp 5 – r attad ja roomikud “ asendatakse käesoleva määruse lisaga 6. Kood i 501 punkti 9 täiendatakse E-reegli nõudega, mille kohaselt peavad a lates 1. detsembrist 2022. a toodetud naastudeta talverehvid vastama E-reegli nr 117 nõuetele ja olema tähistatud E-reegli nr 117 kohase kolme mäetipu ja lumehelbe tähisega, välja arvatud E-reegli nr 54 kohased maastikurehvid, millele on kantud tähis „ POR “ . Kood i 501 punkt 17 tunnistatakse kehtetuks, kuna vastav diagonaal- ja radiaalrehvide ning erineva turvisemustri tüübiga rehvide kasutamine on juba reguleeritud k ood i 506 punktides 5 ja 6. Lisa 7 „ Grupp 6 – v eermik ja kere “ asendatakse käesoleva määruse lisaga 7. Kood i 601 punkti 6 täiendatakse erandiga, mille kohaselt võivad S-kategooria mootorsõidukitel olla külgedel lumeketid ning neid ei pea ülevaatuse ajaks eemaldama. S-kategooria mootorsõidukitele paigaldatud lumeketid ning nende kinnitused ei ulatu kaugemale kui lubatud ülekate sõiduki kerest. Praktikas eemaldatakse lumeketid ainult tehnoülevaatuse ajaks ning paigaldatakse pärast ülevaatuse lõppu tagasi, selline lumekettide eemaldamine ei ole otstarbekas. Kood i 601 punkt 7 sõnastatakse ümber järgmiselt : „ Sõidukile ja masinale on lubatud paigaldada katuseluugi või turvakaare olemasolul relvasüsteemi kinnitusi sõiduki ja masina katusele või turvakaarele , arvestades toetuspinnale ja katusele lubatud koormust. “ Pärast määruse kehtestamist on Kaitseväe ja Kaitseliidu masinapark laienenud, sh selliste sõidukitega, millel puudub katus, kuid on turvakaar, millele omakorda on paigaldatud relvasüsteem. Kood 610 punkt 6 eemaldatakse, kuna punktis mainitud kuupäeva erisus on möödas ning vastava haakeseadme kasutamist pole vaja enam reguleerida. Kood i 620 punkt i 6 sõnastus asendatakse uue sõnastusega : „ Klaaspaketid alates paksusest 50 mm peavad olema varustatud sisese elektrilise kütteelemendiga, mis pea b välistama klaasi välispinna külmumise välistemperatuuril kuni − 20 ° C, v.a juhul , kui tootja on ette näinud muu lahendus e .“ Kaitseväes kasutusel olevate XA - seeria soomukite klaaspaketid on paksemad kui 50 mm, samas on sõidukite tootja näinud nende soojendamiseks ning välispinna külmumise vältimiseks ette muu lahenduse (sooja õhu ventileerimine klaasidele) , mistõttu on otstarbekas seada tootjapoolse lahenduse erand. Lisa 8 „ Grupp 7 – m ootor “ asendatakse käesoleva määruse lisaga 8. Lisas ei ole tehtud sisulisi muudatusi, vaid on uuendatud viiteid teistele õigusaktidele ja normdokumentidele. Lisa 10 „ Grupp 9 – s õiduki, masina ja maastikusõiduki mõõtmed “ asendatakse käesoleva määruse lisaga 9. Kood i 901 punkt 1 sõnastatakse ümber järgmiselt : „ M 2 -, M 3 -, N- ja O-kategooria sõiduki ning C-, LM-, LMT-, R- ja T-kategooria masina ning autorongi suurimad lubatud mõõtmed ning mass peavad vastama käesolevas lisas toodud nõuetele. “ Muudatusega rakendatakse punktis toodud nõuded ka LMT-kategooria masina te le. Kood i 902 täiendatakse punktiga 1.12, mille kohaselt on veduk i , mis on haakes sihtotstarbelise eritehnika ja sõidukite veoks kohandatud täishaagisega , suurim lubatud pikkus 20,50 meetrit. Punkti lisamise alus on majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011 . a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ uues sõnastuses l isa 1 k ood i 1102 punktiga 2 2 kehtestatud erisus Kaitseväele ja Kaitseliidule , mida var em polnud ning mis käesoleva muudatusega üle võetakse. Lisa 11 „ Grupp 10 – m ass “ asendatakse käesoleva määruse lisaga 10. Kood i 1002 punkti 2.2 täiendatakse lõpus sõnadega „ühendveo korral 42 tonni;“ ühtlustamaks nõuet tsiviilnõuetega. Kood i 1002 punkt 2.4. sõnastatakse ümber järgmiselt : „2.4. kolme- või enamateljelise veduki ja nelja- või enamateljelise O 5 -kategooria poolhaagise korral 120 tonni, kui ühegi telje koormus ei ületa käesoleva määruse kood ides 1101 ja 1104 kehtestatud nõudeid.“ Tegeliku massi piirangu tõstmine on seotud Kaitseväe ja Kaitseliidu masinapargi laienemisega ning Eestis paikneva liitlaste lahingugrupiga , mistõttu mõned veosed (eelkõige tankid) võivad ületada kehtivas määruses toodud tegeliku massi nõudeid. Kood i 1004 täiendatakse uue sõnastusega. Uues sõnastuses on lisatud juurde erinevate mootorsõidukite lubatud suurimate registrimasside piirangud, mida kehtivas määruses polnud. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011 . a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ l isa 1 k ood i 1101 punktiga 11 on Kaitseväele ja Kaitseliidule kehtestatud erandid , mida pole käesolevas määruses kehtestatud , ning muudatusega viiakse kahe määruse nõuded omavahel kooskõlla. Lisa 12 „ Grupp 11 – registriteljekoormus ja koormus pinnaühikule “ asendatakse käesoleva määruse lisaga 11. Kood i 1101 punktis 1 vähendatakse lubatud suurim registrikoormus üksikul mittevedaval teljel (v.a O 5 -kategooria haagis) 10 tonnile ning koodis 1104 vähendatakse veotelje lubatud suurim registrikoormus 11,5 tonnile , ühtlust amaks need tsiviilnõuetega. Tsiviilnõuetega ühtlustamise eesmärgil täiendatakse ka k ood i 1105 punkte 1.3 − 1.5. Sõiduki ja masina kaheteljelise teliku lubatud suurim registrikoormus on telgede vahekaugusel 1,3 ≤ d ≤ 1,8 meetrit punkti 1.3 kohaselt 18 tonni; telgede vahekaugusel 1,3 ≤ d ≤ 1,8 meetrit, kui veoteljel on paarisrattad ja õhkvedrustus või sellega samaväärne vedrustus või mõlemad teljed on veoteljed ja neil on paarisrattad ning ühegi telje registriteljekoormus ei ületa 9,5 tonni , punkti 1.4 kohaselt 19 tonni , ning vahetuskerega mootorsõiduk il ja puksiirkraana l , kui telgede vahekaugus on 1,3 ≤ d ≤ 1,8 meetrit , punkti 1.5 kohaselt 23 tonni. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011 . a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ l isa 1 k ood i 1101 punktiga 11 on Kaitseväele ja Kaitseliidule kehtestatud erisused, mida pole käesolevas määruses kehtestatud , ning muudatusega viiakse kahe määruse nõuded omavahel kooskõlla. Lisa 13 – „ Tehnoseisundi ülevaatuse ulatus ja vigade määramise kriteeriumid “ asendatakse käesoleva määruse lisaga 1 2 . Punktis 0.3 muudetakse kaks registreerimistunnistuse puudust ohtliku vea asemel väheohtlikuks veaks, kuivõrd need puudused ei evi liiklusohutuse mõttes tähtsust. Punktis 3.6. muudetakse tsiviilnõuetega ühtlustamise eesmärgil tuuleklaasisoojendi mittetöötamine või silmnähtavalt defektne olemine ohtliku vea asemel väheohtlikuks veaks. Punktis 4.5. muudetakse lähitulelaterna reguleerimisseadme vead senise ohtliku vea asemel väheohtlikuks veaks. Punkt 5.9 asendatakse uues sõnastuses ühtlustamaks tsiviilnõuetega: 5.9. Vedru ja stabilisaator Vaatlus kanalil või tõstukil, lõtkutestriga 1) Vedru kinnitus on halvenenud. 2) Vedru on kinnitamata. 3) Keerdvedru või lisavedruleht on kahjustunud. 4) Vedru pealeht on kahjustunud. 5) Keerdvedru või lisavedruleht puudub. 6) Vedru pealeht puudub. 7) Sobimatu parandamine või muutmine. 8) Stabilisaatori puksil või kuulliigendis esineb lõtkusid. 9) Stabilisaator on kahjustunud, kinnitamata või puudub. 10) Vedrustus ei toimi. X X X X X X X X X X Punkti 6.4. alapunktis 2) muudetakse vastav kaitseraua, allasõidutõkke või esikaitsesüsteemi puudus eriti ohtlikust veast ohtlikuks veaks tsiviilnõuetega ühtlustamise eesmärgil. Punktis 6.6 muudetakse alapunktid 4) ja 6) eriti ohtlikuks veaks. Kuna nimetatud punktid on tsiviilnõuetes märgitud samuti eriti ohtlikuks veaks, ei saa Kaitsevägi ja Kaitseliit oma nõuetes selliseid puudus i leebemalt käsitleda. P unkti ga 8.3 kehtestatakse suitsususe erand lisaks L-kategooria sõiduki te le ka S-kategooria sõiduki te le . S-kategooria sõidukitel kasutatakse traktorimootoreid, m i lle puhul tsivii l nõuetes suitsusust ei mõõdeta . S eega ei ole mõistlik nõuda selle mõõtmist ka S-kategooria mootorsõidukitel. Ümber on sõnastatud punktid 10.1 ja 10.2, mis on seotud määruse § 2 lõike 1 täiendamisega punktiga 57 1 , millega defineeriti termin „ tõsteseade “ . Kuivõrd tõstesead m e alla kuuluvad mitmesugused sead med , siis on siin otstarbekas ase nd ada loetelu uue katusterminiga. Lisaks muudetakse punktis 10.2 pädeva asutuse koostatud kontrolliprotokolli väljastamise st möödunud aega 2 aastalt ja 3 kuult 3 aasta peale. Kehtiva määruse kohaselt ei tohi suuremate hüdrosüsteemide ja tankerite kontrolliprotokolli väljastamisest ol la möödunud rohkem kui 2 aastat ja 3 kuud, samas on väiksemate hüdrosüsteemide puhul ajaliseks piiriks 3 aastat. Kuivõrd tsiviil nõuetes on ajaliseks piiriks 3 aastat, on mõistlik käesolevas määruses need nõuded ühtlustada. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõus on järgitud Euroopa Liidus sõidukitele esitatavaid nõudeid, arvestades riigikaitseks, kodanikukaitseks või relvajõududele lubatud erisusi. 4. Määruse mõjud Eelnõu täpsustab ja muudab määruses toodud nõudeid ning osaliselt ühtlustab need tsiviilnõuetega. M ääruses on sätteid, mi s seavad Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukitele rangemad tehnonõuded kui muudele sõidukitele. S elliste eris uste järele ei ole vajadust. Eelnõu jõustumine määrusena aitab kaasa liikluses osalevate Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite tehnonõuetele vastavuse kiiremale ning eesmärgipärasemale tuvastamisele ja kokkuvõttes tagab ohutuma liiklemise. Lisaks tagavad uuendatud tehnonõuded ning nendele vastavuse kontrollimine , et väheneb sõidukite poolt keskkonda paisatav saaste aine . Määrusel on väike positiivne mõju riigi julgeolekule. Määrusel puudub mõju välissuhetele, sotsiaalne mõju, mõju majandusele ning regionaalarengule ja teiste riigiasutuste ning kohalike omavalitsuste korraldusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne riig ieelarvele lisa kulu ega - tulu, sest määruse jõustumisega ei muutu oluliselt Kaitseväe tehtavad tehno ülevaatus ed ega ole vajadust Kaitseväe ja Kaitseliidu mootor sõidukite väljavahetamiseks arvestades uuendatud nõudeid . 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat akse kooskõlasta miseks eelnõude infosüsteemi kaudu Majandus - ja K ommunikatsiooni ministeeriumi le ning Siseministeeriumile. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Kaitseväe le ja Kaitseliidu le .