Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 21233000116

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 09.03.2021.a, Narva Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Ragnar Plistkin Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakond Kriminaalasja number: 21233000116 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): I.S., ik xxxxxxxxxxx Kuriteo toimepanemise aeg: 13.12.2020.a ja 31.01.2021.a Viru Ringkonnaprokuratuuri menetluses olevas kriminaalasjas nr 21233000116 on alust kahtlustada I.S.´i KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi (kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et I.S., viibides 13.12.2020.a kella 20.00 paiku Narvas asuvas korteris ning olles eelnevalt alkoholi tarvitanud, olmetüli käigus lõi oma elukaaslast O.H.´t parema käe rusikaga vastu vasakut silma. Eelnevalt kirjeldatud teoga tekitas I.S. kannatanule O.H.´le füüsilist valu ja kehavigastusi – verevalum vasaku silma ümbruses. Samuti on tuvastatud, et I.S. 31.01.2021.a kella 20.50 paiku Narvas asuvas korteris, olles eelnevalt alkoholi tarvitanud, lõi oma elukaaslast O.H.´t rusikaga keha ning vasaku puusa piirkonda. Eelnevalt kirjeldatud tegevusega tekitas I.S. kannatanule O.H.´le füüsilist valu ja kehavigastusi – marrastus vasakul käel randme piirkonnas. Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Süü suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted (eeskätt §-s 57 sätestatu). Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust. Süü suuruse hindamisel arvestab prokuratuur sellega, et tekitatud kehavigastused ei olnud rasked ning tegemist ei olnud intensiivse kehalise väärkohtlemisega, millega oleks tekitatud kannatanule ülemäära füüsilist valu. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus- huvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva 1 õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole ilmselgelt vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigus-hüvede võimalikult ulatuslik kaitse. Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt I.S.´i osas KrMS § 202 kohaldamist välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik. Antud kuriteo eest näeb KarS eriosa ette karistusena kas rahalise karistuse või (maksimaalselt) kuni viieaastase vangistuse. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Karistusregistri teatisest nähtuvalt puuduvad I.S.´il kehtivad kriminaalkaristused. Samuti puudub informatsioon, et I.S. oleks pärast talle etteheidetavaid episoode pannud toime samalaadseid tegusid, mis viitaks uute kuritegude toimepanemise võimalikkusele, mistõttu puudub alus jaatada avaliku menetlushuvi olemasolu. Kuigi karistusregistrist nähtub, et I.S.´i on korduvalt karistatud liiklussüütegude eest, siis ei ole tema varasem karistatus väärtegude eest kriminaalmenetluse lõpetamisel asjasse puutuv. Ka ei ole võimalik kuidagi öelda, et I.S.´i liiklussüüteod annavad aluse väita, et kahtlustatav võib tulevikus panna toime kuritegusid, eeskätt vägivallakuritegusid. Prokuratuur on seisukohal, et I.S.´i õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega ning seda vaatamata sellele, et I.S.´it kahtlustati 2016.a mitmes lähisuhtes toimepandud kehalises väärkohtlemises ning Viru Ringkonnaprokuratuuri 22.02.2019 määrusega lõpetati I.S.´i suhtes menetlus KrMS § 202 alusel. Prokuratuuri hinnangul on I.S.´i kehalise väärkohtlemise põhjuseks jätkuvalt oskamatus käituda objektiivselt konfliktisituatsioonis. Lisaks on riskifaktoriks ka alkoholi tarvitamine. I.S. tunnistas prokurörile, et mõistab alkoholi tarvitamisega kaasnevaid riske, mh seost alkoholi tarvitamise ja õigusrikkumiste vahel. Eeltoodu alusel on prokuratuur seisukohal, et I.S.´i puhul on otstarbekas muuta tema hoiakuid tagamaks õiguskuuleka käitumise mitte tagamiseks piisab KrMS § 202 lg 2 p 5 märgitud mõjutusvahenditest, milleks on kahtlustatava nõusolekul 2 kohustus läbida hiljemalt 01.03.2022.a MTÜ Vaiter poolt läbiviidav 17 nädalat (kohtutakse kord nädalas) kestev rühmaprogramm „Hoolivad isad“. Enne gruppi toimumist võtavad grupijuhid/prokuratuur I.S.´iga ühendust. I.S.´il tuleb tasuda omaosalus 80 eurot. Konkreetse sotsiaalprogrammi valikul on prokuratuur lähtunud asjaolust, et alaealised lapsed nägid pealt oma kasuisa vägivaldset käitumist. Õiguskuulekuse tagamiseks kohustub Ivo Saharov mitte tarvitama alkoholi tähtajaga kuni 01.03.2022.a. 17 kohtumise jooksul saavad isad arendada eluterveid võtteid, et toime tulla vihaemotsioonide ohjeldamisega; mõista, mil moel enda kui lapsevanema valikud ja käitumine mõjutab last ning tema ema; muutuda teadlikumaks, õppida kuidas reguleerida vägivaldset ning hooletusse jätvat suhtumist ja käitumist. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse. Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras: 1.Lõpetada kriminaalasjas nr 21233000116 menetlus I.S.´i suhtes, kuna kahtlustatava süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. 2.Kahtlustatavale määratud kohustuse liik ja tähtaeg: KrMS § 202 lg 2 p 5 alusel kohustub I.S. läbima hiljemalt 01.03.2022.a MTÜ Vaiter poolt läbiviidav 17 nädalat (kohtutakse kord nädalas) kestev rühmaprogramm „Hoolivad isad“. Enne gruppi toimumist võtavad grupijuhid/prokuratuur I.S.´iga ühendust. I.S.´il tuleb tasuda omaosalus 80 eurot. KrMs § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub I.S. mitte tarvitama alkoholi tähtajaga kuni 01.03.2022.a. 3.Tõkendi tühistamine: puudub. 4.Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: elektroonilised andmekandjad, s.o DVD+R plaat ja CD-R plaat, jätta kriminaalasja materjalide juurde. 5.Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: ei ole. 6.Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7.Kahju hüvitamine vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusele: puudub. 8.Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata kannatanule O.H.´le posti teel ja PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonnale e-postiga. Määruse koopia antakse prokuratuuris kätte kahtlustatavale I.S.´ile. 9.Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonnas aadressil Koidula 3a, Narva. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 10.Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, 15188 Tallinn. 3 Ragnar Plistkin Mina, I.S., kinnitan, et olen määrusega nõus ning teadlik sellest, et vastavalt KrMS § 202 lg-le 6 on kohustuste tähtaegselt täitmata jätmise tagajärjeks kriminaalmenetluse uuendamine ja kriminaaltoimiku kohtusse saatmine. _______________________________________________________________ (I.S.´i allkiri ja kuupäev) 4