Kriminaalmenetluse 21244000143 lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 12.03.2020, Jõhvi Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Joonatan Hallik Kriminaalasja number: 21244000143 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 318 lg 1 Kahtlustatava/Süüdistatava nimi: J. P. Kriminaalasjas nr 21244000143 alustati menetlust 16.02.2021 selles, et J. P. olles kannatanu kriminaalasjas nr 20244000736, kuulati 28.10.2020 kella 14.30 paiku Jõhvi Politseijaoskonnas aadressil Rahu tn 38, Jõhvi üle, keeldus osaliselt ütluste andmisest seadusliku aluseta. Enne ülekuulamist selgitati talle tema õigusi ja kohustusi ning hoiatati vastutusest ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise eest KarS § 318 järgi. Ta kinnitas nii allkirjaga kui ka protokolliliselt nendest aru saamist. Täpsemalt seisnes osaline ütluste andmisest keeldumine selles, et ta ei olnud nõus avaldama inimese nime, kelle kaudu ta varastatud asjad tagasi sai ja selgitas ülekuulamisel järgmist: „ma võtsin ühendust inimesega, kelle nime ma ei soovi avaldada ning läbi tema toodi minult varastatud asjad tagasi.“ Nime mitteavaldamise põhjuseks tõi selle, et ta kardab enda ja pere elu pärast. Eeltoodud põhjendus oli paljasõnaline ning ei anna alust keelduda kannatanuna ütluste andmisest. Seega pani J. P. KarS § 318 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime – s.o kannatanu poolt kriminaalmenetluses ütluste andmisest aluseta keeldumise. Kriminaalasja raames on J. P. üle kuulatud kahtlustatavana nimetatud kuriteo toimepanemises. Isik enda süüd ei tunnistanud ning selgitas enda versiooni juhtumist. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et menetluse võib lõpetada teise astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Vastavalt KrMS § 202 lg 7 kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lõikes 1 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada prokuratuur. Lõpetatud kriminaalmenetluse võib prokuratuur KrMS § 202 lõigetes 4 ja 5 sätestatud alustel oma määrusega uuendada. Tuginedes eeltoodule, tuleb anda hinnang süü suurusele, otsustada, kas on avalik menetlushuvi ja seejärel otsustada kas on võimalik kriminaalmenetlus nimetatud alusel lõpetada ning seejärel otsustada kohustuste määramine. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad näiteks iseloomustada tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Süü suuruse määramisel arvestatakse ka isiku käitumist enne ja peale tegu. Avaliku menetlushuvi hindamisel juhindutakse põhimõttest, mille kohaselt karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistuse järgi on tungiv vajadus. Käesoleva kriminaalasja menetlemise käigus tuleb arvestada, et tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest ei ole karistusseadustikus ette nähtud vangistuse alammäära. KarS näeb antud teo eest ette kuni üheaastase vangistuse. Käesolevalt keeldus kahtlustatav ütlemast inimese nime, kelle kaudu ta varastatud asjad tagasi sai. Samas ülejäänud osas andis ta selgeid ning usutavaid ütlusi. Samuti ei saa toimiku materjalide pinnalt väita, et nime avaldamisel oleks uurimisasutusel olnud üldse võimalik vargad kindlaks teha. Nendest asjaoludest saab järeldada, et kahtlustatava süü ei ole suur. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes tuvastatud ei ole. J. P.-l ei ole ühtegi kehtivat kriminaalkaristust ja tal puuduvad ka kehtivad väärteokaristused. Uute, tema poolt toimepandud kuritegude kohta informatsioon puudub. Tegemist ei ole tema puhul tavapärase käitumisviisiga, vaid see on esmakordne. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et J. P. suhtes ei ole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel tarvilik kriminaalmenetluse jätkamine ning karistuse kohaldamine. Avaliku huvi hindamisel tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et KarS § 318 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo puhul on üldjuhul avalik huvi olemas eeskätt seetõttu, et kaitstavaks õigushüveks on õigusemõistmine Eesti Vabariigis. Ent sellele vaatama tuleb igasse juhtumisse ja isikusse suhtuda individuaalselt ja arvestada kõiki asjaolusid kogumis, mitte aga lähtuda ainult ühest põhimõttest. Prokuröri hinnangul käesoleva juhtumi puhul ei ole avalik huvi niivõrd suur, et toimepanijat kohtu alla anda, kuna õigusemõistmine ei olnud suuresti häiritud ning teo tagajärjel ei saanud keegi kannatada ega tekkinud kellelegi kahju. Samuti peab arvestama akuutse pandeemiaga, mis nõuab justiitssüsteemi ressursside suunamist tõsisemate kuritegude menetlemisele. Seega võib väita, et puudub edasine piisav avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks, isiku süü ei ole suur ja KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib tema osas menetluse lõpetada. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja § 206, abiprokurör Joonatan Hallik määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21244000143 menetlus J. P. suhtes, lõpetada menetlus tervikuna. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: 2.1. J. P. kohustub maksma riigituludesse 400 (nelisada) eurot (makserekvisiidid antakse eraldi lehel); 2.2. Samuti kohustub tasuma kriminaalmenetluse kulud, nimelt osutatud õigusabi eest summas 89,40 eurot (makserekvisiidid antakse eraldi lehel). 2.3. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 12.09.2021, so 6 kuud. 3. Tõkendi kohaldamine: ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: 16.02.2021 kahtlustatavalt võetud DNA ja sõrmejäljed jätta riiklikusse registrisse. 6. Kriminaalmenetluse kulud: • KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses määratud kaitsjale Lembit Nirgile summas 89,40 eurot 7. Vastavalt KrMS § 206 lg 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata kahtlustatavale. 8. Vastavalt KrMS § 228 lõikele 1 on menetlusosalisel või menetlusvälisel isikul õigus esitada Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188, kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. (allkirjastatud digitaalselt) Joonatan Hallik abiprokurör Määrusega olen tutvunud. Olen kohustustega nõus. Minule on selgitatud, et vastavalt KrMS § 202 lg 6, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse oma määrusega. Olen kohustustega nõus ja kätte saanud lõpetamise määruse koopia: (allkirjastatud digitaalselt)